Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4554 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2012 saghat 10:45

Jandos Jýsipbekov. It ýrgen

Jandos Jýsipbekov,  1988 jyly Qostanay oblysy Jankeldin audany Jarkól auylynda tughan. «Shabyt» festivalining laureaty. Sonday-aq oblystyq birneshe bayqaudyng jenimpazy. Ólenderi oblystyq, respublikalyq basylymdarda jaryq kórip jýr.

 

Bәri «júldyz» -

Ónkey әrtis,

Kil әnshi.

Bolmay qaytken - solargha kóp úranshy.

...Aqyn júrty saqasyna ókpeli,

Myng iyirip, týsire almay bir alshy.

 

«Tayghaq keship», jýgi jolda myng auyp,

Tenseledi aqyn júrty, syn auyq tóbege úrsa...

Sybaghasy sonda alar:

«Shetterinnen qiyaly hәm jylauyq!»

 

Jylauyq pa?

(Kýidiruin qarashy!)

Bәlkim, ras (haqyn aitty ol shamasy).

Jýreginde syzdasa onyng kórer em,

Nauqas qogham ózeginin jarasy.

 

Miyat tappay ar isining ghúrpymen,

Múzbalaqtar tyshqanshylap jýr kilen.

Mandymaghan mansabynyng lajy ýshin

Mýshәira izdep, gazet-jurnal tintigen...

 

Ádebiyet baghy býgin -

Qús ýrkek...

Tuyndylar - siya sory ýshin tek.

...Ánshilerding alibomy túr saudada,

Aqyndardyng kitaptaryn mýsirkep...

 

***

Asqarymdy kelse eger etene etkim,

Naq ózindey órletken,jetelep kim?

Mekendesem men sening qúshaghyndy,

Jandos Jýsipbekov,  1988 jyly Qostanay oblysy Jankeldin audany Jarkól auylynda tughan. «Shabyt» festivalining laureaty. Sonday-aq oblystyq birneshe bayqaudyng jenimpazy. Ólenderi oblystyq, respublikalyq basylymdarda jaryq kórip jýr.

 

Bәri «júldyz» -

Ónkey әrtis,

Kil әnshi.

Bolmay qaytken - solargha kóp úranshy.

...Aqyn júrty saqasyna ókpeli,

Myng iyirip, týsire almay bir alshy.

 

«Tayghaq keship», jýgi jolda myng auyp,

Tenseledi aqyn júrty, syn auyq tóbege úrsa...

Sybaghasy sonda alar:

«Shetterinnen qiyaly hәm jylauyq!»

 

Jylauyq pa?

(Kýidiruin qarashy!)

Bәlkim, ras (haqyn aitty ol shamasy).

Jýreginde syzdasa onyng kórer em,

Nauqas qogham ózeginin jarasy.

 

Miyat tappay ar isining ghúrpymen,

Múzbalaqtar tyshqanshylap jýr kilen.

Mandymaghan mansabynyng lajy ýshin

Mýshәira izdep, gazet-jurnal tintigen...

 

Ádebiyet baghy býgin -

Qús ýrkek...

Tuyndylar - siya sory ýshin tek.

...Ánshilerding alibomy túr saudada,

Aqyndardyng kitaptaryn mýsirkep...

 

***

Asqarymdy kelse eger etene etkim,

Naq ózindey órletken,jetelep kim?

Mekendesem men sening qúshaghyndy,

Jýregimdi sen mening meken ettin!

 

 

Tughan ekem tósinde -

Tósinde ólem!

Qúldyq úrdym osynau sheshimge men!

Aynalsoqtap janynnan kete almaymyn,

Nәrestedey kindigi kesilmegen!

 

Bolmasam da júldyzgha,

Aygha qúshtar.

Maghan keyde qúshaghyn jaydy alystar.

Biraq seni kete alman úmyt qylyp:

Aramyzda bir ghajap baylanys bar!

 

Baylanys bar...

Sozbay-aq, sirә, moyyn,

Tartasyn-au ózine, dúghagóiim!

Alystasam - kerilip, demigip qap,

Jaqyndasam - bosansyr túla boyym!

 

Baylanys bar,

Ony ýzu - úly kýnә!

Qút syndysyng óitkeni qúlynyna!

Qosyp órip jibergen emespisin

Túlymymdy bayqausyz búrymyna?!

 

Ýzilmegen (sekildi aqyrghy sym),

Baylanys bar, miz kórmes aqyn kýshin.

Álde alpys ýshinshi tamyrymdy

Uysyna qysyp ap jatyrmysyn?!

 

Baylanys bar nәp-nәzik.

Sezimge ten

Nәziktikte talmaytyn tózim bekem!

Kóileginning joq әlde eteginen

Ústap jýrgen aiyrylmay ózim be eken?!

 

Baylanys bar,

Sondyqtan bolam synar.

