3.Danial Ysqaqov

«Alashordashylardyn» tergeu isine tartylghan ekinshi toptyng sonyna ala «Bilәl Sýleevtin, Danial Ysqaqovtyn, Ábdirahman  Múnaytpasovtyng jәne basqalardyn» ýstinen №2370 tergeu isi (keyingi qayta tirkeu boyynsha №06610 is) jýrgizilip, olardyng jauaptary III tomgha tirkelgen. Búl azamattargha naqty aiyp taghylmaghan, tek kórsetindilerde aty atalghany ýshin ghana tergeuge tartylghan. Olardan alynghan súraq-jauaptar da bir-eki protokoldan aspaydy. Olardy aiyptylardan góri kuәlardyng qataryna jatqyzugha bolady. Solardyng biri - Danial Kәkitayúly Ysqaqov.

3.Danial Ysqaqov

«Alashordashylardyn» tergeu isine tartylghan ekinshi toptyng sonyna ala «Bilәl Sýleevtin, Danial Ysqaqovtyn, Ábdirahman  Múnaytpasovtyng jәne basqalardyn» ýstinen №2370 tergeu isi (keyingi qayta tirkeu boyynsha №06610 is) jýrgizilip, olardyng jauaptary III tomgha tirkelgen. Búl azamattargha naqty aiyp taghylmaghan, tek kórsetindilerde aty atalghany ýshin ghana tergeuge tartylghan. Olardan alynghan súraq-jauaptar da bir-eki protokoldan aspaydy. Olardy aiyptylardan góri kuәlardyng qataryna jatqyzugha bolady. Solardyng biri - Danial Kәkitayúly Ysqaqov.

«1931 jyldyng 14 sәuiri. Almaty. PP OGPU-ding 3 erekshe bólimining ókili podpolkovnik Laptev osy kýni tergeuge týsken №23-70 is boyynsha «Tynyshbaev Múhamedjangha jәne basqalargha QIK 58-7, 58-11, 59-3 baptar boyynsha aiyp taghylghandarmen» baylanysy jóninde jetkilikti aighaqtar bolghandyqtan da Danial Ysqaqovty tútqyndau turaly qauly qabyldady. Semey guberniyasynan shyqqan, 33 jasta, Tashkent qalasynyng túrghyny, partiyada joq, joghary bilimdi, Orta Aziya auyl sharuashylyghy institutynyng janyndaghy rabfakting oqytushysy, ýilengen, búryn sottalmaghan, jauapqa tartylmaghan. Qazaq últshyldarynyng astyrtyn úiymyna qatysqan, solarmen birge últshyldyq iydeyasyn nasihattaghan jәne túrghyndardy kenes ókimetining sharalaryna qarsy ýgittegen. QK-ning 12-8 baptaryna sәikes Danial Ysqaqovty  №3470 iste kórsetilgen QK-ning 58-10, 58-11 baptary boyynsha jauapqa tartugha qauly etildi.

Búl turaly GPU-ge qarasty mekemelerdi qadaghalaytyn prokurorgha habarlandy. ATP ókili Saenkomen kelisildi. Rogojiyn».

Anketalyq anyqtama: Danial Kәkitayúly Ysqaqov - Abaydyng tughan inisi Ysqaq Qúnanbayúlynyng nemeresi. Semeyding múghalimder gimnaziyasynda J.Aymauytovpen, M.Áuezovpen qatar oqyghan. «Alashordanyn» Semeydegi «Talap» jas alash úiymyn qúrushy, onyng jarnashysy, «Abay» jurnalynyng demeushisi bolghan. Alashordashylar jappay qughyndala bastaghanda besikten birge ósken dosy Múhtar Áuezov ekeui Tashkentke auysqan. Onda H.Dosmúhamedovpen birge Tashkentte «Sana», «Sholpan» jurnaldaryn shygharugha qatysqan. «Sananyn» jaryq kórgen  alghashqy eki sanynda M.Áuezovting «Bәibishe - toqal» piesasynyng әleumettik astary men kórkem beynelenui turaly «Qorghansyzdar» atty әdeby syn maqalasy jaryq kórdi. Búl sol tústa naqty kórkem әdeby synnyng talabyna tolyq jauap beretin payymdy basylym bolyp tabylady.

Tәrkileu nauqanynda Qúnanbay túqymdary tútastay qughyngha úshyrap, jer audarylghanda olardy Tashkent pen Shymkent manyna jasyryn qonystandyrghan. Oghan «ýsh-tórt jasar halyq jauynyng túqymy», Árham Kәkitayúly Ysqaqovtyng qyzy Minәsh Ysqaqovanyn:

