Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Anyq 1667 7 pikir 10 Aqpan, 2022 saghat 11:34

Demokratiya lebi jetkende...

«Demokratiya keremet dey almaymyn, biraq
adamzat onan asqan dәnene oilap tapqan joq»
Uinston Cherchilli, aghylshynnyng úly perzenti.

Otanymyz Qazaqstan janaru qarsanynda túr... Ol janarudy әkeletin kýsh qaysy? Onyng aty – qoghamdy demokratiyalandyru! Óitkeni, әlemning aldynghy qatarly elderining qay qaysysy da shynayy demokratiya arqasynda oiqastap ozyp otyr. Demokratiya sharty – tendik pen әdildik. Azamattar tikeley qatysyp sheshetin mәseleler kóbeygen sayyn demokratiya auyly jaqynday týspekshi. Ásirese, әdil  saylaudyng alar orny erekshe. Qay elde azamattargha saylau qúqyghy qamtamasyz etilse, sol el damudyng danghylyna týsuge mýmkindik alady.

Sonymen, demokratiya lebi, auasy bizding elimizge de kelip jetti. Ony kórip-bilip otyrmyz. Búny sóz etuden búryn demokratiya anyqtamasyna toqtalayyq. Qoghamdyq ómirge, memleket týrine qatysty qoldanylatyn búl termin «halyq biyligi» degen maghynany bildiredi. Halyq biyligine keregi ne? Jana aittyq, ol – tendik pen әdildik. Búl ekeui óz-ózinen bola qalmaydy. Bir úshy – erkindik, ekinshi úshy – qatang tәrtip kerek. Filosofiya túrghysynan keler bolsaq, tabighatta barlyq qúbylystar eki jaqty (kýn men týn, jaqsy men jaman, ystyq pen suyq degendey). Tipti órkeniyet te osy zangha baghynady: biri – ruhany bolmys, ekinshisi – materialdyq bolmys. Sondyqtan demokratiya ekijaqty (erkindik jәne tәrtip) boluy zandy qúbylys. Olardyng ýilesimi búzylghan jaghdayda  anarhiya (tәrtipsiz erkindik) ne bolmasa totalitarizm (qatal, yaky eriksiz tәrtip) saltanat qúrady. Songhysy – stalindik zobalang zamannan jaqsy tanys (onan alar sabaq – qatang tәrtip әdiletti qorghasa ghana jetilemiz, eger kerisinshe bolsa, onda qúldyrau qúraly).  Sóitip, demokratiyalyq el boludyng sharty – erkindik pen qatal tәrtipting ýilesimdiligi degen baylamgha toqtaymyz.

Reti kelgen song aitayyq, kóshpeli dәuirde qazaq eli týrme, polisiya degendi bilmedi. Áytse de halqymyz yntymaqty, bereke-birligi myqty el boldy. Nege deseniz, onyng eki tiregi: tendik pen әdildik kózding qarashyghynday saqtaldy. Atap aitqanda, biyler – demokratiya tiregi, al jyraular – halyq tilegining joqshysy, әdilettilik jyrshysy boldy.  Sonyng bir mysaly – Asan qayghynyn, Búqar jyraudyn, Tәttiqara aqynnyng «dat» dep, hangha shyndyqty qaymyqpay betine aitqandary. Dәlelge Asan Qayghynyng Jәnibek hangha:

Ay, han, men aitpasam, bilmeysin,
Aytqanyma kónbeysin.
Shabylyp jatqan halqyng bar,
Aymaghyn kózdep kórmeysin.
Qymyz iship qyzaryp,
Mastanyp, qyzyp terleysin.
Ózinnen basqa han joqtay
Eleurep nege sóileysin?! –

degenin alsaq ta jetkilikti. Osy aitylghandar Dala demokratiyasy bolghanynyng búltartpas aighaghy bolsa kerek. Sóitip, qazaqqa demokratiya tansyq «import» emes, qayta janyna jaqyn dýniye. Halqymyz erkindik pen tәrtipting ýilesimin ejelden bilgen, jaqtaghan.

Endi býgingi ahualgha oiysayyq. Ata zanymyzda «Qazaqstan zayyrly, demokratiyalyq, qúqyqtyq memleket» dep tasqa basylghan. Halyqtyng biyligi (demokratiya) tek saylau arqyly jýzege aspaqshy. Ádil saylau –  halyqtyng býgini men bolashaghyn  anyqtaushy qúdiret. Biraqta әdil saylaugha jete aldyq pa? Jete almasaq, onyng basty sebebi nede? Átten-ayy, jete almadyq, onyng sebebi mynau: otyz jyl boyy esh ózgerissiz, siresken jýie, jasandy modeli jaghdayynda ómir sýrdik! Áleumettik ómir búrq-sarq qaynamasa, qoghamda auys-týiis bolmasa, boldy, bitti. Tirshilik óldi, tabighat zany búzyldy dey  beriniz. Senseniz, «eng keregi –  tynyshtyq, ózgeristi qalamaymyz» degen ústanym, aqyr sonynda mindetti týrde toqyrau men tyghyryqqa әkep tireydi. Sonyng kórinisi –  lauazymdy túlghalar arasyndaghy sybaylas jemqorlyq, jegidey jegen korrupsiya aiyqpas dertimiz. Oghan kedeyshilik, zannyng solqyldaqtyghy, sot jýiesindegi әdiletsizdik, oligarh toptyng toyymsyzdyghy qosylyp otyr. Tәrbiyenin, ghylym-bilimning tómen qúldyraghany taghy bar. Mine, osynyng bәri jiylyp kelip, halyqty ashyndyrmaghanda qaytedi. Dәlel ótinbeytin ómir shyndyghy osy emes pe.

