<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Alty jyl qaraly, qayghyly alty jyl ótti. Árbiri bir-bir ómirdey sarylghan úzaq. Qara jel ýzilmey soqqan kýzding suyq kýnindey quarghan jýdeu jyldar... Sodan beri Qaragóz - qaraly tor búlbúlynday, búl tósekting iyesi.

28 - nshi qyrkýiek - Múhtar Áuezov, Sherhan Múrtaza, Oralhan Bókey - ýsh birdey úly qalamgerding tughan kýni. Ýsheuining әrbiri kókte kýnmen tildesken әdebiyetting úshar biyik shyn-qúzdary. Qazaqtyng әr buyn úrpaghynyng qiyalyn әueletip, kónilin terbetip, oiyn terendetip, órisin keneytken úly tuyndylardyng avtorlary. Múhtar Áuezov, Sherhan Múrtaza, Oralhan Bókey - býginnin, bolashaqtyng keler mynjyldyqtardyng da oy besigin terbetip mәngilik qala bermek.

«Abai.kz»

Múhtar Áuezov. Qaraly súlu. (Novella) <!--pagebreak--><!--pagebreak--> Alty jyl qaraly, qayghyly alty jyl ótti. Árbiri bir-bir ómirdey sarylghan úzaq. Qara jel ýzilmey soqqan kýzding suyq kýnindey quarghan jýdeu jyldar... Sodan beri Qaragóz - qaraly tor búlbúlynday, búl tósekting iyesi. Sansyz kóp kýnder ótip jatsa da, ne bir jana ýmit әkelip sergitken, ne bolmasa jýdeu kónildi bir saghatqa bolsa da selt etkizip alandatqan mezgil bolghan emes. Qaragóz búl ómirdi әbden moyyndap bolghan. Kóp jyl boyyna sozylghan qaraly kýy Qaragóz ómirining qalpy bolghan. Kýndegi daghdysy, salty bolyp ketken... Kýzding aisyz qaranghy týninde, týnghatyp jýrgen jolaushy úzaq qaranghylyqqa qalay moyyndap baghynsa, Qaragóz de sonday moyyndap, kónip bolghan... Sodan bólek haldi kóksetetin ózge týrli oy kelse, ony kóniline darytpay, óshiruge asyghady. Sol Qaragózding auyly býgin qalyng taudyng ishimen jaylaudaghy kók shalghyndy, salqyn suly shalqar qonysqa kóship kele jatyr. Tang qylandap kele jatqannan jýgin arta bastaghan auyl jazdyng kýni jaqyn belden jana qyzaryp shyghyp kele jatqanda eski júrtynan jónelgen... Qazir de kósh jarym jolgha kelip qaldy. Býgin tau asa qonbaqshy bolghan auyl qalyng taudyng ishimen jartasty, toghayly, shalghyndy ezekpen shúbatylghan shúbar top bolyp, dabyrlap, shulap kele jatty... Kósh aldynda aidap kele jatqan tórt-bes jýzdey jylqysy bar, basqa iri qarasy da mol bay auyldyng kóshi jyl boyy iyesiz túrghan taudyng tusyp ketken shóbin japyryp, qyzuy mol tirshilikti kóshirip kele jatqanday bolady. Kóshtegi kónildi qatyn-qalash, jelikti qyz-kelinshek manaylasqan jigittermen qaljyndasyp, kýlisip-oynaydy. Arqyraghan semiz, súlu asaulardy mingen jas jigitter ýiirine qaray júlqynyp, alasúryp jer sýzgen aighyrlaryn qútyrtyp-oynaqshytyp kelip, qalyng jylqyny dýrildetip, jeldirtip aidaydy... Dýndýnie mastyq toyynday buy aspangha shyghyp, qútyrynyp jeligedi. Shulaghan jelikti kesh, tanertengi kólenke basqan qara jartas pen qalghyghan ózekti de oyata sergitkendey. Búl keshke tabighat ta jyldyq úiqysynan oyanyp, eleng bildirgendey. Tanertengi kólenkeli ózekten shyqqan salqyn samal soghady. Jyl boyy túl bolyp túrghan jaylau býgingi kýn jyl qúsynday bop qiqulap, jenkilip kele jatqan eldi jana kórip sergigendey. Qazirgi barlyq suret, barlyq dýnie adamdy qyzyq dumangha, saghymdy týspen zor tilekke qol búlghap shaqyryp túrghanday. Búl qyzugha jelikpegen jan joq... Eng ayaghy shal qoyshy Bolat ta ýstinen kesh ótip bara jatqanda, qúla sholaq biyeni tyrandatyp shauyp kelip, kósh janynda kele jatqan túrghylas әielder arasynan kelip kiyligip, jauyrynyn qiqandatyp, qaljyndasa kýledi. Árqaysysyna kózin qysyp, iyek qaghyp, izdenip soqtyghady. Qyzyl shyrayly kelinshekting qúla biyeni qamshylap oinaghanyna emeksip, jigitimsip shirenedi. Ýsh at jekken pәueskening ishinde kele jatqan Qaragóz Bolattyng qasynan arbasy ketip bara jatqanda az sergip kýlip: - Bolat-au, sening de bazaryng tarqamaghany ma, janym-au! - deydi... Bolat búl sózding týkpirin týsinedi. Qaragóz ne dese o desin, ýzengisine shirenip kýlip: - Nesin aitasyn, qaraghym!.. Qyz-kelinshek tal boyymdy úiytyp keledi... Ishimdegi janghan ot qyz-qyz qaynaydy, - dedi. Búl kóshte jalghyz jýdeu, jalghyz jabyrqaghan qayghynyng túsauynda kele jatqan - sol Qaragóz... Osy kóp mal men bay auyldyng iyesi bolghan, myna dyrduly kóshting basshysy bolghan jalghyz jesir әiel - Qaragóz. Qaragóz - 32-aq jasta. Qaraly jaulyq salynyp, qyzuly bazar esigin japqanyna alty jyl boldy... Odan búryn Qaragóz tirshilik bazarynda erkin jýzip jýrgen erkemin deytin. Búnyng ómirining ýstinde kýlimsirep túrghan kýnshuaqty, búltsyz, ashyq kók aspan bar-dy. Sonday ashyq kýnning ortasynda bir-aq saghat ishinde týsi suyq, shoq qara búlt oinap shyqqan. Ayaqastynan kelgen bir qaza bir-aq kýnning ishinde Qaragózdi qaraly ghylyp, qanghyrtyp ketken... Sodan beri alystaghy saghymday bolghan jar jetkizbey, belgisizdikke batyp joghalghan.. Oghan dәl alty jyl boldy... Qaragózding kýieui Ázimhan ol kezde 28 jasta, ózi bir atadan jalghyz jigit bolatyn. Basqa atalas aghayyndary bolsa - barlyghy da bólek auyl bolyp, bóten siyaqtanyp, óz tilegi, óz ómirimen búlardan alystap ketken. Aghayyndarynyng keybiri qartang tartqan adamdar bolghan. Ázimhannyng tuysqany, jalghyz sýienishi jetpis jasqa kelgen kәri әkesi - Ýsen. Ázimhan jalghyz jigit bolsa da, az atanyng baskótereri atanyp, Yrghayly bolysyndaghy edәuir elge belgili bolghan. Bir jyl dәl osy jaylaugha kóship kele jatqan kezde, býgingi kesh kele jatqan ózektermen Ýsen auly kóship kelip, Qayyndygha qondy. Qayyndy - tau aralaghan shalghyndy, toghayly ózen. Japyrlap qonghan kóp auyl manayyndaghy shúbyrtqan kóp malymen Qaragózding ol kýnderining kórki siyaqtanatyn. Yrghayly kóp jyldan kele jatqan daghdy boyynsha Qonyrtau bolysymen qatty júlysqan, araz bolatyn. Sol jyly da jaz shyqqannan beri qaray kýnde qiqu, kýnde «attan», jaghalay shabys bolghan. <!--pagebreak--><!--pagebreak--> Yrghaylynyng ýstemdigin ózge el juandarymen birge joqtap jýrgen Ázimhan sol juandardyng jeliktiruimen Qonyrtaugha keyde ózgelerden jyrylyp baryp ta soqtyghatyn. Qonyrtau bir kezde ózgeden erekshe Ýsenge kijinuli desken. Búl habar bir emes, әldeneshe ret kelgen-di. Biraq onymen Ázimhandy da, barlyq Yrghaylyny da toqtata alghan joq. Qonyrtau bir alsa, búlar keyde eki-ýshten alyp jiberetin. Qonyrtaudyng Ázimhanmen erekshe jauyghuyna bir sebep Qaragózding basy edi. Áuelde Qaragóz Qonyrtau elining jesiri bolghan. Sol elding bir bay auyly - Sybanbay. Jas kezinde Qaragózdi Sybanbaydyng nemeresine aittyrysqan. Beri kelgende Qaragózding kýieui ayaghy aqsap, kem bolyp ketti. Onyng ýstine, ózge balalarynyng ishinde әke-sheshege qadirsiz bala bolady eken. Boyjetuge ainalghan kezde súlu Qaragózden narazylyq sózder shygha bastaghan. Qaragózding әkesi jas kezinde ólip edi. Jesir qalghan sheshesi Ýsenning nemere qaryndasy bolatyn. Ol Ýsen auylyn tórkin qylyp, ylghy aralasyp jýretin. Qaragóz de kishkene kýninen Ýsen auylyn naghashy etip, kóniline erekshe jaqyn tartyp, keyde sheshesimen, keyde jalghyz ózi de kelip, key uaqyttar jatyp qaytyp jýretin. Sol halmen jýrgende, Ázimhannyng búrynghy alghan kelinshegi qaytys bolghan. Qaragózding Sybanbay auylyna barghysy kelmey jýretini kóp júrtqa pash bolyp qalghan. Basynda Qaragózding sózderine eleusiz qarap, «kezinde kórermiz» dep, ishtegi nyq baylaumen jýrgen sheshesi Ázimhannyng kelinshegi ólgen son, balasynyng narazylyghyna týzu qarap, oilana bastaghan. Sol halding ýstinde dorgumanda jýrgende, bir kýni Qaragózding auylyna amandasyp qaytqaly Ázimhan kelgen. Ázimhannyng ne oimen kelgeni búl auylgha da, anasyna da belgisiz. Ázimhan ózi de anyq, ashyq baylaumen kelgen joq-ty. Biraq ýige kelip kirgen jerde ol búrynghydan kóp ózgerip ketken Qaragózdi kórgen. Búl uaqytqa sheyin bala qalpynda jýrgen Qaragóz endi shiratylghan nәzik, úzyn boyly, qynay beldi, tolqyndy qara shashy bar túnghiyq súlu qara kózdi boyjetken bolypty. Kórmegenine bir-aq jyl shamasy ótken Ázimhannyng endi alghash kelgen sәtte jýregi lýpildep soghyp, kóz aldynda sәuleli súlu jardy kórip qalghanday bolghan. Áldeneden ekeni belgisiz, búryn búl jaydan bir auyz sóz estimese de, qazirgi halde Ázimhannyng jýregin soqtyrghan belgisiz sezim Qaragózge de sol sekóntte bilingendey. Ázimhan anasyna amandasyp, endi Qaragózge qarap: - Esen-saumysyn, qalqam? - degende, úyalyp qaraghan Qarakózding jýzinde ystyq qan oinady. Búl kýnge sheyin jýris kórmegen bala jýzi ómirinde alghash ret әldeqanday kómeski týs siyaqty oimen qyzaryp, tómenshiktep qysylghanday boldy. Eki jas ýnsiz belgi beriskendey. Eki kónil bir-birine úyalyp, búghyp túryp, ym qaqty. Basy - osy. Azdan song arada sóz jýrdi. Sýiek janghyrtu Qaragózding basqa aghayyndaryna da teris kórinbedi. Ásirese búl kýnge sheyin ózining jesirliginde erekshe sýienishi siyaqtanyp otyrghan Ýsenmen qaytadan ýy ishinen ýy tigip, jaqyn bolu Qaragózding sheshe­sine kerek kórindi. Sýitip az kýn ishinde astyrtyn qúdalyq sózin baylasyp qoydy... Biraq búl - alystaghy tileu. Ol qiyn asu, biyik asqardyng ar jaghynda jatqan qiyn týiin. Sybanbay bóget shygharmay qoymady. Qonyrtau júlqyspay, jesirin jibermeydi... Ýsen jaqtyng habary jansyzdanyp, Sybanbaygha baryp qalghanda, olar kýpildep, kijine bastady. Biraq ashyq sóz, anyq baylaugha eki jaghy da jete almay, endi jaqyndap kele jatqanda, Sybanbaydyng nemeresi ólip qaldy. Búdan keyingi sóz úzaqka bara alghan joq. Sybanbaydyng ózge balalarynyng barlyghynda da ne aittyrghan, ne alyp otyrghan әiel bar. Búryn ústanghan sóz boyynsha Sybanbay: «Qaragózdi keyingi balalargha qaratamyn... Qúdamnan qol ýzbeymin!» degen boldy. Biraq búl sóz úzaqqa barmady. Ýsen Sybanbaydan alghan barlyq maldy týgendep qayyrtyp, ózi Qaragózge qúda týsip, arada bir jyl ótken song yrghap-jyrghap kelinin alghan... Búl oqigha óz kezinde Yrghayly men Qonyrtaudyng arasyna kóp salqyndyq saldy. Kóp yrghasyp tartysumen baryp, eki jaq zorgha tynghan. «Ýsen kóbinshe mal kýshimen jenip aldy» degen sóz el ortasyna jayylghan sayyn, Sybanbay bolymsyzdy syltau qylyp, Yrghaylygha soqtygha beretin bolghan. Biraq arada birer jyl ótken son, jesir dauynyng kyzuy solghyndap kelip basyldy. Sóitse de basynda bir shiyelenisip kalghan elder endi jana dau, jana arazdyqqa jol tauyp alyp, kezek alysyp ústasyp jýrdi. Beri kelgen song Sybanbay Ýsen basyndaghy kekti ózgertip, ózi Yrghaylynyng basqa elimen, basqa juandarymen kóbirek ústasyp ketti. Arazdyq sebebi janadan tuyp, jana sóz, jana istermen qayta qozghan son, Ýsen kóp elinen qalyspay, Irghaylynyng basqa elimen birge Qonyrtaumen anda-sanda alysyp qalyp, ústasyp jýrgen. Osy halde Qaragóz ben Ázimhannyng qosylghanyna jeti jyl tolghanda, Ýsenning auyly jaylauyna kóship kele jatyp, Qayyndygha qondy. Jana qonysqa jayghasqan kýni týnde auyl manynda jatqan jylqygha jau tiygen. Kópten saqtanyp, Qonyrtaudan kezek kýtip jýrgen Ýsen auyly kýnde keshke eki-ýsh senimdi at-ayghyrdy auylda ústaytyn. Býgin kóship kelgen el qiray jyghylyp, shyrt úiqynyng ishinde jatqanda, taudy qaq jaryp shyqqan «Attan!» dauysyna ózgeden búryn oyanyp, asyghyp qamdanghan Ázimhan boldy. Ázimhan arqandauly túrghan bәigi jiyrendi alyp kelip, asyghyp erttep jatqanda, Qaragóz jýregi dirildep túryp, ýrikken pishinmen qasyna kelip: - Basqalardy jibersenizshi! Tau ishi shabugha jaman, - dep edi. Biraq  jaryq aily tynyshtyq týni jas jigitting túla boyyn ysytyp, bir qyzu qan alyp úshty. Auyldan Ázimhannan basqa da ýsh-tórt jigit shapty. Búlardyng bәri tastaq tóbelermen satyrlatyp shulap jóneldi... Búl kezde auyl da azan-qazan bolghan. Atsyz qalghan jayaular bosqa dyrdu jasap aighaylasyp, әrli-berli jýgirisip jýrdi. Ázimhandar sol bette baryp, jylqyny әketip bara jatqan jaugha jetip aralasqan... Jylqyshylar kóp jaudan qaymyghyp, batyp úrysa almay, keyin kele jatyr eken. Kóp jylqyny qalyng jau úzyn ózekpen dýrildetip, qiqulap әketip bara jatyr. Sol kezde qughynshynyng aldymen jetken Ázimhan tosqauyl qylghan kóp jaudyng ortasyna kelip kirip ketti. Ázimhan qoryqpaytyn er jigit edi. Biraq búryn kóp soghysta bolyp tóselgen emes. Onyng ýstine bir kisige әli jeterlik myqty da emes-ti. Jiyren atty qughynshy ekilenip kelip, eki-ýsh ret arasyna kirip shyghyp, aldyn oray bergen son, jau ishinen soghysqa ynghaylanyp alghan eki myqty barymtashy artyn ainalyp kele jatqan Ázimhandy kórgende: - Kýreng atty taghy keledi... Ortagha ala ber... ortagha al! - desken. Ázimhan eki jaudyng ortasyna solardyng tileginshe ekpindep kelip kirgen... Búl kire bergen betinde ong jaghyndaghy boz atty engezerdey jaudy jelkeden qagha úryp jiberdi... Biraq dәl sol sekóntte ózining de jelkesinen sol jaghyndaghy sary aighyrly jaudyng qara soyyly myqtap tiydi. Búl soyyl Ázimhangha dene tauyp, qatty soghyldy. Alghashqy soyyl tiyip ketkende, qolyndaghy aghashy úshyp týsip, ózi enkeyip, atynyng jalyn qúshyp qaldy. Dәl osy uaqytta búrynghy aghynmen kele jatqan bәigi jiyren boz atty jaudan qiys ótip bara jatyr edi. Oghan Ázimhannyng soyyly tiyse de, әlsiretken joq eken. Janynan qiys ótip bara jatqan Ázimhan attyng jalyn qúshyp qalghanda, anau aq soyyldy shyr ainaldyryp kelip, manday túsynan qaghyp-úryp jiberdi... Ázimhan bir-aq sekóntting ishinde jýreginen oq tiygendey bolyp, attyng artyna úshyp týsti. Mandaydy megzep úrghan kýshti soyyl dәl qúndyzdyqtan tiyip, basty aiyryp ketken  eken... Ázimhan attan tymaqsha úshyp týskende, búryn talay soghysta bolyp, qoly auyrlyghynan talaydy sorly qylghan boz atty jau artyna búrylyp qarap: - Qap, jyghyluy tym jaman boldy-au!.. Jazym bolmasa iygi edi!.. - dedi. Jazym bolghany shyn! Ázimhannyng basy tórt elidey aiyrylyp ketken eken. Keyingi júrt shulap jylap, ýstine kelip ýiilgen uaqytta, Ázimhan ýzilip jýre berdi. Súlu jargha aqyrghy ret «qosh» deuge de tili kelmedi... Ázimhandar attan salyp jónelgende, shoshynyp jylap, tileu tilep qaltyrap túrghan Qaragóz ýiine kirip jata almay, jylqy jaqtan habar kýtip túrghanda, júmbaqqa tolghan múnly týnning ortasynda auylgha qaray shulap kele jatqan qaraly aighaydy estigen. Búl shu - auylgha qaray at qoyyp, «oy bauyrymdap» kele jatqan jylqyshylar men qughynshylar shuy. Alghashqy jylau, alghashqy qaraly qayghy osy týnnen, osynday halding ortasynda bastalghan-dy. Býgingi kósh sol adyra qalghan Qayyndygha taghy qonghaly kele jatqan pәueskening ishindegi Qaragóz alghashqy qaza týnin esine alyp, ystyq jalynmen jii kýrsinedi. Ázimhannyng ólimin Yrghayly joqtausyz qaldyrghan joq. Ol jaqtan jylqy alamyz dep baryp, kisi de óltirdi... Kegin de aldy... Ázimhan basyna jýz týiening qúnyn da aldy. Qonyrtaudy jasytyp, yqtyrdy. Biraq onyng bәri sýigen jarmen bir auyz sózge kelmey, armanda qalghan qayghyly súlugha týk júbanysh bolghan joq. Alghashqy bir jyl boyynda oiyna eshnәrse tiyanaq bolugha jaraghan joq... IYesiz qalghan mol dýniye, auyr dәuletting ortasynda jetpis jastaghy kәri atasy men Qaragóz qaldy. Onan song búl ekeuining de, barlyq aghayynnyng da ýmiti siyaqtanyp, eki jasqa kelgen kishkentay Múqash qaldy. Qaragóz ben Ázimhannyng alghashqy kórgen balasy - osy. Búdan basqa bala joq... Ákesi ólgen son, kishkentay da bolsa, Múqash «óli arystannan - tiri tyshqan» degizip, Ázimhannyng artyndaghy qaralylardyng sýienish tilegi boldy. Ázimhannyng qyrqy ótken son, jalghyzdyng kayghysyn kótere almay, búryn kәrilikting ózi de jenuge ainalghan Ýsen de qaytys boldy. Manayy túldyr bolyp, qúlazyghan jalghyzdyq jas súludyng bir ózining basynda ghana qaldy. Kýnde tirshiligine yrza bolghan júrt úiqyda jatqan qúlqyn sәride, múnayyp batqan beyuaqta Qaragóz qaraly jaulyghymen betin jauyp otyryp, zarlanyp dauys aitatyn. - «Jalghyz bitken bәiterektey» armanda ótken «alghanyn» qayghyly súlu «altyn terek - arysym» dep, anyrap joqtaytyn. Kózinen tamshylap aqqan jaspen birge, shynymen egilgen qayghynyng sózderin aityp, tyndaghan adamnyng say-sýiegin bosatatyn. Qaragóz qayghy ishinde kekse tartyp, úlghayyp ketkendey boldy. Ishtegi jalyn men kýrsingen jýzi Qaragózding basqa tirshilikti talaq qylyp úmytqanyn bildirdi. Qaraly tor tútqynyn júrt: «Jaryn joqtay bildi» desti. Qaragózding joqtauy men dauysyn barlyq Yrghayly jattap alyp, әnge salyp aityp ta jýrdi. Kempir-shal Qaragózdi auzynan tastamay maqtap: «bayynyng artyn búnday jaqsy qylyp kýtken әiel bolghan emes» dep anyz qyldy. Sonday jylau, joqtau ishinde Qaragóz barlyq ýmitti, jastyq dýniyesin kórge kómdi. Ol Múqashtyng tileuin tilep, endi erge tiymeytin túl qatyn bolyp otyryp qalugha ózine-ózi sert berdi. <!--pagebreak--><!--pagebreak--> Dýniyesin biylep, auylyna, atasy men jarynyng ornyna ie bolyp otyryp qaldy... Endigi jalghyz ýmiti, jalghyz júbanyshy - kishkentay Múqash. Sýienishi men ermegi bir sonyng tәrbiyesi boldy. Aghayyn ortasy búl kýnge sheyin Qaragózdi qadirlep, kýtuden qalghan joq... Úzaq qayghyny ómirining mәngilik sher kýii qylyp saqtap, Qaragóz әli kýnge keledi... Býgingi kóshti bastap kele jatqan qaraly súludyng jayy - osy. Biraq búl kýnderde Ázimhannyng qayghysy jalghyz Qaragózding ghana kónilinde qalghan. Ózge manaydaghy adamdar men jelikti dýnie Ázimhan ólmegen kýndegidey әli de qyzyqty, jelikti. Búl kýnde segiz jasqa kelgen Múqash Qaragózding janynda keledi. Onyng da kónili qazirgi tirshilikke mәz! Ayghaylap quanady. Arbanyng ishinde ishi pysyp sekirip, dauystap kýlip, manaylasqan kisilermen oinaydy. Búl da buyny bekip, deni sau bolyp, erjetuge taqady. Qaragózding qaraly alty jyly ótti. Sol jyldardyng ishinde kóldeneng qaraghan kóz qanshalyq qadalsa da, Qaragózding syrtyna shyqqan ne әlsizdik, ne qobaljudy kóre alghan joq. Biraq sol uaqyttarda Qaragóz kórgen azapty bilse edi júrt!.. Kóp jas qyrshynynan qiylady. Tirshiligin qarghap etedi. Kópshiligining synyghy jamalyp, qayta týzelip, el qataryna qayta qosylady... Al Qaragóz qayghysy bir aluan úzaq, múnly jyr bolyp, әli ketip barady. Túnghiyq qara kózderinen súlu ajar ketken joq. Jas denesi әli de uyzday appaq, tolyq, sau. Biraq ne kerek, barlyq oiy, barlyq tilegi bir-aq jerge shegelendi. Ayasy azghantay oryngha búl ózin-ózi syighyzdy. Qaraly kýnge sheyin tasqyndap kelgen sezimdi túsady, budy... Sonymen, birneshe jyl ótti. Qaragóz kýieui bar, bala tauyp otyrghan әiel edi... Qayratty tirshilik ýshin jaralghan jas dene men tilek ýshin qaynaghan ystyq qan, shoyyn esikti tútqyn ornyna qanaghattanu qiyn boldy. Qaragóz ol qiyndyqty tistenip shydap, basyn jenip jýrse de, keybir kezderde tandy-tangha úrghyzatyn azaptar bolatyn. Jas әielding búl týnderi kór azabynday qinau týni... Ýy ishi qaranghylanyp, búl tósekke jatqanda, әldeqanday jylansha iyirilgen sezim tolqyndary tamyr-tamyryn qualap, óne boyyn biylep ketetin. Tistenip, shydap, «qútylar ma ekem» dep, dúgha oqysa da, sol jylandar auyr basyp, aqyryndap jyljyp kelip, aq tósine oralyp, aq tamaghynan sýiip, barlyq  denesin shydamynan aiyryp, ysytyp, dirildetip jiberushi edi. Shoshynyp, qabaghy týiilip, dir-dir etip jatyp, kórpeni shiyrshyqtap, qysyp qúshaqtaytyn. Shoqtay ystyq-ystyq oiy tang agharyp atqansha, bir minutke bosatpay, janyn jey, dozaqqa salyp shyghatyn... Talay týnder Qaragóz shyday almay, qasyna qyzmetker kempirdi shaqyryp alyp, denesin sipatyp, jaryq jaghyp qoyyp, kýrsinip, jýdep otyratyn. Ol búnyng ishinde tirshilikke úmtylghan jana ómir úryghynyng jaryq dýniyege shyqqysy kelip, kózana tilegeni edi. Sol kýsh Qaragózdi kóp zaman qinap jýrdi... Áli kýnge sheyin mezgil-mezgil asau sezim qútyrtyp kelip, bir tondyryp, bir qyzdyryp, ysytyp, qaraly Qaragózdi otqa salatyn. Barlyq úzaq qaraly kýnderde oilap ótken qayghy men әlgi siyaqty azaptar Qaragózding minezin de ózgertti... Ol erekshe sezimdilikting sebebinen dertti siyaqtandy. Búrynghygha qaraghanda, qany búzylghanday: tez ashulanyp, tez jylap, tez kýlip jiberetin kýiip-janghyshtyq payda boldy... Keyde jadyrap otyrghan qabaghy qazir shytynap týiilip, bolymsyz nәrsege qinalyp ketedi. Ókinip qayghyryp, shydamsyzdyqpen tútanyp, úiqy-túiqy bop qalady. Týndey túnghiyq kózderi endi ystyq jas ýshin jaralghanday boldy. Biraq sonda da Qaragóz bir baylauyna jabysyp, tastay myqty bolyp kele jatyr. Ózge dýniyede óz kónilinen azghantay teris shyqqan nәrse qinap jibergendey bolsa, ómirindegi eng auyr, eng qayghyly týiinge kelgende, Qaragóz ózin ayamastan qatty ústap, qanday qiyn azapqa bolsa da kóndirip keldi. Býgingi kósh boyynda birtalaydan úmytylyp ketken azap Qaragózdi qayta qinap, tolqytyp kele jatyr edi... Qaragózding sopylyghy búrynghy molshylyq, búrynghy qyzyqty dýnie ortasynda ótip keledi. Kýndegidey ystyq jaryq kýni tuyp, sezim týnderi ótedi... Jaz jasarghan tabighat ta - mineky jeligip eliredi... Jan kirgendey bop, qyzuly tirshilikti kóksegendey mastanady... Jýz búralady. Bozbala asaumen tenselip, qútyryp shabady. Qyz-kelinshek nazdanyp kýledi... Ózgening bәri óz betinde, alpystaghy qoyshy Bolat ta Qaragózding esine jylanday sumandaghan sezimderdi keltirip, jelige mastayaady... <!--pagebreak--><!--pagebreak--> Ystyq sezim búghan Qaragóz kóshten ozyp kelip, jylda auyl qonatyn Qayyndynyng ózegine jetti. Ózen boyy qayyndy, moyyldy jas toghay... Syldyrap su aghady... Tanertengi kólenkeden shyqqan toghay salqyny, samaly Qaragózding betine shiratylyp kelip soghyp ótedi. Ishte - ystyq sezim, qarsy soqqan salqyn lep... Pәueske iyesiz júrtqa kelip toqtaghanda, Qaragóz óz ýiin jyldaghy qonyp jýrgen júrtyna tikkizbekshi bolyp, arbadan týsip, sol jerdi izdedi. Aqyry tauyp toqtap, ainalagha qaraghanda, tómengi jaqta - ózen boyynda, bir toghaydyng kólenkesinde dogharuly túrghan trashpenkeni kórdi. O da osy jerge kóship keletin bir auyldyng aldyn ozyp kelgen adamdary bolu kerek. Qaragóz úiyqtap jatqan Múqashty oyatpay, jalghyz ózi ayandap, әrli-berli jýrinkirey týsti; ayaghy әlsiz... Denesin zorgha alyp jýredi. Belgisiz tilek qinaghan kónil toqtalmay, jinishkelep shanshady. Eski júrtty ózen jaghasyna jaqynday baryp, tegis kórip, endi arbagha qaray jýruge ainalghanda, Qaragóz art jaghynda, toghay arasynda saqyldap kýlgen jas dauysty estidi. Búrylyp biraz túryp, toghaygha qaray jýrdi. Kólenkeli biyik toghaydyng ishi raqatty... Súlu... Jas toghaydyng salqyny jayly tynyshtyghymen deneni mas qylyp sendeltkendey. Toghaydyng shetine kirgende, Qaragóz jylda osy qonysqa kelgende, estip jýretin daghdyly búlbúl dausyn estidi... Búghan sheyin jinishkelep estilse de, eleng qyla qoyghan joq edi. Endi tyndady: elsiz taudyng ishinde, iyesiz qonysta mәngi jastyq, mәngi jarastyq jyrshysy - kishkene búlbúl sayraydy... Jaratylystyng qyzyghyna qoshemet aitumen birge, jayyn tau, jaraly jartastyng jalghyzdyq kýiin de sherlendirip qosady. Key kezde iyesizdik pen qúlazyghan tynyshtyqtyng kýii siyaqtanady. Keyde ózek boyynda kýrsinip soqqan jeldey, jibek jibi siyaqty jinishke dausyn jýz búraltyp suyldap, ysqyrady... Tilsiz tabighattyng jýregin ýzgendey bolyp, shanshylyp qadalady. Bir kezek jaryq aily týn ortasynda qalyng taudyng ishinde alystan estilgen kóp kishkene qonyraularday bolyp, jartaspen janghyryghyp dirildeydi. Taghy bir sәtte Qaragóz jýregining qayghysyn aitqanday bolyp, úzaq múnmen yrghalyp, shúbatylyp tamyljidy. Elsizde jalghyz ózi jýz tolghanyp jyrlaghan búlbúl Qaragózding úzaq jylghy qayghysy men jayyn tabighattyng iyesizdigin jyr qylghanday. Qaraly әielding súlulyghyn qoshemettegendey. Bú da sezim kýiin shertedi. Onsyz da qaynap jýrgen qandy bir tondyryp, bir ysytyp, Qaragózding jýregin qysyp entiktiredi. «Átten, qara jylanday nәpsi!.. Ne kýige úshyratasyn? Qayda aparasyn?» dey týsip, Qaragóz búlbúldy tyndap, toghaydyng ishine kirip qalypty. Bir mezgilde baghanaghy estilgen ashyq kýlki taghy estildi... Búl uaqytta jaqynnan shyqty... Eki kýlki... Biri - jas әiel, biri jigit bolugha kerek. Qaragóz janylghan joq. Aldynda - qalyng aghashtyng sayasynda jinishke ózekting qasynda Qaragózge syrtyn berip, bir qyz, bir jigit qúshaqtasyp oinap otyr... Búlar qatty dauryghyp kýledi. Qúshaqtasqan qalpynda qatar jyghyla ketip, qúmarlyqpen sýiisedi. Qaragózding eki kózi týnjyrap, jasqa tolyp, eki betin erekshe ystyq qan basyp ketti. Tamaghy kebirsip, qylghynyp jútynady. Taza appaq  kóilekting syrtynan qara jeletke kiygen jas jigitting úzyn búira shashy bar. Sonday jarastyqpen kiyingen qúmar jas qyz. Ekeui qúshaqtasyp jantayghanda, jalanash ayaqtary ózen suyna malynyp, salqyn sumen shalpyldatyp oinaydy... Búlar Qaragózding aghayyny Ysmaghúl auylynyng jastary. Jas jigit - qyzdyng qayyndap kelip jatqan kýieui... Oqyghan, súlu jigit. Jazday osy elde bolatyn... Búlardy atalary erkimen jiberip, jalghyz qyzdyng qyzyghyn erkinshe qyzyqtaytyn. Qaragóz tanydy. Biraq ishtegi qara jylan (Qaragóz búl sezimine osynday at qoyghan) ómirinde búl kýnge sheyin bolmaghan asaulyqpen jýz tolghanyp iyriledi... Boyy úiyp ketti. Qalyng japyraqtyng arasynda ýndemey, kózin ala almay qatyp túrghanda, ystyq jas aghyp-aghyp barady... Birtalay túrdy. Deneni erekshe ystyq sendeltip ketkende, dýnie qarauytyp, ainalyp bara jatqanday boldy... Biraq qúlaghan joq. Zorgha esin jiyp, qayta týzelgende, ishinde kýshti namys pen jiger qaynaghanday bolyp, әlsirep, úiyp ketken denesin qayta jiyp, biylep aldy. Kózding qúrty siyaqtanghan mas jastardy sol ornynda qaldyryp, qayta ainalyp jýrip ketti. Auyl qondy. Búrynghysynsha jana qonghan el kóp әbigerding artynan tynyshtyq alyp jaylandy. Jaryq aily týn jyljyp keldi. Kýndizgi tolqyntqan oy bir basylyp, bir kóterilip týnge jetken. Basylghan uaqytynda Qaragóz: «Búl eki jyldan beri býitip qinaghan soqty... Áli de qayta ainalyp soqqany shyghar. Óleyin - ólsem de shydayyn!..» dep kýrsingen qayghy ishinde taghy bekindi. Tósekke jatysymen qaranghylyq qayta oinady. Qaraly kýngirt kónildi, kýndizgi kórgen suret neshe týrli qyzyldy-jasyldy pishinge minip kelip, mazaqtap qinay bastady. Árbir jana suret jana kelgen azaptay jandy qysyp, jýrekti iynemen shabaqtaghanday bolady. Saghymdy tilekting qara jylanday jat bolyp ketken sezimi, birese belgisiz súlu jigitke Qaragózdi qatty qysyp, qúshaqtatqanday bolady. Mas qylyp eltitip, tamaghynan sýigizgendey. Birese ýstine, barlyq denesine auyr salmaghyn әkep salghanday. Birese dirildegen dәmdi, tәtti súlu sybyrdy estirtkendey. Shydam bitkendey... jýrek ezilip bara jatqanday... Qaragóz kórpesin silkip tastap, qatty kýrsinip dauystap: - Allay, túnshyqtym ghoy!.. Qúday-au, múnsha nege sorly ettin?! - dep, qaynap qyzghan qanmen, qayda bararyn bilmese de, ýiden atqyp shyghyp ketti. Auyl úiqyda. Jaryq aidyng qalghytqan sәulesinde jenil kýrsinip, tynys alady. Jandy jegen azappen qinalyp shyqqan Qaragózdi bilgen jan joq... Ol jalang ayaq qalpynda ýstindegi jalghyz kóilegimen, tarqatylghan qara shashy arqasyna jayylghan qalpynsha, toghaygha qaray jýredi. Búl uaqytta Qaragóz erekshe súlu. Ony qinaghan dert әli de basylmay, qaynap keledi. Jýrekten shyqqan jauyz dúshpannan qútylu ýshin, jas әiel belgisiz em izdeydi... Qazirgi týn salqyny ystyqtap, kýigen denesine azghantay da sezilmeydi. Qaragóz kýrsinip, jylap kelip, eki ayaghyn tizesine sheyin jalanashtap, suyq sugha batyryp, jiyekke jarym denesimen qúlay ketti. Aq denesi ashylyp, qara shashy tegile jayylyp jatyr. Jýrekte belgisiz qúmarlyq qarauytyp shyghyp, jýz tolqytyp barady. Sol mýinette bas jaghynan: - Qaraghym, Qaragóz, nemene? - degen ýn shyqty. Sózin úqqan joq, kimning ýni ekenin de angharghan joq. Betine de qaramastan, qolyn shalqasynan sozyp, búlghaghanday bolyp: «Kelshi beri!» dedi. Kele bergen kisini ózine qaray jygha qúshaqtap, qúshyrlana tistep sýie bastady... Dýnie qúmarlyq mastyghyna batyp, kózden óship barady... Denedegi jylandar endi quana oinaq salady. Búl kýiding kinәlisi Bolat edi... 1925 jyl.

