(Á.N.Bókeyhannyng «Jana mektep» jurnalynda jariyalanghan maqalalary)

Últtyq әdebiyettanu ghylymynyng alashtanu salasy tekstologiyalyq naqtylyq pen jauapkershilikti qajet etedi. Búl – uaqyt jәne talghamy ósken oqyrman talaby. «Testologiyalyq zertteu degenimiz – tek belgili bir mәtindegi qatelikterdi, ózgeshelikterdi terip kórsetu emes, ol – kórkem әdebiyet salasyndaghy әdeby mektepterdin, baghyttardyn, iydeyalyq qozghalystardyng tarihyn zertteuge, kórkemdik stiliderding tarihyn tanugha mol mýmkindik beretin ghylym-tanym qúraly. Mәtin zertteu – tek ondaghy ózgeristerdi tauyp qoi emes, ol ózgeristerdi, jansaqtyqtardy, auytqulardy  týsindiredi» [1, 7]. Al, songhy jyldary bayqap jýrgenimizdey, Alash ziyalylarynyng shygharmashylyghynda osynday stilidik, iydeyalyq qatelikter men auytqular az kezdespeydi.

Sózimizge dәlel retinde Álihan Bókeyhannyng 1927 jyly «Jana mektep» jurnalynyng №1 (16) sanynda jariyalanghan «Din men mektep» maqalasyn alayyq. Búl materialdyng qayta jariyalanuy stilidik túrghydan tómen shyqqany sonshalyq, belgili alashtanushylardyng ózi oghan: «Osy shynymen-aq Álihannyng maqalasy ma?» - dep, kýdikpen qaraghany ras. Biz ghalymdardyng da, oqyrmandardyng da kýdigin seyiltu ýshin tekstologiyalyq taldaugha jýginemiz.

Á.N.Bókeyhannyng kózi tirisinde avtor retinde jii baylanys jasaghan «Jana mektep» jurnalynyng týpnúsqasyn Almaty qalasy, QR Últtyq kitaphanasynyng «Siyrek kezdesetin kitaptar men qoljazbalar» bóliminen aldyq. 1927 jyly Qyzylordada basylyp shyqqan «Jana mektep» jurnalynyng №1-8 sandarynda qayratkerding maqalalary «V» degen laqap esimmen berilip otyrghan.  Olar: №1 (16) sanynda [2, 22-24] jariyalanghan «Din men mektep» maqalasy, № 2 (17) sanynda [3, 67-71] jariyalanghan «Tarihy zatshyldyq qisyny» audarmasy (týpnúsqa avtory N.IY.Buhariyn), № 3-4 (18-19) sanynda [9, 23-27] jariyalanghan «Qazaqstanda program-әdis júmysy» maqalasy, № 3-4 (18-19) sanynda [9, 67-70] jariyalanghan «Tarihy zatshylyq qisyny. Qogham tekterining (mýshelerinin) arasyndaghy tepe-tendik» audarmasy (týpnúsqa avtory N.IY.Buhariyn), № 5 (20) sanynda [10, 71-77] jariyalanghan «Tarihy zatshylyq qisyny. Qogham tekterining arasyndaghy tepe-tendik» audarmasy (týpnúsqa avtory N.IY.Buhariyn), №7-8 (22-23) sanynda  [10, 62-64] jariyalanghan «Tarihy zatshylyq qisyny. Qondyrmalar (nadstroyki) men olardyng qúrylysy (struktura)» audarmasy (týpnúsqa avtory N.IY.Buhariyn). Biz júmysymyzda týpnúsqa men S.Aqqúlynyng qúrastyrghan XV tomdyq shygharmalar jinaghynyn  XIII tomyna engen maqalalaryn salystyra otyryp,  tekstologiyalyq taldau jasaugha tyrystyq.

Tekstologiyalyq taldaugha kóshpes búryn Álihan Bókeyhan zamanynyng tildik erekshelikterine toqtalyp ótudi jón sanadyq.