«Shamasy 1929-1930 jyldardyng biri bolar, mening tughan әkem Árham Kәkitayúly "Qúnanbay úrpaghy" bolghany ýshin qughyndalyp, basyna tútqyndalu qateri tóngende Múhtar aghanyng kómegimen (estelik kenes túsynda jazylghandyqtan da Danial Ysqaqovtyng esimin tura ataudan sekemdengen, keyin alghashqy mәtindi ózgertuge Minәsh apay bizge yqylas bildirmedi - T.J.) Tashkent týbinen pana tauyp, sonda qonys tepken eken. Ákemning sonynan izdep barghan anam Saqypjamal 3-4 jasar meni ózimen birge ala ketipti. Bizdi Tashkentte qarsy alghan, pәrenje jamylghan әiel (ol Zina degen apay edi, 1961 jyly kórgenmin) anamdy ózbekting arbasyna otyrghyzdy da meni alyp qaldy (Ákesi Árhamnyng jasyrynyp jatqan jerin syr saqtaudy qaperine ala qoymaghan jas nәresteden jasyrghan - T.J.). Bóten adamnan qorqyp, jylap kele jatqan meni biyik ýiding janynda túrghan eki er adamnyng qasyna әkelgende, aqqúba óndi kisi meni qúshaghyna alyp: "Jylama, men sening aghang Dәkumin. Al myna kisi Múhtar aghan. Qazir seni Mýkәrәma apang ertip әketedi, erteng әke-sheshene ózimiz aparamyz",- dedi. "Aghan, apan",- degen jyly sóz ben aqqúba, qara tory óndi tuystarymnyng beynesi jat jerde birinshi ret kórgendikten be, joq әlde balalyq sezimnen be, әiteuir kýni býginge deyin kóz aldymnan ketpey, saqtalyp qalypty. Jәne Múhtar aghany, tughan aghamyz eken degen әser mening sanamda 1942 jylgha deyin ózgermedi»,- degen (Múhtar Áuezov turaly estelikter. A., 1997 jyl. 200-bet) esteligi tolyq dәlel.

Tashkent qalasynda Múhtar Áuezovpen bir ýide túrghan. Ekeuin de qatar tútqyndap әketkende kóshede qanghyryp qalghan Múghamila Múhtarqyzyn qashan Álkey Marghúlan men Shafik Shokin Almatygha әkep ornalastyrghansha panalatqan adam - Danialdyng әieli, estek qyzy Mýkaramma begim bolatyn.

Danial Ysqaqovtyng shygharmashylyghy qalyng kópshilikke beytanys. Sondyqtan da onyng negizgi enbekterine qysqasha sholu bere ketudi jón kórdik.

Danial Ysqaqovtyng alghashqy әdeby syny "Qorghansyzdar" (Áuezúlynyng „Bәibishe-Toqalyna" tekseru) - degen atpen  avtordyng ózi basqarma mýshesi yaghny shygharushysy bolghan "Sana» jurnalynyng 1924 jylghy №2-3 sandarynda basylghan. Maqalanyng sonynda: «Eger «Bәibishe-toqaldyn» iydeyasy, әserding týri osy aitylghanday dep tanysaq, tekserushining endigi mindeti: jazushynyng ol maqsatyn qanday dәrejede orynday alghanyn, piesanyng kórinisterin, baylanystaryn sol maqsatyna ýilestire alghan, ýilestire almaghanyn qarastyru bolmaq. Endi sony oryndaugha kóshemiz. Daniyal. (Ayaghy bar)»,- dep kórsetilgen.

Jurnaldyng jabyluyna baylanysty maqalanyng sony basylmay qaldy. Qoljazbasy saqtaldy ma, joq pa, әzirge belgisiz. T.Júrtbaydyng alghysózimen 1986 jyly "Qazaq әdebiyeti" gazetinde, sonday-aq "Abay"jurnalynyng 1993 jylghy № 6 sanynda jariyalandy. Al onyng audarmalary mynalar: "Ýlken baqshashynyng ómiri" - A.P. Chehovting әngimesi. 1926 jyly Mәskeudegi Kenes Odaghyndaghy elderding kindik baspasynan 3.000 danamen basylyp shyqqan. "Tórt kýn" - orys jazushysy V.M.Garshinning «Chetyre dnya» degen әngimesining audarmasy. 1926 jyly Mәskeudegi Qazaqstan memleket baspasynyng Kýnshyghys bólimi 3.000 danamen basyp shygharghan. Sonymen qatar G.IY.Serebryakovanyng «Markstyng jas shaghy», polyak-orys jazushysy Bruno Yasenskiyding "Terisin auystyrghan adam" ("Chelovek menyaet koju") atty romandary  1935 jyly D.Ysqaqovtyng tәrjimasymen qazaqsha basylyp shyqqany turaly «Ádeby ómir shejiresinde» («Qazaq Sovet әdebiyetining tarihy». Birinshi kitap, 1967) atap kórsetilgen. Biraq búl eki audarma kitap әzirshe tabylmay otyr. D.Ysqaqovtyng búl әdeby shygharmalary T.Júrtbaydyng qúrastyruymen shyqqan «Alash aqiyqtary» atty jinaqta barynsha jinaqtalyp basyldy.