Sherhan Múrtaza. 41 JYLGhY KELINShEK

-  Sen meni tanymay qaldyng ba, nege ýndemeysin, Maqsút?

Ol til qatpady. Bosaghada túrdy da qoydy.

-  Bir-birimizdi kórmegeli otyz jylgha juyq boldy, Maqsút. Sen soghysqa ketkende, men jiyrma segizde edim ghoy.

Ol ýndemedi.

-  Qartaydym, Maqsút. Al sen dәl osydan otyz jyl búrynghy qalpynda qalypsyn.

Ol ýndemedi.

-  Tanymadyng ba, Maqsút? Men Hadishamyn ghoy! Seni әne keledi, mine keledi dep otyr edim. Júrt kórse, seni mening balam der. Sen, sirә, sol sózden qorqyp túrsyng ghoy.

Ol  ýndemedi.

-  Bosaghada túrghanyng qalay, Maqsút! Tórge shyq, óz ýiing ghoy.

Hadisha Maqsútty qolynan ústap tórge alyp shyqpaq «bolyp, ilgeri attayyn dep edi - ornynan qozghala almady. Arada eki adym jer, biraq alypbas asu siyaqty. Jilik-jiligine qorghasyn qúiyp, jerge qaghyp qoyghanday tyrp etuge dәrmen joq.

Al Maqsút tabaldyryqta әli túr.

-  Sening kelgening jaqsy boldy, Maqsút,- deydi Hadisha.- Tuysyng Shalabaydyng qorlyghyna shyday almay, seni aiqaylap túryp shaqyryp em, estigen ekensin... Shalabaydyng byltyr kýieuge tiygen qyzy tórkinine týse kelipti. Ol qyzdy sen kórgen joqsyn, múnda tughan bala ghoy. Qaghynyp, byltyr baygha qashyp ketken. Shalabay qyzyna: «Endi sening óligindi ghana kóreyin»,- dep edi, bә-

leni me, qúdasy bahuat neme eken. Shalabaydyng kómeyine tas tyghylghan kasqyrday boldy da qaldy. Tas qauyp, tapqanyndy it jegir. Meyli ghoy, qyz - jat júrttyq. Kýlәy túrmaq, sening jalghyz qyzyng Janar da әldeqashan túrmys qúryp, balaly-shaghaly bop ketken. «Qolyma kóship kel, jalghyzdan-jalghyz qaytip otyrasyn» dep myng aityp jalyndy - barmadym.-«Maqsúttyng ýiining týtini óshpesin - otyramyn osynda»,- dedim.

Oy, aljyghan basym, birdi aityp, birine ketkenim... Bәri anau Shalabaydyng qyzy Kýlәidan shyqty ghoy. Kýlәy kýieuimen kelip týsti. Auyl bolyp jiyldyq. Kýieu men Kýlәy alyp kelgen qorjynnyng auzyn ashamyn ghoy dep otyrghanmyn. Ata jaghynan alghanda, menen jaqyn kimi bar Shalabaydyn? Atalastan osy Maqsúttyng ýiinen jaqyn eshkimi joq qoy, bile-bilse. Bilmedi. Aydaladaghy Aqshay kempir ústady qorjynnyng auzyn. Aqshay kempirding býginde múrnynan esekqúrt týsedi. Shaly qasynda, ýsh birdey kelini qyzmetin istep túr. Shifrlep segiz bólmeli ýy saldyrghan, balalarynyng bas-basyna motosikli bar. Shalabay shirkin, sening inin, mening qaynym ghoy, qayyn bolmay qata qalghyr, qorjyndy maghan ústatugha jaramady.

Búryn bir qúdaydyng basqa salghanyna kónip, joqshylyqty da, toqshylyqty da kórip, kóndikken bas qoy myna bas. Biraq anau qorlyqqa shydamadym:

-  Áy, shyraq,- dedim Shalabaygha,- aruaq atyp ketpesin,- dedim.- Eger Maqsút bolsa, men kimmin? Hadisha bolar edim, aldymnan kóldeneng jýrmes eding sen shirik,- dedim. Maqsút joq bolghan son, men siyaqty jetim kempirdi elemeysin,- dedim. Aruaq atqyr bolmasan, anau Aqshay kim, men kim?- dedim.- Jón bilmeytin qanday kórgensiz edin,- dedim.- Túqshiyp, tómen qarap, jer shúqylaydy, jerge kirgir.

Al, әlgi Aqshay qútyrsyn.

-  Aldy-artynyng bәrin jalmaghan qaqbas,- dedi meni.- Ólip qalmay japadan-jalghyz neghyp otyrsyn. Qorjynnyng auzyn ústaghan sening ne tenin, qaqbas,- dedi.

-  Áy, Aqshay,- dedim men de. Qanym qarayyp ketti.- Aldy-artymdy jalmap, jalmauyz bolayyn dep qúdaydan tilegen joqpyn,- dedim. Maqsút kóppen birge әsker ketti. Sening bayyng Qúraqbas qúsap әskerden qashyp, ýsh jyl boyy tauda taghy bop jýrgen joq dedim. Qyzym Janar bolsa, túrmysqa shyqty, qúdaygha shýkir, qazir balaly-shaghaly,- dedim. Ózim bolsam, Maqsúttyng otyn óshirmey, týtinin týtetip   otyrmyn.   «Qyryq  jyl qyrghyn bolsa da - ajaldy óledi». Kebenek kiygen, әiteuir, bir keledi. Maqsút ýiden kebin kiyip attanghan joq qoy,- dedim. Ony men semiz dep soyghan joqpyn, etti dep satqan jokpyn, men qaydan qaqbas bolamyn,- dedim. Sóitip em:

-  Sorlysyn, sorly,- dep Aqshay ernin shyghardy, ernine kýidirgi shykqyr.- Taghy otyz jyl kýt, keledi Maqsút,- dep keketti.

-  Kýtemin,- dedim.- Jýz jyl kýtemin,- dedim. Sóittim de, yzagha shyday almay, aiqay salyp dalagha atyp shyqtym.

-  Qaydasyn, Maqsút!-dep aikayladym. Ýige endi kirip otyrghanym da osy edi, sen kelip qaldyn, Maqsút. Aqshay endi ne betin aitar eken, bәlem. Kisimsip, qyzdan kelgen korjynnyng auzyn ústap, dәrejege jetip, jetisip edi, endi qarabet boldy, qarang qalghyr...

Ol ýndemedi.   Bәrin ýnsiz   tyndap bosaghada   әli túr:

-  Nege ýndemeysin, Maqsút?!-dep Hadisha sonda shynghyryp jiberdi.

* * *

Hadisha óz dausynan ózi shoshyp oyandy. Kәdimgi ýii. Ýide jalghyz ózi. Tang atyp qalypty. Siyrdy sauyp, tabyngha qosatyn uaqyt bolypty.

-  Shynnan taghy da týs pe?-dedi ózine-ózi.-Shynnan Maqsút bir til qatpady ma?- dedi ózine-ózi.

Al, shyndyghynda, Hadisha Aqshaydan kórgen qorlyghyn aryz etip aitqanda, sol týste Maqsút say-sýiegi syrqyrap egilip edi. Qanshama júbatu sózder aityp edi Hadishagha.

Biraq ólgenderding kózinen esh uaqytta jas shyqpaydy. Ólgenderding sózin tiriler esh uaqytta esite almaydy.

Al Hadisha bolsa:

-  Maqsút tym bolmasa týsimde kórgende nege bir til qatpady?- dep әli an-tan.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

BIR NÁZIK SÁULE

Keltesay razezine jolaushy poezy bir-aq minut ayaldaydy. Al, ekspress toqtamaq túrmaq, ekpini bәsendetpey, júldyzsha aghyp ótedi.

Hadisha úzatylghan qyzynyng ýiinde qystay jatyp, endi auylyna qaytpaqshy bolghan. Qyzy Janar men kýieu balasy Jeken:

-  Áli bola túrsanyzshy, auylynyzgha barghanda ne bitiresiz japadan-jalghyz,- degen.

-  E, shyraqtarym, tiri adamnyng tirshiligi tausyla ma. Kóktem bolsa shyghyp qaldy. Kók siyrdy Shalabay kórshige: «Áueli qúday, odan song ózine tapsyrdym» dep ketip em, búzaulaytyn kezi edi, ol ne boldy eken? Shalabayy týskirding qarasany sýzegen edi, kók siyrdy sýzip búzau tastatyp qoydy ma - qaydan bileyin.

-  Apam-ay, әiteuir. Sol siyrdy satyp jiberip, birjolata kelsenizshi, ne bar qartayghanda jalghyzdan-jalghyz. Bas auyryp,   baltyr     syzdamay   ma   eken,- deydi

qyzy.

-  O, sorly qar, meni aruaq atsyn dep jýrsing ghoy. Aruaqtardy qayda qoyasyn? Sening әkeng bar emes pe edi, babalaryng bar emes pe edi? Olardyng aruaghy týtin shyqpaghan ýiden bezbey me eken? Kýizelmey me eken? O dýniyege barghanda men olargha ne betimdi aitam? O nesi-ey!--degen sheshesi.

Sodan Hadishany qyzy men kýieu balasy Keltesay razezinen poezgha shygharyp salyp túrghan. Shoq taldyng tasasynan kók poezd qyryqayaq júldyz qúrttay iyrelendep shygha keldi. Keltesayda biylet tek jalpy vagongha sa-tylady. Sol jalpy vagondy izdep Janar men kýieu bala әri-beri alaq-júlaq jýgirdi. Jazghytúrymda jau alatynday barqyt shapan kiyip, kýndikti shalqaytyp, shanyraqtay etip oraghan Hadisha qyzynyng sonynan bir kýieu balasynyng sonynan bir jýgirip esi ketti. Aqyry jalpy vagon tabylyp, onyng tútqasyna jarmasa bergende, poezd jyljy bastady.

Kýieu bala qorjyndy tamburgha laqtyryp jiberip, enesining qoltyghynan demedi.

-  Oibu, myna janyng shyqqyr qaytedi-ey,- dedi Hadisha poezgha úrsyp.- Toqtay túr-әi... Pastoy!

Tәniri jarylqap, tamburda túrghan tәmpish múryn bir qara qyz kempirding qolynan tartyp, ishke endirip aldy. Hadisha poezgha ilingenine shýkirshilik aitudyng ornyna, búrqyldap úrsyp jýr:

-  Oibu, myna janyng shyqqyr qaytedi, sonsha әkesi ólgendey asyqqany nesi... Áy, Janar, Jeken-ay, aman bol, ainalayyn, ainalayyn, qaraqtarym әsheyin, sadaghang bolayyn, shyraqtarym әsheyin...

Keltesaydyng qyzyl kirpishten sokqan   razezi   taghy bir top taldyng tasasynda qaldy.    Ózinin  dausyn  endi Janar men Jeken esty qoymaytynyn Hadisha sonda baryp týsindi.

Qyzyn qimay, tumasa da tughanday bolghan kýieu balasyn qimay, kómeyine bir týiin tyghylyp, kózine móltildep jas irkildi.

«Qal, qal» dep jalynghanda, nege qala qoymadym, dep ókingenin bayqady.

«Joq,- dedi taghy da  ózine-ózi.- Qaytqanym dúrys.

Bir kýn óter. El bar, júrt bar - jalghyzsyramaspyn».

-  Apa, qayda barasyz?

Hadishanyng tars esinen shyghyp ketipti. Álgi ózin tamburgha qolynan tartyp shygharyp alghan qyzdy mýlde úmytyp ketipti.

-  Qúday tileuindi bersin, sen bolmaghanda iline almaytyn ekenmin,- dedi Hadisha beytanys qyzgha jalbandap, rizalyghyn bildirip.- Borantaugha baramyn, shyraghym. Ózing qayda barasyn?

-  Men be?-dep qyz ózining qayda bara jatqanyn jana oilaghanday daghdarynqyrap qaldy.- Dana-Atagha baramyn, apa.

-  Onda Borantaudan ary ketedi ekensing ghoy. Myna poezy týskir Borantaugha toqtar-toqtamastan jýrip kete me dep qorqamyn.

-  Qoryqpanyz, kómektesemiz ghoy,- dep kýldi beytanys qyz.

Sóitip, Hadisha kempirding qorjynyn kóterisip, óz kupesine ertip bardy. Bir-birine qarama-qarsy jayghasyp otyrysty. Vagonnyng terezesinen iyir-iyir aqbas tau poezben jarysyp jónkilip jatty. Osy bir basyna búira búlt qonyp, atlas kók aspanmen aimalasyp jatqan tau myna qyzgha kórgen bir týstey ystyq, biraq búlynghyr.

Nege ystyq - ózi de bilmeydi. Osynau tausylmas taudyng bir týkpirinde ózining sheshesi jýrgendey kórinedi de túrady. Al, tauy týskir sóilemeydi, tasy týskir sóilemeydi. Úly júmbaq. Osy ma, osy jer emes pe? Osynday kólbendegen tau ma edi, saghym ba edi? Temir joldyng boyy siyaqty edi. Óitkeni anasynyng arqasynda úiqtap kele jatqanda parovozdyng qyshqyrghan dausynan shoshyp, jylaghany esinde. Sheshesining ózin kóterip kele jatqany anyq. Ony biledi. Onan keyin sol sheshesining arqasynda kele jatyp taghy úiqtap ketken boluy kerek, arghysyn bilmeydi. Sodan song apatayyn kórgen emes. Sodan beri talay jyl ótti.

-  Áke-shesheng bar ma, qaraghym?-dedi Hadisha.

-  Bilmeymin.- Qyz iyghyn qiqang etkizip kýler-kýlmes ezu tartty.

«Bilmegeni nesi? Deni sau ma ózinin?»- dedi ishinen Hadisha. Biraq dauystap:

-  Bilmeymining ne?- dedi.- Ózing qaydan kelesin? Ýiing bar ma?

Qyz tómen qarap, terezening jaqtauyn sausaghymen sýrtkiley berdi. Hadisha sonda bayqady, qyzdyng әdemi moyyl kózine jas tolyp, shýpildep túr eken.

«Qu basym, qarap otyrmay, bayghústyng jarasyn qasyp aldym ba?»

-  Men detdomda óstim, apa,- dedi qyz endi ezu tartpaq bolyp.

- E, bayghús-ay,- dedi Hadisha kóniline keledi-au dep oilap jatpay. Sonan song esine birdene týskendey, lezde qatqyl ýnmen, júlyp alghanday:

-  Qay jerding jetimhanasy?- dedi.

-  O apa, kóp. Dana-Atada da boldym, Jasylkentte de boldym, Mәuelide de boldym. Kóp...

Hadisha endi myna qyzdy jana kórgendey, ejireye qarap:

-  Atyng kim?-dedi.

Qyz búl súraqqa jauap bergisi kelmegendey, qasyn kóterip, syzdanqyrap qaldy da, ýlken kisining saualyn jauapsyz qaldyrmastan:

-  Valya,- dedi.

-  Tek, «Bәlesi» nesi?!

-  «Bәle» emes, Valya,- dep kýldi qyz.

-  Jetimhanada oryssha bop ketkensing ghoy, әitpese әke-shesheng qoyghan qazaqsha atyng bar shyghar?

Shy barqytty ýstine qabattap kie bergen myna kempir endi Valyagha únamay qaldy. «Álginde men bolmasam, poezgha ilinbey de qalar edi, endi óktem-óktem sóileuin»,- dedi ishinen.

Al, Hadisha qyzgha súqtana qaraghanyn qoymady. Valya múnysyn únatpay terezege búryldy. Basyna sharaday aq shanqan kýndik oraghan myna kempir qadalyp qaray bergen son: «esi dúrys pa ózinin?» degen kýdik te keldi.

Valya shyday almay ornynan túryp ketti. Vagonnyng qarsy jaq terezesine baryp, әinekke betin basyp Shaqpaqtau jotasynan ary aspangha nayzaday shanshylghan Alataugha qarady. Jýregi dir etti.

Poezd Shaqpaqtaudyng biyiginen eniske qaray enirey jóneldi. Hadisha shy barqyt beshpentining qaltasynan papiros alyp, koridorgha shyqty. Shylymdy tútatyn, sóngen shyrpyny     shishaqpaqtyn     qorabyna   qayta salyp qoydy.

«Kempir basymen temeki sheguin»,- dedi teris ainalyp.

Hadisha    qyzdy    iyghynan    tartyp,   ózine   qaratyp aldy.

-  Áy, Bәle.

-  Bәle emes, Valya.

-  Uәliya bolsang bola ghoy. Kempir basymen shylymy nesi dep túrsyng ba? German soghysynan beri tapqan óner ghoy. Qazir Borantaugha kelemiz. Bizding Ójette Zuayda degen kempirding bayaghyda jetimhanagha ótkizgen qyzy joghalyp ketip edi. Sen sol emes pe ekensing dep kelemin. Biraq onyng aty basqa siyaqty edi.

-  Mening shyn atym belgisiz,- dedi qyz júlyp alghanday.-Valya dep detdomda qoyghan. Zuayda, Zuayda... Estimegey siyaqtymyn.

-  Zuayda bayghús anau bir jyly qyzyn Dana-Atadaghy jetimhanagha aparyp ótkizgen eken, qaytyp barsa - basqa qalagha auystyryp jiberipti. Sodan kóz jazyp qaldy ghoy. Tiri bolsa, sen siyaqty boyjetken shyghar.

-  A, sizding auyl qayda?

-  Bizding «Ójet» pe? Myna taudyng etegi ghoy. Borantaudan rovnay on shaqyrym. Osy sen bizding Zuayda bәlege úqsaytyn siyaqtysyn-ey?

«Qúday-au,- dedi qyz,- shynymen osynyng sandyraghy kelseshi».

-  Áy, Uәliya,- dedi kempir papirostan song dausy ashylghanday sanqyldap.- Osy sen shaytan bizding Zuaydagha úqsap bara jatqan siyaqtysyn. O da jas kezinde sendey qara domalaq edi. Qazir úrysqaq qara kempir boldy ghoy. Sen әdirisindi jazyp bersenshi, Zuayda seni ózi izdep barsyn. Mojiti biti, sonyng joghalyp ketken qyzy shygharsyn. Biraq onyng aty basqa siyaqty edi...

Qyz taghy da tau jaqqa qarady. Tanys siyaqty. «Qashan kórip edim?- dedi. Álde jay eles shyghar. Esh uaqytta múnday tau kórmegen shyghar. Qiyalda ne kórmeysin, qiyalda búdan da biyik taular bolady. Al anasy maska kiygen adam siyaqty. Bet-auzy aq jaulyqpen shanduly ma edi - esh belgi esinde joq.

-  Apa, men sizben birge baramyn «Ójetke»,- dedi Valya.

Hadisha senerin de, senbesin de bilmey, qyzdyng betine baghjiya qarap sәl túrdy. Sonan son:

-  Alda, ainalayyn-ay, saghynghan ekensing ghoy,- dedi.

* * *

Olar Borantau razezine týsip, «Ójetke» baratyn kólik qarastyryp edi, eshtene tabylmady.

-  Apa, on kilometr degen ne, jayau kete bereyik, qorjyndy maghan beriniz,- dedi Valya.

-  Alda, ainalayyn-ay! Týnilmegen ekensing ghoy. Soghys basylghaly qansha jyl - men de týnilgen joqpyn. Bizding ýiding qojayyny ketkeli qashan! Áldeqashan sýiegi qurap qaldy ma deyin deseng - kóz kórgen joq, kónil suyghan joq. Mojit biti, tiri shyghar...

Razezding qyzyl ýii - aidarly әtesh siyaqty. Aynalasyn qorshap shoghyrlana qalghan alasa aq ýiler - aq mekiyender artta qaldy. «Ójetke» qaray búralandap, saygha týsip, saydan shyghyp qara jol jatty.

Saylardyng betegeli búlymdary bir jeri taqyr, bir jeri ashang jasyl - tozghan doqabaday. Bәisheshek júmyrtqa jaryp shyqqan balapanday qaydan, qayda kelgenin bile almay, an-tang qalyp túrghan siyaqty. Qartan-qúlaqtyng japyraghy tyrbiyp-tyrbiyp, ólermenshe tyrysyp, ózge shópting órisin taryltyp, jayylyp barady eken.

Aspanda boztorghaylar, tóskeyde traktorlar bir-birimen aitysyp túrghan kez eken.

Kóktemning saumal auasy tynysyn kernep ketkendey, Valya týshkirip-týshkirip jiberdi.

-  Aqqúsh jәrekim-alla!- dedi Hadisha.- Qorjyn dauay, sen sharshaghan, qyzymkә.

Limon týstes sary kóbelek búlardan ozyp ta ketpey, qalyp ta qoymay, qaptaldasyp, qalt-qúlt etip úshty da otyrdy. Anasyn izdegen adamgha jol kórsetip, serik bolghysy kelgendey.

Saydyng qabaghynda qaryndary shenbirek atyp, jelinderi jer syzyp, siyrlar jayylyp jýr eken. Jýni әli týspegen jýdeu kók esekke mingen baqtashy razezden jayau kele jatqan eki әielge kózin qolymen kólegeylep kóp qarady.

«Osynyng bәrin men bir kezde kórip em,- dedi qyz ózine-ózi.- Myna sharby búltty, kógildir aspandy, múnarly biyik taudy, qyltighan bәisheshekti, manqighan siyrlardy, tereng saylardy búryn bir kórgen siyaqty. Sirә, týsinde shyghar?»