HH ghasyr basynda arab grafikasyna negizdelgen A. Baytúrsynúlynyng qazaq әlipbii 30-jyldargha deyin «tóte jazu» degen atpen qoldanylyp keldi. Ár zamannyng ózine say jazu erekshelikteri, stiyli, sóz qoldanysy әr týrli bolatyny belgili. HH ghasyr basyndaghy qazaq әdeby tilining jazu ýlgisi býgingi әdeby tilden ózgeshe ekendigi kózge erekshe bayqalady. Sózimiz dәleldi bolu ýshin, «Qazaq» gazeti, «Áyel tendigi», «Jana mektep» jurnalynyng týpnúsqasynda basylghan Álihan shygharmalarynyng leksikalyq jәne grammatikalyq erekshelikterin býgingi tandaghy qazaq tilining zandylyqtarymen salystyrudy jón sanadyq.

1. «P» («پ ») dybysy qazaq sózderinde kezdespeydi, onyng ornyna «B» («ب») dybysyn berip otyrady jәne ótken shaq kósemshening –yp, - ip, -p júrnaghy әrdayym –yb, -ib, -b bolyp jazylady. Mysaly: deb (dep), jauab (jauap), berib (berip), jiberib (jiberip), jasab (jasap), tabyndyryb (tabyndyryp), baghyndyryb (baghyndyryp), tabqan (tapqan), birigib (birigip), qarab (qarap), bob («pop» sózi orys tilinen engen sóz bolghandyqtan qazaqshalaghan).  Tiyisinshe «P» dybysy orys nemese basqa da tilderden engen sózderde ghana kezdesedi. Mysaly: praletariat (proletariat), kapitalshy (kapitalist), Lapiyn, apiyúm (opium), Epiropa (Evropa), Egiypet. Tek, «Pyraq» sózi - «búraq» sózi arab tilindegi – nayzaghay, jalt-júlt etken, zulau maghynalaryn bildiretin arabtyng بَرْقٌ‎ - «Bәrq» degen sózinen shyqqan [6].

2. «U» («ۋ »), «Y» («ڍ ») dybystarynyng aldyna «Y», «I» («د ») nemese «Ú», «Ý» («ۏ ») dybystaryn qoyyp otyrady. Mysaly: shiykiligi (jinishke bolghandyqtan «i»), elitiuden, ainalyudan (orfoepiyalyq zandylyq boyynsha qalay estilse solay jazghan), Búudda («U» dybysynyng aldynda qanday sóz bolsyn «ú», «ý» keyde «y», «i» dybystary qoyylghan), súu, úu, túughan, úuaqyt, súual (saual), búuyn, sharyualar, biyleu, tiyisti, tausyugha, t.b. Osydan-aq tóte jazuynda dauysty «i» nemese dauysty «u» dybystarynyng bolmaghandyghyn bilemiz.

3. «-da» («da») degen jalghau men shylaudy sóilemde qoldanghanda ekeuin de jalghau dep qarastyrady. Mysaly: Ýlkendergede (dúrysy «ýlkenderge de» bolu kerek), shyqbaytynynada (shyqpaytynyna da), soghybda (soghyp ta), sondada (sonda da), dindide (dindi de), óite túrsada (túrsa da), adamda bolmaydy (adam da bolmaydy), jasaughada (jasaugha da), memlekettide (memleketti de), t.b. Al, kerisinshe «-men», «-ben», («men», «ben») degen shylau men kómektes septik kórsetkishi ekeui de shylau retinde qoldanylady. Mysaly: baylar men astarlasqan (dúrysy «baylarmen», «-men» jalghau bolu kerek), tor men qorshap (tormen), qúrylysy men memleketti (qúrylysymen), tas ben atqandy, as ben at (taspen, aspen), t.b. Búl turaly akademik R. Syzdyq: «...Múnday orfogrammalyq erekshelikter HH ghasyrdyng alghashqy onjyldyqtaryndaghy qazaq jazbalarynda jýieli týrde keledi. Al jazudaghy búl erekshelikter – sonau orta ghasyrlardaghy týrki jazba eskertkishterinen kele jatqan dәstýrli orfogrammalar. Búl dәstýrden qazaq jazuy HH ghasyrdyng 30-40 jyldarynan bastap qol ýzgenin bilemiz» [7, 14],- deydi.

