1930 jyldyng aqpan aiynda bizding Sozaq elinde azattyq ýshin arpalysqan babalarymyzdyng kenestik jýiege qarsy kóterilisi boldy. Men osyghan oray «Sozaq jәne kenestik qogham» degen taqyryppen jariyalanghan jazbamnyng tek qana osy kóteriliske qatysty jerlerin ghana jariyalap otyrmyn. Babalar ruhyna myng taghzym...

Keng baytaq tughan ólkemizdegi bizding aimaq Sozaqtyng syry da, jyry da bólek qoy deymin. Ataqty Asqar Sýleymenovting «Sozaq birinshiden – qariya, ekinshiden – minez, ýshinshiden - óner» dep keletin qanatty sózderining tanymy men talghamyn ajyratugha shamamyz keyde jetip, keyde jetpey jatatyny jasyryn emes. Sozaq qariyanyng tarihyndaghy tam-túmdap kezdesetin derekter kóne jazbalarda kezdesedi, sonyng ishinde әigili «aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama» jyldardaghy «Qarataudyng basynan kósh keledi» dep bastalatyn әigili tarihy jyrdaghy qasiretti oqighalardyng bizding ólkede ótui kóp jaytty anghartady. Qazaq handyghynyng tu tikken jeri aibyndy Abylay zamanynan keyin-aq birde Qoqannyn, endi birde Reseyding qol astyna ótip, qily-qily kezendi basynan keshirdi.

Qart Qarataudyng teriskeyinde jatqan elimizding kýni keshegi kenestik qoghamdaghy jay-kýii, basynan ótken tarihtary jayynda ghana az-kem oy bólisudi múrat túttyq. Kenestik qoghamda Sozaq ólkesindey kóp qasiret shekken aimaqty tabu qiyn shyghar, ol qasiretter әsirese Sozaqtyng audan bolyp qúrylghan 1928 jyldardan bastalyp, 50 jyldargha deyingi aralyqty qamtidy dep aitugha bolady. Biz de sonyng ishindegi alghashqy jyldaryndaghy, yaghny shamamen alghanda 1928-1938 jyldardaghy basty oqighalargha, ol oqighalardyng sebebi men saldaryna, halyq basyna nәubet bolyp tóngen qiyndyqtaryn ghana eske týsirip ótkendi jón kórdik.

Aumaghyna Evropanyng әldeneshe memleketi syiyp keterliktey ýlken, 42,6 myng km2  qamtyp jatqan ólkege kenes ókimetining qúryghy sәl keyindeu jetti dese de bolghanday. 1925 jyly Qazaqstandy biyleuge kelgen F.IY.Goloshekin myrzanyng «kishi Oktyabri» tónkerisin jýrgizgeni tarihtan mәlim. Sol tónkeristing alghashqy salqyny Sozaqqa 1928 jyly jetti, ol aimaqtaghy baylardyng mýlkin, mal-janyn konfiskasiya jasap, ózderin jer audarudan bastady.

Qayran Sozaq, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis, aqpan-qazan tónkerisining dauylynan, 1918 -1920 jyldardaghy azamat soghysynan aman qalsa da, kenestik qoghamnyng tәrkileuine tótep bere almady, qaymaghy búzylmaghan qalyng elding syily, dәuletti, yrysty adamdary aidaugha týsti, mal-mýlki tәrkilendi, auzyn ýrip, ayaghynan túrghyzghan malyn zorlyqpen tartyp alghan qoghamgha ne deysin.

«Sozaq – qariya, Sozaq – minezdin» tarihyndaghy kelesi bir «aqtandandaqtar» - ol Sozaq kóterilisi. Bala kýnimizde, bilim quyp ózge aimaqtarda jýrgende osy kóteriliske qatysty talay-talay aiyptaulardy, kinә taqqandy kórip óstik, keyde ózimizding Sozaqtyq bolghanymyzgha ókinetinbiz. Keng dala, azat ómir, ónerding ordasy bolghan Sozaq tәrkileu, aidaudyng ashy dәmin tatqannan keyin «minez» kórsetti, oghan sebep pen saldar da jetkilikti boldy. 1930 jyldyng 7-17 aqpan aralyghynda kóteriliske shyqqan ashuly jandardyng qolynan audandyq partiya komiytetining hatshysy Kýderbek Jýnisbekov bastaghan 18 adam qaytys boldy. Atqaru komiytetining tóraghasy Qanlybaev, halyq soty Temirbaev, tergeushi Begaliyev, inspektor Chilibaevtan ózgelerining bәri ózge últ ókilderi eken, dәlirek aitqanda slavyandyqtar, esepshi, inspektor, felidsher, júmysshy, buhgalter, mengerushi, temirshi, jylqy qora mengerushisining bәri de solar eken, taghy bir tanqalarlyghy olardyng birde-bireui Sozaq ólkesining azamattary emes, sonday-aq tek alghashqy jauapty qyzmettegi tórteui ghana partiya mýshesi men kandidattary. Biz oilaghanday barlyq kommunisterdi qyryp saldy deuge kelmeydi. Ókinishke oray alys ólkege baryp kenestik qogham qúramyz degen qanshama adam mert boldy. Kenestik qoghamnyng qatal sayasatyn, asyra silteu әdetin, qiyanat jasau qadamyn «Sozaq minez» kótere almady, jazyqsyz qan tógildi.