Qyzdyng keudesi dýrsildep, әlgi «Ójetke» tezirek jetkisi keldi.  Qodas jýndi kók esek mingen baqtashy tymaghyn basa kiyip alyp:

-  Ou, Hadishamysyn? At-kólik aman ba?-dedi.- Kók siyryng býgin-erteng boshalaydy-au, sirә. Qasyndaghy qay bala?

-  Búl - bayaghy Zuaydanyng joghalyp ketken qyzy kórinedi.

Baqtashy endi tymaghyn joghary kóterip qoyyp qarady.

-  O, ainalayyn,- dedi,- tiri, bar ekensing ghoy. Qayran, Mәmbet jәkemnen qalghan jәdiger ekensing ghoy.

«Men bir kezde búl shaldy da kórgenmin»,- dedi Valya.

-  Zuaydanyng bayaghyda joghalyp ketken qyzy tabylypty, Hadisha alyp kele jatyr eken,- degen habar «Ójetke» lezde jetip, tarap ketti.

Zuaydanyng ýiine kempirler men balalar tolyp qaldy. Zuayda qyzyn kórmey jatyp anyrady-ay deysin.

-  Ólgenim tirilip, óshkenim jandy ma, júrtym-au! Aynalayyn, Shәmshiya-au, adasyp qalghan anandy aqyry taptyng ba, qúlynym?!.

-  E, bayghús, qaytsin,- dedi kempirler.

-  Oibay-au, qyzynyng aty Shәmshiya ma edi?

-  Apyr-ay, úmytyp ta qalghan ekenbiz ghoy.

Valya ózine qúshaq jaya, kózin tars júmyp alyp, anyrap kele jatqan aq kiymeshekti kishkentay qara kempirge qarap sostiynqyrap qaldy.

Kempir kelip, bas salyp, qos iyghynan aiqara qúshaqtap, betine-betin taqap, tenselip bir túrdy dersin. Onyng kózinen domalaghan jas moynyna tamghanda, Valyanyng da kónili bosap, óksip-óksip jiberdi.

Hadisha maqtanyp, papiros alyp tútatty,

-  Janardyng apasy-au, qaydan taptyng búl qyzdy?- dep abysyndary jabyla súrap jatyr.

Hadisha qalay tapqanyn qaytalap shyqqan. Búl kezde kózining jasyn sýrtip, jylauyn qoyghan Zuayda bir sәt Valyagha ýnsiz týiile qarap túrdy da, jýgirip baryp qyzdyng basyndaghy jasyl ala ýshkil oramaldy júlyp aldy. Adamdar an-tan. Valya da sasyp qalghaN. Zuayda onyng qyrqylghan tolqyn qara shashyn sausaghymen ary-beri ashyp kórip, basynan kýdikti birdene izdegendey tintkiledi.

Zuayda sәlden song qolyn kiymeshegining astyna jasyryp, tómen qarap, kýbijiktep qaldy.

-  Bәse, qaydan bolsyn,- dedi kemsendep.

-  Áy, bayghús-au, múnyng ne?- dedi Hadisha.

-  Mening Shәmshiyamnyng tóbesining oimaqtay jeri eki jasynda otqa kýiip qalyp edi-au...

-  O, túqymyng qúrymasyn, túqymyng qúrymaghyr. Júrt balshyqtan bala jasap ala almay jýrse, bauyryna kelip tyghylghan qyzdy keudesinen iytergening ne, sorly! Áy, Uәliya, jýr beri, sheshe bolmay qalsyn, búl sheshek alghyr Zuayda!

Hadisha Valyany qolynan jetektep, qystay qúlyptauly túrghan óz ýiine qaray asygha adymdady. Asyqpasa, adasyp baryp tapqanynan airylyp qalatynday.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Oralhan Bókey. MYNAU APPAQ DÝNIYE

"...On ny v chem ne vinovat!

Proshu vas, verniyte emu

svobodu"

(Luiza)

1

Úly Otan soghysynyng jenispen ayaqtalghanyna on jyl tolyp, elding yrsighan arqasy, tyrtighan qabyrghasyna shyr biteyin dep qalghan kez edi. Býginde myqtap toyynyp kóz eti óse bastaghan júrttyng  tәubesi әli boyynda,- ertendi-qarakesh ityryqtatqan júmystan zәrezep bolyp sharshau, jýike tozdyryp jalyghu degendi bilmeytin jankeshti uaqyttyng óz qyzyghy - ózinde: bala sekildi anqau aldanghysh, essiz ilanghysh; iye-iye, jýrekting soghys salghan jarasy eptep jazyla bastaghan-dy. Kirsheng kónilding qaytyp agharmastay bolghan, qaytyp janarmastay bolghan jaulyghy uaqyt jeline qayta jelbirep, batsayyday qúlpyrghan, qyzyqqa toly shuaqty da, shattyqty shaqtarynyng biri edi. Soghystan songhy on jyl - osyna tym az әri úzaq mezgilding enshisine, qiraghan, býlingen dýniyeni qalpyna keltiru ghana emes, jylap-syqtaghan jetim men jesirding bayaghyda, sol orny tolmastay bolghan, auyr qayghynyn, ahlap-uhlegen ókinishting óksigi basylyp, uanuy da tiygen. Jau salghan jara tyrtyqqa ainaldy, jyrtylghan jerimiz jamalyp, auzymyz aqqa ilindi. Sonau aza men qazagha toly jyldardaghydan góri ainalayyn tabighat ta jasap-jasaryp, týlep-týrlenip toty qústay sylanghan. Qar erte erigen; kóktem erte shyqqan; kók tez kóktegen; jyldaghyday emes 1955 jyldyng qúsy tym-tym erte oralghan; al, tau basynyng qary әli erigen joq, kýni kesheleri ghana dýmbilez jatqan qystyng yzgharyn eske salghanday kýn sәulesimen oinap, ainaday shaghylysady әne.

Biyl Búqtyrma ózeni shanaghynan asyp, doldanyp, qatty tasydy. Auyzdyghymen alysqan aq ezu tentek, kóbik týkirgen tolqyndar jaghalaudy bar pәrmenimen úrghylaghanda asau tepkige shyday almaghan jarqabaq gýrs-gýrs omyrylady. Ásirese, qúla týspen shoqtyghy enselene mónkip aqqan tau ózenining jal-jal tolqynyna jarmasyp, qalqyp bara jatqan beyshara salyndylardan: qayyn,

terek-taldardan su beti kórinbeydi - atkópir. Endi-endi ghana býrshik atyp, japyraghyn jaya bastaghan aghashtyng týp-tamyrymen qoparylyl, tirshilikten mýlde qoshtasuy, mәngi solyp, semip, jaghalauda quaryp qalary ayanyshty edi. Qar qalyng jaughan jyly Búqtyrma  bayyp, mәiektenip  jetisip qalatyn. Al, tau ózenining tasyghanyn kóru - әldebir uly-shuly kýy tyndaghanday aiyzyng qana quattanyp, kóniline jelik payda bolyp, aghyzyp-aghyzyp alar arghymaq izdegendey elegizip, taqymyng qyshyry jәne ras.

Sonymen 1955 jyldyng kóktemi keldi. May merekesin úlan-asyr toylap, endi Jenis kýnine qam jasaghan Shynghystay auyly ýlken bir qarbalasta. Ásirese birinshi Maydy jaqsy qarsy aldy. Qolyna qyzyl tu ústap qazday tizilgen kolhozshylar, múghalimder men mektep oqushylary býkil auyldy ainalyp, demonstrasiyagha shyqty. Qúndyzday shúbaghan qyzyldy-jasyldy sheruding sonynan ala auyldyng tamam bala-shaghasy erip, qylayaghy auyldyng qayqy qúiryq iytine deyin erkelep ermek tapty. Án aityldy: Otan turaly, Úly jenis, Birinshi may turaly. Búdan song aghashtan qiyp salynghan eski klubtyng aldynda, ashyq aspannyng astynda joyqyn miting ótti. Audannan kelgen kiytelidi, hrom etikti appaq sazanday súlu ókil sóiledi, sonda ókilding qaghazgha qaramay tez-tez sóilegen sózin shybynnyng úshqany bilinbestey tynyshtyqpen úiyp tyndady: artynan auyl jastarynyng kýshimen dayyndaghan konsert boldy. Tipti sol kýni soghystan qaytqan soldattardyng da arqasy qozyp, Soltaqan degen eludegi azamat altaydy janghyryqtyryp, әn shyrqady. Boztorghaydyng ýnindey shyryldap shyghatyn jinishke dauys kókpenbek aspanda dirildep, ilinip túryp qalghanday, jalghyz noqat bolyp mәngige qatyp qalghanday edi. Búdan song qabyrghasy qausaghan jaman klubtyng shirigen edenin tepkilegen „Qyryqayaq", „Saratov", „Polika" degen by bastalghan. Úzyn kóilekti, tik iyqty qyzdar shalbarynyng balaghy jer syzghan, shashyn shalqayta qayyryp, jyp-jylmaghay qyrynghan jigittermen úzaq biylegen. Ayly aspannyng astynda úzaq qydyryp, sybyr-sybyr syrlasqan. Búl kýni әr ýide qazan kóterilgen, shyrmauyq salyp, qoldan ashytqan bal syrany ólerdey iship, mas bolghan jәne osyna mastyq ózderine sonshalyq jarasqan. Óitkeni eshkim eshkimning jaghasyna jarmasyp, ata babasynan týsip balaghattamaghan edi-au. Bar bolghany azdap ótirigin qosyp, soghysta nemisti qalay qyrghandaryn, tyrqyrata Berlinge deyin qughandaryn, jeniske qalay jetkenderin jyr qylyp aitysqan... ol kezde aitar әngime qanday kóp edi...

Sol kýni Núrlan da tang atqansha kóz ilmegen: әueli elmen birge demonstrasiyagha shyqqan, sodan keyin appaq sazanday ókilding sózin auzyn ashyp tyndaghan, sodan song sahnagha iyegin tirep qoyyp oiyn kórgen, by bastalghanda syqsima terezeden syghalap túrghan, búdan song auyl ghashyqtarynyng týngi onasha joryghyn andyghan, jortuyl tang qylang bere ayaqtalyp, jau týsirip kelgendey tósegine jyghylghan; sheshesi úrysqan, úrysyp jýrip ýstine ózining shapanyn japqan, jan-jaghyn qymtaghan, mandayynan sýigen: „azamat bolyp qaldy, qúlynym", dep sýisine kýbirlegen. Tabaldyryqqa kelip qalghan boz-balalyq shaq Núrlangha da ózining alansyz kýnderin ala kelgen. Qyzylasyqtan qar keshken, qandy jyldardyng auyrtpalyghy bәlkim eresekterden góri balalargha kóbirek batty desek, toyyp tamaq iship, jarytyp kiyim kiymegen qara domalaq qazaq úldarynyng biri Núrlan-tyn. Eseymey túryp es kirdi, mynau dýniyening ashysy men túshysyn ýlkendermen birge tatty. Er-azamatynan airylghan әr ýy „tileui teris jalmauyz, әkesin qúrtqan qu jetim" dep tayaqqa jyqty. Kýnmen birge shyghyp, kýnmen birge batqan mýgedek balalyq shaq әsirese әkeden airylghandar ýshin qosh-qoshyn erte aitqan edi. Núrlannyng ózge qúrdastarynan anau degen aiyrmasy baqytyna oray ma, „Ákesin jútqan qu jetim" degen sózdi estigen joq. Jaman әkesi basy qalqayyp ot pen oqtyng ortasynan esen-sau oraldy. Esen-sau oralghanymen auyrghyshtay beredi, qoryqshylyghyna bir kýn shyqsa eki kýn tósek tartyp jatady. Eski jara - әli alynbaghan oq syzdatady bilem, qynqyl-synqyly kýn ótken sayyn kóbeyip barady. Key týni kórer tanyn kózimen atqyzyp ynqyldaydy, tisin qayraydy, „algha" dep alasúrady. Onday sәtte Núrlan shyday almay, syrtqa shyghyp ketedi. Jar jaghasyndaghy jalghyz terekting týbinde Búqtyrmanyng sarynyn tyndap, auyr oigha batady. Terek jalghyz emes edi, kóp edi, talayyn ózen jalmady, endigi kezek osy Núrlannyng ózine menshiktegen kәri teregine jetkendey. Ol tym bolmaghanda biylsha qúlamay túra túrsa eken dep tiledi. Keyde auylgha qaray jan úshyra entelegen Búqtyrmany ary aunatyp aghyzatyn tylsym kýsh izdeytin. Jardy jegidey jegen jemir ózen birtindep Anna apasynyng ýiine jaqyndap qalghany qabyrghasyn tipti qayystyrushy edi. Ókimet ornamay túryp, kóship kelgen jalghyz ýy - orys Núrlandardyng kórshisi, mine, elu jyldan asty shay desip betine kelip kórgen joq. Anna-apasy Núrlannyng kindigin kesipti. Keyde anasy: aityp otyratyn: „Dýnk etkizip turasyn aitatyn orys minezdi bolyp barady úlym. Annagha kindigin beker kestirgen ekenmin". Kindik sheshesining shaly Grisha aghay ótken jazda dýnie saldy, jalghyz qyzy Marusya bolsa baygha - qazaqqa tiyip ketkenine ýshinshi jyl, keyde keledi, keyde mýlde at izin salmay qoyady. Sol Anna-apasy aitady: „Kóktem biyl erte shyqty, yrysty, berekeli jyl bolady, biraq ólim-jitim mol bolady, әsirese qariyalar qirap, qyrylady". Ony estigen júrt shamdanyp „mystan kempirding jaghy qaryssyn, qara basyna kórinsin" dep doldanyp, óz otynyng basyn ózi sabalaydy. Grisha aghaydyng qalay ólgeni Núrlannyng әli esinde. Shynghystay auylyndaghy jalghyz ústa shal qayynnan shananyng basyn iyip otyrghan jerinde jýrip ketipti. Onyng o dýniyege jym-jyrt attanyp ketkenin bylayghy el bayqamaydy, óitkeni ol óte úiqyshyl shal edi. Soghys kezinde pishenshi әielderding shalghysyn shyndap otyryp, ne bolmasa mayagha shóp әperip túryp, nemese qaz bauyzday berip qalghyp ketedi eken. Bir kýni Núrlannyng ýiine búlan-talan ashulanyp Anna-apasy kiredi. Grisha aghaydy balasha dedektetip, qolynan jetelep alghan: „Ey, qúday kórshi,- dedi,- elu jyl otasqan shalymmen bólineyin dep senderdi kuәlikke tarta keldim. Qyrmangha astyq úshyrayyn dep ketsem qara basyp jalghyz samauyryndy býldirip tastapty. Ottyghyna toltyryp túryp shoq salghan da, shay qúiyp ishem dep shýmegin búraghan kýii úiyqtap ketipti. Sodan barlyq suy sualyp, qansyghan samauyryn balqyp isten shyqqan. Ne isteymin, aqyldaryndy aityndarshy",- dep Grisha aghaygha alaya qarasa, ol kisi peshting týbindegi oryndyqta qoryldap úiyqtap otyr. Sodan júlqylap jýrip, әreng oyatyp amanynda ýiine ertip ketedi. Núrlannyng anasy Sandughash aityp otyrady: „Bayghús Anna bir ýige qonaqqa barsa, úiyqtap qalmasyn dep shalynyng býiirinen týrtkilep, sanynan shymshylap otyrushy edi dep..." sondyqtan Grisha aghaydyng kolhozdyng sheberhanasynda qyljiyp ólip otyrghanyn - úiyqtap otyrghangha joryp, eshkim jolamaydy. Tek keshke jaqyn Anna baryp: „Túr qaqbas, túr" dep shalynyng jaghasynan tartyp qalghanda sylq etip qúlap týsedi. Anna-apa jan-joldasyn qara jamylyp, kóp joqtady; qazaqtyng qatyndarynday betin jyrtyp, shashyn jayyp jyrlaghan joq, ýnsiz egildi. Kindik sheshesining ýiining búryshyndaghy qasyn kerip, kózin baqyraytqan „bóten shaldyn" sureti aldyna shyraq jaghyp, shoqynyp kýbirlep túrghanyn san ret kórgen edi. Kórgen sayyn anasynan súraytyn, sonda óz sheshesi aitatyn: „Ol - orystyng qúdayy, sen ol tabynyp jatqanda bara berme, kәpir bolyp ketesin,..." Sonda Núrlan aitqan: „Meni balalardyng barlyghy kindigindi orys kesken,shoqynshysyn,- dep mazaqtaydy". Ómirge jana kelgen kezinde basqa el qúryp qalghanday kindigin auyldaghy jalghyz orys әielining keskenine ókinip te jýrdi. Eseye, es kire kele taghdyrynyng anau shýikedey kók kóz kempirge teluli ekenin, jylbysqy kezinde kóp auyryp, shybyn janyn osy orys әieli aman saqtap qalghanyn bildi. Osynshalyq   mol   meyirimge   toly   analyq   qaryzdan   qanday jaqsylyq jasap qútylamyn degen úyatty sezim de jýregin shabaqtaytyn-dy. Annanyng búl auylda emdep, domdap jazbaghan adamy az. Tipti, qystygýni ghana kelgen dәriger qyzgha barmay sausaghynyng úshy qanap qalsa osy kisige jýgiredi. Búl auylda - Shynghystayda jemis egetin jalghyz ýy - Anna men Grigoriy aghaydiki edi. Tek, auyldyn   tamam   balasy   kóktemey   jatyp   taptap,   ogorodty aqtanlaqtap ketetin. Onday joryqqa alghashqy kezde Núrlan da qatysyp jýrdi. Bir kýni salqamdy júla bergen múny Grigoriy aghay shap berip ústap aldy da, úrmay-soqpay aqylyn aitty: „Sen bizdiki kindik bala, ogorodty sen ohranyat etuing kerek.  Búdan bylay úrlyqty qoy. Jemis jeging kelse biz ózimiz de beremiz. Bala joq, sen jemegende - kim jeydi",- dedi de qoyny-qonyshyn kókóniske toltyryp berdi. Búl sol oqighadan bylay qaytyp ogorodqa úrlyqqa týskendi qoyghan. Qazir oilasa óz ospadarlyghyna ózi qinalady. Biraq, balalyqqa bәri jarasymdy... Grisha aghay ólgen song búl kindik sheshesine tipti ýiir bola týsken. Ertendi kesh otynyn jaryp, suyn әkelip beredi. Keyde jemis-jiydek eguge kómektesti. Key kýni orys peshining ýstine shyghyp alyp, qarala mysyqpen oinap jatyp úiyqtap qalatyn. Ondayda Anna úiqysyn búzbastan ýstine shalynyng qara tonyn jauyp, kýzeter edi.  Birde ol әldekim týrtip jibergendey selk etip oyanyp ketti. Kózin uqalap ashyp qarap edi, Anna-apasy ayaq  mashinasymen  jýn  iyirip,  әndetip otyr eken. Núrlan әnning sózin úqpasa da әuenine terbelip, maujyrap úzaq jatty... Búryn estimegen әn әldebir qiyaldargha, alys armandargha jetelegendey múnly, әri shalqar ken. Sonda ol ózi kórmegen, tek kartadan ghana biletin orys jerining synsyghan bay ormanyn, jylyp aghar keng ózenin, qayyndy shalqar shabyndyghyn kórgendey qiyal dýniyesine shomyp, kózin júmar edi. Kózin júmsa da bәribir jip iyirip, kók jazyqtyng ortasynda әndetip otyrghan Anna-apasynyng ayauly beynesi óshpeytin. Óz ýiine qonbaghan kýni búny eshkim izdemeytin: „E, orys sheshesining ýiinde shyghar" dep kәpersiz otyra berer edi. Kórshi-qolanjaghy qatyndar Núrlannyng anasyna: „Balandy orys kempir   dualap    qoyghannan    sau    ma,  ýiirsektep  sol ýiden shyqpaydy",- dep qyjyrtar edi. Ondayda Sandughash: „Jas kezinde janyn alyp qalghan sol Anna bayghús, bala qylyp alam dese de qarsylyghym joq" dep tiyp tastaushy edi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

2

May merekesining ystyq-suyghy basylyp, dyrdumen eki kýndi ótkizgen kolhozshylar kóktemgi qarbalas júmysqa júmyla qayta kiristi. Biyl Qara dalagha kýnbaghys egip, búl elde búryn bolmaghan jana  yrym  bastamaq.   Ony   bastaytyn  audannan  keletin   bir qarshaday qyz kórinedi. Alghashynda sharuashylyqtyng búl bastamasyn týsinbegen júrt: „nemene, sonda shekildeuik jeytin boldyq pa" dep nәumez kónilmen kýnkildesken. Kýnbaghystyng mal azyghyndyq sýrlem ýshin egiletinin, múny jegen siyrdyng jarday bolyp semirip, sýti búlaq bolyp agharyn bilgen son, balalaryn jýgirtip jiberip, túqymdyq dәnnen úrlatyp alyp әr ýy óz ogorodyna seuip tastap edi. Úrlyqtary kýnbaghystary bas jara ashylaryn eshqaysysy sezgen joq.   Núrlannyn   auru   әkesi   sol   kýnbaghys   egilgen dalanyng qoryqshysy.  Ol kóbine biyl  onynshy klasta oqityn úly - Núrlandy sabaqtan bosaghan әredikte óz ornyna jiberip, ayaq suytady. Osy qoryqshylyq júmystyng tipti azap ekenin әkesi zarlap kýndiz-týni aityp otyrushy edi. Malyn baylaugha, nemese qoragha qamap ústaugha ýirenbegen júrt keshke óristen qaytqan siyryn qaqtap sauyp alyp, basqa bir salady da egindikke aidap qoya beretin. Ónkey qu mýiiz qarasan kelgirler salyp úryp, Qara dalagha, júmysy barday mónirendep jetip baratyn. Tang atqansha ary-beri quyp, tyrpyq qalmaydy. Ábden tis qaghyp, qulanyp alghan siyrlar búta-qaraghay, say-salany baspalap tyghylyp túryp, qoryqshynyng kózi taya bere egindikke qayta týsetin. Áli kóktemegen qap-qara dalany tapap, ýstine jusap lastaghangha mәz. Múnday qaskýnemdik siyr tóli búzaugha da jastayynan júqqan. Kýni boyghy ermek - jer tarpyp gýjildegen búqashygha bar búzau, tayynshany quu. Keyde Núrlan egindikke týsken maldy әkesine aitpay quyp otyryp, qoyshysy jaylaugha kóship ketken iyen qystaqqa qamap tastaytyn. Shaypau әielder osy úrt minezi ýshin talay ret qarghap-silegen de. Sonda әkesi aitatyn: „Búl ózi soghystan da qiyn boldy ghoy. Maydanda qarsy kelgen dúshpandy atyp tastay salushy edik. Jaudan beter qaskóy adamdar bar, ne ata almaysyn, ne asa almaysyn..." Nege? Onyng sebebin Núrlan bilmeydi jәne pәlendey bas qatyryp oilamaytyn da.   Ol  oilaytyn  -  tezirek  er  jetsem  eken,  oqudy tәmamdap, auyldan ketsem eken, bәlkim ýilensem... kimge? Taghy bilmeydi. Onyng biletini әldekim múny samasy sarghayyp kýtip jýr, sandalyp izdep jýr, әiteuir bir kýni ekeui jolyghady. Al qazir búghan

eshkim de únamaydy. Oisha auyldaghy, barlyq qyzdy sanap, kóz aldynan kógendegen qozyday ótkizedi. Joq! Búlardyng ishinde joq ol. Sosyn ol tang atqansha úiyqtay almaydy. Denesi ysidy, jýregi jiyi- jii soghady, sanasyna qaydaghy-jaydaghy oralyp atyp syrtqa shyghyp ketedi. Tabanyn topyraqqa basyp, salqyndaydy. Basqyshqa otyryp, telmirip júldyzdan tana taghynghan alqara kókke, sol kóktegi mayda jýzgen aigha telmiredi. Auyl... Al, auyl sol bayaghy qalpy, jym-jyrt úiqyda; qaymaqshyl jatqan tynyshtyqtardy Búqtyrmanyng saryny ghana búzady. Joq, Búqtyrmanyng saryny búzbaydy, qayta sol auyl ýstinde úiyghan tynyshtyqtyng kýzetshisindey mәngi tolastamas quatpen sarqyrap aghyp jatqany. Eger Búqtyrmanyng saryny bir sәtke toqtap qalsa, mynau jylqyday jusaghan dýniyening óli tynyshtyghy sonda ghana beymazalanatynday edi: Osynshalyq juas mamyrstan tynyshtyqty qalayda bir nәrse búzushy edi ghoy. Ol ne? E-e, erinshek ýrgen itting dauysy ma, úiqysyraghan qoraz ba, ol emes... Endi ne? E-e, ashqaraq enesi óristen kelmey qalyp qarny ashyp móniregen búzau ma, ol da emes... Endi ne? E-e, syragha toyyp alyp, syrnaylatyp jýrgen Qojaqtyng barqyraghan әni? Joq, jarqanattyng susyly shyghar; sudyng ar jaghyndaghy toghayda әupildegen elik shyghar, týn qonyzynyng yzyldap úshyp kelip siyrdyng mýiizine sart soghylyp qúlap týsui me; ýiirin taba almaghan jylqynyng kisineui me?.. Keyde auyl irgesindegi beyitten jangha jat ýn estilgendey bolushy edi, sol ma?.. peyishten jangha jat ýn estilgendey bolushy edi, sol ma?.. peyishten esken samal ma, solar ma tirilerdi shaqyrghan... Joq! Ne sonda mynau barqyt týnning tylsymyn býldirgen, borazdalaghan, tilgilegen ne?! Tәnirim-au, keudesindegi askolka syzdatqanda janyn qoyargha jer tappay ynqyldaghan әkesining qúlyndaghan zarly ýni eken-au... Osydan on jyl búryn ayaqtalghan soghystyn, auzyn aranday ashqan zenbirekting әli sembegen ýni, әkesining boyynan senbey, qayta janghyryghyp jan-jaqqa tarap mazalap túrghany ma eken? Jo-joq ol da emes... qazirgi jas sәbiyding úiqysynday taza úiyghan tynysh­tyqty búzghan óz jýregining mahabbat izdegen, tazalyqty ansaghan, ertenine alansyz úly dýbirli quanyshty ýmitpen telmirgen qúlyn kónilding kóp-kóp ansar әnderi; әli aitylmaghan, aita almay jýrgen saghynysh sazdary, eshkimge sezdirmegen, ishtey jasqana jasyrghan úyalshaq sezimning sergeldeng ýni, joqtan bardy izdegen úshpa qiyal qúsynyng qanat susyly; mýmkin jas botanyng tәi-tәiindey balang denening júmsaq dirili... júmsaq dirili... jasqana әn saluy... tәnirim-au, úly tynyshtyqty búzghan osy ýn eken-au, ony qaydan bilgen! IYә, onyng biletini - tezirek er jetse, osy auyldan erterek ketse, bәlkim tek qiyalynda ghana kezdesip jýrgen ghashyghyna qosylsa, sәbiyli bolsa... Núrlan óz oiyna ózi kýlip jiberdi. „Sol nemeni baqyrtyp-shaqyrtyp keregi bar ma ózi. Mýmkin keregi joq shyghar. Mýmkin ol sәby erteng bolar... bәlkim bolmas ta... soghysqa kerek soldat shyghar... bәri mýmkin".

