Kinәli emes. Biz olardy bas-kóz joq, kinәlap jatamyz. Namys joq deymiz, sanasyz deymiz, orystanghan deymiz. Áyteuir, aitpaytynymyz joq, kinәli qylyp shygharamyz. Biraq sol ata-ana balasyn orys mektebine ne ýshin bergendigin aqylgha salyp jatpaymyz. 

«Sanany túrmys biyleydi» degen naqyl bar. Qay ata-ana bolmasyn, balasynyng bolashaghynyng jaqsy boluyn qalaydy. Jaqsy mamandyq alyp, jaqsy qyzmet atqarghanyn, dәuletti, baqytty bolghanyn kórgisi keledi. Al múnday maqsatqa qazaq mektebin, qazaqsha joghary oqu oryndaryn bitirgenderding bәri birdey jete bermeydi. Óitkeni, bizding elimizde qazaq tili emes, orys tili dәuirlep túr. Orys tilin jetik bilmesen, ónerkәsip kәsiporyndaryna, qazaqtildi eki-ýsh oblystan basqa jerlerdegi әkimdikterge, tipti barlyq derlik mekemelerge qyzmetke almaydy, alsa da qyzmet atqara almaydy. Óitkeni, is qaghazdarynyng bәri oryssha jýrgiziledi. Eki tilde jýrgiziledi deu biylikting halyqty aldauy. Sol eki tilde jýrgiziledi degen mekemelerde qazaqsha jaza da oqy almaytyn, dúrys sóiley almaytyn qazaqtar tolyp otyr. Olardy biluge mindetteytin zang joq. Osyny týsingen ata-analardyng kópshiligi balalaryn, nemerelerin qazaq mektepterine emes, orys mektepterine berip jatyr

Qay jyly ekenin úmyttym, tehnikalyq joghary oqu ornyn bitirgen araldyq bir jigitting «Jas Alash» gazetinde ashugha toly bir maqalasy jaryq kórdi. Mektepti de, joghary oqu ornyn da qazaqsha bitirgen әlgi jigitti oryssha dúrys bilmegendikten Almatynyng kәsiporyndary mamandyghy boyynsha júmysqa almay qoyypty. Ashynghan jigit әkesine hat jazyp, oryssha bilmegendikten ózining júmysqa ornalasa almay jýrgendigin, qazaq balabaqshasyndaghy kishkentay inilerin erteng qor bolmauy ýshin qala shetindegi orys balabaqshasyna beru kerektigin qatty ashulanyp aitqan. Al endi osy isi ýshin ol jigitti kinәlaugha bola ma? Men qazaqy audandardan, auyldardan Qostanaygha kóship kelip, ózderi qazaq mektepterin, joghary oqu oryndaryn bitirse de, balalaryn orys mektepterine berip jatqandardy bilemin. Nege? Óitkeni, qayda barsang da bәri oryssha. Bankterde bolsyn, basqa mekemelerde bolsyn, tolyp otyrghan qazaq qyzdary qazaqsha bilmeydi, bilip túrsa da, senimen qazaqsha sóilespeydi. Qazaqsha sóilesen, jaqtyrmaydy, orysshasyna kóship kete beredi. Ne olargha jogharydan osynday núsqau kelgen, ne resmy oryndarda oryssha sóileu olardyng sanasyna sinip ketken, sindirgen, ne qazaqsha sóileuge arlanady, úyalady. Qúldyq sana.

Biz qazaq mektepteri jaqsy bilim beredi dep maqtanyp jatamyz. Osy sózding rastyghyna men kýmәndanam. Bes jyl búryn ýlken nemeremdi balamnyng qarsylyghyna qaramay,  bastauysh qazaq mektebine berdim. Bastauysh synyptarda nemerem basqa sabaq joqtay, ýnemi bir ólenderdi jattaydy da otyrady. Ólenderdegi «ýskirik», «shirik», «qyzanaq», taghy basqa sózderding maghnasyn súrasan, bilmeydi. Múghalimderi týsindirmeydi ne ózderi týsinbeydi. Ózi qazaqsha nashar biletin bala myiy ashyp, bar kýnin sol bes alty shumaq ólendi jattaumen ótkizedi. Ári jýikesin qúrtady. Sol ólenderdi jattau balagha qanshalyqty qajet?

«Qazaq әdebiyetinin» ótken jylghy 26 qarashadaghy nómirinde Ámirhan Balqybekting asa talantty jazushy, marqúm Sayyn Múratbekovty eske alugha baylanysty onymen kózi tirisinde jýrgizgen súqbaty basyldy. Sol súqbatta qazaq mektepterindegi bilim beru mәselesi sóz bolady. Ámirhan «Álippe» oqulyghy sapasynyng nasharlyghyn, balasynyng birinshi synypty bitirse de, dúrys oqy almaytyndyghyn aitady. Osy sózden keyin Sayyn biraz mektep oqulyqtaryn aqtarystyrady. Ámirhannyng aitqanynyng rastyghyna kóz jetkizip, oqulyqtan mynaday mysal keltiredi: «Kórip qalyp qyrghidy, tauyq yrghidy, jylan syrghidy». \Avtory Múzafar Álimbaev\. «Osy sekildi joldardy jattatqannan útarymyz bar ma? Múnday janyltpashtan jeti jasar bala ne týsinbek?» deydi jazushy. Rasynda solay ghoy.