Syrdariya okrugi Sozaq audanynyng ortalyghy Sozaqta bolghan «kóterilisshi – banditterdi» basugha birinshi Shymkent otryady shúghyl týrde jolgha shyqty. 53 adamnan qúralghan otryad komandiyri bolyp Isaev taghayyndaldy. Sonymen qatar Týrkistannan 50 kommunar, Qyzylordadan pulemeti bar 50 soldat jolgha shyghady. Nebәri 30 shaqty myltyghy bar, sanauly ghana jaman berdenkesi men qoldan jasalghan qarulary bar kóterisshiler múzday qarulanghan әskerlerge tótep bere almady, ayausyz basylyp janshyldy, Qorlyq–zorlyqqa shydamay, qoldaryna aq tu, auyzdaryna «Alla, Alla» dep úrandatqandardy bolisheviktik jendetter qyryp saldy, ólispey–berilispeuge bel baylaghan kóterisshiler qolynan mert bolghandar da az emes. Olar jóninde arhiv derekteri óte kóp. Olardyng bәrin tәptishtep keltiruding qajeti joq deymiz. Osy rette F.IY.Goloshekinning 1930 jylgha 1 nauryzdaghy I. V. Stalinge bergen aqparatyna, qúpiya hatyna sýiensek kommunarlardan 50 tarta adam ólse, kóterisshilerden 400–den astam ólgenin habarlaydy. («Aqiqat», №1, 1992 j)

IYә, Sozaqtyqtar kýndey kýrkirep bir kóterildi, qanshama beykýnә jandar qaza boldy. Kenestik jýiening qiyanatyna qarsy bolghan (1929–1930 j.j.) 400–ge juyq kóterilisting ishindegi erekshe orny bar búl kóterilisti baghalau bylay túrsyn, asa qatty aiyptaumen kýn keshtik. Kerisinshe sol qandas bauyrlarymyzdy qangha bóktirgen jendetterge, Klokov bastaghan (qaytys bolghan) kommunarlardyng basyna alau jaghyp, qanshama úrpaq taghzym etip ósti. Shymkent qalasy ortalyq sayabaghynda búl eskertkish kóp jyldar boyy túrdy.

Áygili bas kóteruge qatysqandardy qyryp–joygha aldymen ózge últtardyng ókilinen jasaqtalghan otryad shygharyldy, olar asa bir óshpendilikpen әreket etti, aqty–qarany aiyrmady. Olardyng deni oidan–qyrdan qúralghan qúramalar edi, kópshiligi eriksiz bardy. Arhiv derekterinde olardyng deni agent, qoyma mengerushisi, maqta zavodynda júmysshy, qara júmysshy, konduktor, innstruktor t.b. kәsipting ainalasynda jýrgen qarapayym jandar. Qoghamnyng qolshoqpary bolyp ózin de, ózgeni de ayamay әreket etti. Otryad komandiyri Isaevtyng osy mert bolghan kommunalardyng bәrine bergen minezdemesi bar, әsirese Klokovty (Shymkentte Klokov atyndaghy kóshe de bar) erekshe әspettegen, al endi M.N.Tregubovqa bergen asa qúpiya sanalatyn minezdemede bylay dep kórsetilgen: «Ayta ketu kerek, keybir kommunarlardyng aituy boyynsha Tregubov soghys aldynda qaltasynan jarty bótelke araqty suyryp alyp, dem almastan iship alady jәne qatty atys bolghanda Tregubov týregelip túryp saraygha qarsy oq atady, osy uaqytta ony júlyp ketedi» («ego sshibliy») dep minezdeme bergen. Bizding kózsiz bas iyip, últtyq dengeydegi batyr etip, taghzym etip jýrgen Tregubovtyn  siqy sonday, ony biz emes komandiyri Isaev aityp otyr.

Áriyne Sozaq tarihyndaghy kenestik jýiening «aqtandaghy» jetkilikti. Sonday zúlmatty, qiyanatty kórip jýrse de ata-babalarymyz ór ruhyn biyik ústady, Keng dalanyng tósinde jýrip ata-baba dәstýrimen mal ósirdi, óner bilimge úmtyldy. Bizding jyldar boyy kýtken bostandyghymyz da keldi, endigi kýni jer ýstindegi ghana emes, jer astyndaghy baylyqty da iygerip jatyrmyz. Sәuleti men dәuleti say Sozaq «qariyanyn» minezi týzelip, «óneri» men ónegesi asqaqtau ýstinde. Tughan ólkemizding týtini týzu shyghyp, keshegi kórgen teperishter tariyhqa ainalyp keledi,

Bәrine shýkir, keshegi kórgen qiyanattan beli býgilmegen babalarymyzdyng amanatyn algha jetelep, әr jýrekting lýpili tughan elim, jerim, Sozaq dep soqsaq, qapyda qaza tapqan, jazyqsyzdan-jazyqsyz ómirden ótken sol ata-babalarymyzdy úmytpay, taghzym etip otyrsaq, amanatqa adaldyq tanytsaq, býgin de, keleshek te núrly bolady. Men búdan keyingi ghasyrlarda Sozaq dalanyng tek jaqsy kýnderin, shuaqty jýzderin kórgim keledi.

Nariman Núrpeyisov,

Sozaq audanynyng qúrmetti azamaty

Abai.kz