Abdolla Baytasovpen birigip «Kórkem әdebiyet turaly» maqala jazyp, Sәbittin, Ábdirahmannyn, Qoshkening pikirlerine pikir qosady, Ábdirahmannyng synarjaq pikirlerin synaydy, әdebiyetting últtyq sipatta boluyn qostaydy. Eskerte ketetinimiz, búl maqala osy uaqytqa deyin J.Aymauytov pen M.Áuezovting atyna telinip keldi. "Kórkem әdebiyet turaly" maqalasy - «Enbekshi qazaq» gazetining 1927 jylghy 8-9 tamyzdaghy sandarynda "Ekeu" degen býrkenshik atpen jariyalandy. Keyin "Qazaq әdebiyetinin" 1989 jylghy 3 qarashadaghy sanynda basyldy. Avtorlary  - Jýsipbek Aymauytov pen Múhtar Áuezov dep, eki jazushynyng "Ekeu" degen býrkenshik atpen qol qoyghan erterektegi maqalalaryna sýienip janylys kórsetilgen. Ádebiyet zertteushileri de osy uaqytqa deyin soghan sýienip, qate payymdaular jasap keledi. Naghynda búl - belgili alash mәdeniyetining qayratkerleri, әdebiyet synshylary, audarmashy Abdolla Baytasov pen Daniyal Ysqaqovtyng maqalasy. Osy maqalasy ýshin ekeui de 1930 jyly  tergeuge alynyp, týrmege qamalghan.

Maqala avtory retinde kórsetilip otyrghan J.Aymauytovtyng ózi týrme tergeushilerine bergen jauabynda:

«Ekeu» degen býrkenshik atpen jazylghan kórkem әdebiyet turaly maqalany oqydym. Onyng iyeleri - Baytasov Abdolla men Ysqaqov Danial. Songhy adam ýiirmening baghdary talqylanghan mәjiliske qatysty ma, anyq aita almaymyn, qatysqan boluy da mýmkin. Maqalany men qoljazba týrinde oqydym, ony maghan Tashkenttegi joghary oqu oryndarynyng ne rabfaktyng birinde oqyp jýrgen Shymkenttik studentterding bireui әkep berdi. Oghan deyin men Tashkentke barghanmyn, sonda A.Baytasovpen de, Ysqaqovpen de keziktim, olar maghan: «Enbekshi qazaq» gazetinde kórkem әdebiyet turaly maqalalardyng jariyalanuyna baylanysty biz de maqala jazudy oilastyryp jýrmiz,- dedi. Qashan dayyn bolghan kezde ony maghan kórsetinder, mýmkin men key jerin týzetip berermin dedim. Sol uaghdalastyqtyng jeleuimen ol maqalany әlgi studentter arqyly Shymkentke berip jiberipti. Búl - 1927 jyldyng alghashqy jartysyndaghy qys ailarynyng biri bolatyn. Maqalagha azdaghan ózgeris engizip, múny baspa betinde jariyalaugha bolady degen tilekpen ózderine qayyra joldadym. Maqala gazetke jariyalanghan song ondaghy pikirlerdi tolyq qostaytynyn bildirgen Áuezovting pikirin óz qúlaghymmen estidim. Maqalany men óndep bergennen keyin ony ózge qazaq jazushylary, mysaly, Dulatov qarap shyqty ma joq pa, ol jaghyn bilmeymin. Ol maqalany «Alqanyn» baghdaryn tolyqtay qostaghan dýnie dep men eseptemeymin. Aymauytov (qoly qoyylghan)»,- dep anyqtap túryp kórsetken.

Osy maqala ýshin ekeuine 1937 jyly: "Alqa" jasyryn kontrrevolusiyalyq úiymyna qatysty, kenes ókimetining mәdeniyet turaly sayasatyna qarsy shyghyp maqala jazyp, gazet betinde ashyq pikir bildirdi"- degen jalghan aiyp taghylyp, atu jazasyna búiyryldy. Shyndyqty qalpyna keltiru maqsatynda alashtyng eki azamatynyng basyn bәigege tikken búl maqala naghyz iyeleri - A.Baytasov pen D.Ysqaqovtyng atynan túnghysh ret «Alash aqiyqtary» atty jinaqta jariyalandy. Sonymen, tergeu isine oralayyq.

1931 jyly 14 sәuir kýni tergeushi Lafiulov Danial Ysqaqovtan jauap alghan. Tergeuding negizgi baghyty «Sana» jurnalyndaghy últshyldyq iydeologiyanyn, yaghni, kórkem әdebiyettegi últtyq sana men últtyq kórkem shyndyqtyng nasihattaluyn әshkereleu túrghysynda jýrgizilgen:

«Komissiyanyng jospary boyynsha («Sana» jurnalynyn) ekinshi sanyn jaryqqa shygharu kózdelgen. Týrkhalkomaghartu mekemesining memlekettik ghylymy kenesine qarasty ghylym komissiyasyna qyzmetke kelgenimshe onyng birinshi sany shyghyp ýlgeripti. Mening esimde saqtalghany, ol jurnalda mynaday maqalalar  jariyalandy:

1.GUSOM bekitken, Baytasov qayta qarap shyqqan 1-baspaldaqtaghy mektepterge arnalghan jalpygha ortaq oqu baghdarlamasy.

2. M.Tynyshbaevting «Myrza Edige batyr» (tarihy dastannyng keyipkeri) atty maqalasy jәne qazaq túrghyndarynyng sany turaly keste.

3. Júmabaevting qazaqtyng halyq aqyny Aqan turaly maqalasy.

Últaralyq mejeleuge baylanysty komissiyanyng qaulysymen redaksiya alqasy qúryldy, onyng qúramyna H.Dosmúhamedov, Q.Kemengerov jәne men kirdim. Osy alqa mýshelerine materialdardy dayyndau tapsyryldy. Búl kezde komissiyanyng qolynda jurnalgha arnap әr jerden jiberilgen jәne jergilikti tashkendik avtorlar jazghan materialdar boldy. Kelip týsken materialdardyng barlyghyn komissiyanyng tóraghasy retinde H.Dosmúhamedov qarap shyqty jәne basylugha tiyisti materialdardy sol iriktep aldy.