May merekesi bitkenmen, ekinshi mereke endi-endi ghana bastala bergen shaq edi. Ólgende kórgen, bes jylday qan tógip, milliondaghan adamymyzdy qúrbandyqqa shalyp, әreng degende qolymyz jetken Úly jenis kýni - erteng degende Shynghystay auylynda ýlken janalyq boldy. Typ-tynysh jatqan jamaghat alatayday býlindi. Eldi alatayday býldirgen shybyq minip, auyldyng ýstinen shandatyp, shapqylap ótken qara bala boldy. Ol qúiryghyn sabalap, qúiyn-peren jýgirgen kýii bar dausymen, „nemis kele jatyr, nemis kele jatyr" dep jer janghyryqtyra aighaylady. Alghashynda tentek úldyng búl ospadarlyghyn әrkim әr týrli qabyldady. Ýlkender jaghy: „Jaghyna jylan júmyrtqalasyn, óz basyna kórinsin, jetpegir jaman yrym bastaghany nesi",- dep jer tepkilep úrysty. Keybiri shynynda da bir jerde tyghylyp qalghan jau aghash-aghashtyng arasymen baspalap, Altaydyng ór qoynauynda jatqan momaqan auyldy andyp basyp alugha kele jatpasyn dep jaghasyn ústay shoshydy. Osy jastaryna deyin tiri nemisti kórmegen tau arasyndaghy anqau júrttyng auzyn ashtyryp, tandayyn taqyldatqan oqigha osylay oqystan bastaldy da, órttey qaulap, guildep etek aldy. Balanyng sózi rasqa ainaldy, shynynda da nemis kele jatyr! Biraq, jasyrynyp qalghan dúshpan emes, osy kolhozgha agronomdyqqa kele jatqan, búl elge kýnbaghys egudi ýiretken qarghaday ghana nemis qyzy. Onyng anyq sol, osydan on jyl ghana búryn jerimizge jeti basty aidahar bolyp shapqan fashisterding qyzy ekenin anyqtau ýshin Núrlannyng әkesin shaqyrtty. Búl auylda nemisti kórgen, tipti jalghyz nemisti ghana emes, Qiyr Shyghysta japondy, soltýstikte findikterdi kórgen jәne jygha tanityn esi býtin soldat sol ghana dep bilisti. Soghystan basy aman-esen oralghan sol - Ákim men brigadir Isa jәne búl auyldaghy aqsaq-toqsaq birer azamat. Qoryqshynyng densaulyghy nashar, әsirese býgin ystyghy kóterilip, ornynan túra almastay auyr syrqattanyp jatqan song qyzdy qarsy alugha Isany azghyrghan. Ol tipti, zәrezep bolyp, mýldem at-tonyn ala qashty. Ánsheyinde „gu-timorgiyn", „gutintak", „gut-gut kamara", „hon de hok" dep kisining qúlaq etin jeytin brigadir „tanymaymyn dese tanymaymyn" dep bezektedi: Júrt oghan: „Endeshe sening Berlinge barghanyng da, tipti,

na to poshlo soghysqanyng da ótirik, qashyp jýrip qaytyp kelgen dezertirsin",- dep shabyna ot tastay shamdandyrdy. Al, ol bolsa: „E, nemene, men ol qyzdyng qoynyna jatyppyn ba" dep bezekteydi. Sol bir shaqta audannan auylgha avtobus jýrmeytin. Aptasyna eki-ýsh ret qatynaytyn Qojaqtyng mashinasy bolmasa, adamdardyng kóbi qara jolda shúbyryp jayau-jalpy ketip bara jatatyn. Agronom qyz da jayau keledi eken degen habar dýrliktirip jәne jetti. Shynghystaydan shygha beristegi bir shaqyrym jyraqta Kýrkireme degen búlaq bar edi. Mine, osy búlaqtan beri ótken qyzdyng aldynan tayly-tayaghy qalmay auyldyng múqym enbektegen balasynan enkeygen kәrisine deyin qaptap shyqqanda jolaushy esi qalmay quandy; ózin qarsy alugha shyqqan aq niyetti adamdar eken dep balasha mәz bolady. Biraq, jaqynday-jaqynday kele óni quqyl tartyp, ózgerip sala berdi. Ádemi bir kónilmen: „Zdravstvuyte" dep sәlem berip edi, qabaqtarynan qar jauyp, oqty kózderimen ata qaraghan qazaqtardyng tipti ónderi jylyp, erinderi de jybyrlamady. Barlyghy da әzireyil kórgendey ekige jarylyp, yghysa jol berdi... Árkimge bir jautandap qolgha týsken qoyanday qorqaq haldi basynan keshirgen nemis qyzy: „Kolhozdyng kensesi qayda?"- dep súrady oryssha. Jauap bolmady. Jauar búlttay týnergen ojar toptyng múzy erigen joq, qayta búrynghysynan әri dýmbilezdene týsti. Endi ne isterin bilmey sasqalaqtap túrdy da, betin qolymey basyp jylap jiberdi. Osy shaqta sendey siresken suyq toptyng arasynan Núrlannyng sheshesi júlqyna shyqty da: „Jylan kórgendey bolmandarshy týge, búl qyzdyng jazyghy ne?"- dep qolynan jetelegen kýii kolhoz kensesine qaray dedektete jóneldi. Sandughashqa narazy bolghan júrt nәumez kónilmen kýnkildesip bet-betine taray bastady.

Búl oqigha Núrlangha әser ete qoyghan joq. Oqudan qoly bosasa boldy, әkesining ornyna qoryqshylyqqa ketedi. Ásirese songhy kýnderi búrynghy jelikti kónili suynghanday, mazasy ketip, bey-jay, úiqyly-oyau manaurap jýrgen. Ájeptәuir әn aitatyn óneri bar-tyn. Mektep diyrektory men klass jetekshisi qanshama qolqalap: „Onynshy klastan kóshirmeymiz, baghandy kemitip qoyamyz" dep úryssa da 9 May kýni bolatyn konsertte әn aitpaugha bekindi. Osy miz baqpas qatty minez kimnen júqqanyn, qaydan payda bolghanyn ózi de týsinbedi. Beri tart dese, ary tartyp, qúrysyp-tyrysady da qalady. Úly Jenis kýninde әn aitpauy quanyshqa qarsylyq emes, ishin keulep, sanasyna úiyqtaghan beyjay sezimnin, ózgeni qoyyp ózi de seze bermegen

túnghiyqty oilargha, ózi úgha bermeytin búiyghy onasha bir tirlikke qaqpaylap alyp ketui edi: Mynau appaq dýniyeni... baz keship, әli eshkimning ayaghy jetip, tabany tiymegen óz aralyn - óz armanyn izdeui, jer betindegi qybyr-jybyr tirlikting qay-qaysysyna da qanaghattanbauy, bóten, qorqynyshtylau sapardy saghynuy, nemese eshkimge bildirmey eptep erlikti ansauy - sóitip, bozbalalyqtyng boz atyna minip, alysqa, boz ala tandaghy múnarly joryqqa attanyp, sodan jýz jyldan son,, bәlkim myng jyldan son, mandayy jarqyrap oralsa ghoy, әtten... Qanaghatty, tabynu men jalynudy mansúqtap, ór serpip óter kónilding kók qúsy erkindik aspanyna shyrqay úshar dauylpaz shaghy - on segiz jasar Núrlannyng ón boyyn ulap, sezim sergeldenine salghan edi. Egindikte shoshang eter mal bolmasa da әkesining aqkensirik qarager atyna bir minip alsa, qaytyp týskisi kelmey úzaqty kýn sendeletini-ay... Agronom qyz kelgen kýni de kóp-kóp qyzyqtan qúr qalyp, Qara dalada jortuyldap jýrgen. Keshke jaqyn oralghan ol Aqkensirikti arqandap, otqa qoyyp ýige kelgende shay ýstinde sheshesi aitty:

-  Auylgha agronom qyz keldi. Anna-apannyng ýiine kvartirge túrdy.

Núrlan mәn bermey az-kem otyrdy.

-  Nemis qyzy ekeni ras pa?- dep súrady әkesi.

- Ras deydi. Atyn aityp edi, qiyn eken esimde qalmady,- dedi sheshesi,- men bolmasam bayghústy óltirip qoya jazdady.

- Ángimelesip kórding be,- dedi әkesi.

- Qaydan,- dedi sheshesi,- qazaqsha bilmeydi. Anna-apannyng aituyna qaraghanda ondy qyz kórinedi. E-e, esime endi týsti, aty Liza.

- Liyzә emes, Luiza shyghar,- dep týzetu jasady әkesi. Ángimeni alghashynda zauyqsyz tyndap otyrghan Núrlannyn  qúlaghy elendey bastady. Kereng adamday menireyip, biraz otyrdy da:

--Qashan keldi?- dedi týieden týskendey.

- Týsten keyin,- dedi ydys-ayaqty juyp jýrgen Sandughash.

- Men baryp kórip qaytsam qaytedi?

-  At soghyp, sharshap keldin, túshtandamay demindi al. Tang ata qayta túrasyn, әkenning atqa minip, mal qayyrar shamasy joq,- dedi sheshesi.

-   Barsyn,- dedi tósegin qamdap, jatugha ynghaylanghan әkesi.

-  Barmaydy!- dep kesip aitty sheshesi.- Ol qyz eshqayda qashpaydy. Irgende kórersin. Qaraghayday mýiizi, saytandikindey

qúiryghy joq, Marusa sekildi aq sary, kók kóz qyz. Shashy әdemi eken,- dedi shyn sýisingendey,- appaq bolyp iyghyna tógilip jatyr, kózding jauyn alady, senen әldeqayda ýlken jiyrmadan assa kerek.

„Shashy keremet eken, appaq bolyp iyghyna tógilip jatady..."- dep oilady ishinen Núrlan.

3

Núrlan 9 may kýni әdettegiden әldeqayda erte oyandy. Bireu býiirine biz súghyp alghanday, selk etip atyp túrghan. Kózin jypylyqtatyp jan-jaghyna ýrke qarap edi, tórgi bólmede әke-sheshesi qapersiz úiyqtap jatyr eken, basqa bóten ýn joq, jym-jyrt tynyshtyq. Týni boyy jau salghan eski jaranyng orny syzdap, shydatpay zarlap kóz ilmegen Ákim tang aldynda ghana bayyz tauyp, eptep kóz shyrymyn alghan sekildi. Ayaghynyng úshynan mysyqsha júmsaq basyp, sybdyryn bildirmey dalagha shyqty. Aspan shayday ashyq, túp-túnyq eken. Sol ashyq ajarmen tóbeden tóngen túp-túnyq aspangha antaryla qarap túryp, túnyghy shayqalmaghan kónilding kók dónenin jelikti minezben erttep qayta mindi. Altaydyng shyghysy agharang tartyp, alyp taudyng ar jaghy birsin-birsin órtenip bara jatqangha úqsaydy. Shyghar kýnning altyn jalqyny úshpa shoqylardyng sonau... úshar basyna әshekeyli taqiya kiygizip, ynyrana kergip bayau kóteriledi. Búqtyrmadan jenil bu úshyp, ol da anghardyng alqymynan úzay almay, qor bola shúbatylyp bauyrlap jatyr. Tynymsyz sayraghan boztorghay, alansyz úiqy túnshyqtyryp sereygen auyldy oyata almay shyryldaydy beyshara. Al, endi endi ghana qyltiyp balamúrttana bastaghan kókti kóktemgi shyq qabyzdap, artynda basqan izing batyp qalady. Auada sarayyndy ashar júmsaq salqyndyq bar. Tau ishining qonyltaq jeli, tang aldynda sap bolyp anghardy ghajap bir tynyshtyq jaylaghan. Núrlan denesi jazghytúrymnyng jibektey salqyntym auasyna shomylghan song sergip saldy. Aqkensirik arqandaghan qazyqtyng ainalasyndaghy tisine әreng ilinetin kókti taqyrlap jep, qara topyraghyn shygharyp basqa úrghanday súlq túr eken, Núrlandy kórgende kegjeng etkizip basyn oqys kóterdi de, ayandap kelip jýgendegenshe qos qúlaghyn tige oqyrandy. Búqtyrmanyng Jalpaq ótkel dep atalatyn bir aiyryghyna jetelep apardy, asyqpay suardy, sonsong jetelep ýiine alyp kelip asyqpay erttedi. Búdan son, biyshigin qolyna alyp,kýnbaghys sebilgen anyzgha bettedi. Týni boyy jusaghan jerinen kerenau kóterilip, kerilgen siyrlar túyaqtary syrtyldap óriske bettegen. Kýn shyqty. Auyl birtindep oyana bastady. Eski klubtyng shekesinde Jenis kýnin aighaqtaytyn Qyzyl tu jelbireydi.

Toghyzynshy may kýni balalar oqugha barghan jok. Ýlkendershe merekeledi. Qabyrghasyn qaqyratyp jýrip azappen jetken Jenis kýninde ynyrsyp iyne jútqan ittey ýide jatudy ar sanady-au deymin, Ákim de ildaldalap ornynan túryp, qoryqshylyqqa ózi ketken. Keshke klubta ótetin saltanatty jinalysqa shaqyryp, auyldyq Sovetting predsedateli sóz sóileysing dep tapsyrghan. „Meni qaytushy edinder mazalap, ózgeler de jetedi ghoy, soghysqa barghan jalghyz men emes" dep tartynshaqtap edi, predsedateli „Nemene Jenis kýnine qarsysyz ba, Úly Jeniske quanbaytyn shygharsyz",- dep әkirendegen song amalsyz kóngen. Kónse de ishindegisin aqtaryp baryp, jaraydygha kóship edi: „Sen maghan óitip qoqandama shyraghym,- dedi Núrlannyng әkesi.- Bir kórgenim sen emes, borbayynda lypang joq qara siraq bolyp qanghyp jýrgeninde myna men japon, fin soghysyn tәmәmdep, sonau it ólgen jer - Berlinge deyin jayau barghan adammyn. Men bile-bilseng qazaqtan shyqqan túnghysh ofiysermin. Sonau 1936 jyly qazaqtardy әsker qataryna shaqyrghanda birinshi bolyp tirkelgen myna men. Qanyma aiyrbastap alghan jenisti tartyp alayyn dep kókip túrsyng ba?" Búl auylgha aldynghy jyly kelgen jas selisovet qyp-qyzyl shiqanday bolyp qatty ashulandy. Bar qolynan kelgeni „shtraptatamyn" dep shatpaqtap, qoynyndaghy mórine jarmasty. Ákim shal onyng bydyq-bydyq etken sózin qúlaghyna ilmey, atyna mindi de qasqayyp mal qayyrugha attanyp kete bergen.

-   „Sen shal ólesin,- dedi jas predsedateli artynan aighaylap,- keudendegi qorghasyn qoymaydy, býgin bolmasa erteng múrttay úshyrady. Sonda sen shaldyng sýiegine topyraq salugha barmaspyn".

-  E,- dedi shal oghan aighay salyp,- tórt jyl oq pen ottyng ortasynan sen salatyn bir kýrek topyraqtyng dәmi aidap kelgen-au.

Núrlan jana kelgen nemis kyzyn kýni boyy kóre almady. Búrynghyday emes Anna-apasynyng ýiine alqyn-júlqyn jetip barugha óz-ózinen qysyldy. Al, qyz bolsa eregeskendey tipti esik aldyna da shoshang etip shyqpady-au. Qaray-qaray kózi talghan Núrlan qas qaraya, elmen birge klubqa ayandady.

Klub degenimiz erterekte salynghan jataghan eski ýi.

Astyn taqtaylap, tórine sahna ornatyp, әdemilep әktegen song dangharaday mәdeniyet oshaghy bolyp shygha kelgen. Janasyn salyp alamyz dep tependegenderine bes jyl toldy, qúrghaq uәdemen keledi. Tәuekel dep bastap ketse „Yntymaq" kolhozynyng baylyghy jeter edi. Qúnttyng joqtyghy ma, әlde uaqyttyng azdyghy, júmys qolynyng jetpeui me әli kýnge jetesizdik jasap otyr. Núrlannyng esten ketpeytini, byltyr osy tughan auylyna radio ornatqandaghy oqigha edi. Qas qylghanday sym temir jýrgizgen jigitter: „Senderding ýilering negizgi kóshege kirmey, qagha beriste ýrkip túr. Sonau astyrtta jatqan Anna men Ákimge jeke dingek ornatar jayymyz joq",- dep radio jýieni búlargha jetkizbey búryp әketken. Eki aiday basqa ýige baryp әbden әlegi shyqqan Núrlan әkesine taudan dingek aldyryp, ýsh kýn ózi myqshyndap shúnqyr qazghan. Sosyn kindik sheshesi men óz ýii ortasyna zәulim baghana ornatyp, sym tarttyryp edi. Sóitip, qaqsaghan qara tabaq Ákimning ýiinde de әn salatyn bolghan. Eng qyzyghy, klubtyng shatyryna ýlken aq shelek - radio ornatyp, túnghysh ret dýniyeni dýrliktire sarnap qoya bergende, Shynghystaydyng tigerge túyaghy qalmay, bar maly taugha qashyp shyghyp ketip edi. Sonda talay ýiding maly joghaldy. IYә, sol aq she­lek býgin damyl tappay sóilep túr. Núrlan „Jenis-jenis" degen sózden basqa jarytyp esh nәrse úgha almady. Qatty janghyryqqandiki me dangharalanyp, anyq estilmedi. Elektr shamyn uәde etkenimen әli ornatqan joq. Jinalystyng bәri kerosin shamynyng jaryghymen ótetin edi.

Klub ishi әdettegidey alakólenke eken. Adamdar kóp jinalypty. Balalar jaghy sahnanyng aldyna qoyday jusap baghana, erte jaryqtan jatyp alghan. Jinalystyng artynan kino kórsetiledi degen song qyzyl inirden kelip, jayghasyp birjola oryn tepken sekildi, keybiri qalghyp-shúlghyp әreng otyr. Qaraghay taqtaydan myqtap jasalghan úzynynan-úzaq oryndyqtarda qazday tizilgen auyl adamdary kýbir-sybyr kónildi shertisedi. Sahna tórine de taqtaydan istelgen biyik stol qoyylyp, qyzyl matamen jabylghan. Núrlan bosaghagha sýienip biraz túrdy da art jaqtaghy samaladay bolyp sap týzep týregelip túrghan jastargha baryp qosyldy. Prezidiumgha әueli kolhoz bastyghy, sonan song audannan kelgen ókil, sonyn ala auyldyq Sovetting predsedateli kelip yrghala, ynyrana jayghasty. Kol­hoz basqarmasynyng bastyghy kópshilikpen bas iyzesip amandasqan boldy da, anaday tústa otyrghan Ákimdi tórge shaqyrdy. Onday qúrmetti kýtpegen qoryqshy qorynyp qalyp edi, auyl basshysy:- Ákim agha, prezidiumgha keliniz, búl - siz әpergen jenis!-dep qolqalap bolmaghan son, ynghaysyzdana qyzyl stolgha bardy. Búl Ákim - Ákim bolghaly kórgen qúrmeti edi. Otyrghandardyng arasynan „jaudy jalghyz jengendey, jaman shaldy esirtkeni nesi"- degen nәumez kýnkil estildi. Auyl aghasy sóz bastady:

-   Nemisterdi kýl-talqan etip, qorqaulardy óz úyasynda talqandaghan Jenisting úly kýnine arnaghan saltanatty jinalysymyzdy ashyq dep jariyalaugha rúqsat etinizder!- Satyr-sútyr qol soghyldy.- Birinshi sóz audandyq partiya komiytetinen kelgen ókil Bekbau Qarasartovqa beriledi,- dep ýlken is bitirgendey ornyna nyghyzdana qayta otyrdy. Minbege ókil shyqty. Orta boyly, qyzyl shyrayly, shashyn artyna jyltyratyp taraghan tolyq kisi eng әueli aspay-saspay kiytelining týimesin aghytyp qoynynan qaghazyn shyghardy, búdan song kózildirigin alyp, ony ýrlep jiberip qol oramalymen sýrtti, kiydi, sonsong tamaghyn bir kenep alyp, manauraghan kýii bir kekirip oqugha kiristi.

-   Joldastar! Bizding soghysqanymyz predsedateli joldas aitqanday tipti de nemis emes, nemis basqynshylary, yaghny Gitler bastaghan fashister,- dep auyl aghasynyng kirispe sózine sayasy ózgertu engizdi. Búl sózdi ol qaghazgha qaramay, auyzsha aitty. Dәl osy kezde klubtyng oibaylap ashylatyn esigi әn salyp, jana ghana qaymaqshy bastaghan býkil tynyshtyqty búzdy. Minbede túrghan ókilden bastap týgel - bәr-bәri adamdyq әuestikpen esikke jalt qarasqan. Kelgen agronom eken. Núrlan ony al degende tanymady. Basyna oramal tartqan qyz alakólenke ýide auyldyng kóp qyzynyng birine tym úqsaghan. Janyndaghy shayyr shaynap túrghan shofer jigit Qojaqtan súrap edi, jalmang qaghyp, jynyn shashqan týiedey bylsh etkizip edenge týkirip tastady da: „Nemisten kelgen shybysh, jaudyng túqymy" dep gýr ete qaldy. Júrt endi ókilding sózin tyndaudan góri, tiri, esikting kózinde sostiyp túrghan nemisting qyzyn qyzyqtaugha kóshken. Auyl aghasy osyny sezdi me qolyndaghy qaryndashymen stoldy tyqyldatyp: „Qane, joldastar, tynyshtalynyzdar",- dep eskertu jasap ótti. Sonson, әlgi qyzgha: „Proho­diyte, pojaluysta, sadiytesi, әy jigitter, biring oryn bershi",- dep edi, eshqaysysy miz baqpady. Agronom qysylyp qaldy bilem, „Ni­chego, ya mogu postoyati" dedi mayda ýnmen. Búl oqys kórinis, jat qylyq ókilge jaqqan joq bilem, qyrjiyp, kózildirigining astynan sýze qarap, bayandamasyn әrmen qaray jalghastyrdy.

-   Joldastar! Nemis-fashist basqynshylaryn talqandap, azattyqtyng tany atqanyna, mine, On jyl! (otyrghan júrt taghy da agronom qyzgha qarady) Jenis bizge onaygha týsken joq, joldastar!

20 millionnan astam sovet halqy qyryldy. Myndaghan әiel jesir, myndaghan bala jetim qaldy. Ukrainanyn, Belorussiyanyng qalalary men selolary talqandaldy...

Osy kezde art jaqtan aighay shyqty: „Agronom qyzdy tiridey qaqtap jemey neghyp otyrmyz. Qyryp-joyyp, óltirip-órtep, qiratyp-býldirgenderi azday auylymyzgha tayrandatyp jiberdik. Qúdaydyng qyzy bolsa... da әkenning auzyn..."

Kenirdek jyrta aighay salghan Núrlannyng qasynda túrghan Qojaq.

Núrlan әlgi bir úr da jyq sózdi ózi aitqanday jaman qysyldy da, shoferding janynan jylystap keyin túrdy. Esikke endi bir qaraghanda nemis qyzy joq eken...

Kino qyzyqty boldy. Sovetting soldattary Gitlerding әkesin tanytyp, soqqanda sólin, qaqqanda qanyn aldy. Tyqsyra quyp, jelkelep, júdyryqtap jenip shyghady. Bizdikindey emes, ol kezdegi kinoda, nemis soldattarynyng týrleri de súqsyrayghan qorqynyshty, adamnan góri hayuangha kóbirek úqsaushy edi; әlsiz, әljuaz, mýldem soghysa almaytyn ónkey beysharalar edi...

Kinodan song sozalanday baryp zorgha bastalghan oiyngha Núrlannyng qalghysy kelmedi. Ýige kiruge de zauqy joq, qashagha sýienip kóp túrdy. Aspangha qarap edi, býgin júldyz samsap jii tughan eken. Auada kóktemning salqyn lebi bar. Klub jaq u da shu aranyng úyasy sekildi. Deldiyip, bostan-bos túrghansha eginjaydy boljap keleyin dep oqtalyp edi, әkesi ózi ketken be Aqkensirik at aulada kórinbedi. Anna apasynyng ýiine qalay kelgenin, nege kelgenin ózi de sezbey qalghan. Áyteuir, bir yryqtan tys tylsym kýsh jeteley jónelgeni ras edi. Kirer-kirmesin bilmey, antarylyp biraz túrdy. Tayday tulay jónelgen jýrek lýpilin әreng bayyzdatyp, tәuekel dep esik ashty. Aldynghy ýide kindik sheshesi kórinbegen song tórgi bólmening esiginen jasqana syghalap edi, Anna tósekke etpetinen týsip, solqyldap jylap jatqan agronom qyzdyng shashynan sipap otyr eken, múny bayqaghan joq. Núrlan ayaghynyng úshynan basqan kýii lyp etip qayta shyghyp ketti. Jýregi qysylyp, qolqasyna keptele taghy da tarsyldap ala jónelgen... Keudesinen myn-million at dýrsildete shyrqay shapqylap ótip jatqanday. Tipti, óz jýregining soghysyn ózi estip keledi. Bayaghy, jar jaghasyndaghy jalghyz terekting týbine keldi. Búqtyrma keshegiden góri jaqyndap qalghan, endi az kýnde Bәiterekpen mýlde qoshtasatynyn bildi. Býkil balalyghy sayasynda ótip edi. Áke-sheshesine ókpelese osy kәri terekting týbine qashyp keletin. Núrlan

osy bәiterek pen Anna-apasyn óte úqsatatyn: meyirimdi, kimdi bolsa jatyrqamaytyn keng peyil... Nege ekeni belgisiz, onyng kóz aldyna etpetinen qúlap, jylap jatqan agronom keldi. Ayady. Joq, ayaghan joq, „Nemis bizdi de ayamaghan", әnsheyin bozbala kónilmen әuestene eske aldy. Anna-apasy múny da talay aldyna alyp, basynan sipap uatqan. Endi onyng boyyn qyzghanysh mendedi. Eger nemisting qyzy bolmasa ghoy, kindik sheshesining orys peshinen jana ghana alynghan borshyn iship, ystyq nanyn jep, jyp-jyly, shap-shaghyn ýide masayrap otyrar edi. Anna-apasy búghan Volga ózeni turaly úzaq-úzaq әngime sherter, sonsong  úly ózen jayly ynyldap әn aitar, sol әngime men әnning әueni jetelep orys peshining ýstinde Grisha aghaydyng tonyn iyiskep, tәtti úiqygha keter edi. Shaly ólgennen beri kindik sheshesi sheshilip, búrynghyday jayrandap kýlip, masayrap, kól-kósir kónilmen әngime aitpaytyn edi. Kóp kýrsinetin, ýnsiz ishtey egiletin, syrttay jýdeytin. Búrynghyday emes beli býgilip, shógip barady; búrynghyday emes kózining núry qashyp, jasauray beretin bolyp jýr. Núrlangha iyne sabaqtap ber dep san ret shaqyrdy. Anna-apasynyng osy auyl ýshin mýldem jat túrmysy, oiy, әngimesi, adamdargha degen qarym-qatynasy Núrlandy qayran qaldyratyn. Tipti kindik sheshesining ýiine kirip kelgende basqasha, mýldem basqasha iyis sezetin. Jer betindegi qybyrlap jýrgen adamdardyng óz minezi, óz bet-beynesi, óz tirligi bir-birine qanshalyq úqsamasa, sol adamdardyng iysi de sonshalyq ózgeshe ekenin sonda ghana úqqan. Adam iyisi! Núrlan búl ýiden borsh iship shyqqan týni „Senen orystyng iyisi shyghady" dep múny auyl balalary jandaryna jolatpaushy edi. Biraq ol ýshin búl әlemde Anna-apasynan tәtti, keremettey súlu, jany jaysang kisi joq sekildi. Shýikedey ghana kók kóz, sary kempirdi sәbiylik taza kónilmen keremettey sýietinine ózi de qayran qalatyn. Qyzyl shaqa, balapan kezinde astyq orugha ketken sheshesi múny ylghy da kórshidegi orys kempirding ýiine besikke bólep, qaldyryp ketedi eken. Sonda qarny ashyp, bezektep jylaghan balany Anna san ret óz omyrauyn berip, uatady eken; analyq meyirimge bólenip qarny toyghan son, tompayyp úiyqtap qalady eken. Bәlkim Núrlandy óz sheshesinen góri kindik sheshesi kóbirek emizgen shyghar; bәlkim jana tughan jas nәreste ana emshegin, ana mahabbatyn talghamaytyn shyghar... bәlkim jer betindegi balalardyng jәne jer betindegi analardyng bir-birinen aiyrmashylyghy joq ta shyghar...

Búlqan-talqany shyghyp alasúra aqqan Búqtyrmanyng jaghasynda otyrghan Núrlan әkesi Ákimning әngimesin esine aldy. Ákesi aitatyn: „Grigoriy men Anna Altaygha tym erterekte, uyzday jas kezinde, 1910 jyly jer auyp kelipti. Arqasyna tanghan dorbasynan ózge baylyghy joq, qyz ben jigitti qazaqtar qúshaq jaya qarsy alghan. Grigoriy aghay alghashynda Ábdikәrim bolystyng pisari bolyp qyzmet isteydi. Keyin qazaq tilin ýirene kele, tilmәshi bolady. Jergilikti qazaqtarmen birge búlar da jana ókimetti janyn sala qarsy alady. Ýy salyp Shynghystaydy ata mekenine ainaldyrady. Auyp kelgen orystardy elding bәri birdey jaqsy kórgen joq, keybiri: "Kirme, qanghyryp kelgen qayyrshylar" dep kózge shúqydy. Alghashqy jyldarda san ret qora-qopsysyn, ne monshasy men mayalap qoyghan shóbin órtep jiberedi eken. Grigoriy Svetoslavich sonda da kóshpey osy jerdi mәngi mekendep qalghan. Grigoriy men Annanyng kelui múqym Shynghystaygha ýlken janalyq boldy. Eldi aghash sheberligine, ýy salugha, bylghary iyleuge ýiretgi. Olar kelgende Shynghystayda birde-bir monsha joq edi. Qiraghan, týbi tesilgen zattar býtindelmey kýresinde qansyp qalatyn. Ismerlik Grisha aghaydan bastalghan-dy... Qazaqtyng dalasy keng ghoy deytin әkesi,- kimge bolsyn qonys, kimge bolsyn óris, qashqangha da, qughangha da ekinshi Otan bolghan. Onday darqandyghynan azap shegip jýrgen joq, bilimge, ónerge úmtyldy. Ýirenip alyp, endi ózderin ýiretetindi shyghardy. Degenmen, deytin әkesi, men Grisha kórshimnen san ret súradym: tughan jer, ósken elindi saghynbaysyng ba?- dep. Ol jer shúqyp oilanyp otyratyn, sosyn kýrsinetin, sonan song aitatyn: Bilem, qazaqta „Er tughan jerine, it toyghan jerine" deytin mәtel bar. Meninshe deytin ol, adam qay jerde óz baqytyn, óz quanyshyn tabady, sol jer - tughan jeri.