4. Esimshening - atyn, - etin júrnaghy - atún,  - etýn retinde qoldanylady. Mysaly: qalatún (qalatyn), shyqbaytúnyna (shyqpaytynyna), aldyratún (aldyratyn), ainalmaytún (aynalmaytyn), túratún (túratyn), alatúnyn  (alatynyn), beretýn edi (beretin edi), t.b.

5. «Y», «i» dybystary sózderding toqsan payyzynda kezdesedi. Mysaly: yras, Iresey, iret, ylayyqty, taryiqyna, pyroletaryiat, qaryu, pyrogyram, mylyion, pabrik, t.b.

6. Ózge tilden, әsirese orys tilinen engen sózderdi qazaq tiline balamalau. Mysaly: saldat, әpeser (ofiyser), zәkónshik, ministir, sodyia (sudiya), derektir, pәbrik (fabrika), ýiel (iili), Pyleqanob, tekniyke t.b.

7. Qazirgi lingvistikada birikken sózder dep atalatyn sózder toby birigip emes, bólek jazylghan. Mysaly: temir jol, әr bir, kem baghal, kórkem óner, t.b.

8. Tóteshe jazuda ýlken әrip joq bolghandyqtan jana sóilem de adam aty da kishi әrippen bastalady. Mysaly: kutob, leniyn, t.b.

9. Ýtirdi (,) qoiy erejeleri býgingi qazaq tilining punktuasiyalyq erejelerine sәikes kele bermeydi. Keyde shekten tys kóp ýtir qoyylsa, keyde ýtir mýle qoyylmaydy. Osyghan qarap HH ghasyr basynda qazaq tilining әr týrli salalary (stilistika, lingvistika, leksikologiya, grammatika, punktuasiya) tolyqtay retke keltirilmegendigi bayqalady.

10. Tóteshe jazuda f, h, ya, yu, ch, s, sh, , i siyaqty orys tilinen engen dybystar kezdespeydi. Tiyisinshe, búl dybystar úqsas dybystarmen almastyrylyp otyrady.

11. Qazirgi tandaghy qoldanylyp jýrgen kóp sózderding atauynda sәl-pәl ózgeshelik bolghan. Mysaly: jana (jәne), jandyq, t.b. Búl turaly akademik R. Syzdyq: «... búl kýnde dәreje, tәjiriybe, jәne, maghyna, diqan, jәndik, suret degen sózderdi 20-jyldary daraja, tajriba, jana (shylau), maghana, diqanshy, jandyq, sýgiret dep qoldanylghan (jazylghan). Songhy jandyq sózi jalpy tirlik iyesi (adamnan basqa), onyng ishinde jan-januarlar degen jinaqtau úghymynda qoldanylghan, yaghny «jandyqtar degenimiz – qayuandar, qústar, balyqtar, baqa-shayan, qúrt-qúmyrsqa» dep týsindirilgen» [7, 14],- dep jazady.

HH ghasyr basyndaghy dәl osynday tildik erekshelikter tek Á. Bókeyhan shygharmalarynda ghana emes, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Teljan Shonanúly t.b.ghalymdardyng shygharmalarynda da úshyrasady.

Kezinde dinning atyn paydalanyp, týrli súmdyq is-әreketterge barghan moldalar men bay-shonjarlar turaly «Jana mektep» jurnalynyng №1 (16) sanynda [2, 22-24]  jariyalanghan Á. Bókeyhannyng «Din men mektep» atty týpnúsqa maqalasyn әlihantanushy S. Aqqúly qúrastyrghan [4, 336-337] kóptomdyqtaghy maqalamen salystyryp, tómendegishe tekstologiyalyq taldau jýrgizdik.