Jurnal eshqanday da kenes ókimetine qarsy ýgit jýrgizgen joq jәne onday әdeby mindetti aldyna qoyghan da emes. Onyng basty maqsaty - oqu-aghartu salasy boldy, alayda ol kezde qazaq kórkem әdebiyetin baghalauda pikir qayshylyqtary bolatyn, soghan oray basylghan Ghabbas Toghjanovtyng resenziyasyna bola jurnaldy últshyl mekemening qataryna qosty, alayda onda kenes ókimetine qarsy baghyttalghan nemese taza últshyldyqty kózdeytin eshtene de joq bolatyn.

Ol kezde kórkem shygharmany markstik túrghydan baghalay alatyn syn qazaq әdebiyetinde mýldem joq edi. Egerde «Sana» jurnaly naqty taptyq baghyt ústay almasa, onda múny sol kezde qazaq tilinde shyqqan barlyq basylymdargha kinә retinde kórsetuge bolady. D.Ysqaqov».

Al Danial Ysqaqov ózining 1931 jyly 31 sәuir kýngi tergeude bergen jauabynda Halel Dosmúhamedovpen ghylymy sharuashylyq mәselelerine qatysty jii aralasyp túrghandyghyn aitqan. Ekeuining sózderi bir aradan shyqqan. Sol siyaqty Dәuren Túrghynbaevting (sol kezde 45 jasta eken) 1931 jyly 11 mamyr kýngi jauaby da sol mazmúndas.

«1931 jyldyng 17 qyrkýiegi kýngi Daniyal Ysqaqovtan alynghan jauaptyng hattamasy: Tashkentte 23-jyldan túramyn. 26-jyly Qyzylordada komissiyanyng júmysymen bes kýndey boldym. Baytasov sayasy kursqa hat berip jiberdi. Onda búrynghy alashordashylardan eshkimdi kezdestirgemin joq. 24-26-jyldardyng arasynda búrynghy alashordashylardyng ishinen ghylymy komissiyada júmys isteytin Halel Dosmúhamedovpen qyzmet barysynda kezdesip jýrdim. Al kuәgha tartylyp otyrghan Tynyshbaevpen, Qashqynbaevpen qoghamdyq oryndarda ghana óte siyrek úshyrasyp qalyp jýrdim. Men Tashkentte túrghanda Ermekovpen 2-3 ret qana jolyqtym, odan kóp emes. Súraghan mәselege tik jauap beretin shynshyl adam, al onyng ókimetke qarsy pikir aitqany esimde joq. Búrynghy alashordashylardyng Tashkentte úiym qúrghany jәne olardyng Zaky Validovpen baylanysy turaly mýldem habarsyzbyn.

Endi maqalanyng jayyna keletin bolsaq ( kórkem әdebiyet turaly «Ekeu» degen býrkenshik atpen Abdolla Baytasov ekeui birigip jazghan syn maqalany aityp otyr - T.J.) múnda bir týsinispestik bar. Qashan ekenin bilmeymin, Baytasov Abdolla maghan Aymauytov ekeuining atynan maqala jazyp әkelgendigin aityp, sol turaly pikir bildiruimdi súrady. Kórkem әdebiyetti markstik túrghydan taldau tәjiriybem bar bolghandyqtan da oqyp shyghyp, ózimning pikirimdi bildirdim. Key tústarymen kelispeytinimdi de aityp, týzetudi úsyndym. Jandosov Oraz da tanysyp shyghyp, biraz uaqyt ústady. Arada nedәuir uaqyt ótken song maqalany mening kózimshe qaytadan kóshirip shyghyp, avtorlyqqa meni de qosyp, «Ekeumizdin» atymyzdan shyghardy. Múnyng jónin súraghanymda Baytasov: «Maqalany oqyp shyqqan Aymauytov: ekeuinning atynnan shyghara berinder, pikir ekeuindiki. Men qosylmay-aq qoyayyn - dep kenes berdi. Ishinde sening týzetkendering men pikirlering bar bolghandyqtan da sening atyndy da qostym. Onda túrghan eshtene joq», - dep jauap berdi. Búl maqala 26-jyly ne 27-jyly jaryq kórdi.

«Alqa» әdeby ýiirmesine baylanysty aitarym mynau: 26-jyldyng qarsanynda Baytasov mening pәterime mening ýide joq kezimde «Alqanyn» baghdarlamasyn tastap ketipti. Eshkim eshtene týsindirgen joq. Jarghy bizding ýide biraz jatty. Men oghan eshqanday mәn bergemin joq. Ekeumiz búryn da birlesip júmys istep, kitaptar audarghamyz. Bir apta ótken song ol menen «Alqa» әdeby ýiirmesining jarghysyn mening oqyghan, oqymaghandyghymdy súrady. Odan bizge keletin qanday payda bar ekenin súraghanymda: Mәskeulik studentter úiymdastyrypty. Mәskeude әdeby ýiirmelerding baghytyn negiz etip alypty - dedi. Men jarghyny oqyp shyghyp, pikirimdi aitugha kelistim. Odan basqa eshqanday uәde bergemin joq. Jiyrma kýndey mening ýiimde jatty. Qarap shyghugha múrsham bolmady. Ol taghy da men joqta ýige kelip, endigi oqyp bitirgen shyghar degen oimen jarghyny alyp ketipti. Men jarghyny oqyp ýlgermegenimdi aittym. Biraz uaqyt ótken song ol maghan: ýiirmeni qúrudy eshkimde qoldaghan joq - degen maghynada Júmabaevqa hat jazyp jibergenin aitty.