Núrlan sonau jotanyng ýstindegi eki shanyraqqa - óz ýii men orystyng ýiine qarap edi, shamdary sóngen joq, әlsiz jaryq shashyp túr eken. Osy tústan kóz salghanda týiilgen bir kisining qos júdyryghy sekildi, al terezeden sәulelengen sham - sausaqtaghy gauhar jýziktey kóz qytyqtay núrlanady: Klubtaghy mereke әli ayaqtalmaghan synayly. Ór jaq irgede shógip jatqan tau, ajaryn anyq tanytpay, túnjyray qarauytady. Núrlan osy sonadaydan jym-jyrt núsqynmen berishtengen taugha órmeley shyghyp, sonau kýlimdegen sansyz júldyzdardyng birin alyp týskisi keldi-aq. Qyzyq, ne jylu, ne jarytyp jaryq bermeytin júldyzdy adamzat ne sebepti jaqsy kóredi... Álde óte túnghiyqta, qol jetpes biyikte bolghandyqtan ba... Jaqyn nәrsening qadiri bolmay jek kóretinimiz sondyqtan shyghar. Adam ózining qoly jetpeytin, armanday alys dýniyege әues kelmey me? Adam mәngi oryndalmaytyn maqsat-múrattardy quyp, ýmitting jeteginde múrnyn tesken taylaqtay elpendep jýrmey me...

Ákesi egindikten keldi bilem, at túyaghynyng dýbiri estildi. Ózen jaqtan sap-salqyn jel esti. Týn balasynda Búqtyrmanyng saryny әldeqayda qatty estiledi. Álgindegi at dýbiri sap boldy da, manaydy taghy da jym-jyrt, júmsaq momaqan tynyshtyq basty. Tek, Búqtyrmanyng saryny... tek sol ghana jalghyz sәt bayyrqalamay asyghys aghyspen alasúryp, jónkile qashyp barady. Tek sol ghana... Búqtyrma ghana mәngi ólmeytindey, mәngi sualmaytynday ezui kópirship menmen minezben doldana aghady... Tek sol... Búqtyrma ghana týngi Altay arudyng kýmis tengeli sholpysynday synghyrlap, erkeley búlandaydy...

Ol býgin kýndegisinen de erte túrdy. Týnde kesh jatqandiki me, tas bolyp úiyqtap qalghan eken, sheshesi oyatty.

- Ákeng tang atqansha tynysh ala almay shyqty. Eginge mal týsip ketpesin. Boljap kelshi,- dedi. Toghay ishinde arqandauly Aqkensirik ainalasyn bayaghyda taqyrlap, tyqyrshyp túr. Núrlan әli úiqysyn asha almay, men-zeng bolghan song betin suyq sumen shayyp jibereyin dep ózen jaghasyna baryp edi, búryndy-sondy kórmegen ghajap kóriniske qayran qaldy. Búqtyrmanyng jiyeginde bar baylyghymen shaghiday sudyraghan shashyn tarqata jayyp jiberip, appaq sazanday qyz otyr. Su perisi bolyp jýrmegey dep al degende shoshyna shegindi. Art jaghynan shyqqan tyqyrgha elendep, qyz da jalt qarap edi, eki kózi tas tóbesinen shyghyp, siresip túrghan bozbala jigitti kórip, kýlip jiberdi. Núrlan tabany qara jerge shegelenip qalghanday ornynan qozghala almady. Su jaghasynda totydayyn taranghan qyzgha tiktep, janar toqtatu mýmkin emes edi. Aq qayyng baltyry, sonshalyq taza, minsiz beti, tanghy shyqtay jylt-jylt etken shashy - kóz qaryqtyratyn. Ol taghy da ózgeshe bir nәzik pishinmen kýldi, sonsong Núrlandy ymdap shaqyrghanday boldy. Biraq ol qozghalugha da, qimyldaugha da batyly jetpey, tas eskertkishtey melshiyip túr. Qyz múnyng janyna kelip, әlde ne aitqanday ma? Úqqan joq. Qyz taghy da sóiledi. Syqylyqtap kýldi, tipti qolynan tartqanday... Núrlan ýnsiz. Sәl qozghalsa, ne bolmasa auzyn ashsa, ne bolmasa qattyraq dem alsa osynau adam aityp jetkizgisiz týs syndy tan-tamasha kórinisten, endi ghana onlana bastaghan tendessiz súlu suretten aiyrylyp qalarday sezindi. Esin eptep jinaghanda әlgi kýnmen talasqan altyn shashty qyz úzap bara jatyr eken. Aqkensirik te qos qúlaghyn tigip solay qaray-ýrke qarap túr. Núrlan tizgininen tartyp, shu-shulep jetelegen song ghana erinshektene sonynan erdi. Álgi su perisi jýrip emes, jýzip bara jatqanday, әne... jýz metr qashyqtyqta - bәlkim on metr qashyqtyqta manyp barady. Endigi sәtte Anna-apasynyng ýiine kirip joq boldy... ghayyp boldy... Kózden tasalandy. Núrlannyng janaryna jas ýiirildi, kónili - osy әzirde ghana jauynnyng astynda qalghanday, sonsong aspandy torlaghan búlt ydyrap, kýlimdep kýn shyqqanday shuaqty núrgha malyndy. Ol ózin osynshalyq sergek, әri baqytty sezinip kórgen joq. Byltyrdan beri iyghynan myng batpan salmaqpen basqan jýkti әup dep audaryp tastap  sekirip biylep, or tekeshe oinaqtap shygha kelgendey. Jýreginde zapyran bolyp úiyqtaghan belgisiz mún, belgisiz arman, belgisiz qasiret - qúlan taza, nóser juyp-shauyp ketkendey-au. Júmbaq bireudi izdeushi edi ghoy, tapqanday... Biraq kim ol, bilmeydi. Tәnirim-au, tapty,- kim ol?! Bilmeydi... Endi oilaytyn da, qiyaldap, kórer tandy kózimen atqyzatyn da eshkim joq. Ol óz qiyalynda kәmeletke tolghaly som bolyp soghylghan, ómir boyy izdep ótem deytin eles adamyn jolyqtyrghangha quandy, biraq odan mýldem aiyrylatynyn jәne búghan deyingi kónilinde gýl bolyp engen arman-qyzyn mәngige óltirgenin taghy da sezgen joq. Aqkensirikti tez erttep mindi de, sauyrynyna salyp-salyp jiberip, qúiyn-peren shapqylay jóneldi. Ol búryn tәulik boyy qarny toymay qaptalyn kóbik qaqtap jýretin Aqkensirikti ayaushy edi, qamshy júmsamaytyn, orynsyz qystap, aram ter qylmaytyn, jany ashityn... Al, qazir ólgen-tirilgenine qaramay aghyzyp shapqylady, kózinen jas aqqansha zulady, búl zymyraghan sayyn irgede ghana túratyn kókjiyek alystap, әrmen qaray qasha berdi. Bozbala ýiine tek qas qaraya әndetip oralghan-dy.

Áke-sheshesin qonaqqa shaqyryp ketken eken, biyl ongha tolghan qaryndasy qaghaz-qaryndashyn jayyp salyp, sabaq oqyp otyr, aghasyn kórip quanyp qaldy. Elegizedi bilem.

-  Sen qayda jýrsin?- dedi aghasyna,- papam men mamam at ýrkip jyghylyp qaldy ma dep zәresi qalmady. Áne kóje, ayaqqa qúiyp ish, sonsong sabaghyndy oqy, әitpese ekilik alyp, onynshydan kóshpey qalasyn, úyat emes pe?

Kәdimgi eresek kisidey, salmaqtanyp aqyl aitty. Tyqyldap kileng beske oqityn qaryndasynyng mandayynan iyiskedi de, ún kójeni raqattana úrttady.

-  Anna-apa keldi,- dedi qaryndasy.- Seni súrady. Eki kýn boldy bizding ýige jolamay ketti deydi. Nege barmaysyn? Bilesing be, Anna-apanyng ýiinde súlu bolghanda oi-súlu... nemisting qyzy túrady. Baghana meni shaqyryp alyp, kәmpit berdi.

Núrlan kýldi. Jauap bergen joq. Qaryndasy búrtiyp ókpelep qaldy.- Ýndemeseng qoy,- dedi,- endi men de ýndemeymin.

Aghash ýide qonyr tynyshtyq ornady. Júpyny bólmeni shamnyng әlsiz jaryghy bolmashy ghana sәulege bólegen: búryshta túrghan aghash kebeje, irgedegi aghash tósek, esik jaqtaghy tandyr - bәri-bәri abajaday bolyp kórinedi. Qabyrghagha týsken qaryndasy Sholpannyng kólenkesi de arbayghan dәu. Núrlan endi bir qaraghanda Sholpan pysyldap, jylap otyr eken.

-  Ne boldy, Sholpan, ne boldy saghan,- dep janyna baryp shashynan sipady. Qaryndasy bauyryna tyghylyp, óksip qoya berdi.

-  Menimen eshkim sóilespeydi, mamam júmsay beredi, papam auyrady, al sen... Sen bolsang ýige jolamaysyn. Jalghyz úlymyz tang atqansha dalada jýredi, auru bolmasyn deydi mamam.

- Jylama,- dedi kózining jasyn alaqanymen sýrtip,- mamang ótirik aitady, mening denim sau, ekiligim joq, sabaqty jaqsy oqimyn. Eseyip, boy jetip tura mening jasyma kelgende әli sening de úiqyng qashady.

- Mening qazir de úiqym kelmeydi,- dedi qaryndasy erkeley.

-  Endi búdan bylay ekeumiz әngimelesip túramyz. Men saghan kóp-kóp ertegi aityp beremin, jaray ma?

- Aldamaysyng ghoy, pionerlik sózim, deshi.

- Komsomoldyq sózim, men pioner emespin.

- Onda kel, mening qasyma otyr da, sabaghyndy oqy. Núrlan   „jaraydy"  dedi   de  oqulyqtaryn  aqtara  bastady.

Kitapty aldyna óngerip alyp, qansha tesile qarasa da himiya elementterining ornyna baghana... tanerteng ózen jaghasynda jolyqtyrghan qyz ketpedi kóz aldynan. Shashy jyltyrap, kýlimsireydi de túrady... Betin uqalap jiberip, qayta ýniledi, qayta túrady... Atyp dalagha shyghyp ketti... Sholpan an-tang boldy.

4

Núrlannyng ómirine úly ózgeris kirdi. Búrynghy búiyghylyq joq, býkil dýnie appaq... beynebir әn salyp túrghanday tamyljidy. Mektepke búrynghyday emes bir minut keshikpey barady, sabaghyna tiyanaqty әzirlenedi, әkesining ornyna qorushylyqqa da jii shyghatyn bolyp jýr. Bir keremeti bәrine uaqyt tauyp ýlgeredi. Jalghyz úlynyng ayaq astynan ózgergen minezi әkesi men sheshesin tanqaldyrmay qoyghan joq. Biraq sebebin eshqaysysy taba almady. „Es kirgen shyghar, er jetti ghoy",- dedi sheshesi. „Úlymnyng esi әldeqashan kirgen, ol óte aqyldy bolyp ósip keledi"- deydi әkesi. Qaryndasy da riza. Aghasy әr kýn keshke aldyna alyp otyryp, ertegi aityp beredi. Keyde úiyqtap qalsa tósegine aparyp jatqyzady, betinen sýiip, jan-jaghyn qymtap jabady. Kindik sheshesining ýiine әli ayaghyn attap basqan joq. IYsi búrqyraghan ystyq borshty, ayaly alaqan, qamqor sózdi qansha saghynghanymen jýregi daualamady. Belgisiz bir sezim, buynyn alyp, ayaghyn túsap, olay qaray attap bastyrmaydy. Jo-joq, keudesinen iytergen tylsym kýsh emes, qayta solay qaray jeteler kýsh bar, ókinishke oray olay qaray jýrgizdirmeytin quat jәne bar. Elu jylday jymdasyp, aiyrylmastay, qonys tepken eki ýiding ortasyna adam asa almas biyik asu ornaghanday. Núrlannyng endigi qolynan bar keleri - qos janaryn dýrbi qylyp, jalyqpay telmire qaray beru, agronom qyzdyng әrbir kirgen-shyqqanyn qalt jibermey andu, oisha sóilesu, qiyalmen qol ústasyp, toghay aralap, ózen jaghalau... oisha alysqa... tym shalghaygha tanghy shyqty keship tentirep ketu, әiteuir sol aspannan týskendey bolghan qyzdyng sonynan qalmay qanghyru. Búl ne ózi? Mahabbat pa? Ol edәuir: mýmkin bes jas, mýmkin elu jas... ýlken ghoy... búl ne ózi? ...kózsiz, essiz sezimning boz balany buyndyryp, moynyna qyl shylbyr bolyp oraluy ma... búl ne ózi?.. kópten kýtken qiyal qyzdyng ólip-tirilui me... aighaylap alystan qol búlghap shaqyruy ma... әlde janynda bayaghydan jýrgen sezim - qyzdyng әiteuir bir kýni sergeldenge dushar qylar sezikti beynesi me, búl ne ózi?.. qapiyada ghayyptan payda bolghan aqqu-qyzdyng aidyngha kelip qonuy, mamyrlap jýzui - beybit jýzui kezinde әldekimning tas laqtyryp ýrkitui me... ne isteu kerek múndayda, dәrmen joq, rasyraghy tәjiriybe joq, jalantós sýiispenshilik bar. Basyndy taugha úr, tasqa úr qashyp qútyla almas jastyqtyng aqjelkendi qayyghyna mindin, endi týse almaysyn... sezim jeli qalay aidasa solay yghasyn. Núrlannyng eshkimge tis jarmay, tipti ózinen de qyzghanghan jasyryn syry, qúpiya júmbaqty sýiispenshiligi kýndi kýn qughan sayyn býrshik jaryp, gýldep, qúlpyryp sala berdi. Endi ol tastyng jaryghyn qualap ósken shynarday jasyryn qaulaghan taza mahabbatynan ózi jan úshyra qoryqty da. Qolynan týsirip bayqausyzda syndyryp alam ba, әlde jangha jat, tәnge salqyn bóten bireuge taptatyp alam ba dep qoryqty; al syndyrmaq týgil, syzat týsirse qaytip qalpyna keltiru, jamap-jasqau mýmkin emesin sezgen... әlde sezbegen... olay oilaudyng ózinen seskengen, ysynyp-suynghan jan dýniyesindegi júmyrtqany jaryp shyqqan balapanday auzyn asha shiqyldaghan sýp-sýikimdi aq ýrpek mahabbaty qalyqtap úshar zengir aspandy,

qiyalay qonar zanghar shyndy әli úyalshaq tilekpen egile, esinen aiyryla ansaghany ma? Mynau appaq dýniye... jer basyp tiri jýrgen pendesine kórseteri kóp eken-ay. Núrlan býgin keshke erlik jasaghysy keldi. Týbi nemen tәmamdalaryn bir qúdaydyng ózi biler erlik jasaghysy keldi. Neshe kýnnen beri jolay almay, sarsanda jýrgen Anna-apasynyng ýiine esigin aiqara ashyp, kirip barmaq bolyp bekindi. Ol ýshin syltau kerek. Osyndayda sebep te qúry qalady-ay. Toghaydan shybyq qiyp әkelip ogorodynyzdyng ketken, iyә-iә tarqatylghan túsyn toqyp bereyin dese... jo-joq múnysy sharasyzdyq, tipti kýlkili jaghday; ә-ә tapty-tapty: ýy manayynda qaruly qoldy qajet etetin, ybyrsyp qystan qalghan qoqyr-soqyrdy tazalap bersem deydi... Qoy batyrym, búl da jetisken syl­tau emes. Ne isteu kerek ózi? Ángimelesetin adam tabylghan son, Anna-apasy da búl ýige siyrek qatynaytyn boldy. Ánsheyinde tabaldyryqty tozdyrushy edi. Núrlan qaraptan-qarap otyryp, ashulana bastady: „Orysy ne, nemisi ne, aiyrmasy joq. Qúlyndy biyedey jarasa qaluyn qarashy",- dedi ishinen. Mine, qyzyq, esengiregen kónilin sap-sap basyp, esin jisa, kindik sheshesining aulasynda túr. Úrlyq istegendey jan-jaghyna jaltaq-jaltaq qarap shegine berdi. Manayda qybyr etken jan joq. Ákesi kýnbaghys egilgen alqaptan shoqytyp keledi eken. Kózine týspeyin dep qoragha qayta kirdi. Keudesin balghamen әldekim úrghylap jatqanday, nemese bir qaraghaydy jalghyz ózi turap shyqqanday alqynyp ketti. Ózi ýiinen beter tayrandap, tóri men tósegin bermeytin Anna-apasynyng baspanasyna basyn súgha almay, qor bolghanyna jyny keldi. Batar kýnge jýz berip, qashagha sýienip kóp túrdy. Endi kónilin jýdeu múng qabyzday bastaghan. Dәl osy sәtte esik synsyp ashylyp, apasy shyqty. Núrlan tyghylyp ýlgire almady.

- Ou, Núrlanjan, ne qylyp túrsyn, balam, bizding ýige jolaghandy qoydyng ghoy, ókpelep jýrsing be?- dep betinen sýidi.- Jýr ýige, beyuaqytta dalada túra ma kisi. Men seni qyzymmen tanystyrayyn.

„Qyzymmen..." Núrlannyng ón boyyn qyzghanyshtyng oty duyldata sharpyp ótti. „Qyzymmenine jol bolsyn".

Búlar bólmege kirgende sham әli jaghylmaghan, alakólenkeleu edi. Agronom pesh aldynda kólgirep, emin-erkin kartop tazalap otyr. Ýstinde kelteleu gýldi-gýldi shyt kóilegi bar, alqam-salqamdau jayghasqan eken, Núrlandy kórip etegin tartyp, qysylghany ma, eki tizesining arasyn jymdastyrghan boldy. Qystan qalghan kartop ósinkirep, jaryq shalmaghan appaq sabaghy shyrmala shuatylyp jatyr. Qyzgha kartoptyng qabyghyn arshu jaraspaydy eken.

- Tórge shyq, otyr,- dedi apasy. Sonsong agronomgha búrylyp:

-  Poznakomisya, etomu parnu ya krestnaya mati. Zovut - Nurlan,- dedi orysshalap. Ne aitqanyn jygha úqpaghan Núrlan aty atalghan song sasqalaqtap: „A" dep atyp túrdy. Anna kýldi. Kýldi de:

- Senderdi tanystyryp jatyrmyn,- dedi. Qyz kóz qiyghymen salqyndau qarady da:- Luiza,- dedi.

Anna kóp ayaldaghan joq, shelek alyp syrtqa shyghyp ketti. Siyr móniredi. Tynyshtyq qayta ornady. Núrlan shúbatylghan qol-ayaghyn qoyargha jer taba almay ózin tym artyq sezinip otyr edi, agronom qyz til qatty:

-   V kakom klasse uchishisya?- dep súrady. Núrlan búl qarapayym súraqty úqty, biraq jauap beruge qoryndy. Qyz kýlimsirep, aldymen segiz, sodan song toghyz sausaghyn ymdap edi, Núrlan on sausaghyn tarbaytqanda qyz basyn iyzep taghy da kýldi, Núrlan da kýldi. Aradaghy temir tordyng bir sheti eptep sógilgendey bolghan. Ýnsizdik... Kartop arshyp bitken son, ony juyp, úsaqtap turady. Oryssha kóp sóz aitty, Núrlan keybirin úqty, keybirin úqpady, jauaptasugha til qúrghyry jetpedi. Ol túnghysh ret orys tili pәninen sabaq bergen asharyq, úzyntúra múghalimin balaghattady, әriyne ishinen. Ózi de eki sózding basyn qúray almay jýrip, bala oqytady. Nemis qyzy aldynda ózin mýgedek sezinip, qatty qorlandy. Osylaysha búldyr-saldyr auyr da qymbat minuttardy keship otyrghanynda siyr sauyp bolyp, Anna kirdi ýige.

-  Týu, úlym-au, sham nege jaqpaghansyn, qaranghy ghoy,- dedi. Núrlan pesh moynynda túrghan sirinkeni tútatyp, sham jaqty. Jana ghana shoyyn tabagha salghan kartop shyjyldap qaryla bastaghan. Qolyn juyp, Núrlannyng qarsysyna kelip otyrghan Luizanyng janary jaryqpen birge qozdap janady. Núrlan anau-anau mazdaghan otty kózge qaray almady,- qansha tilek etse de tura qaraugha dәti jetpedi. Múnyng taza kónilmen úyalatynyn qyz da, Anna da sezgendey.

-  Sen búl qyzdan úyalma,- dedi stol jasap jýrgen apasy. Ózinnen ýsh-tórt jas-aq ýlkendigi bar bolar. Kelsin-kelmesin orys­shalap, belinen bir basyp sóiley ber, erten-aq ýirenip ketesin.

Núrlangha qarap bir nәrse aitty. Al, Anna oghan jauap berdi.

-  Luiza aitady,- dedi Anna,- atqa minudi ýiretsin,- dep. Kýnbaghys egilgen dalany aralap kóreyin desem, atqa minip jýre almaymyn deydi.

Núrlan es-aqyldan aiyryla basyn iyzedi. Kóp iyzektepti, óitkeni qyz ben kempir raqattana kýldi. Sosyn býitip mazaq bolghansha ketip qalayyn dep oilady, eriksiz kýsh eki iyghynan basyp tastaghan, qozghalugha shama joq.

-  Sening shashyndy maqtaydy, myna qyz,- dedi kindik sheshesi.- Qap-qara, әri búira, әri qalyng eken deydi. Men aittym: búl Shynghystayda mening kindik balamnan súlu eshkim joq dep. Ras, Qojaq әdemi-aq, biraq úr da jyq, ishkish әuleki jigit,- dedi. Núrlan býginge deyin shәy desip kórmegen, ózinen bes-alty jas ýlken jigitke ólerdey óshikti. „Júrttyng bәri súlu deydi, qay jeri jetisip jýr. Ýnemi araq sasyp, juynbay jýredi".

Kózining astymen Luizagha qarady. Eki janary janyp, jaybaraqat kartop jep otyr. „Beti qanday appaq,- dep oilady,- bor jaghyp qoyghanday. Al shashy... tek qana týske kiretin shyghar". Qaydan ghana sap ete týskeni belgisiz onyng esine Qojaq barqyrap aita berer әn oraldy: „Anannan ainalayyn seni tapqan".

-   Tamaq jesenshi,- Núrlan shyrt úiqyda jatqanynda әldekim býiirinen bir teuip oyatqanday shoshynyp qaldy. Qasyghyna jarmasyp, tabagha úmtyla berip edi, ornynda joq, tausylghan song baghana jinap alghan sekildi. Úyalghan tek túrmastyng kebimen jolshybay bir týiir nan sýirey ketti.

-  Y tak my dogovorilisi,- dedi Luiza.- Utrom ya tebya jdu. Nauchishi ezditi verhom...

Anna-apasy audaryp bergen son, Núrlan taghy da basyn iyzedi. Ol erteninde sabaqqa barmay qaldy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

5

Nemis qyzy rasynda da atqa minudi bilmeydi eken... Núrlan ýirete almay kóp әurelendi. Qoltyghynan demep, sol jaghynan mingizse - sylq etip, salmaghy basym qorjynday ong jaq qaptalyna auyp qalady. Jana kelgen agronomnyng atqa jýre almaytynyn eskerip kolhoz eng shaban әri juas Bayshúbar dep ataytyn kәri laqsany beripti. Qaptalyna jarmasyp, qabyrghasyn tyrnalay qansha salaqtasa da mynq etpey túra beredi januar. Qyzdyng shalbar kiygen sidam borbayynan alyp, jalghyz-aq qolymen kóterip erge biraq atyp qonghyzady Núrlan. Sonsong erding qasynan myqshiya ústap alghan Luizadan kóz almay Bayshúbardy jeteleydi. Astynghy júp-júqa ernin jymqyra tistegen qyz endi-endi bolmasa aspangha úsharday qomdanyp, zәresi qalmay qorqady. Keyde jan úshyra                                                                                      shynghyryp jiberedi. Ebedeysiz otyrghan agronomnyng taqymynan shandyp, erge tanyp tastasam dep bir oilady. Oqystan at ýrikse ýstinde keter dep jәne saqtandy. Osylaysha әuremen jýrip týs aughanyn sezbedi. Bozbalanyng shydamy qansha sirne bolsa da tausylayyn dedi, Luiza sharshar da, tipti jalyghar da emes, әri-beriden song boyy ýirene kele syqylyqtay kýlip, Bayshúbardyng dalighan arqasynda otyryp tependeytin óner shyghardy. Kesheler ghana janyna jaqyndasugha jasqanyp, tek qiyalmen ghana jýzdesip, tildesken armanqyz mine, dәl janynda: san ret qúshaqtap atqa mingizdi, san ret qoltyqtap attan týsirdi, denesining jyluyn, demining soqqanyn sezdi. Júmyrlana bitken sanyna, ýrke bitken qos anaryna qoly tiyip, qoly tiygen sayyn eti ýirenip, әuelgi sartap saghynysh, jii soqqan jýrek sayabyrsyp sabasyna týskendey boldy. Eger osyna nemis qyzyn Bayshúbardyng ýstine mingizip alyp, tau asyp ketseng de, óz betimen attyng ýstinen týse almasyn, iyә, sekirip jerge týse almasyn sezgen. Ne istese de qyz múnyng qolynda edi. Onday erlik qayda... Ekeui tilsiz tildesti, ymmen sóilesti, bir-birin qaltqysyz, tipti audarmashysyz-aq jete týsingendey boldy. Osynshalyq etene jaqyndyq, qimas seriktik qanshalyq úzaq bolsa, sonshalyq kelte, bir qayyrymgha kelmeytin әdemi әn sekildi asa qysqa edi. Kýn enkeye, óristen qaytqan malmen birge sýlderin sýiretip ýige oraldy. Ekeui de sharshady, qaryndary ashty. Jota-jotanyng astymen suyrtpaqtala auylgha aparar jolgha týsip, ilby basyp kele jatqandarynda búlardy polutorka mashinasy quyp jetip, shanyn búrq etkize toqtaghan edi. Kabinadan ala kóz, búira bas Qojaq shyqty da tisi aqsiyp óp-ótirik kýldi.

- Qatynyng qayyrly bolsyn!- dedi Núrlangha.- Nemene mektepti bitirmey jatyp ýilenbeksing be? Nemistin, jaudyng qyzynan әiel alsang jetisersin, ói, әken...

Ábden keteui ketken mashinasy selkildep baryp sónip qalyp edi, qolyna iyir temirin alyp qarghyp týsti de, tistenip túryp búrap-búrap jiberdi. Mashina tyrqyldap baryp ot aldy. Sonsong sekirip qayta mindi. „Óy әkelerinnin..." dep bir balaghattady da, ar-úr etkizip mashinasyn aiday jóneldi.

- Kto eto?- dedi Luiza úzay bergen mashinanyng artynan kóz almay qarap túryp. Núrlan búl súraqty úqty.

- Qojaq, bizding auyldaghy jalghyz shopyr osy,- qyz Núrlannyng sózin eptep týsindi bilem:

- Krasivyy pareni,- dedi әli kóz almay qaraghan kýii. Núrlan búl sózdi úqty, әmbe ishin bir qara mysyq tyrnap ótkendey bolghan.

Jaybaraqat túrghan Bayshúbardy shu dep tizgininen oqys shaujaylap qalghanda qapersiz otyrghan agronom „Oy, mama" dep qúlap qala jazdady.

Sol   kýnnin   erteninde   Núrlan   jar   jaghasyndaghy   jalghyz bәiterekti taba almady. Ornynda eki jaghalauyn kemirgen jemir ózen   Búqtyrma   ghana   búlanday   aghyp   jatyr.   Typ-tipyl.   Búl jalghanda jýz jasaghan kәri aghash tipti bolmaghanday. Terekti izdegen jalghyz Núrlan ghana emes edi, shulay úshyp, ainalsoqtap kóp qús jýrdi. Jylaghysy keldi. „Qalaysha, dýniyedegi eng zәulim, eng myqty aghashtyng bir-aq týnde ghayyp bolghanyna qayran qaldy. Tamyryna tyrmysyp nege túra bermedi? Álde asau ózenge qarsy kýreser dәrmen bolmady ma; әlde aghashtyng kiyesi bolady deushi edi, solar úrlap әketti me; әlde... aghashtar da adam sekildi - tuar, sonan song azdy-kópti jasar, sonsong - óler. Tәnirim-au, aghashtar da óler me, iyә, óledi, janasy ónedi ómirge. Núrlan auru әkesin shoshyna esine aldy.  „Jo-joq, búl dýniyede eshtene de joghalmaydy, ólmeydi, әiteuir bir kýni... bәlkim jýz jyldan son... bәlkim myng jyldan song qaytyp oralady. Biz, tiri jýrgender sol qaytyp oralghandardy tek bayqay almaymyz, al olar bolsa bizge kórinbey, kólenkesyndy qatar, janymyzda qol ústasyp, qoltyqtasyp ghúmyr keshedi. Ras, ras ólgender qaytyp oralady. Olar tek oralmaydy, ózderimen birge arghy dýniyedegi bar jaqsylyqty - peyishten esken saumal samaldy ala keledi; iyә, olar tek әn salyp oralady! Arghy dýniyege ghasyrlar boyy attanghan adamdar qol ústasyp, qúndyzday shúbap әn salyp kele jatsa... tiriler ne betin aitar-edi". Núrlan óz oiynan ózi shoshyndy.

Búqtyrma tau-tasty basyna kótere aibattanyp, sarqyrap aghyp jatyr.

Toqtatar kýsh joq!