V. «Jana mektep», 1927 jyl, №1 (16).
Qyzylorda. 22-24 b.

Á. Bókeyhan 1911 jylgha deyin qoghamdyq-sayasy manyzy bar maqalalaryn «Sibirskie voprosy», «V miyre musulimanstva», «Golos stepiy», «Stepnoy pioner», «Irtysh», «Stepnoy kray» syndy gazet-jurnaldaryna orys tilinde jariyalap otyrdy. Al, 1913 jyldan bastap «Qazaq», «Abay», «Jana mektep», «Áyel tendigi» siyaqty gazet-jurnaldargha  maqalalaryn qazaq tilinde jazyp  otyrghan. Sarapqa salyp, aqiqatyna kelsek, Álihannyng qazaq tilindegi maqalalarynan orys tilindegi maqalalary sәtti shyqqanday kórinedi. Biraq múnyng qily-qily astary, negizderi bar (múny bizdegi jazba stiylining qalyptasyp-damuymen týsindiru qajet bolady).

Tekstologiyalyq taldau «Jana mektep» jurnalynyng 1927 jylghy №1 (16) nómirinde «V» degen laqap esimmen jariyalanghan alash túlghasynyng «Din men mektep» atty maqalasy osyghan deyin aragidik «búl enbek Álihannyng maqalasy emes» dep aitylyp qalatyn pikirlerdin  negizsiz ekenin kórsetti.

Endi bir ghana maqalamen shektelmey, Á.Bókeyhannyng «V» degen laqap esimmen «Jana mektep» jurnalynyng 1927 jylghy  № 3-4 (18-19) sanynda [9, 23-27] jariyalanghan «Qazaqstanda program-әdis júmysy» enbegine de toqtala keteyik. Maqalada sheteldik oqu jospary jýielenbegen kýii memlekettik oqu jospary retinde qazaq mektepterine asyghys engizilgendigi sóz bolady. Stildik, grammatikalyq qatelerge baylanysty maqalanyng keybir tústaryn týsinu qiyngha soqty.  Sondyqtan týpnúsqa men S. Aqqúly qúrastyrghan núsqany [4, 345-348] salystyra otyryp, tekstologiyalyq taldau jýrgizip kóreyik.

V. «Jana mektep», 1927 jyl, №3-4 (18-19).
Qyzylorda. 23-27 b.

S. Aqqúlynyng qúrastyrghan jinaqtaghy Á.N.Bókeyhan maqalalarynyng keybir jerlerinde qatelik qúrastyrushydan tys baspadan ketkeni kózge anyq kórinedi. Mysaly, keyin qúrastyrylghan núsqada: «Olay bolsa, taytylghannan (aytylghannan)», «men» sózi «jәne», «barlyghy» - «bәri», «ýlestirui» - «ýlestirilui», «artyqsha» - «ayryqsha» dep berilgen. Taghy da bir erekshelik: orys nemese shet tilderden engen sózderdi qúrastyrushy HHI ghasyr oqushysynyng úghymyna say etip berudi kózdegen. Al, týsnúsqada avtor qazaq tili zandylyghyna say dybystardy ózgertu arqyly qazaqshalaghan. Mysaly: prikazshikter – pirkәshikter, fabrik – pәbrike, kommunistik  dәuir – kómenestik dәuir, ministr – ministir, guberniya – gýbirne, general – janaral, aeroplan – aiyrpylan t.b.

Til men әdebiyetting qaysysyna bolsyn tekstologiya – asa qajet ghylym salasy. Óitkeni mәdeni, әdeby múralardyng barlyghy da kóne zamannan mәtin  arqyly jetken. Halyqtyng dýniyetanymyn, psihologiyasyn, tarihy múrasyn tanyp-bilude týpnúsqa mәtinderding atqarar róli erekshe. Sol sebepti, tekstologiyalyq zertteu – әdebiyettanudyng negizi әri ózegi. Tekstologiyalyq júmystyng manyzy da, jauapkershiligi de – týpnúsqamen tikeley júmys jasaumen baylanysty. Kez-kelgen dýdamal oi, sóz mәtinning ózine ýnilgende, anyq aiqyndala týsedi. Áriyne, kóbinese qate keyingi qúrastyrushylardan ketkenimen, óz zamanyndaghy baspagerlerding tehnikalyq nemese basqa da janylystaryn da joqqa shygharugha bolmaydy (Búghan býgingi bilikti redaktorlarsyz, sauatty korrektorlarsyz jariyalanyp jatqan kitaptardyng mәtinin mysal ete alamyz).