Ádilevpen men ghylymy komissiyada qyzmet istep jýrgende tanystym. Ol da sonda júmys isteytin. Birde ol Halel Dosmúhamedovten demalys súrap, Tashkentten ketip qaldy. Sodan keyin men onymen Qyzylordada Qazaq teatrynyng diyrektory bolyp jýrgen kezinde bir ret qonaqta boldym. Qonaqta Baytasov, Kemengerov jәne ...(aty-jóni tanylmady) boldy. Sodan keyin kezdesuding sәti týspedi (Qoly qoyylghan)».

Mine, D.Ysqaqovtyng «qylmysy» da, jauaby da osy. Tek tergeuding mysyn qayyru ýshin ózining «Kórkem әdebiyet turaly» maqalagha qatysyn jenildetip bayandap otyr. Al ay boyy ústaghan «Alqa» baghdarlamasyn oqymadym degeni - jorta jauap. Sonsha kólemdi de emes jәne pikir bildiruge niyettengen maqalany oqymauy mýmkin emes. Qalay bolghan kýnning ózinde Danial Ysqaqovtyng aiyby tolyq dәleldenbeydi. Osyghan oray Mәskeu tergeushileri:

«PP OGPU-ding Qazaqstan boyynsha ókiline: Ermekov Álimhandy ... Ysqaqov Danialdy ... jauapqa tartqan №2107 isti OGPU-ding kollegiyasynyng 32 jylghy 3 nauryz kýngi qaulysyna sәikes qosymsha tergeuge jiberip otyrmyn»,- degen (III tom, 205-bet) ilespe hat joldaghan.

Qosymsha tergeu de kýtken nәtiyjeni bermese kerek. Amalsyz keybir aiyptalushylardyng ýstinen jýrgizilgen tergeu isin toqtatu turaly:

«... Omarov Uәlihan, Sýleev Bilәl, Ysqaqov Daniyal týrmeden bosatylsyn. (Qoly)», - degen Qauly qabyldaugha mәjbýr bolady.

Qúryghyna týskendi qútqarmaytyn  kәnigi tergeushiler Qaulynyng sonyna: «Baqylaugha alynsyn», - degen búryshtama qoyyp, oghan jenil ghana «qarghybau taghyp» qoya bergen.

Qúpiya baqylau mekemesine berilgen búl núsqau, yaghny «Balizaktyng shegiren bylgharysy» 1938 jyly túzaqqa ainaldy. Danial Ysqaqov Almatyda ústalyp, jazagha tartyldy. Qosymsha әfsanalyq derekterge qaraghanda Danial Ysqaqov atylmaghan, 1945 jyly aidauda jýrip dýniyeden qaytqan-mys. Úrpaqtarynyng shejiresinde de solay kórsetilgen. Oghan ójet minezdi, ótkir tildi, Kәkitaydyng kishi әieli Biybi azapty jyldary bauyryna basyp, «kekshil, ókpeshil, qaydaghy-jaydaghy әngimeni qúlaghyna qúiyp alatyn, ókpe-nazdy keudesine úyalatqan», zayyrly ústaz Minәsh Árhamqyzy Ysqaqovanyng esteligindegi Danialdy bauyryna basqan Biybi apagha Múhtar Áuezov aitqan bir sózding astary negiz bolghan. Týrmeden bosaghan song da Múhtar men Danialdyng arasy ajyramaghan.

Minәsh Árhamqyzy: «1935 jyly anam Saqypjamal qaytys bolyp, әkem ekeumiz Almatydaghy Dәku (Danial) aghanyng ýiine keldik. Sonda Múhtar agha Dәku aghamen qazirgi Qúrmanghazy kóshesinde qarsy esiktes kórshi túrdy. Astanagha kelgen song men ondaghy 12-shi mektepte oqydym. Dәku aghalardyng ýiine barghanda Múhtar agha ekeuining qatar jýrip, qatar otyrghanyn jii kórgendikten bolar, men ol kisilerding aldynda erkin jýrip, erkin sóileytinmin. Dәku agha óte bauyrmal, balajan adam edi. Meni "jetim" dep ayalay ma, әiteuir erekshe jaqsy kórushi edi.