Ózegine (ne jay bar bodansynar?)

Bәlkim, sende - jartysy jýregimnin,

Tulaytyny sharq úryp sodan shyghar?!

 

Au, tughan jer, sәtke bir týrshi qúlaq:

Ghashyghymday - әnshi baq, jyrshy búlaq.

Baylanys bar!

Endeshe ol baylanys -

Sezim!

...Bәlkim, odan da tylsymyraq!

 

Ýshin be eken mún-sherge jaralatpau -

Jan-tәnimdi jyluyng aralapty-au.

Baylanys bar!

Endeshe ol baylanys -

Meyir!

...Mýmkin, odan da ghalamattau!

 

Baylanys bar,

Janardan tamyp qayghy,

Ketse ghana seziler (jan úqpaydy)...

Bәlkim, tylsym qalpynda qala berer,

Bәlkim, taghdyr týbinde anyqtaydy.

 

Áyteuir bir baylanys bar...

 

***

«Saghyndym, әje»,

Aytarym - osy bayaghy әn...

...Qasyma mening keluing tosyn-ay әman -

«Qúlynymshylap», yp-ystyq alaqanynmen

Basymnan ylghy sipaysyn...

...Shoshyp oyanam!

 

Úiqyda jatqan midy da ras týrte me mún? -

Ýreyding (lajsyz) erinin astyrt óbemin.

Batylym barmay úiyqtaugha,

Úiyqtamaugha da,

Ólarasynda óng men týs

Tas býrkenemin...

 

Tizemdi kópten býkpedim basyna baryp,

Sondyqtan, әje, jýrmising «jasyma qalyp».

Ózing ketkeli eseygen saghynysh itten

Talanyp jýrmin

(Nem bar ed asyrap alyp?)

 

Ayaymyn keyde saghynysh gharipti mynau,

Júlmalap meni әueli (anyq qynyr-au)

Sen jaqqa qarap úlidy...

Búl itti maghan

Qaldyrdyn, aitshy, nelikten,

Jaryqtyghym-au?!

 

Auylgha barghanda

 

Auyl keldim.

Bola túra kóp qúrbym,

Jaqsy tanys qart ýiine bet búrdym.

Bәlen kelip, soqpay jýrgen atama

Sәlem berip ketsem be dep kep túrmyn.

 

«Jýgermegin» kórse jany jibigen,

Uay, myna shal tanymay ma-ey shynymen?

-Áy, sen әlgi kәzit jazyp jýr degen

Balghynbekting qaladaghy úly ma en?

 

Atyng kim ed?

(Úmytqan ba? E, meyli...)

-Jandospyn ghoy

-Ói, jarqynym, ne deydi?!

Jymighanda - jýzindegi bayghústyn

Jýz qyrtysy myng qyrtysqa kóbeydi.

 

-Ákel betti!

Erjetuin perinin...

(Búl shal ózi sóileytin-di keri kil).

Kýn qappaghan ainataza betime

Byljaqtaghan jabystyrdy erinin.

 

-Ay, qargham-ay, bizding jadtan ne qaldy...

Ónebirset tәmamdaghan sen... әlgi...

-Iya, iya... Ózin, ata, qalaysyn?

-Oy, búrynghy qauharymyz joghaldy.

 

E-e, búrynghy jýris-shabys joghalyp,

Kәri qoylyq jasqa әiteuir toba ghyp,

Bayyz tapqan symaqtanyp janyma,

Otyrghanym kólenkede omalyp.

 

Kózim aldy búldyratyp túrady,

Kem estip jýr qúryp qalghyr qúlaghy...

...Sodan keyin, әdetinshe, qariya

Ángimeni sayasatqa búrady.

 

«Oybay, ghajap boldyq» deydi -

Bәri aldan!

Kóz ashpaymyz kóz qystydan, qanaudan.

Bәri estigen Pirziydentting búiryghyn

Tәnәnәlet, tyndamay jýr әli audan.

 

Birinen song biri әkim bop kil qyrtyn,

Teksizderding bәrine ortaq bir qúlqyn...

(Búl shal ózi jadau keyip auyldyn

Ayypkerin audan sanar túrghyn-tyn).

 

-Uot, zaman ed bizding zaman búrynghy!

-Im-m-m,-deymin de, tistey berem tilimdi...

Beske bilem dey almaymyn búl shaldy,

Biletinim - jaqtamaydy býgindi.

 

-Kәziytinning jazatyny az qaryq qyp,

Oqysang - júrt jatpaghanday nalyp týk...

Maqalamdy taldaydy endi, qonshynan

Jyrtyndyny alyp shyghyp jaryqtyq.

 

...Ýnsiz qalsa - etpey jýrgen jayly ishin,

Janarynan bayqap túram qayghysyn.

Álsin-әlsin tós qaltasyn tintilep,

Saghatyna kóp qaraydy bayghúsym.