Núrlan Altaydyng kýre tamyry ispetti úly ózen Búqtyrmany túnghysh ret jek kórdi - qatygez, bas bilmes asaulyghy ýshin jek kórdi. Ertektegi kól jútar sekildi kýni bitse, jalghyz-aq úrttap_, bir qasyq sugha zar bolyp otyrghan elge aparyp aqtara tóger edi, әtten. Ol ortalyqtan shyghatyn bir gazetten oqyp edi: jer betindegi sudyng 97 prosenti ishuge jaramsyz eken; al әlemdegi 40 memleket auyz suyna zar, Amerikanyng keybir audandary sudy Kanadadan satyp alady, taghy taghylar, taghy taghylar... Altayda ózen-búlaqtan ayaq alyp jýre almaysyn. Ádiletsizdikting ózi tabighattan bastalady degen osy...

Kónilinen el kóshkendey bolyp japa shege ýiine qaytty. Maydanda barlyq soldattarynan airylyp qalyp, tek soqa basy ghana keri oralghan qayghyly ofiyserdey. Anna-apasy kelip, әke-sheshesi, bәri shay iship otyr eken.

- Qayda jýrsin, tamaghyndy ishpey,- dedi sheshesi.

-  Ózen jaghasyna bardym, Búqtyrma jalghyz terekti aghyzyp әketipti. (Kózi botalap, otyrghandargha qarady - beynebir mynau dastarqan basynda jaghalay jayghasqan jandar Búqtyrmanyng kómeyinde ketken jalghyz terekti suyryp alyp, qayta ornyna ornatatynday jalbarynyshty týrde jautanday qarady).

- Bayghús, men tughanda bar edi,- dedi әkesi.

- Biz kóship kelgende, búl Búqtyrma sol terekten 300 metrdey ary aghyp jatyr edi,- dedi Anna.

-  Bәrimizding jastyghymyzgha kuә sekildi edi,- dedi әkesi.

- Osy jerding aqsaqaly sol syqyldanatyn.

- Ózen - ol da bir ómir,- dedi Anna-apasy.

- Bәiterekting týbine ylghy da ýy jasap, quyrshaqpen oinaushy edim,- dedi qaryndasy múnaya.

Biraq osy sózding bәri amalsyz aityla salghan әngimedey salqyn estildi. Jýregi sazyp, mazasy bolmady. Endi әngime jýiesi agronom qyzgha auysty. Túryp keteyin dep bir oqtaldy da, amalsyz qayta otyrdy.

Sheshesi aitty:- Kvartirant qyzyng pysyq pa, ýiding sharuasyna kómektese me?

Anna-apasy aitty:- Shýkir, birtogha eken. Ár nәrseden habary bar.

Ákesi aitty:- Ózi qay jaqtyng nemisi, súray aldyndar ma?

Anna-apasy aitty:- Volga boyynan kórinedi. Ata-babasy sonau Petr Birinshining túsynda jer auyp kelipti.

Ákesi aitty:- Tipti erte kelgen eken ózderi. Ana tilin bile me?

Anna-apasy aitty:- Oi-boy, erni-ernine júqpay sarnap túr. Búlar ana tilin ólse úmytushy ma edi?

Sheshesi aitty:- Jersinip ketse jaqsy, atqa da dúrystap mine almaydy, jyl uaghyna jetpey qashyp kete me, әi, ýirene almaydy-au. Basy jas baygha tiyip, bala tabu kerek. Bizding itshilegen túrmysymyzgha shyday almas.

Anna-apasy aitty:- Ózining týpkilikti qonys teuip qalar oiy joq-au deymin. Srogym bir jylda bitedi, sonsong el jaqqa qaytamyn deydi.

Sheshesi aitty:-  El  kózine  kýiik  bolmay,  esi  barda elin tapqany aqyl.

Núrlan oilady: „Múnyng bәri jalghan. Erikkende aitqan qanqu sóz. Ol eshqayda da barmaydy: Keteri bar, nege keledi".

Býgin erte jatyp qaldy, kópke deyin úiyqtay almady. Bytyqy-shytyqy oilar qaumalap, ary aunap, beri aunap berekesi kashty. Bir uaq túryp ketpekke oqtaldy da, týbinde otyryp syrlasar bәiterekten airylghan, mәngige qoshtasqan - jalghyzdyghy esine týsti.  Baghana balalar kinogha  shaqyrghanda barmaghanyna ókindi. Sharshap baryp, kózi ilinip edi, týs kórdi: „Dýnie appaq núrgha shomylghan... appaq dýniye, sol appaq dýniyede Luiza ekeui astarynda aqboz at bar, qatarlasa shauyp jarysady. Kýmis jaldy at ne shappay, ne úshpay beymәlim sapar, maqsatsyz baghytqa bayau qalyqtap barady-ay. Núrlangha alghashynda bir orynda túrghanday sezindi. Astyndaghy attyng appaq jaly men nemis qyzynyng altyn shashy jelmen   jelbirep,   mynau   aqboz   әlemnin   jalyndaghan   jalauyna ainalghan...   Ol  endi  Luizanyng at qúlaghynda  oinaytyn ghajap ónerine tang qaldy. Ótirik eken ghoy, atqa mine almaymyn deui bekershilik eken ghoy... sonson, búlardyng aldynan shegirtkedey qaptap qap-qara tankiler shyghady. Kimnin, qay elding tankisi ekeni belgisiz. Túmsyghyn soraytyp, oq býrkedi.  Ekeui birdey qúlaydy...  Biraq ólmeydi... tek astaryndaghy aqboz at - qyp-qyzyl qangha ainalyp qatyp qalady... ekeui birdey: „Mama!" dep jan úshyra aiqaylaydy: „Mama!"

Shoshyp oyandy, sýmek bolyp terlep jatyr eken. Ýiding ishi tas qaranghy. Qúlaqka Búqtyrmanyng saryny estiledi... basqa ýn ólgen...

6

Kóktem ótip, jaz keldi. Tabighat tamashagha malynyp, kózden de, kónilden de qashandap ketken kóp-kóp qyzyqty, alansyz kýnder qazben birge qayta ainalyp kelgendey edi. Úlan-ghayyr sharuany bitirip tastap jaghasy jaylauda riza kónilmen kenk-kenk kýlip, kerdendey basar aghayyn sekildi el de soghystan songhy beybit kýnning alghashqy shuaghyna maujyraghan qalypta. Endi qaytip, búl jalghanda myltyq atylmaytynday beyqam tirlik shynghystaylyqtardy da múnsyz-qamsyz jaylaudyng shybynsyz jazynday dýniyege jetelep ketken. Keshegi qan maydannan qalghan jeniske, ertenine - iyә, iyә, bolashaqqa, tipti, bir-birine degen úly senim, qarymta-qaryzsyz isteler adal enbek, keng baytaq memleketti ayaghynan tik túrghyzyp,marqayta bastaghany ras-ty. Elge, jerge, qala berdi býkil әlemge degen qaltqysyz senimge úlasa bastaghan. Jaz shygha oidaghy mal jongha kóship, auyl ýstinen azan-qazan úlarday shulap, jýrip ótken. Dala... tórt túyaqtyng tozanynan aiyrylyp, tynysyn keng alghanday edi. Onymen birge keshe kýn kýrkiredi! Kýn erte kýrkirese yrysty jyl bolaryn shaldar bal ashpay biledi. Kempirler ýy ainalyp, shómish qaghyp, otqa aq qúidy. Sonau shamandyqtan bermen kele jatqan yrym-kәde taghy da jaqsylyq ýshin, tynyshty ómir, beybit qonys ýshin jasalghan. Sebezgilep alghashqy janbyr jaudy: Mine, mine týley bastaghan kók, jauqazdana bastaghan gýl, janadan japyraq jayghan aghash - nóserding móldir tamshysyna alaqanyn asha úmtylghan, úyang sezimmen sýisine jútqan. Osynshalyq mol qyzyqpen jazdyng da bir aiy - mausymdy kózdi ashyp-júmghansha shygharyp salghan. Kolhozshylar shalghysyn jalandatyp, shóp shabugha attandy. Shalghyn әsirese biyl eresen.

Bizding jas keyipkerimiz Núrlan bolsa memlekettik emtihannyng qamymen әbiger, múrnyna su jetpey jýr. Mekteppen qoshtasu osyn­shalyq qiyngha týser dep oilaghan joq edi, sәtsizdik al degende qazaqtyng tilinen bastalyp, shygharmany ýshtik degen baghagha әreng jazyp berdi. Qystay óte jaqsy oqyghan balany múghalimder ayady, biraq әdilettilikten asa alghan joq, „birdi aityp birge kóshedi... saqtanbay, salaq jazghan, taqyryptyng auqymynan shyghyp ketken, aitalyq Qamar súludy aqboz atqa mingizip, jaugha shaptyryp qoyghan, ol ol ma, Qamar súludyng kózi kógildir, shashy aqsary, shalbar kiygen qyz edi dep kókigen..." Ýshtikting ózin búrynghy baghalaryn eskerip, úyalghanynan әreng qoyghanyn aitty.

Ómirine ózgeris engendey bolghan Núrlannyng bolmysynda balalyqpen qoshtasyp, erterek er jetu bar edi. Balalyqtyng bal dәurenin erterek joghaltqanymen eluinshi jyldan bergi uaqyt sol orny tolmastay bolghan olqylyqty jamap-jasqaghan. Onyng noqta kiymegen qúlynday alansyz kisinegen jastyghy, jazylmastan jaralanghan... jaryqqa úmtylghan kóbelekshe taghat tappay shyr ainalady. Búl jalghanda Luizadan ózge quanysh ta, jetimsiregen kónilding medeti-syndy aldanysh ta joq edi. Jan dýiiyesinde janar tau bolyp janyp jatqan mahabbatyn bildire almay, bildirgendi qoyyp, әli kýnge kýlimdegen betine tiktep qaray almay, sandalghan jәne ózin osynshalyq qor, jigersiz, jasyq sezindi; jәne ózin tym kesh tughan, ne tym erte tughan búl dýniyege bóten adam retinde jek kórdi, jiyirkendi, tipti, ólgisi de keldi; nege ekeni belgisiz dýnie jýzinde eshkimning batyly barmaghan úly soyqan erlik jasaghysy keldi; biraq

mynau qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamanda emes, basqa... erding baghysynalar qan maydanda qaza tapqysy keldi... ózining Otan soghysyna qatysa almaghanyna ólerdey ókindi de... ol sol soghysta ólmegen kýnning ózinde qatty jaralanyp, al qatty jaralanyp jatqan shaghynda nemis qyzynyng tauyp alyp, ýiine aparyp, aghayyndaryna bildirmey jasyryn emdegenin, auzyna su tamyzghanyn, júp-júmsaq, jyp-jyly alaqanymen qap-qara búira shashyn sipaghanyn kóksedi... Sonda Núrlannyng betine Luizanyng janarynan bir tamshy jas aghyp týsse, sosyn aqyryn múnyng ernine ernin tiygizip sýise... (kózi ashydy, biraq jylay almady, jýregi toqtap qalghan sekildi shalghyngha shalqalay qúlady, syrly tegenedey tónkerile aspangha qarady, shegirtke yrshyp shekesine qondy, elemedi, qús sayrady, estigen joq, dýniye: anau kók, anau jer - jym-jyrt...) syrqatynyng beti beri qaraghan kezde Luiza ekeui eki aqboz atqa minip, Germaniyanyng jap-jasyl ormanyn aralasa, Germaniyanyng jap-jazyq dalasyn armansyz kezse, suretke týsse qanday әdemi bolar edi. Búl - qap-qara, ol - appaq... (at túyaghynyng dýbiri estilgendey boldy) Ol oilady - Luiza ekeumiz aqbozben jarysyp kelemiz dep, kózin ashty, kózin ashsa myng salsa bir baspaytyn Bayshúbardyng ýstinde agronom qyz otyr.

Jatqan jerinen atyp túrdy. Eger qyzdyng taqymyndaghy Bayshúbar emes, odan basqa jastau jylqy bolsa qors etip ýrkip, ýstinde erbiyip otyrghan iyesin tastap-aq keter edi.

- Ya tebya ispugala?- dedi ol orysshalap. Núrlan búl sózdi úqqanyna esi qalmay basyn iyzedi. Luiza lyp etip attan týsti, búrynghyday emes ýirenip qalghan eken, qimyly shiraq. Sonsong әlginde ghana Núrlan aunaghan jerden qyp-qyzyl bolyp ezile pisken jiydekti kórip, qolyn shapalaqtay aiqaylap jiberdi: „Oy, kak mnogo yagod, kakaya prelesti-prelesti". Tizerley otyryp, terip jey bastady. Tandayyna әr býldirgendi salghan sayyn tamsanyp, basyn shayqady:- Vot bogatstvo, matushkiy-prirody.

Núrlan da enkeyip, bir-ekeuin auzyna saldy. Shynynda da tәtti eken. Es bilgennen beri terip jegen býldirgenning osynshalyq dәmdiligin endi-endi, qazir ghana anyq sezingendey. Ekeui attaryn aghash týbine baylady da, jarysa jiydek teruge kiristi. Qyz Altaydyng súlu tabighaty, taza aua, kәusar suyna eti mýldem ýirenip, qayran qala kóp aitatyn boldy. Ol birde Annagha osy auylgha siz sekildi birjola qalyp qoysam qaytedi, dep aqyl súraghan. Sonda jarty ghasyrgha tayau osy jerde tirlik keshken kempir, úzaq oilanyp baryp: „Ózing bilesin, qyzym, jaman aitpay jaqsy joq, býgin bolmasa erteng basyna is týskendey bolsa, maghan ókpeler edin. Adam tenin tappay - tegin taba alar ma. Jas kisi ýshin tabighattan ózge de qazyqsha baylanar semiya qyzyghy kerek. Sen onday úyany osy jer­den qúra alar ma edin?"- Qyz múnayyp qalghan. Býlkildey soqqan jýregindegi mazasyzdyqtyng sarynyn sezdirgisi kelmedi me, atqa minip egin aralap ketip edi.

Býldirgendi ýzip alugha enkeygen sayyn Luizanyng aq tolqyn shashy iyghynan qúlap betin jauyp qalady. Onyng ózi bozbalagha tendessiz súlu әri eriksiz tebirendiretin telegey tentek kórinistey, sezimin qytyqtaghan. Jaltaq-jaltaq qarap, býldirgendi jegeninen góri, taptap býldirgeni kóp. Ol osy beynebir týstey bolyp elestegen suretti joghaltyp, nemese bylghap alamyn dep qoryqty. Janynda, iyqtas qana jýrgen adamnyng sonshalyq shalghay qol jetpes qiyaldaghy - alystyghy, әri tanymastay tym jat suyqtyghy qinady. Eger búdan basqa ójetteu bireu bolsa shynshyl jýrekpen sýigen, móp-móldir sezimin dәl qazir aghyl-tegil aqtarar edi; eger búdan ózge órkókirekteu bireu bolsa anau alaqanat kóbelektey úshyp-qonyp tabighatqa erkelegen qyzdy bas salyp qúshyp, sýier edi, iә basqa bireu... Núrlan óz oiynan ózi shoshyndy... „Jo-joq, Luizany eshkim, tiri jan qúshaqtaugha tiyis emes Onday asyl jigit tughan joq!"

Agronom jiydekke әbden toyghanyn aitty, qaytayyq dedi. Shybyndap, mazasy ketip, tal týbinde tyqyrshyp túrghan attaryna mindi de auylgha qaytty. Jol-jónekey janadan bas jara bastaghan kýnbaghardyng arasymen qaq jaryp jýrdi; qalyng bilekti ósken shekildeuik aspangha qarap endi-endi ghana auzyn ashyp keledi eken. Luiza osyna tenizdey tolqyghan kýnbaghys alqabyna sýisine qarap, әldebir týsiniksiz әndi ynyldaydy. Núrlan búl әuendi erterekte estigendey qúlay tyndaghan jәne qosyla ynyldaugha batyly jetpey, tek ishinen imanyn aita ergen bolady. Ol, mynau appaq dýniyede... barlyghyna - jer basyp jýrgen tirligine quandy; ol mynau appaq dýniyege...ýzengiles kele jatqan nemis qyzynyng jaralghanyna myng mәrtebe tәube qyldy. Osylay úzaq-úzaq manyp, jap-jasyl dariyany keship, Almatygha, Moskvagha, tipti odan әri Berlinge deyin jýre bergisi, jýre bergisi keldi. Oghan mynau astaryndaghy tyraqy at sharshamaytynday, al mynau al jasyl, al qyzyl, al sary kýnbaghys alqaby sheksiz-shetsiz sona - Berlinge deyin sozylyp, jaynay-jasaryp shalqyp jatatynday sezildi. Tirshilikting súlulyghynda shek joq, mәngilik dep bildi. Altay ónirine kýnbaghys degen sýp-sýkimdi

(әsirese Núrlan ýshin) ósimdikti qatar jortqan qarshaday ghana Luizanyng ala kelgenin, osy saparlas, ýzengisine ýzengisi tiyip qatar jortqan aqsary qyzdyng bastamasy, manday teri, audanmen aitysyp jýrip ekken daqyly ekenin bilmegen... bәlkim bilgen; onyng anyq úghynghany Kýndi sýiip, ainalayyn sol Kýnge talpynyp ósetin kýnәsiz sәby ispetti ósimdik byltyrlar ghana shang basyp, aqtanlaq bolyp jatqan kolhoz dalasyn - Qara dalany sәnge bólegeni. Tipti, kóktemde úrlap ogorodtaryna, ýiining manayyna shashyp jibergen әlgi kýnbaghardyng jaz shygha qaulap, býkil auyldyng úzatylar qyzday jasanyp, qyrmyzyday qúlpyrghany edi... Luizanyng „kýnbaghys qyz" ataluy da osydan. Anna Ivanovna bir kýni agronomgha: „Seni auyl adamdary devushka-podsolnushka" dep ataydy", degende kýnәdan pәk sәbiydey uyz tazalyqpen kýlgen, esi qalmay balasha mәz bolyp quanghan; keshe ghana ata jauy retinde qabyldaghan auyldyng ishindegi tony jiby bastaghanyn sezip kózine jas ala raqmet aitqan. Mine, sol eki últtyng arasyn dәnekerlegen kýnbaghys dariyasynda júmyr jerdegi jamandyq, súmdyq ataulydan beyhabar qazaqtyng uyzday óskinimen qatar jýzip keledi-ay. Luiza Núrlannyng múndylau, biraq qayratty didaryna qarap, ózinen keshirek tughanyna ókingendey, bәlkim quanghanday kýrsindi...

Núrlan qalt-qúlt etip mektepti de tәmamdady-au. Kәmelettik kuәlik qolyna tiygen son, basqa oqushylar sekildi qay oqu ornyna baramyn dep, basyn qatyryp jatpady. Alys, tym jyraqtaghy kórmegen qalagha bilim quyp ketuge, birinshiden - qarajat jaghy tapshy, ekinshiden - minekey, soghystan bergi on jyldyng ishinde әkesining syrqaty beri qarar emes. Qayta kýn ótken sayyn denesindegi jau salghan temir jara syzdatyp, asqyna týsken. Qara shanyraqtaghy endigi qolqanat,- jalghyz úldarynan airylyp qalghysy kelmedi. Sheshesi bolsa, әkesining denesindegi jara týbi alyp jemey qoymaytynyn aityp, kýn-kýn sayyn uayym qyla zarlaytyn. Bozbala mektepti bitirgen song da, qoryqshylyq qaraketin qoyghan joq, kýnbaghys qaulap jetilgen sayyn kýndiz-týni at ýstinen týspeydi. Auyldyng eshki-laghy qanday mazasyz deysin, kózing taysa boldy andyp túryp egistikke bet alady. Boylap, bas jaryp bitik ósken kýnbaghardyng arasynay eshki týgil iri qaranyng ózi әreng kórinetin. Ony bylay qoyghanda Shynghystaydyng soghystan song tughan tamam qara siraq balalary әli dәni qatpay balang ósken shekildeuikti kóktey júlyp, ara-arasyna tyghylmaq oinap, japyryp tastaytyn. Kýndiz balany, týn mezgilinde tórt týlik maldy qoryp, qashan oryp sýrlemge salghansha berekesi qashty. Biraq osynshalyq jandy jer ityryq júmystan jalyqtyrmas bir úly quat alghanday edi. Ol Kýnbaghys qyz - Luiza. Audan men auyldaghy jinalystan sәl qoly bosay qalsa, Bayshúbargha minip, tependep alqaptyng o sheti men bú shetin jalyqpay, sholyp jýrer edi. Atqa әldeqashan ýirenip alghan, keyingi kezde shoqyraqtap shapqylaytyn qylyq tauyp jýr. Bayshúbar ol ýshin úshqan qústy auzymen tister ertektegidey bir tóbening shanyn bir tóbege qosar, aidarynan jel esken, arghymaq. Eki kýnning birinde jalyn, kekilin tarap, kýn qúrghatpay Búqtyrmagha aparyp, sabyndap túryp, juady. Ómir baqy kolhozdyng qara júmysyna jegilip, әbden kóntulaq bolyp qalghan tyraqy, agronom kelgeli týlep, júp-júmyr bop semirip alghan. Búta-qaraghannyng týbinen oqys úshqan bódeneden qors etip ýrketin minez shyghardy. Januardyng tughaly kórgen raqaty osy shyghar-au. Al Shynghystay auylynda aitarlyqtay ózgeris joq. Bayaghy úshy-qiyrsyz tausylmaytyn sharuanyng qamy: shóp shabu, egin suaru, bireu óledi, bireu tuady,- osylay ómir jalghasady. Búqtyrma ózeni de teris aqqan joq, kóktemgi kókperiligi basylyp, móldir tartqan, jynyn alghan baqsyday juas, jaghalauyn әldeqashan talaq tastap bayaghy arnasymen qorlana aghady. Su tayazdaghaly auyl balalary arghy bettegi aralgha ótip siyr býldirgen, moyyl terip jep, tynysh tirlikting qamsyz kýnderin balalyq minezben mәz bola qyzyqtaydy. Al, Qojaq búrynghy júmysynda - shofer. Briy­gadir kolhozshylargha pishen dayyndatyp, múrnyna su jetpey jýr. Ótirigi, ol da bir indet eken, әli qalghan joq. Eki kisining basy qosylsa: „Nemisterdi tyrqyratyp quyp baramyz, aldy-artymyzgha qaramaymyz; mening qolymda snayperskiy myltyq; okopta andyp jatyrmyn, qylt etken nemisti jibermey basyp qalyp jalp etkizip, tymaqtay úshyryp týsiremin... Bir kýni qarsy okopta jatqan nemis soldaty: "Ey, Isa, mergen ekenindi bileyin, qazir qylyshymdy kóterem sonyng jýzin atyp týsirshi"- deydi aighaylap.- Bәstesemin,- dedim, al ol bәsine Gitlerskiy syrnay, bir dorba mahorka, kolbasa beretin boldy... Sonymen joldastar, jau soldaty qylyshynyng jýzin maghan qaratyp shoshaytty. Senderge ótirik, maghan shyn, qúday-au úmytpasam qashyqtyq eki-ýsh shaqyrym bolar, myltyghymnyng qarauylyna alyp; shýrippeni anshy atam Erbalanyng aruaghyn shaqyra aqyryp, bәlemdi basyp qaldym, dyz ete qaldy. Ile, oibaylaghan dauys shyqty, sóitsem qylyshtyng jýzi úshyp, әlgi menimen bәstesken soldattyng kózine tiyipti, biraq obaly kәne, azamat eken, uәdesinde túrdy.

Kolbasasy shoshqaniki bolghan song jegemin joq, orys soldattaryna ýlestirip berdim... „Al, ne otyrys sharuagha kiriseyik", dep әldekim súraq berip qala ma degen qauippen quystana ornynan qarghyp túryp ketetin.Brigadirding qashanghy әdeti-osy.

Núrlan eginge týsken maldy qayyryp, say-saydy qualay, auyl shetine taqala berip edi, qara joldyng shetinde qantaruly túrghan Qojaqtyng polutorkasyn kórdi, IYesi joq. Atymen shyr ainalyp shyqty. Joq. Kýnge qyzghan mashina qansyp, janar may iyisi sasyp túr eken, múryngha jaghymsyz qonys keledi. Ol benzinning iyisin qúsarday jaqtyrmaushy edi, keyindep ketti de jan-jaghyn boljay bastady. Qojaq anaday jerdegi arghy auylgha telefon-symy tartylghan baghanany qúshaqtap, býk týsip jylap otyr. Núrlan alghashynda óz kózine ózi senbedi, alpamsaday ojar minezdi, namysqoy, tәkappar jigitke osynshalyq egilip, enkildep jylau - oghash syqyldandy. Shu-shuley tebinip, jaqyndady da: „Qojaq agha, nege jylap otyrsyz?"- dedi. Ol basyn kótergen joq. Attan týsip, birtindep janyna baryp, iyghynan tartty. Qojaq ala kózimen atyp qarady da:

-  Ket!- dep әmir etti.- Ket ózin, mazamdy almay. Men әkemmen sóilesip otyrmyn.

Uday mas eken, tili kýrmelip, sóileuge әreng keledi. Núrlan shegininkirep túrdy. Qojaq esin jighanday boldy da, qolyna kespeldektey tas aldy. Búdan song telefon dingegin bar pәrmenimen úryp-úryp qaldy da:

- Allo, allo! Búl qay jer, Moskva! (taghy da bar pәrmenimen úrghylap edi, symdary dirildegen dingek, uildey shulap qoya berdi) Mening әkem qayda? Panfilov diviziyasynda tankist bolatyn. Ne deysizder, estilmeydi? Qattyraq sóilender, estilmeydi. Qúday bolsandar da qattyraq sóilender. Otandy qorghau jolynda qaza tapty... Al, ýlken aghayym men kishi aghayym, әkemning eki inisi, sheshemning bauyry qayda? Tauyp berinder, chortu? „Olar da nemis fashist basqynshylarynan Otandy qorghau jolynda qaza tapqan..." Poche­mu, iymenno solar qaza tabady... ótirikshi! Isa tiri oralady, a?.. Pochemu?.. Allo! Men endi biraz kýnde polutorkamen baryp, әkemning sýiegin alyp qaytamyn, dayarlap qoyyndar!.."

Qolyndaghy taspen baghanany qoyyp-qoyyp qaldy da, bar pәrmenimen tistenip laqtyryp jiberdi. Symdary zuyldaghan dingek birazgha deyin әldekimdermen shynynda da tildeskendey guildep, belgisizdeu bir múnnan, belgisizdeu bir qayghydan habar taratqanday dirildep, qalshyldaydy... Qojaq basy salbyraghan kýii ýsh úmtylyp,ornynan әreng túrdy da, tәltirektey basyp, anaday jerde túrghan salabay-salqam mashinasyna qaray qiralanday jýrdi. Búghan deyin ólmey kelgen bolmashy ýmiti mýldem ýzilgendey... Rukoyatkasyn kabinadan alyp shyghyp, búrap edi ot almady, búdan song sonaday tústa sekiyip túrghan Núrlangha aighay saldy:

-  Áy, Ákimning balasy, kel búra, men gazdy basayyn,- dedi tilin shaynap.

Núrlan tizgindi bútagha ile saldy da jýgirip kelip, búrap-búrap jiberip edi, polutorka baqsysy ústaghanday selkildep, gýrildey jóneldi.

-  Ket bylay!- dedi Qojaq kózi alayyp.- Rukoyatkany әper de, tayyp túr jolymnan. Men Moskvagha әkemning sýiegin alyp keluge attandym!- Qisalandap, zymyraghan mashinanyng artynda budaq-budaq shang ghana qaldy.

Núrlan qanshalyqty Qojaqty jek kórse de dәl osy joly ayady. Ol shynynda da túl jetim edi. Tuystarynyng birde-biri soghystan qaytpady, Al sheshesi 1943 jyly Búqtyrmanyng ar jaghynan at shanamen shóp tasyp jýrip, múz oiylyp ketip, sugha aghyp ólgen. Ózi alystan qosylar atalas aghayynynyng qolynda túrady, mineky jiyrmanyng beseuine shyqty, әli ýilengen joq. Sonynan shyraq alyp týsken talay qyz bolghan kezinde, biraq qay-qaysysyna da qaramady ghoy. Eshkimmen ashylyp sóilespeydi, tipti jigittik jasap qydyrudy da bilmeydi, oiyn-sauyqqa da zauyqsyz. Klubta kino nemese oiyn bolyp jatsa, esikti shalqasynan ashyp kiredi de búira shashynyng astynan alasy ýlken qara kózimen sýze qarap túrady. Sonsong esikti bir teuip ashady da, qaytyp jappastan tars-túrs shyghyp jýre beredi. Jym-jyrt jer jútqanday joghalyp ketip, izdetip baryp tabylghan kezderi de kóp. Minezindegi osynday taghylyghy men júmbaqtyghy ony birte-birte adamdardan alystata bergen. Ýlkender bala kezinen ospadar tentek edi, desedi. Soghys kezinde osy auyldaghy tamam balanyng asyghyn jinap alyp, „maydangha kómek" dep Búqtyrmagha aghyzyp jiberipti. Sheshesi múzdyng astyna kirip ketip, múqym el-júrt taba almaghanda, qozy-kósh jerding múzyn baltamen ózi oiyp shyghypty. Al, anasynyng kók sireu múz bolyp qatqan denesin tauyp, qol shanagha salyp ýiine sýirep kelgen taghy ózi eken... „Sodan beri qany búzyldy,- deydi shynghystaylyqtar.- Kóp әuestenip, yza qyla bermender, qanyna qarayghan neme tóbeden bir salyp óltirip tastaydy".