Sol kezde Dәku aghanyng ýii tolghan jetim balalar edi. Shaghatay, Shynghystay, Saida, Zәken, ózining Dinar, Roza, Marat atty balalary úzyn as stolynda qazday tizilip otyratyn edik. Áyeli Mýkaramma sheshemiz birimizding shekemizden shertpey tamaqtandyratyn. Qazan qalasynyng uniyversiytetin bitirgen, últy bashqúr bolugha tiyis, ózining últ tilin syndyrmay, as ishkende asyqpay, sóilemey, qasyq, shanyshqyny dúrys ústap otyrugha kónil bólip: «Ash ishkәnnә shashmaghyz, boyyghyzgha sinim, qolyghynyzdy juyghyz», t.b. dep týsindirip, tәrbiyelegen, kórkine sanasy, mәdeniyeti jarasqan, óte sabyrly, iman jýzdi, dauysyn kóterip sóilemeytin, qonyr ýndi, aqyldy ana edi. Ashyq kýnde jay týsip, Dәku agha tútqyndaldy, ózin tergeu oryny shaqyryp, jer audardy. Dalada iyesiz qalghan ýsh balasyn Tashkentte túratyn apasy Mәrziya azar jinap әketipti. Talay qorlyq, zorlyq kórse de qajyrlyqpen ýsh balasyna joghary bilim әperdi. Dinar, Roza Almatyda oqydy. Marat Moskvadaghy Lomonosov atyndaghy uniyversiytetti bitirgen. Matematika ghylymynyng kandidaty. Qazir bәri de zeynetker, Almatyda túrady. Mýkәrәmma, Mәrziya apaylar Tashkentte túryp, úzaq jasap qaytys boldy...

Sodan... 1945 jyly Abay atamyzdyng 100 jyldyq toyy halyqtyng bir quanyshty, bir qayghyly kezeninde ótti. Sebebi ýiinen soghysqa attanghan 2-3 azamatynyng birde-biri tiri oralmay, jerge qarap qalghan shanyraqtaghylar da, maydannan jarymjan bolsa da tiri oralghanyna tәubә etken otbasylar da kóp bolatyn. Soghan qaramastan býkil el Abayday dana babasynyng toyynan ruhtanghanday, boylaryna kýsh alyp, qayau kónilderi kóterilip serpilgendey edi. Osy toygha әjem Biybi Pavlodardan arnayy shaqyryldy. Ol kezde әkem Qasqabúlaqta túrghandyqtan, ýlken apam audan ortalyghyndaghy mening ýiime týsti. Atam Orazmaghanbet pen enem Ýmitay әjemdi qúshaq jaya, jylap, kórisip qarsy aldy. Anyq biletinim, bizding ýy - men kelin bop týsken osy Bayzaq by baba shanyraghymen búryn da qúdandaly, syilas adamdar eken. Ájem eskilik saltty óte qatang saqtaytyn, imanjýzdi adam edi. Ol kisi óte jaqyn bolmasa da kisi attaryn tergep, Qúnandy - kýzeme, Torghaydy - shyryldauyq, Topaydy - asyq atty dep kýlkige batyratyn. Búl joly da sol saltyn saqtap, tórge salynghan kórpege jetelegen eneme: "By atamnyng tórine shyghyp, aljydy dep oilaysyndar ma?",- dep ortadaghy tósekke arqasyn sýiep otyrdy.

Ótken kýnderdegi quanysh, ókinishterin aitysyp, birde jylap, birde kýlisip jatqan mezette ýige dauystap sәlem berip, Baltash agha (Baltaqay Tolghanbaev) men әkem jәne Múhtar agha kirip keldi. Múhtar agha kirgen bette jiti basyp, tósek janynda otyrghan әjemdi: "Kishi apa!"- dep qúshaqtay aldy. Ájem sәl tanyrqap: "Janym-au, Múhtarsyng ba?" - dep mandayynan sýidi de: "Múhtar-au, Dәkuim qayda, Dәkuim?",- dep zarlap jylap qoya berdi. Oqys oqighadan úyalyp kalghan men: "Áje, әje qoyynyz",- dep aiyrayyn desem, Múhtar aghanyng da kózinen ystyq jas monshaqtap túr eken. Men keri qaray serpildim. Osy kezde әkem tayap kelip: "Jeneshe, sabyr etiniz. Múhtardyng ortamyzda tiri jýrgenine tәube deyik. Abay atasynyng 100 jyldyq toyyn toylatyp, toz-toz bop ketken úrpaqtaryn jan-jaqtan jinatyp, bastarynyzdy qosyp jatqan, mine, osy Múhtar. Basqanyng qolynan búl is kelmes edi",- dedi. "Múhtardyng tirshiligi",- degende әjem dauysyn kóterip: "Men Múhtargha nege tiri jýrsing dep otyrmyn ba? Tel qozyday qatar jýretin synaryng Dәkuim qayda dep súrap otyrmyn ghoy",- dep alyp: "Momynym-au, aqkónil, aqbotam, anqauym Dәkuim-au",- dep taghy bozday jóneldi.

Sol sәtte Múhtar agha oryndyqtan qayta kóterilip: "Kishi apa-au, Dәku tiri ghoy, tiri. Bir sәule, bir ýmit bar, az kýngi beyneti bolar",- dep әjemdi qayta qúshaqtady. Ájem jylauyn tez tiyp: "Auzyna may qúlynym, qapasta qamyqqan qaraqtarym-ay, beyneti eshteme etpes, qúday-au tiri kórsete gór...",- dep Múhtar aghany qúshaghyna alghansha, ol kisining saghynyshy men jastyq shaqtaghy ana kókiregin ansaghanynan ba, auzyn toltyra: "Kishi apa-au, Kishi apa",- dep mandayyn әjemning keudesine tósep erkelegendey bolghanda Baltash agha әzildep: "Múhtar, bizge de birdene qaldyr, Biybi әje bizding de anamyz ghoy",- degende ýidegiler du kýlip, kónilsizdik serpilip, kónil ornyghyp qalyp edi.