Jalpy joghary synyptardy qaydam, bastauysh synyp oqulyqtarynyng sapasy nashar. Dúrys qúrylmaghan sóilemder, bala túrmaq ýlkender týsinbeytin «jana» sózder. Bastauysh synyptar oqushylarynyng jasyna, týsinik-talghamdaryna say kelmeytin oqulyqtyq baghdarlamalar. Nege búlay? Óitkeni, Bilim ministrligining búrynghy basshylary búghan mәn bermedi. Tipti, sol ministrlikte últtyng tiline, últtyng bolashaghyna jany ashityn adam bolghanyna kýmәnim bar. Sondyqtan oqulyqtardy tamyr-tanystyq arqyly qolynan jazu kelmeytin múghalimder de jaza bergen. Óitkeni, búl ýlken aqsha. Ol oqulyqtardyng sapasy qazaqsha oqy almaytyn E. Saghadiyev siyaqty orys tildi búrynghy bilim ministrlerine de, olardyng shalaqazaq orynbasarlaryna da bәribir boldy. Bizde ministrlikte ghana emes, oblystyq, qalalyq bilim basqarmalaryn da qazaqsha qaqpaytyn qazaqtar da, orystar da, basqalar da basqaryp otyra beredi. Al olardy qazaq mektepterindegi bilim beru sapasynyng jaghdayy alandatpaydy. Men múny bilgendikten aityp otyrmyn. Siz Reseyde orys tilin bilmeytin qazaqtyng sol elde bilim ministri boluy mýmkin ekenin kóz aldynyzgha elestete alasyz ba? Mýmkin emes. Al bizde bola beredi. Óitkeni, qazaq tili biyliktegiler ýshin itting «tilimen» birdey. Itting «tilin» týsinuge de bolady, týsinbeuge de bolady. Óitkeni, onyng súrauy joq. Sol siyaqty qazaq tilinde sóileuge de bolady, sóilemeuge de bolady. Óitkeni, búl tilding de súrauy joq. Súrauy joq nәrse joghalady.

Qazaq tilining jaghdayy dúrystaludyng ornyna jyldan-jylgha nasharlap barady. Múny halyq kórip otyr, bilip otyr. Tipti býgingi tanda qazaq tilining bolashaghyn elestetuding ózi qiyn, tipti qorqynyshty. Biylikting keshegi de, býgingi de jýrgizip otyrghan til sayasaty «balandy qazaqsha oqytpa, qazaq tilining bolashaghy joq» degenge iytermelep otyr. Rasynda ontýstikti qaydam, kýni keshe qazaq bolamyz dep balalaryn qazaq mektepterine topyrlatyp bergen soltýstik qazaqtary endi balalaryn qaytadan orys mektepterine berip jatyr. Men búl ýshin olardy kinәlay almaymyn. Búl olardyng óz últynan jiyrengendiginen emes, biyliktegi basynan baqayshaghyna deyin orystanghan shalaqazaqtardyng óz últy tilining «qol ayaghyn» tyrp etkizbey, baylap-matap tastaghandyghynan bolyp otyr.

Bizding biylikti til mәselesinde Resey biyligi óz otary siyaqty qatty qyspaqqa aldy. Duma deputattary, sayasatkerleri, jurnalisteri jәne basqalary Qazaqstanda orys tilin kemsitip jatyr dep, dýniyeni ulatyp-shulatyp, biylikting zәresin úshyrdy. Bizding qorqaq biylik solardy moyyndaghanday ýn-týnsiz búghyp qaldy. Orys tili dәl bizding elimizdegidey esh elde dәuirlep túrghan joq. Endeshe sony dәleldep, shovinisterding auzyna qúm qúnggha bolmaytyn ba edi? Bolatyn edi. Biraq bizding biylikte orysqa qarsy sóz aitugha bolmaytynday sana qalyptasqan. Qalyptastyrdy. Oryssha súraq qoyghan orysqa qazaqsha jauap bergen qazaqty kezinde Nazarbaevtyng qalay kinәlaghanyn bilemiz. «Qyzmetten quu kerek. Prokuror qayda qarap otyr?! dep qighylyq salghan joq pa? Sonyng saldary bolar, qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etken Ahmetovti qazaq biyligi orys qysymynan qorqyp, qylmystyq jauapkershilikke tartpaq bolghanda ol qashyp, shetel asty. Sonyng ózinde qazaqqa qoqan-loqy jasaugha әbden әdettenip alghan orys shovinisteri baybalamdaryn qoymady. Biz qorqudy qoymasaq, qatty qarsylyq kórsetpesek, olar bizge qysym jasauyn da eshqashan toqtatpaydy. Til ýshin kýresetin kez keldi. Óitkeni, últ retinde joghaludyng az-aq aldynda túrmyz.

Damir Ábishev,

jurnalist, Qazaqstannyng mәdeniyet qayratkeri.
Qostanay qalasy.

Abai.kz