Biraq, Qojaq kýni býginge deyin jalghyz adamnyng jaghasyna jarmasyp kórgen emes Ózi oilap tapqan júmbaqtyng sheshuin ózi taba almaghanday mәngiredi-ay... Anau kýni Anna-apasy aitqan: „Osy  jigitting aqyl-esi dúrys pa?" dep súraghan son, taghdyryn syr ghyp әngimelep berip edim, Luiza kózine jas ala kýrsinip, qatty ayady. Oghan qaytken kýnde de kómektesu kerek. Manayyn týnek bolyp basqan jalghyzdyqtan arashalau kerek, tek oghan tilin taba biletin jan ashyr adam kerek,- deydi.

Sheshesi aitqan:- Ortekedey orghyp túrghan asaugha kim jolaydy.

Ákesi aitqan:- Agronom qyz dúrys bayqaghan, onymen aqylmen sóilesken adam bar ma búl auylda.

Sheshesi keyigen:- Soghysta kim jetim qalmaghan, kim jesir qalmaghan. Jalghyz Qojaqtyng basyna kelgen zaual emes búl. Qighashtamay, óz-ózinen doldanbay, qatyn alyp qatargha qosylmay ma, tәiiri-ay.

Anna-apasy aitqan:- Rasynda da bireudi qúlay sýise jan dertinen aiyghar ma edi...

Sheshesi aitqan:- Anna-apasy-au, nemis qyzyndy ynghaylasang qaytedi...

Osy sózden song Núrlan janyn qoyargha jer taba almay, ýiden atyp shyghyp ketip edi. Týn ortasy aughansha ýige jolamaghan. Búqtyrmanyng jaghasynda sudyng sarynyn tyndap otyryp, anasynyng oilamay sóileytin anqaulyghy ýshin keyigen... Ámbe, Qojaq ekeumizding basymyz Shynghystaygha syimas degen tújyrymgha tirelgen, osy auyldan ketuin, tipti sol jigitting kóp  úzamay ólip qaluyn tilegen.

-  Nurlan! Nur-l-a-n...

Jalt qarady. Luiza eken. Ýstinde keudesi men iyghy ashyq, jenil aq kóilegi bar, osy qalpynda beyne bir Altaydyng aq kóbelegine úqsaydy. Búqtyrmanyng jiyegin de etpetinen týsip, kitap oqyp jatyr edi, dәl janynda kýlimsirep túrghan qyzdy kórip, úshyp týregeldi. Agronom onyng qolyndaghy kitapty eptep alyp, ary-beri audarystyryp qarady da, basyn shayqap úqpaymyn degendey qaytaryp berdi ózine. Kógildir kózi kýlimdegen qyz:

-  Poydem kupatisya,- dedi. Núrlan basqany bilmese de, dәl osy „kupatisyany" týsinushi edi. Óz-ózinen qysylyp qaldy. Eresek qyzdar men er balalardyng sugha birge shomyluy búl auyldyng saltynda búryn-sondy bolyp kórgen joq-ty, ne derin bilmey melshiyip túryp qalghan. Luiza endi onyng qolynan ústap:- Kupatisya ne hocheshi?- dedi qiyla qarap. Bazargha bireu satugha jetelegendey ornynan zorgha qozghalyp, sonynan erdi.

Endi ekeui aghashy qalyng el-júrttan daldalau ózen aiyryghy - Jalpaq ótkelge bardy. Kýn ystyq. Erneuin tal, qayyng kómkerip typ-tynysh jatqan sudyng betin oqta-tekte shybyn-shirkey izdegen aqshabaq әjimdeydi. Toghay ishining eptep yzyndaghan masasy da bar edi. Luiza gýldi-gýldi shyt kóilegin sypyra bergende, bozbalanyng jýzi shydamady bilem, teris qaray búrylyp ketti.

-  Núr-l-an-chiyk,- degen әdemi dauys taghy estildi. Búl shaqta qyz appaq denesi kýn kózine qaqtaghan kýmistey bolyp shaghylysyp, tek sugha týsetin ish kiyimimen túrghan. Núrlannyng ón boyyn tokpen úrghanday boldy. Kózi qarauytyp basy ainaldy. Denesi әp-sәtte qyzyp sala berdi, jútqynyp edi, ystyghy birden kóterilgende tamaghy qúrghap ketken eken, kebirlenip týkirigi jýrmedi. Su shalp ete týskende baryp, esin әreng jighan. Luiza basy ghana qyltyndap, jýzip barady... Qúlashtay kóterilgen bileginen myn-san móldir tamshy sorghalaydy. Núrlan dymy qúryp, jaghagha otyra ketti. Bir gektar jerding shóbin jalghyz shauyp shyqqanday, sharshanqy sezindi ózin. Amaly tausyldy. Ne bolsa da sheshinip, sugha qoyyp keteyin dep oilady, biraq sheshesi bózden tigip bergen balaghy tizesin úratyn sala-qúlash yzghan bauy bar ish kiyiminen úyaldy. Bireu-mireu kórip qoymady ma dep, auyly jaqqa qarap edi, eshkim bayqalmady.. Ag­ronom arghy jaghagha jýzip shyqty, sonsong ózen shetindegi qiyrshyq tas aralasqan mayda qúmdaqqa jata ketti. Bozbala es-aqylynan auysty,tipti Luiza araq iship alghan qyzu shyghar degen kýmәndi oy kelgen. Qyz aq shaghaladay bolyp, aqtaryla qúlap әli jatyr. Jazghan-au, netken súlulyq! Endi ol ong tizesin әntek kóterip, bilegin basyna jastap, maujyraghan edi. Mynau appaq dýniyede... ne bolyp jatqanymen isi jok, bәr-bәrin, tipti bergi jaghalauda otyrghan Núrlannyng da ómirde bar-joghyn úmytqanday, beybit te mamyr kýnning auyr jyldardan songhy kóz shyrymyn alghan momaqan úiqysy syqyldanghan. Alqonyr tirligine erkeleu bar edi, bәlkim sonau alysta... Altaydan tym jyraqta qalghan mamasyn saghyna ma, әlde Germaniyany... bәlkim Volga ózenin kóksey me eken? Luiza Anna-apagha aitypty!

-  „Ákem Úly Otan soghysynda fashisterding qolynan qaza tapqan, tilmәsh edi... Mamam jәne eki aghayym Volga boyyndaghy bir qalada túrady. Tehnikumdy bitirgen song napravleniyeni Qazaqstangha bergen, sodan osy Altaydy ózim qalap aldym. Men búl jaqty Rerih degen suretshining salghanynan bilushi edim. Múnda jóndi eshkimdi tanymaymyn, әitpese tau-tasty, anau Beluhany, Hatyn ózeni men Maralkóldi, odan әri sonau Teleske (Altyn kól

deyin baryp qaytqym keledi. Germaniyany da saghynamyn. Men Rossiyada tudym ghoy. Ol jaqtan habarym joq..."

- Nur-l-a-n-chi-iy-k! Pochemu ne kupaeshisya, idy suda, boishisya da, ah, kak tebe ne stydno...- Qyz ornynan túrdy da, tәnine jabysyp qalghan qúmdy sipap týsirdi. Bozbalagha „Luizanyng denesindegi qúmdy sipap men týsirer me edim" degen azghyryndy arman kelgen. Qyz bergi jaghagha jýzip ótti. Suy sorghalap, Núrlannyng janyna kelip túrghanda, onyng eptep qús ettengen aq sazanday júmyr sany men aqqu tósinde myn-million monshaq kýn núrymen oinap, móldireydi. Tóbesine týigen shashyn jazyp jiberip edi, býkil ón boyyn jauyp qaldy.

-  Ya znay, ty ot menya stesnyalsya,- dedi jymiyp,- a u vas pareni s devushkamy vmeste ne kupaytsya. Ty na menya ne smotri, horosho,- dep kóilegin qolyna ústaghan kýii taldyng arasyna sýngip ketti.

Núrlan tek qiyalynda, ne týsinde ghana jalqy sәt kórer kórinisten mýldem aiyrylghanyn bildi. Alqynghan jýrek, ysynghan dene salqyn tarta bastaghan. Kónilin beymәlim juas múng basty, „sýiemin" degen jalghyz sózdi aita almay, óstip sýiretilgen kýii jan tapsyrarmyn dep oilady. Osy sózdi aitsa kóktemnen beri qinaghan, býkil denesine u bolyp taraghan aurudan qúlan-taza aiyghatynday kórindi. Luiza tek osy sózdi óz qúlaghymen estise boldy, „Núrlan, ya tebya toje lublu" dep moynyna asylatynday. Tang atqansha kórer tandy kózimen atqyzyp, aunaqshytyp, úiqy bermes dertting emi - ózi ekenin seziner me kógildir kózdi kóktem qyz! Ol kelgeli bozbalanyng mynau jalpaq dýniyege degen kózqarasy mýldem ózgerip, ómirge qaytyp kelgendey tirshilik ataulynyng bәr-bәrine beykýnә, sheksiz inkәrlikpen sýisine qaraghan. Altay ónirine naghyz jenis, jylqynyng jusaghanynday beybit zaman, bar baqyt pen baylyqty osy nemis qyzy ala kelgendey edi. Núrlan ýshin agronom qyz degenimiz - appaq dýniye: ashyq aspan, altyn masaqty kýn, jayqalghan egin, sayraghan qús, tolqyghan teniz, ayaghyn jana ghana tәltirektey basqan ýkili botanyng telpegindi ala qashyp oinaytyn әdemi oiyny edi; Núrlan ýshin osyna aqsary shashty nemis qyzy: qabyghy әntek ashylghan qayynnyng jelmen dirili - múnlylau, biraq quanyshtyn, eger bar bolsa baqyt degenning habarshysynday әn saluy edi: ol әn birtindep boygha tarap, buyn-buynynyndy alatyn, eptep masaytatyn, belgisiz sapargha shaqyryp, jýr-jýrlep qúlaghyna sybyrlaytyn, jyp-jyly demi keletin, jyp-jyly... al túp-túnyq janary she... Núrlan sol janar-múhitta jelkensiz, eskeksiz qalqyp jýrgen qanghyghan qayyq qana... keyde terennen, tym terennen júmbaq ýni estiletin.

Súlulyqtyng shyn mәnin Núrlan tek Luiza arqyly ghana úghyp, mynau qara jerding asty men ýstindegi ólisi bar, tirisi bar adamdar jasaghan, adamdardyng qúdiretti qoly tudyrghan jaqsylyq ataulygha tәnti bolyp edi.

Agronom qyzdy audan ortalyghyna shaqyryp ketken. Endi biraz kýnnen keyin kýnbaghysty oryp, sýrlemge salu nauqany bastalmaq. Anna-apasynyng jalghyz otyrghanyn bilgen Núrlan attyng basyn býgin sol ýige búrdy. Nemis qyzy kelgeli qashqaqtap, kóp jolamaytyn. Kindik sheshesi yqylasty qarsy aldy, aldyna baryn tosty. Ózi múrnynan syghyp alyp, kóz aldynda ósken balanyng kónil-kýiin qas-qabaghynan tanityn kempir, Núrlannan songhy kezde ózgeshe bóten minez bayqap, sonyng týpki bir sebebin izdeytin. Onasha qalyp syrlasyp, erkin әngimeleskisi keletin. Núrlan bolsa sýiekti soytalday jigit bolyp ósti. Osydan 18 jyl búryn jórgekte qyp-qyzyl shaqa bajyldap jatqan balanyng endi mine, ayaghymen jer, tóbesimen kók tiregen azamat bolghany osy. Qúday-au, keshe ghana edi ghoy, ómiri óz púshpaghy qanamaghan Anna Ivanovna bala dese ishken asyn jerge qoyatyn. Tumasa da tughanynan beter bolghan Marusyasyna „kóp balannyng birin ber, qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqtyrmay tәrbiyeleymin",- dep qansha ret qúdaydyng zaryn qyldy. Enesi aldyna kelse tistep, artyna kelse teuip jolatpaydy. Jәne „orys bolyp ketedi" dep, nemerelerin Annanyng ýiine ýiir qylmaytyn. Qúdaghiynyng qytymyrlyghy Anna-apany sopaytyp jalghyz qaldyrdy. Anda-sanda qashyp keletin neme­relerin sol Marusyanyng enesi úryp-soghyp: „Endi osy ýige attap bassandar, ayaqtaryndy syndyramyn",- dep alyp ketushi edi. Ana ýshin dýnie jýzindegi bala ataulynyng jattyghy joq dep oilaushy edi Anna Ivanovna. Qyl ayaghy sonau it arqasy qiyannan kelgen, ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn nemis qyzyn qanday mәpelep, asty-ýstine týsip kýtedi. Býgin bolmasa erten, onyng da búl shanyraqtan pyr etip úshyp ketetinin sezip, qinalatyn. Ózegin jalghyzdyqtyng jeli keulegen Anna kindik balasy kirip kelgende qúraq úsha quanghany osydan edi.

-  Núrlan,- dedi mayda ýnmen.- Sen ózgerip barasyn?

- Óitkeni ósip baramyn ghoy, apa,- dedi kýlip.

-  Mýmkin solay shyghar, qaydam, әiteuir búrynghyday emes túiyq, auyr tarta bastadyn. Bir ýlken janalyq ashqaly jýrgen sekildisin. Bizding ýige de siyrek keletin boldyn.

-  Men sol ýlken janalyqty әldeqashan ashyp qoyghanmyn, apa,- dedi.- Biraq ózime emes, basqagha búiyratynday.

- Júmbaqtay sóileytin bolypsyn, aqyldyng tolysqany-au. - Aqylym tolysqan joq, auysqan sekildi...

- Nege?- Shoshyna súrady.

- Ayta almaymyn, apa. Búl dýniyege kesh kelgenime ókinemin.

- Endi bir on-jiyrma jyldan song erte kelgenine ókinesin, ba­lam.

-  Biraq maghan endi jiyrma jyldan keyin emes, dәl qazirgi ómirim, qazirgi jasym kerek bolyp túr da.

-   Men eptep sezem,- dedi Anna Ivanovna Núrlannyng úiysqan shashynan sipalap.- Sen bireuge ghashyqsyn. Ras pa, esh syryndy jasyrmaushy eding ghoy, shynyndy aitshy, agronom qyzdy sýiip jýrgen joqsyng ba?

Núrlan úyala basyn iyzedi. Kindik sheshesi betinen sýidi:

-  Bilip edim, qúlynym, bilip edim. Aynalayyn, maghan sening osy balapan tazalyghyn, ótirik aitpaytyn, ótirik kýlmeytin, ótirik jylamaytyn pәktiging únaydy. Endeshe sen ótirik sýie de almaysyn... Oi, auyr bolady, qiyn-qiyn... Búl jalghangha az-maz ótirik kerek-aq.

-  Oghan siz kinәlisiz, apa,- dedi Núrlan. Kempir tang qaldy. „Ákim men Sandughashtyng úly erte er jetken eken" dep oilady. Ári quandy, әri...

Anna-apasy aitty:- Áli esimde „kindik apa, sholandaghy vareniyendi jep keldim" dep, jaghal-jaghal auzyndy kóilegimning etegine sýrtushi edin. Endi mine... menen de alystap bara jatqan sekildisin. Jaqsy kóretin adamyng ózgerdi... Jigit boldyn... Maghan sol óspegen balalyq shaghyng kerek edi. Sondyqtan da men ýshin mәngi sәby bolyp qalasyn.

Núrlan aitty:- Al siz maghan mәngi apa bolasyz.

Shaghyndau terezege kýn týspesin dep tútylghan kók perde bólmeni kógildir núrgha bólep túr. Dalada tamyzdyng ystyghy bolghanymen aghash ýiding ishi qonyr salqyn. Pesh ýstinde pyryldap úiyqtap jatqan jýndes qara mysyq esiney kerildi de, birdemeden qúr qalghanday, stol basyna jetti miyaulay. Búryshta boylay ósken lavr, onyng jogharghy jaghynda ýsh búryshtap qiilastyra qaghylghan taqtay, onyng betin shilterilegen matamen japqan, onyng ýstine sýiep qoyghan Hristian qúdayy otyrghandargha bajyraya qarap, tang qalghanday telmirip túr. Álgi suret - qúdaydyng eki jaghynda shyraq. Búryshtaghy Ikongha oqystan kózi týsken Núrlan bir sәt arbasyp qalghanday boldy da, janaryn taydyryp әketti. Sonsong músylman qúdayynyng týr-kelbetin kóz aldyna elestetkisi keldi, biraq ol mýmkin emes edi.

Núrlan kýni býginge deyin Anna-apasynyng osy búryshtaghy suretke ne sebepten tabynyp, shoqynatynyn bilmeydi. Adamdargha jaqsylyqtan ózge tileri joq orys kempiri qúdaygha shyn sene me, joq yrymyn ghana jasay ma, ol jaghy Núrlan ýshin júmbaq. Mysyghyna sýt qúiyp jýrgen Anna Ivanovnagha: „Siz qúdaygha senesiz be?" degen oqys súraq qoydy. Anna-apasynyng jauaby qysqa boldy:- Ony sen súrama, men aitpayyn... Degenmen adam bolyp jaralghan song әiteuir bir nәrsege sengen jaqsy.

„Árkimning óz qúdayy bar shyghar, mening endigi tabynar tәnirim - Luiza. Búryshqa sonyng suretin qoyamyn" dep oilady Núrlan.

Bólmeni taghy da sәl ýnsizdik basty. Núrlan qaytayyn dep jinala berip edi:- Qayda asyqtyn?- dedi.- Aytyp jýregindi jara-lamay-aq qoyayyn dep edim, biraq aitpasam aldaghanday bolamyn. Luiza senen tórt-bes jas ýlken. Jәne ol Qojaqty únatatyn sekildi. „Sol jigitti qaytken kýnde de ómirge qayta alyp kelu kerek" deydi.

- Ol ólgen joq, tiri sekildi edi ghoy!- Núrlannyng dauysy shanq etip, oghash estildi. Esikten qalay atqyp shyghyp, atqa qashan qarghyp mingenin bilmeydi, әiteuir Qara dalagha qaray aghyza shauyp kele jatyr eken. Kózine qan qúiylghanday boldy. Betin aighyz-ayghyz jas jughan. Aspan, tau-tas, orman-toghay shyr kóbelek ainalghan, al astyndaghy Aqkensirikti bas-kózine sabalap, onbay sýrinse-au dep tileydi. Qúlasa, jer sýze jyghylsa, sodan qaytyp túra almasa, qara jer qars aiyrylyp, astyna týsip-aq ketse, sonsong myng jyldan keyin oralsa, tipti býitip, taghy da kýiikke qalar bolsa, kýiip órtener bolsa oralmay-aq qoysa... „Mýmkin emes,- dedi kýbirlep,- ol mýmkin emes, Luizanyng shofer jigitti sýietini jalghan! Anna-apasy múnyng kónili mýldem qalsyn dep әdeyi ótirik aitty. Sol orystyng jaman kempirine jolap nem bar edi... Auzynan araq pen shylym arylmaytyn may sasyghan kir-kir Qojaq, orta bilimi de joq Qojaq Luizanyng teni me?! Oghan pysqyryp ta qaramaydy, kóresing әli. Ol meni jaqsy kóredi. Maghan әneugýni kýlip qaraghan, menimen birge jiydek tergen, men oghan atqa minudi ýirettim, menimen birge qysylmay, bóten sanamay, qúday-au, úyalmay sugha týsti, menimen kinogha bardy, men oghan san ret kepesh-kepesh býldirgen terip, Boztaldyng týbine qoyyp kettim. Ol men joqta kelip jedi. Tipti, kýni keshe ghana qolymnan ústap "әn aitshy, senderding әndering maghan únaydy" dep tesile qaramady ma. Biraq... „sening týring Qojaqqa óte úqsaydy"- dep kýrsinip edi-au. Á-ә, endi bildim, qalay  ghana sezbegenmin, solay degen, ol men arqyly Qojaqty kórgen eken  ghoy.

Astyndaghy at kóbigi shygha boldyrdy. Esin endi bir jighanda, basyn taghzym etken sap-sary ala kýnbaghystyng ishimen kaq jaryp keledi eken. Oghan sol sәtte mynau jayqalghan saysyz kýnbaghystyng bәri agronom qyz bolyp jymiya qarap túrghanday elestedi. „Joq,- dedi dauystap,- joq! Luiza meni ghana sýiedi!" Sonson: „Átten, dýniyedegi asyl adamdardy jerge dәn qylyp seuip, mynau kýnbaghys sekildi kóbeytip alsa ghoy, shirkin. Bәrimizge de jeter edi..." dep oilady.

Qara dalanyng beti qaptaghan kýnbaghys, úly mahabbattyn, úly jenis pen mamyrstan beybit kýnning aighaghynday yrghatyla әn salady. Óitkeni ol kýnge, ainalayyn kýnge mәngi baqy ghashyq edi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

8

Tolassyz qozghalystaghy ómir jer sharynyng sonshalyqty ýlken kartasynda joq Shynghystay auylyn da úmytpay tirshilikting arbasyna sala  ketken. Jer betinde osynday qarapayym tirlikti qansha auyl bar, sonshasynda - qarbalas ómir: bireu tuyp, bireu ólip jatyr. Kórmeytin, bilmeytin adamdardyng suishkiliginde búltartpaytyn úqsastyq,- tirshiligi ýshin jantalasqan kýres bolsa, ol aqiqat shynghystaylyqtar ýshin de jat emes edi. Osydan on jyl búryn búrshaqtay soghyp, qara shegirtkedey qaptap óte shyqqan soghystyn, tipti soghysqannyng kuәsi anau aqsaq Qúsbek pen Shәken, anau qoly iyghynan joq Soltay men sol qoly shyntaghynan joq Jantay, anau qúlaghyn mergen oghy tesip ótken Haydar, nemese kontuziya alyp, basy auyratyn Hamiyt, denesindegi temiri әli kýnge alynbaghan Núrlannyng әkesi Ákim sekildi edi. Búl auylda maydannan deni-qarny sau oralghan brigadir ghana edi. Onyng ózi suayt-ótirikshi, qay maydanda bolghanyn jan bilmeydi. Ol aitatyn kórinedi: „Men agro­nom qyz Luizanyng әkesining ýiinde boldym. Frankfurt degen qalagha kire beriste bir hutorda týie baghady eken. Týieleri bizdiki sekildi qos órkeshti emes, ýsh órkeshti, laqtykindey ghana mýiizi bolady eken. Nemister etin jemeydi, sýtin sauyp, samogon ashytyp satady. Agronom qyzdyng әkesi bayghús sovet soldattaryn jany qalmay qúshaq jaya qarsy aldy. Syrty german bolghanymen ishi sovet eken. Búdan song ekeumiz bәstestik, ol aitty: "Samogonnan 150 staqan ishemin deydi, al men - 200,- dedim: bizding batalion auyr úrystan song demalyp jatqan. 200 emes 588 stakan samogon iship, ýsh kýn, ýsh týn mas bolghanym әli esimde. Qoshtasarda aittym: „Áy, Shnayder, sen myna Luizang boy jetken song Qazaqstangha jiber" dedim. Obaly qane, uәdesinde túrdy. Al, qane, júmysqa kiriselik, joldastar ne otyrys"-dep qarsy súraq  berilgenshe, ornynan atyp túryp ketipti. Kýlkiden ishekteri týiilgen kolhozshynyng biri sonda da etegine jarmasyp: Aghasy, agronom qyzdyng әkesi Gitlerge qarsy soghysta qaza tapqan, Volga boyynyng nemisi dep estidik qoy,- dep súraq berip ýlgerdi.- Byljyraydy!- dedi saspay.- Byljyraydy, myna kókeng eshqashan ótirik aitpaydy.- Shimirikpesten keudesin qaghady. Al daulasyp kór, al dәleldep kór...

Kolhozdyng qazirgi qarqyny jaman emes, josparyn artyghymen orynday bastaghan. Audan, sonau oblystan appaq shaghaladay bastyqtar da kóp kelip jýr. Bәrining bas shúlghyp, kóz júmyp maqtaytyny Luizanyng Qara dalagha ekken kýnbaghysy. „Eger tókpey-shashpay, uaqtyly sýrlemge salyp alsa, shynghystaylyqtar qystan ynq etpey shyghady" desedi. Ol sózding jany bardy. Qara dala synsyghan kýnbaghys, kózding jauyn alady.

Sonshalyq bitik ósken maysada Núrlannyng da azapty kýnderi men týnderi bar, biraq ol ony sezingen joq. Anna-apasy myqtap ókpeletken song sanasynda salyna bastaghan әdemilik, súlulyq múnarasyn jaryqshaq shalghanday edi. Sol kógildir múnarasynyng irge tasyn qalasqan kindik sheshesining ózi edi ghoy, Luizany qalay ghana auzy baryp, jamandyqqa qidy. „Jo-joq, ol Núrlandy ghana sýige tiyisti". „Nege tiyisti"- ózi de bilmeydi. Búl onyng menmendigi emes, kózsiz sezimning iyemshil qyzghanyshy-tyn. Luizanyng basqa bireuge jar bolu mýmkindigin Núrlangha búl jalghanda dәleldep týsindirip, sendire almas edi. Ózinen tórt-bes jas ýlken qyzdyng óz menshigine qashan, qalay ainalghanynan bozbalanyng habary joq. Kelin ghyp týsirem dese, әke-sheshesi qalay qarar edi. Sheshesi ne derin kim bilsin, әiteuir әkesi qarsy bolmas. Átten, syrqaty asqynyp barady. Taghdyr - qatygez eken, bylay tartsang ógiz óledi, bylay tartsang arba synady, әiteuir biri qúrau, biri jamau sandalbay ómir.

Keshe Ákimning kónilin súraymyn dep Luiza keldi. Núrlan jýzi shyday almay tórgi bólmege kirip ketken. Ákesi men nemis qyzy әngimelesip kóp otyrdy. Olar oryssha sóileskendikten keybir sózdi týsindi, keybirin oisha topshylady.

Onyng úqqany, soghysta әkesi de Luizadan aumaytyn nemis qyzymen tanysqany, odan arghysy ertegi-jyr, kýngir-kýngir, kýbir-kýbir... Ákimning әngimesin yqylas qoyyp tyndap otyrghan Luiza keyde mәz bolyp kýledi, keyde didaryna kireuke úyalap, múnaya qalady. Sol kýni әkesi kónildi boldy, týnde de jaqsy úiyqtap shyqty.

Sheshesi aitqan:- Osy nemis qyzynyng siqyry bar-au deymin. Bir saghattay sóilesip edi, Ákim sergip qaldy.

Al әkesi aitqan:- Átten, úlymyzdyng jasy kishi, әitpese kelin qylyp týsiretin әibәt qyz.

Sheshesi aitqan:- Qoy әri, birimizding tilimizdi birimiz týsinbey, „oramal degenimiz - opka, sabyn degenimiz - sapka", dep shýldirlesemiz be, ymdasamyz ba, tәiiri.

Ákesi kýlip aitqan:- Aralarynda Anna, әitpese men audarmashy bolar edim. Mәsele tilde de, dinde de túrghan joq. Týsinisuding kilti jýrekte. Ánsheyin qaljyndaymyn, әitpese bizding Núrlan әli bala ghoy.

Sheshesi aitqan:- Degenmen sening sol úlyn, әlgi qyzgha qyryndap jýr. Apa qyla ma jazghan-au.

Núrlan Luizagha hat jazayyn dep san ret oqtaldy. Amal ne oryssha bilmeydi. Kolhoz bastyqtyng ortanshy úly audan ortalyghyndaghy orys mektebinde oqushy edi, soghan ótinip jazdyrayyn dep te tәuekel jasaghan. Biraq balalargha aityp qoyyp, mazaqqa úshyraudan qoryqty. Onyng mynau appaq dýniyedegi... endigi jauy - jalghyz dúshpany, shopyr jigit Qojaq edi. Ol qazir auylda joq, audanda mashinasyn jóndetip jatyr. Núrlan eger kýnderding kýninde Qojaqpen tóbelese qalsam tayaq jemeyin dey me, kýnde su jaghasyna baryp, dәu-dәu tasty kóterip, ary-beri jýgirip, búlshyq etin búltyndatyp denesin shynyqtyryp jýr. Alysa ketse odan tayaq jemeytin qaruy baryn biledi. Sheberligim, tәjiriybem az dep seskene beretin. Ol osynyng bәrin adal kónil, shyn yqylasymen býtindey berile jasady-ay. Qyzyghy sol, Luizany Núrlan eptep әneugýngi әngimeden song әkesinen de qyzghandy.

Núrlan jer-kókti sel bop qaptar nóser jausa eken dep tiledi. Qyrsyqqanda biyl, әsirese jaz aiynda bir tamshy tambay, aspannyng jelini sualyp qalghan. Búl janbyrdy Núrlan ghana emes, synsyp ósken kýnbaghys ta kóksep edi. Kýnbaghys ghana emes, barsha tabighat: orman men kók maysa shalghyn da kóksep edi. Baghana әkesi aitqan:

- Úlym, qoldaghy jalghyz siyr men bes-alty qoy-eshkige qystyq azyq keregin bilesin, mening halim bolsa mynau, dalagha kirip-shyghudan qaldym. Jan torsyqqa susyn qúiyp alyp, Boztaldan shóp shap.