Ájem - Kәkitay atamnyng ekinshi әieli bolghan. Osyghan oray aghayyndarymyz ol kisini "Kishi apa" atandyrghan. Dәku agha osy әjemning bauyryndaghy menshigi eken. Semeyge jii qatynap, barlyq qajetterin ótep, erkeletip ózi tәrbiyelepti. Áriyne, әjemning sol qamqorlyghynan Múhtar agha da qúr qalmaghany anyq»,- dep eske alady (sonda, 200-203better).

Úrpaq arasyndaghy tylsym qúpiyalardy tarqatu әdepsizdik bolar. Degenmen de Minәsh apaydyn: «Múhtar aghany, tughan aghamyz eken degen әser mening sanamda 1942 jylgha deyin ózgermedi» jәne «Múhtar agha oryndyqtan qayta kóterilip: "Kishi apa-au, Dәku tiri ghoy, tiri. Bir sәule, bir ýmit bar, az kýngi beyneti bolar",- degen sózderding astarynda taghdyrly túspal jatqanyn eskerte ketemiz.

Kengirbay biyding batasymen Yrghyzbaydyng túsynda «shynjyr balaq, shúbar tóstik» qonghan, taghy da sol batanyng jorymy boyynsha: «Toghyz ata bolghanda, toz-tozala bolmaqpyz», - degen Áubәkir Qúnanbaevtyng «Elimen qoshtasuyndaghy» ayan shyndyqqa ainaldy. Yrghyzbaydyn, Qúnanbaydyn, onyng ishinde Abaydyng túqymdary toghyzynshy buynda «toz-tozala boldy». Sonyng biri - Danial Kәkitayúly Ysqaqovtyng alash iydeyasy jolyndaghy keshken tauqymeti osynday.

4.Qoshke Kemengerov

Tergeuge tartylyp, biraq súraq astyna az alynghan, kórsetindileri de shaghyn alash azamatynyng biri - Qoshke Kemengerov. Múnyng basty sebebi: jalpy tergeu isi ayaqtalyp qalghan, aldynghy toptaghylardyng isteri Mәskeuge jiberilip qoyghan. Keybir adamdardyng qylmysty isteri dәleldenbegendikten de ol jaqtan tergeu isteri keri qaytarylyp jatqan. Tergeu barysyna osy jayt ta әser etse kerek.

Anketalyq anyqtama: Qoshke (Qoshmúhamed) Kemengerov - 1896 jyly 15 shilde kýni tughan. Omby veterinarlyq-felidsherlik mektebining eki klasyn bitirgen, Omby auyl sharuashylyghy uchiliyshesin tәmәmdaghan, Tashkenttegi Orta Aziya memlekettik uniyversiytetining medisina fakulitetinde oqyghan, aspiranturagha týsken. Qazaq túrmysy turaly kórkem shygharmalardyn, kósemsózderdin, tarihy zertteulerding avtory. Túnghysh qazaq drama teatrynyng sahnasy 1926 jyly 11 qantarda Q.Kemengerovting «Altyn saqina» atty piesasymen ashylghan.

Ádebiyetting últtyq sipaty men taptyq ústanymy turaly baspasózde Q.Kemengerovting «Kórkem әdebiyet turaly» ( «Enbekshi qazaq», 1926 jylghy 1 jeltoqsan), «Sәbitpen aitysty doghardym» («Enbekshi qazaq», 1927 jyl, 30 qantar) atty maqalalary jariyalandy. Ol Sәbit Múqanovtyng «Kórkem әdebiyet turaly» («Enbekshi qazaq», 1926,14-15 qazan), «Kórkem әdebiyet turaly qorytyndy pikirlerim» atty maqalalaryna pikir qosu retinde jazylyp, «Qyzyl Qazaqstan» jurnalynyng 1927 jylghy №2 sanynda jariyalandy. Sodan keyin túnghysh ret arab qarpinen krill qarpine qotarylyp, T.Júrtbay qúrastyrghan «Alash aqiyqtary» atty jinaqta basylym kórdi.

Oghan osy maqalasy ýshin:

«Kenes ókimetining mәdeniyet maydanyndaghy sharalaryna baspasózde qarsy shyqty, astyrtyn «Alqa» úiymyna qatysty»,- degen aiyp taghyldy.

Qoshke Kemengerov 1930 jyly 17 qyrkýiekte M.Áuezovpen, M.Kýderinmen bir kýni tútqyngha alyndy.

«Qazaqstandaghy birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng tótenshe ókilettigining janyndaghy ýshtikting 1932 jylghy 20 kókek kýngi mәjilisining № III/k mәjilishatynyng kóshirmesi:

Tyndaldy: № 2370-is boyynsha: ... Kemengerov Qoshmúhamedti, Búralqiyev Mústafany QK 58/10, 11-statiyalary boyynsha jauapqa tartty».