 

-Qoy, qaytayyn, kýn úyagha qondy, - dep,

Keterimde kózinde jas móldirep:

-Qosh bol!-dep ed, mandayymnan iyiskep,

...Sol joly ony kórgen ekem songhy ret...

 

***

Sekund

 

Bir sekund.

Qas qaghym, - syrly edi búl netken.

Baghasyz, al keyde qúrmetti:

Bireuge tym az da búl uaqyt,

Bireuge tym kópteu.

 

Bir sekund.

Ghúmyryng ilgeri sәl basty -

Tausyldy nemese jalghasty.

Búl sekund - bireuge eng songhy,

Bireuge alghashqy.

 

Bir sekund.

Tyndashy júdyryq jýrekti -

Taghy da lýp etti, dir etti.

Búl sekund bireudi múndy etip,

Bireuding kónline gýl ekti.

 

Bir sekund.

Quantyp, jýdetip,

Syilaydy jylay mún, kýle qút.

Bireuding basyna qondy baq,

Bireuden úshty da pyr etip.

 

...Sekundtar...

Týbi - mún, beti - ýmit.

Ghúmyrym qaluda ketilip.

Uaqyt ústatpay barady,

Sekundtan-sekundqa sekirip.

 

Bir sekund.

(Ózindey qaskýnem nemenin,

Qyrlanghan úshynday jebenin)

Oqtalyp túr meni atugha...

...Qaytesin? - súrama sebebin!

 

Biz -kýnәharmyz...

 

***

 

Tamyry ózing bop baq-qúttyng kýre,

Qiylmauyndy aptyqtym tilep:

Jýrekting býkil lýpilin senin

Tasbiyq qyp tizgem sәttik kýlkine!

 

Qorghashtamasam ony bekinip,

Keteri joq-ty jónine kýdik:

Sen ketken kýnnen qasymda jýr ol,

Jez tyrnaqtaryn jenine tyghyp...

 

Sharasyzdanghan kýiin úqqam-dýr,

Dese kýdik-jyn: «Syiynyp qalghyr!..»:

Esimindi aityp kýbirleydi ishten,

Tasbiyghymdy iyirip taghdyr...

 

...Jazbasyn seni...

«Jazannan» qashpan...

Mazala meyli mazandy almasqa...

Bermeymin (senen alghan «tasbiyqty»)

Eshkimge, janym!!!

(...Ajaldan basqa).

 

 

«Úyalshaq»

 

Ceni kórsem - aitargha sózim bolmay,

Abdyraymyn (nyq meyli tózim qanday).

Janarymnyng úshymen ata salsam,

Ózinsing ghoy qoyatyn kózindi almay.

 

Kekilindi shekene sermep ilip,

Kýiimdi sen qalasyng demde bilip.

Kerdeng basyp qasyma tayay berseng -

Kete jazdap túramyn jerge kirip.

 

Sening alghyng keledi kimdi syngha?

Deytindeysing jaqyn kep: «tym qysylma».

Bet monshaghym ýzilse, ne bolypty?

Álde ghashyq deysing be?

(Jyndysyng ba?)

 

Bir ay boldy -

Jýrsing sen osylay pan,

Bir ay ótti - qylyp jýr tosyn oy tan.

Shyn, ollahi, emespin saghan ghashyq,

Men jay ghana...

Ánsheyin...

...Sosyn aitam.

 

Sosyn aitam...

Serpiler sosyn qayghym,

Sosyn... seni kórgende tosylmaymyn.

Múnday sezim keshkeli bir ay boldy:

Qaryzgha aqsha alghaly osyndaymyn...

 

***

Túnjyr qala.

Sendegi ómir kýigelek...

(Búryn seni syrttan qúlay sýigen ek).

Jaryqtyqpyz boyyn týnnen qúrghatpaq,

Jaryghyna shybyn-qúrtsha ýimelep.

 

Ne bilipsin?..

Keudeng - oiran-tapyryq...

Jaryghyndy talapaylap jat-ilik,

Jýldegersip marqayady, ә,

Jýrgenge

Ynghayyna saldaqysha satylyp?

 

Qala, sәning - tek syrtynnyng nәsibi,

Janyng - qara jәne yzghar, әsili,

Bayshykeshting sayran qúrar sarayy,

Jaqybaylar lashyghy...

 

Jer sipatyp paqyrlardy, qashqan baq

Mindetsy me qona-túghyn bas tandap?

Sheshey anau tasada otqan jylay ma,

Kýle me әlde? - janarynan jas parlap...

 

Nәmәrt qala.

«Menmúndashyl» shamshyraq,

Saudalaspaq, jaryghy ýshin Ar súrap...

...Núrgha zәru men otyram aulaqta,

Qanatymnan kólenkeler tamshylap...

Qostanay qalasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354