Aqkensirikting er-toqymyn alyp, otqa qoydy, shalghysyn shyndady. Baydamtaldyng kólenkesi salqyn, әsirese irgede sylq-sylq kýlip aghyp jatqan búlaqtan jangha raqat lep keledi. Altaydyng mәngi qar jatar úshar basynan bastau alghan múnday balbúlaq әr jýz metr sayyn búranbel iyrek jasap, jónkilip týsushi, erkeley aghushy edi. Erkeley aqqan búlaqtan uysyndy toltyra bir úrttasang jýz jylgha jasarghanday sergip, serpilip sala berer edin. Qazir jaz aiynyng songhy kýnderi bar dýnie auyrlaghanday bolyp, enseni basynqyraytyn. Múryngha pisken qaraqat pen tanquraydyng iyisi kelip, jazday aitylghan tamasha әnning qayyrmasynday әri kelte, әri әsem dauyspen qústar sayraydy. Aynaladaghy qayyn, terek, moyyldyng kóktemde ghana býrshik atyp, ómirge alaqanyn jaya kelgen japyraqtary qadau-qadau sarghayyp, jap-jasyl boyauy ona bastaghan. Boyauy ona bastaghan aghash qana ma, buyny qatqan shalghyn, ol da әbden pisip, tanaudy jybyrlatyp týshkirter tozang shashady. Núrlan shalghysyn jan qaltasyndaghy qayraghymen janyp-janyp aldy da, qolyna bir týkirip, shóp shabugha kiristi. Ysyldap baryp tartpanyng bolat oraghy tiygen shalghyn japyryla qúlap, sol jaq jambasqa qúldyqúra ýiiledi. Núrlannyn sonynan tap-taqyr jol, týp-týzu bolyp jal qaldy. Búlaqqa beti-qolyn juyp, sheshesi qúiyp bergen ashymaldan jútyp alady da, qúlashtay tartyp syza jóneledi. Kýn ekindige tayanghansha edәuir jerding shóbin shauyp tastady. Qoly shalghynyng qúlaghynda bolghanmen sanasy sandal kógine minip, bayaghyda qanghyp ketken. Kónilinde ornatqan súlulyqtyng kók kýmbezin sonau kýni syzat shalghandaytyn, qazir sol syzat birtindep qalpyna qaytyp kelgendey edi. Anna-apasyna degen renishi de úmytyla bastaghan. Al, jýregi búrynghyday bolar-bolmasqa alqyna soqpaydy, óz-ózinen elirmeydi, nege bolsyn salmaqty, aqylmen payym jasaydy. Kýzde әsker qataryna shaqyrylatynyn estigen son, alghashynda qatty qinalghan, әsirese ózimshil kónil Luizany kimge qiyp tastap ketem dep, ishtey jýdetken, endi oilasa onyng bәri bekershilik, balalyqtyng bazarynan qalghan jenil minezdilik eken. Ol kýni býginge deyin sol qyzdyng ózi turaly ne oilaytynyn bilmese de kózqarasynan, qamqor-yqylasynan „ket ary, aulaq jýrdi" anghara alghan joq, jaqsy kóretin sekildi me?.. Joq! Ózi Anna-apasyn qalay shyn niyetimen qúlay jaqsy kórse, Luiza da sonday alansyz sezimmen ghana, adamdyq ýlken jýrekpen únataryn bildi me? Joq! Jalpaq jahanda bolyp ótken soghysty tek estidi, eshkimning atqanyn, asqanyn, óltirgenin, suday aqqan qandy, tipti baqan alyp tóbelesken adamdardy da búl jasyna deyin kórgen joq. Tek, sonau bir súrapyl jyldarda brigadirding qamshysy basyna tiyip anasynyng mandayynan jylyp aqqan jylymshy qan ghana kýni býginge deyin kóz aldynda. Núrlan ýshin soghys degenimiz sol sheshesining samayyn qualay aqqan qyp-qyzyl qan bop elesteytin. Al, soghystan songhy on jylda birde-bir kisi tek aighaylasyp - kesepat-keksiz aighaylasyp, úrysqany bolmasa, jaghagha jarmasyp tóbeleskenin de kórmep edi. Shayqastan әbden sharshaghan el qoy tory qonyr tirlikpen ertenine - әzirshe júmbaq, biraq sonshalyqty senimdi ertenine jan úshyra úmtylghan. Sol ertenning - erteni bolaryn oilap, bastaryn auyrtpady; asyqty, ayanbay enbek etti, kóterme aqy, kól-kósir syi, syldyrlaghan orden-medali dәmetken joq qoghamnan. Búl ómirge - olar tek berip ketuge jaralghanday jantalasty jazghandar. Túnyghy laylanbaghan ómirding anqau adamdarynda jalghyz-aq tilek bar edi. Ol tilek - joqshylyq, asharshylyq qaytyp bolmasa eken, tәnirim; taghy da soghys bastalyp jetim-jesir qalmasaq eken, tәnirim; sumandap úshqan oqty, su bolyp aqqan qannyng beti aulaq etsin, tәnirim. IYә, qyp-qyzyl qannan Núrlan da ólerdey qorqushy edi. Eger mal nemese qús bauyzdap jatsa, betin basyp azar da bezer tura qashyp ketetin edi, pisken etti jerde biraq qaytyp oralatyn. Qasapshylar mal soyyp túryp, buy búrqyraghan jyp-jyly qandy uystap úrttap jiberedi degendi estigende jýregi loblyp kýni boyy qúsqan.

Beybit ómirding berekeli tirliginde shóp shauyp jýrgen bozbala taghy da janbyrdy saghyndy. Jer betine kilem bolyp tóselgen súlulyq pen tynyshtyqtyng kenezesin keptirmey, shólirkegen tandayyn jibiter, uaghyna jetpey sarghaytyp, soldyrmaytyn, qayta týletip dýr silkinter tәnirli kók keshikpey izgi jauynyn sebeler... sonda Núrlan Luizanyng qolynan tas qylyp ústap jalghyz ayaq soqpaqpen úzaq jýgirer... aspannan tamghan nóserge shomylyp, raqattana alaqanyn tosar; sosyn Boztaldyng týbine kelip qorghalar; ýsti-basy sýngilesken su dir-dir etken Luizany bauyryna qysyp jylytar; sonda Núrlannyng tanauyna búryn eshqashan sezilmegen hosh iyis keler; ol - nemis qyzynyn, bidaydyng jez masaghy sekildi - altyn shashynan anqyghan nan iyisi! Etine et bolyp jabysqan júqa aq kóilegin, bayaghyda sugha týskendegidey iymenbesten sheshedi de, suyn syghyp taldyng bútaghyna jayyp keptirer, Núrlan da sheshiner... ekeui qúshaqtasyp, (sýiisip) qas qarayghansha otyrady; sonsong qúrghaq eki tas tauyp alyp, shaqpaq qylyp bir-birine shaghyp ot tamyzar; qu bútaq jinap әkelip, laulatyp ot jaghar; laulaghan týngi ottyng basynda otyryp, bir-birine tesile qaraydy, jalynmen qosa janyp, alaulaghan

Luiza Núrlannyng eptep degdy bastaghan dymqyl búira shashyn sipap otyryp: „Nurlanchiyk, ya tebya lublu" der... Boztaldyng týbinde, balbúlaqtyng jaghasynda ish kiyimimen ghana týngi otty kósey týsip qauyshyp otyrghan Qyz ben Jigit mәngi aiyrylmastay bolyp tabysar: Adam - Ata men Qaua - Ana sekildi jana bir ómirdi, jana bir halyqtyn, jana bir últtyng qaynar bastauyna ainalyp, bәlkim әlemdegi Aq pen Qara, Batys pen Shyghys degen úghymdy mýldem joyar, nemese sol eki úghymdy mәngilikke tenestirer...

Shabylghan shópting ýstine ezuinde bidayyqty tistelep, tegenedey tónkerilgen kók túnyq aspangha tesile qarap jatqan bozbala júmyr jerdegi eng baqytty janmyn dep eseptedi ózin.

Onyng kóz aldyndaghy anau ertenge auyp bara jatqan Kýn - sonau kýltelene jayqalghan kýnbaghystyng birin júlyp alyp, aspangha shyrqata laqtyryp jibergendey, sosyn ol kók jýzinde baqilyqqa qatyp qalyp qoyghanday elestedi.Ne bolmasa, sonau jayqalghan kýnbaghys, sol ýlken Kýnning boyynan, núrynan taraghan sary ýrpek kishkentay balapan kýnderi ispetti edi. Endi birazdan keyin sol balapandardyng basy qyrqylady...

Onyng esine endigi sәtte anasy týsip edi. Ákesin soghysqa alyp ketken son, Núrlanyn qúshaqtap, jylay-jylay qala berdi. Kóp úzamay ishte qalghan qaryndasy dýniyege keldi. Besikke bólep, ózi naubayhanagha júmysqa ketkende qyrqynan jana shyqqan qaryndasy Sholpan qarny asha ma, shyrqyrap maza bermey jylaytyn-ay. Besikti terbete-terbete qoly talghan Núrlan sәbiymen qosylyp ózi de enireytin. Sonsong baqyra-baqyra ishegi ýzilerdey bolghan karyndasy kógerip-sazaryp, yqylyqtap qaytadan úiyqtap qalar edi. Ólip qaldy ma dep shoshynghan aghasy jalang ayaq, jalang bas bezektep qys ishinde talay ret sheshesine jýgirgen. Kýndiz-týni kolhozshylargha nan pisirip, peshting otymen alysqan anasy tolghaq qysqansha elemey jýre beripti. Sodan bolar Sholpan sap-sary jalqyn bolyp tughan eken. Núrlannyng әli esinde, sheshesin kóp úzamay naubayhanadan shygharyp tastady. Etek-jenine tyqqyshtap әkeler bir ýzim nannan qaghylghan son, Núrlan da moyny yrghayday bolyp, jýdey bastaghan. Ýsinkirep ketken kartop pen qara sugha qarap qalghan song ba, masaq oruda jýrgen Sandughash bir kýni bir uys biday salyp әkelipti etigining qonyshyna. Tabanyng týbine quyryp, tostaghangha salyp Núrlangha endi bere bergende syrttan brigadir Qajynyng aighayy estiledi. Kýieuining eski kýpisin Núrlannyng ýstine jauyp ýlgirgenshe Qajy qamshysyn bilemdey ústap kirip kelgen. Taltaya túryp aighaylap,

kózi ejireyip, masaq úrladyng dep zekigen. Sheshesi aitqan- Úrlasam tauyp al.

Brigadir búlardyng jaman ýiin asty-ýstine shygharyp, timiskilep tintken. Biraq eshtene taba almaghan. Kózi qantalap taghy da aqyrghan:- Yq jaqtan jele jortyp kele jatqanymda jelmen birge sening ýiinnen quyrylghan bidaydyng iyisi keldi múrnyma. Budaqtap týtin kóterilgen, biday quyrmaghanda nendi... sen qatynnan shyghady, sumaqaylyghyng býgin bolmasa erteng ashylady!- dep amaly tausylghanday ýiden endi shygha bergende kýpining astynda býlkildep jatqan Núrlan.- Tәte, bidaydy jep boldym!- dep shygha kelip edi. Ne isterin bilmey sileyip túrghan Sandughashty brigadir qaq bastan ala qamshysymen salyp jibergen. Sodan son: „Saldaqy, kózing kógerip, týrmede shiriysin!" dep esikti bir teuip ashyp, shygha jónelgen. Mandayynan tómen jylyp aqqan qandy Núrlan óz qolymen sýrtken. Sheshesi jylaghan: „Qúlynym, tiri jýrsen, osy kәri itten kegimdi al" degen. Núrlan ol kekti әli alghan joq. Ol sonda anasynyng mandayynan jylyp aqqan qandy... iyә, qandy mәngige óz qolymen sýrtkendey edi jәne sodan beri qan ataulydan ólerdey qorqushy edi. Qajydan sol sebepten de sheshesining kegin almaghan. Aqqan qandy mynau appaq dýniyenin... betinen mýldem sýrtip, ketirdim dep oilaghan...

Bayghús sheshesi endi mine, sol oqighany úmytqanday, bir kýngi toqtyghyna mәz. Auyrtpalyqty óte tez úmytatyn, bәlkim tek adamdar ghana shyghar. Bir ýrikken jaghynan jylqy ekesh - jylqy da beleng ala bermey me?..

Shalghynnyng ýstinde shalqasynan jatqan bozbala kókjiyektegi kýndi anau jayqalghan kýnbaghystarmen birge qimay, kókjiyekten asyryp shygharyp saldy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

9

Kolhoz Qara daladaghy kýnbaghysty oryp, sýrlemge salatyn boldy. Ol shaqta arnauly kombayn degendi bilmeytin sharuashylyq aldymen pishen shabatyn mashinamen qúlatyp, sodan keyin at jekken tyrmamen jinaudy niyet qylghan. Qojaq keshe polutorkasyn jóndeuden ótkizip әkelgen, oily-qyrdy bozdaqtatyp, auyldyng shanyn aspangha kóterip jýr. Bir jerde destelene jinalghan kýnbaghysty sýrlem saqtaytyn orgha tasymaldaytyn osy Qojaqtyng mashinasy-tyn. Janbyr әli jaumay jer kók tozangha ainalyp,   qansyp   túr   edi.   Jazdyn   jayrandaghan   mol-mol  qyzyqtary úzaq sonar toydan sharshaghanday talmaurap baryp maujyraghan kýii birsin-birsin tarqaugha ainalghan. Tabighat ta, adam da erteng keler kýzding salqyndau lebin uaghynan búryn saghynghanday edi. Búqtyrma bolsa әbden móldirlenip, juasy aghady. Aynala: orman-toghay, tau-tas - bәri-bәri eresek tartqanday. Altay qoynauyndaghy at tóbelindey az auyldyng erte kóktemde bastalghan qarbalasy qusyryla kelip dóngelenip, sayabyrsy bastaghan. Biyl mal azyghyn artyghymen dayyndap aldy, kýnning ay boyy ashyq boluy sharuashylyqtyng etek jenin jinaugha mýmkindik tughyzyp edi. Endigi mindetter - Qara daladaghy kýnbaghysty ysyrapsyz jinap, sýrlemge salu.

Núrlan attan әli týse qoyghan joq. Ol da kýnbaghystyng oryluyn kýtip jýrgen. Qonyr kýzde әsker qataryna shaqyrylatyn bolghan song ba, jeldey esken kónil su sepkendey basylyp búiyghy halde menzeng kýy keshken. Onyng kónil kýiinde jaz minezine jaqyndyq, úqsastyq bar edi. Keyingi kezde „eger ýsh jyl әskerde jýrsem, auru әkemning jaghdayy ne kýide bolady" degen oy mazalay bergen. Jalyndap bastalyp býginde әri-sәri qaltqyday dirildegen mahabbaty beyne bir tútylghan kýnshe bolymsyz sәule shashatyn. Biraq, boyyndaghy qyzuy, núry bayaghy qalpy, uaqyttyng otty kóriginde shyndalyp, әbden suarylghan. Búl dýniyeden kóship ketip, myng jyldan song qaytyp oralsa da bar dilimen eng әueli zar enirep, zar jútyp izderi - mәngilikke sýieri Luiza ekeni ras. Artqa qayyryludy, jan-jaghyna jaltaqtap qaraudy bilmeytin jastyq óz degenin istedi bilem, Núrlannyng endigi úqqany: jer betindegi adamdar tek bir-biri ýshin tuady eken, jórgekten qútylyp, tәi-tәy basyp jýre bastaghannan synaryn izdeydi eken; óz tenin taba almay, tapqan kýnning ózinde qoly jetpey qor bolady eken. Búrynghylar aitushy edi:- "Shyn ghashyq búl dýniyede qosylmaydy" dep, mýmkin sol ras shyghar. Bayaghy zar zamanda qosyla almaghany týsinikti, al qazir she, qazirgi jastargha ne jetpeydi? Núrlan kónilining jasyl jaylauyna ornatqan súlulyqtyng kógildir kýmbezin sezimimen kýn ótken sayyn tazarta sýrtip, jarqyratyp qoyatyn. Sol ailar ayalap salghan kýn sәuleli kýmbezine nemisting aqsary shash kógildir kózdi qyzymen qol ústasyp kirgenshe ózin-ózin ruhany tútqynda ústady. Luizany ghana emes, ózin de qayta tauyp, qayta tuyp jaqsy kóre bastaghan. Meyli alysta, ne jaqynda jýrsin; meyli ony kórsin, ne kórmesin; meyli ol sóilessin, ne sóilespesin,- yntyzar tilek suyghan joq. Ol ýmit atty arghymaqty qúiysqandap túryp, qaytyp týspestey erttep miner edi. Qazirgi kónilsizdik, beyjay jýrisi uaqytsha, ýlken quanysh aldyndaghy mamyra tynyshtyq dep bildi. Ol oilady: Luizanyng sharuadan qoly bosamay jýr, kýnbaghysty oryp bolghan son... Núrlannyng әskerge shaqyrylatynyn estigende múnayyp: „Bez tebya mne ocheni-ocheni skuchno budet" degen. Ol qyzdyng auzynan shyqqan osyna sózdi әdemilep túryp jýregine jazyp alghan.

Sonymen býgin Qara daladaghy kýnbaghysty orugha kirisedi. Qúral-saymandaryn saylaghan kolhozshylar kýn kóterile tanap basyna jinalyp qalghan. Qos attap jekken mashinister platformalaryn solqyldatyp, tanghy salqynmen edәuir jerdi oryp tastapty. Tyrmashylar da sabaghynan qiylghan kýnbaghysty destelep, endi-endi kelip qalar Qojaqtyng polutorkasyn kýtisip jýr. Al, agronomda maza joq. Bayshúbardy shoqyraqtatyp, Qara dalanyng o jaghyna bir, bú jaghyna bir shyghady oiqastap. Betin kýn qaghyp, jýzi qara kýrendene totyqqan qyz óz qolymen baptap ósirgen ósimdikti ólimge qimaytynday japyryla súlap jatqan kýnbaghysqa qinala qaraydy. Álpetinde Shynghystay auylyna kelgeli bolmaghan júqalang múng bar, әldenege asyghys, әldenege mazasyz. Kógildir kózi kirtiyip, sharshaghan synayly. Auyl adamdary qyzgha, qyz olargha әbden ýirenip, ýkilep ústar ardaqtysyna ainalghan. Audan, kolhoz basshylary da riza. Riza bolmaghanda qaytsin, Luiza kýnbaghys egudi tek Shynghystayda ghana emes, qatarynan ýsh-tórt sharuashylyqqa birden úiymdastyrghan. Bәrining egini de bitik ósipti. Búdan tórt-bes kýn búryn sol kórshi kolhozdardyng kýnbaghysyn oryp, sýrlemge saludy jýrgizip kelgen. At ýstinen týspegen aptanyng ishinde ayaq-qoly saldyrap, eki qara sany talyp, syr bergen. Qanyna singen yqtiyattylyq pen tiyanaqtylyq múnda da iygiligin kórsetti. Kolhozshylardyng qazirgi qarqyny jaqsy. Tek qazylghan orgha sýrlem tasymaldaytyn mashina keshigip jatyr. Aydarynan jel esip brigadir keldi, saldyrlap sóiley keldi.

- Atannyng auzyn úrayyn, Qojaqty jer-kókten izdep tappadym, jer jútqanday joq. Keshe keshke bir jaqqa ketken, sodan qaytyp oralmaghan.

Birinshi kolhozshy aitty:- Men bilsem ol arghy auylgha ótip ketti, Fadihada tuystary bar.

Ekinshi kolhozshy aitty:- Men bilsem, ol iship-iship bir aghashtyng týbinde úiyqtap qaldy.

Ýshinshi kolhozshy aitty:- Men bilsem, soghysta ólgen әkesining qabirin izdeymin dep aqsha jinap jýrgen, Moskvagha tartyp ketpesin. Onday erlik shyghady odan.

Agronom da sasayyn dedi, qayyrly bastalghan júmystyng toqtap qaluynan qoryqty. Aq jaulyghy jelbirep auyl jaqqa qayta-qayta qaray beredi. Núrlannyng tóbesi kórindi.

Ol keshe ghana basyna bir-bir kishkentay kýndi qadap alyp kýlimdep túrghan kýnbaghystyng qara jerge súlap-súlap jatqan beyshara halin kórgisi kelmegendey. Biraq, oraq basynda Luizanyng ózi jýrgen son, eriksiz atqa qonyp edi. Agronom qyz salghan jerden:- Nurlanchiyk, Kajaka ne viydel?- dep súrady. Núrlan basyn shayqady.

Luiza endi kereging joq degendey Bayshúbardy bauyrlap-bauyrlap jiberip, auyl jaqqa jele jóneldi. Qyzdy osynshalyq kýizelis ashu ýstinde alghash kórui edi, jýregi әldenege múzdaghanday boldy.

Kýnbaghys jappay qúlap jatyr. Qalpaghyna qonghan aralar bal sorghyzbay mazasyn alghan oraqshylargha ókpelegendey sondarynan erip yzyndap qalmaydy. Jalpyldap qarghalar úshyp-qonady. Dorbasyn arqalap, auyl balalary da jetken. Brigadir olardy atpen quyp, byj-tyj bolyp jýr. Qojaq keshikken song júmyssyz qantarylyp jatqan aiyrshylar ezuleri kópirship, bir-bir shekildeuikti óngerip alyp, shaghyp jayrap jatyr. Agronom kóp keshikpey qayta ainalyp keldi. Jýzi onan әri kýrenitip, týtigip ketken. Ashuly janary jalt-júlt etedi. Núrlan qyzdy búl keyipte kórgisi kelmegendey búryla berdi.

- Boje, kuda on mog devatisya, chto za halatnosti... Gde sovesti?- dep orysshalap úrsady. Núrlan kәdimgidey quanyp qaldy. Úrsa týsse eken, jek kóre týsse eken dep tileydi.

-  Átten, ornyna kisi tabylmay jýr, әitpese shopyrlyqtan bayaghyda týsirip tastau kerek edi,- dedi sambyrlap briga­diyr.- Áy,- dedi sodan song Núrlangha aighaylap,- әi, Ákimning úly, әskerge barsang obizatelino shopyrdyng oquyn oqy, bilding be?

Núrlan ýndegen joq. Ishinen ol da jón eken dedi. Osy kezde auyldan shang kórindi.

- Dәu de bolsa, Qojaq.

- Mas qoy deymin.

-  Pәtshaghardyng aidauyn-ay, әkesi tirilip kelgendey,- desip otyrghandar dabyrlasa ornynan óre týregeldi. Agronom kirpik qaqpastan qadala qaraghan. Jýzinen mayda qan tolqyndary jýzip ótkendey әri renjuli, әri quanuly. Osy soyqan jigitti ne sebepten únatatynyn ózi de bilmeydi, Alghashynda ayaushylyq sezimnen shyghar dep jýrdi, keyin aqyl tarazysyna salyp kórse, mýldem olay emes, shyn sýiedi eken. Átten, qyz namysy jibermeydi, әitpese bayaghyda... bayaghyda... Al, ol bile me?

Qara dalanyng shanyn aspangha kótere dar-dúr etip toqtaghan Qojaq kabinadan shygha almay, shúlghyp otyryp aldy. Shynynda da uday mas edi. Shan-shang shashy dudyrap, kózi alayyp ketken. Luiza attan týsip, jayaulay jetelegen kýii onyng qasyna taqalghanda, Núrlannyng jýregi toqtap qalghanday tynysy taryldy.

-  Kojak,- dedi Luiza sonshalyq mayda qamqor ýnmen.- Kak eto tak, my tebya s neterpeniyem jdem, a ty... razve tak mojno.

Shofer sýzegen búqaday týksie qarady da:-Ket! Ket!- dep aighay saldy qazaqsha. Sosyn:- Ya tebya nenaviju,- dep jaman orysshasymen byldyrlady. Luiza „ah-ah" dep betin basqan kýii óni qúp-qu bolyp shegine berdi: Qojaq taghy aighaylady.

- Ty, iymenno ty, vo vsem vinovata. A nu-ka skaji, ne dobityy fashist, kto ubil moego otsa?!- Kabinadan qarghyp týsti de kózi jasqa tolyp, sileyip túrghan qyzdy qolyndaghy „22-shi" nomerli kiltpen qaq mandaydan salyp qaldy. Mashinasyna qayta qarghyp mindi de әli orylyp ýlgirmegen kýnbaghysty japyra, qos syzyq tastap qúiyndata jóneldi batysqa... Kolhozshylar kýrke-tauyqtay shulasyp baryp, ýzildi... Núrlannyng kónilindegi súlulyqtyng kók kýmbezi byt-shyt bolyp synghan edi! Attan domalap týsip, kýnbaghystyng ýstinde qúlap jatqan qyzgha jýgirdi: óni appaq eken... talyqsyp úiyqtap ketkendey... al, mandayynan, appaq mandayynan jylyp qan aqqan... qan... qyp-qyzyl qan aqqan appaq mandayynan... Núrlan Luizany emes, sonau 1943 jyly qamshy tiyip jaralanghan sheshesin kórgendey ókirip baryp bas saldy. Odan arghysyn bilmeydi, esinde joq. Aqkensirikkke qarghyp minip, Qojaqtyng mashinasyn úzaq quypty, biraq quyp jete almaghan eken, ata-babasynan týsip balaghattaghan eken... jylaghan, óksip kóp jylaghan... әskerden tiri oralsam Qojaqtan kek alam dep ant etken, jýregine erimestey bolyp, júdyryqtay múz qatqan... erimeytin bo­lyp... súlulap soqqan kýmbezi mәngige synghan, kýl bolyp uatyla synghan... byt-shyt... byt-shyt... byt-shyt...

Erteninde Anna-apasynyng ýiine bardy. Luiza tósek ýstinde ba­sy tanuly jatyr eken. Núrlandy kórip, kýshpen jymighan boldy. Ózin-ózi ústay almady, búghan deyin búghyp kelgen ynjyq minezding basyna bir tepti de, ghashyghyn qúshaqtap solqyldap jylady.

Nemis qyzy jas jigitting shashynan sipap uatty.

Qyzdyng kózinde de kýnәsiz móp-móldir jas bar edi. Osy kezde ýige kolhozdyng bastyghy jәne auylsovet audannan ertip kelgen bir milisiyasy bar kirip keldi.

- Kak zdorovve dochka, golova ne boliyt?- dedi bastyq. Agronom qyz kózin júmyp, basyn iyzedi.

-  Qojaq itti ústap týrmege qamattyq. Ol endi eshkimge de qol kótere almaydy,- dedi auyl sovetting bastyghy. Luiza tanuly basyn oqys kóterip aldy da, auyrsynyp qayta qúlady. Sodan song analargha estirte:

-  Seychas je otpustiyte ego! Nemedlenno otpustiyte ego!.. On, on ne vinovat, on ny v chem ne vinovat...,- dedi.

Milisioner jigit an-tan. Búdan song nemis qyzy úzyn kirpigin qayta kóterip, tóbege tesile qarap jatty. Taghy da:- Otpustiyte ego, pojaluysta, proshu vas, verniyte emu svobodu... on ny v chem ne vino­vat!- dedi.

Kelgender „myna qyz jyndanghan shyghar" dep sart-súrt shygha jóneldi. Olar ketken song Luiza Núrlandy ymdap qasyna shaqyrdy, betinen sipap, qolyn qysty. Alaqany yp-ystyq eken.

- Nurlanchiyk, poseluy menya, ne stesnyaysya, proshu tebya, pose­luy,- dedi kózin júmyp. Ne isterin bilmey tolqyp qalghan Núrlangha Anna-apasy:- Úyalma sýie ghoy úlym, sýie ghoy,- dedi janaryna úyalaghan jasty jaulyghynyng úshymen sýrtip. Núrlan nemis qyzyn alghash ta, aqyrghy ret sýidi. Luiza:- Spasibo!- dedi. Sonsong búlargha týsiniksiz tilde:

-  Ih liyepte ziy... dedi Nemis qyzynyng osy auylgha kelgeli túnghysh ret óz tilinde sóilegen sózi edi búl.

* * *

Mine, osymen 1955 jyldyng jazynda bolghan oqighany ayaqtaymyn. Búdan song ne boldy deysizder ghoy, búdan song búl auylda pәlendey ózgeris, ne janalyq bolghan joq. Qara dalanyng betine sary ala kilem bolyp tóselgen kýnbaghys orylyp, ornynda dәn tergen qarghalar ghana qalghan... Nemis qyzy tәuirlenip, әl jinaghan song Shynghystaydan mәngilikke ketken - mýldem ketken. Kolhozshylar: әiteuir bir kýni, bir jyly qaytyp oralatyn shyghar,- dep dәmelenip jýr. Soghystan qalghan jaraqaty jazylmaghan qoryqshy Ákim dýnie saldy. Onyng úly Núrlan әskerlik ýsh jylyn ótep býgin qaytyp oraldy tughan auylyna. Jaz shygha qaytyp oralghan Núrlan tughan jerining bir púshpaghyna tabany tie bere múqym Qara dalada, qala berdi әr qazaq ýiining baqshasynda, aulasynda Kýnge qol sozghan sansyz kýnbaghysty kórdi... al, ashyq aspanda nemis qyzy amanatqa qaldyryp ketken alyp kýnbaghystay, ainalayyn Kýn túr... kýlimdep!

Biraq, Núrlannyng mynau appaq dýniyege... ornata bastaghan súlulyq kýmbezi qúlaghan qalpynda qaldy... byt-shyt.

Mynau appaq dýniye...

Peredelkino,  1977 j.

Мобильді қосымшаны жүктеп алыңыз!