Qalypty ómirge keregi – ózgerister men auys-týiister. Búl zandylyq! Dәlelge Abaygha jýgineyik. 1884 jylghy «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek» óleninde aqyn:

Jas qartaymaq, joq tumaq, tughan ólmek,
Taghdyr joq qaytip kelip oinap kýlmek.
Basqan iz, kórgen qyzyq artta qalmaq,
Bir Qúdaydan basqanyng bәri ózgermek, -

deydi. 1902 jylghy «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen óleninde hakim Abay osy payymyn taghy aitady:

Alla ózgermes, adamzat kýnde ózgerer,
Jarlyq berdi Ol sizderge, sózdi úghargha.
...Kýlli mahlúq ózgerer, Alla ózgermes,
Áhly kitap búl sózdi beker demes.

Kórdiniz be, Alladan basqanyng bәri údayy ózgeriste bolugha tiyis. Abay bizge búljymas ómir zany osy dep úqtyryp otyr. Demek, demokratiyanyng týpkilikti maqsaty –  ózgerister kóptigin qamtamasyz etu! Qoghamdyq ómir barlyq qyrlarymen  janghyryp otyruy kerek. Sonda ghana әdiletsizdik tamyr jaya almay qalady. Oza shapqan elderding demokratiya dese ishken asyn jerge qoyatyny, ol ýshin ayanbay  kýresetin syry osy arada.  Mysalgha preziydent, ne bolmasa әldebir partiya biylikti úzaq ústamauyn Ata zanda bekitedi jәne múny býkil aqparat qúraldary nysanagha alyp otyrady.

Qúr sóz bolmauy ýshin alpauyt el – AQSh-ty mysalgha alayyq. Ereksheligi – Konstitusiyagha sәikes ómir sýredi hәm ózgerister shoghyn arnayy ýrlep otyrady. Sonyng ýshin әrbirining ózindik zany bar bólek-bólek shtattary bar. Olar ortalyqtandyrylmay otyr.  Nege? Búl da – ózgermeli, auyspaly hәldi qamtamasyz etuding qamy. AQSh-tyng Ata zanynda eng negizgi maqsattar: tendik, qúqyq, әdildik, birlik, tatulyq dep kórsetilgen. Búlardyng oryndalu sharty – erkindik pen tәrtipti tarazy basynda teng ústau. Qysqasy, AQSh – tabighy modelidi tapqan, onyng zanyn tanyp-bilgen el. Qay qyrynan qarasaq ta, ala-qúla elding әlemdik lokomotivke ainalu syry osy arada.

Sonymen, basqa eldermen terezeng teng boluy sharty – demokratiyalyq memleket bolu. Onsyz serpilis te, qarqyndy damu da joq. Sol sebepti memleketimiz «Jana Qazaqstan» degen jana sayasy baghdardy qabyldaugha beyildi. Endeshe әkimderdi saylau, sayasy jýieni jetildiru (sayasy partiyalar men derbes BAQ-ty qalyptastyru), biylik pen búqara, bay men kedey arasyn jaqyndatu, adam qúqyghynyng zanmen qorghalu dengeyin kóteru siyaqty is-sharalar batyl qolgha alynsyn! Qara halyq osylardy kýtip otyr. «Tezirek, oilan! Shesh!» dep otyr. Obaly neshik, mәjilis deputattary úiqydan oyanyp, óz úsynystary men talaptaryn ashyq aita bastady. Kónilge ýmit úyalatar osy ýrdis qarqyn alar bolsa, tendik pen әdiletke negizdelgen el basqaru jýiesi payda bolar, bәlkim.

Qoryta kelgende, «Sen asyqty eken dep, Alla әmirin ózgertpes» (Abay) demekshi, әr nәrsening óz uaqyty bar. Shynayy demokratiyanyng jeli esken, halyq erkindikti talap etken uaqyt qazaq eline jetti, aghayyn. Artqa sheginer jer joq! Sayasy reformalar qarqyndy jýrse, oghan ilese, kóktemde tasyghan ózendey, jaghymdy ruhaniy-mәdeny jәne ekonomikalyq ózgerister óz-ózinen jónkile jóneleri sózsiz. Taghdyrly sәtte qazaq elin bir Alla ózi qoldasyn!

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz

7 pikir