Á. Qaydar, R. Syzdyq, S. Qirabaev, M.Bazarbaev, T. Kәkishev,Sh.Eleukenov, M. Burabaev, V. K. Grigoriev, K. Núrpeyisov, R.Núrghali, Á. Tәkenov, M. Qoygeldiyev, T. Omarbekov, Ý.Súbhanberdina, Q.Múhamedhanúly, B.Bayghaliyev, S.Dәuitúly, V.Osipov, A.Sarmúrziyn, M. Qúl-Múhammed, T. Júrtbay, D. Qamzabekúly, S. Aqqúly, Gh.Ánes, M.Tәjmúrat, A.Mekteptegi,T.Shanbay, M. Ábsemetov, Q.Saq t.b. avtorlardyng enbekterining negizinde otandyq ghylymda «alashtanu» salasy dýniyege keldi.

Alashtanudyng birinshi kezeni – Alash taqyryby men últ ziyalylaryn halyqqa tanytu kezeni boldy. Búl otanshyldyq negizde jәne qogham ýshin asa sәtti ótti dep bilemiz. Ásirese, alghashqy Alash mәtini tom-tom bolyp jaryq kórdi. Sonday-aq oghan qazaq tildi búqaralyq aqparat qúraldary ayanbay enbek sinirdi.

Alashtanudyng ekinshi kezeni - Alash ziyalylarynyng shygharmashylyghyn tereng jәne jan-jaqty zertteumen baylanysty. Búl kezende de mәtintanu ózekti bolyp qaldy.

Bizdinshe, endi Alashtanudyng ýshinshi kezeni – mәtinmen yaghny tekstpen tikeley júmys istep, sodan zamannyng ruhany dýniyetanymyn - filosofiyalyq filologiyalyq, psihologiyalyq tamyr soghysyn býge-shýgesine deyin zerttep-taldaytyn uaqyt keldi. Búl – ghylymnyng jauapkershiligi jәne zertteudegi jana tolqynnyng mindeti.

Ádebiyetter tizimi

1. Múhamedhanov Q. Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy jayynda. / Q. Múhamedhanov  – Almaty, 2010. –164 b.
2. Jana mektep (ayyna bir shyghatyn bilim-pedagogika jurnaly). 1927 jyl, № 1(16), yanvari. Qyzyl-Orda – 1927.
3. Jana mektep (ayyna bir shyghatyn bilim-pedagogika jurnaly). 1927 jyl, № 2(17), fevrali. Qyzyl-Orda – 1927.
4. Bókeyhan Á. Shygharmalary. XIII tom. / Á. Bókeyhan  – Astana: «Saryarqa» baspasy, 2016. –607b.
5. Ábdiqalyq K.S. Tekstologiya: oqu qúraly. / K.S. Ábdiqalyq – Almaty: «QazMemQyzPU», 2012. –204 b.
6. https://kk.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%8B%D1%80%D0%B0%D2%9B
7. Syzdyq R. Ahmet Baytúrsynúly, Teljan Shonanúly. / R. Syzdyq // Dala men qala. 2011, 11 sәuir (№ 14). – 14 b.
8. Lihachev D. S. Tekstologiya (na materiale russkoy liyteratury H-HVII vv.). Moskva – Leningrad: «Akademiy nauk SSSR», – 605 s.
9. Jana mektep (ayyna bir shyghatyn bilim-pedagogika jurnaly). 1927 jyl, № 3-4 (18-19). Qyzyl-Orda – 1927.
10. Jana mektep (ayyna bir shyghatyn bilim-pedagogika jurnaly). 1927 jyl, № 5 (20). Qyzyl-Orda – 1927.
11. Ospanova G. Qazaqstandaghy HH gh. 80-90 jj. mәdeny prosester (Tarih ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alu ýshin dayarlanghan dissertasiyanyng avtoreferaty)./ G.Ospanova – Almaty, 2001. – 17 b.
12. Qos tónkeris jәne Alash qozghalysy (súhbatty hattaghan - T.Omarbekov) / T.Omarov // "Aqiqat", 1991, N11- 45-46 b.

Ásem Ósken,

L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU doktoranty

Abai.kz