Alayda úzaq uaqyt naqty aiyp taghylmay, súraqqa tartylmay kelgen. Oghan Dihan Qamzabekúlynyng jariyalanymyndaghy tómendegi jauap tolyq dәlel:

«QSR-yndaghy OGPU basqarmasyna tergeude jatqan Qoshmúhamed Kemengerúlynan  Mәlimdeme

Jazyqsyz abaqtyda otyrghanyma, mine, 10 ay ótti. Maghan Qylmys Kodeksining 58 (11-7) baby boyynsha aiyp taghylypty. Biraq men ózimdi kinәli sanamaymyn. Kenes ókimetine qarsy kýresu ýshin jekebasylyq nemese qoghamdyq sipattaghy salmaqty negiz bolu kerek. Mende onday jaghday bolghan emes, naqtyraq aitsam, múghalim kezimde materialdyq túrghydan tolyq qamtamasyz etilgen edim, búghan qosa Shyghystanu fakulitetining aspiranty retinde maghan ghylymy perspektivalar ashylghan-dy. Qoghamdyq sipattaghy negizde Kenes ókimetine qarsy bolu degen - qarajýzdilerding reaksiyalyq әreketterin, úly derjavalyq shovinizmdi qayta jandandyru. Múnday qaskýnemdikti kim jaqtaydy? «Alash Ordanyn» basshylyghyndaghy burjuaziyalyq-últtyq qozghalyspen baylanysymdy 1919 jyldyng basynda ýzgenmin. Sodan bastap men ózimdi ilgeri úmtylghandardyng qataryndamyn dep esepteymin, múny jariyalanghan enbekterim (dúrystap audarylyp, týsinik jasalsa) rastaydy. Últshyldyq dýniyetanym qaldyqtarynan 1922 jyly, Qazaqstandaghy kollektivtendiru men taptyq aiyrylym qatang bastalghan uaqytta birjolata qútyldym.

7 jyl ishinde men Tashkentte týrli oqu oryndarynda sabaq berdim. Osy uaqytta menen dәris tyndaghan shәkirtterding qaysysy bolsyn sabaq ýstinde kenes ókimetine qarsy oy bildirgenimdi aitsa, ózimdi aiypty sanar edim. Maghan Shyghystanu fakulitetining eki studenti jala jauyp, kuәlik berui mýmkin dep oilaymyn, óitkeni olar ózderining jeke karierasynyng jolynda meni bәsekeles dep payymdaushy edi. Jyl sayyn jazda qymyzben emdelu ýshin men Sibir ólkesindegi auylyma baramyn. Eger tughan auylymdaghy bireu meni kenestik sharalardy búzdy, keneske qarsy ýgit jýrgizdi dese, ózimdi aiypty sanar edim. Qayta men tughan elimde egindi keneytuge, jayylymdy jaqsartugha, kolhoz qúrugha yqpal jasadym. 10 ay ishinde maghan shimirikpesten jala japqandarmen jýzdestirmeudi zansyzdyq dep esepteymin. Men Sizderden óz qolymmen jazghan kuәlikterime ghana nazar audarularynyzdy súraymyn. Tashkentte tergeushi Aghabekovke bergen jauabymdy birjaqty dep sanaymyn. Óitkeni ol: qaranghy karserge salamyn, tipti atqyzamyn - dep qorqytty. Men III dәrejeli tuberkulezben auyramyn, múny anyqtaghan komissiyanyng 2 shildede bergen aktisi bar. Olar meni I-toptaghy invalid dep tapty. Abaqtynyng auyr jaghdayynda tuberkulezding saldarynan erte jan tapsyruym mýmkin.

Mening osy aitqandaryma nazar salyp, emdelu ýshin bosatularynyzdy ótinemin. Tipti bolmaghan jaghdayda qolhat berip az-kem sauyghyp alsam deymin.

17 shilde, 1931 jyl. Almaty abaqtysy» (Q.Kemengerúly. Shygharmalary. Qúrastyrghan D.Qamzabekúly. A.Alash. 2005 199-200 better).

Búl kórsetindi eshqanday derektik salystyrulardy qajet etpeydi. Barlyghy da tergeu barysyndaghy oqighalardy qamtidy. Tek Aghabekovting tergeushilik pen qosa tergeuge tirkelgen hattar men tilshelerdi, jekelegen maqalallardy audarumen ainalysqanyn da eske sala ketemiz.

Osydan tura eki ay keyin, 1931 jyldyng 17 qyrkýiegi kýni Qoshmúqamed Kemengerov taghy da jauapqa shaqyrylady. Búl joly tergeushiler tútqyndalghan adamdardyng kórsetindilerine jýginip naqty súraqtar qoyghan. Soghan oray:

"23-jyly men Qyzylorda qalasynda bolyp, ghylymy aghartu júmysyna qatysty mәselelermen ainalystym. Ol kezde men Tashkentte túratynmyn. Ysqaqovtan súrasanyzdar da aitar, ol uaqytta Ermekov te, Baytasov ta Tashkentte túrghan emes, sondyqtan birge jýrgen emespiz.

Júmabaevpen eshqashanda hat jazysqan emespin, ishinara Baytasovpen hat almasyp túrdyq. Songhy adam maghan Tashkentte: kenes platformasyna negizdelgen jazushylardyng «Alqa» әdeby ýiirmesin qúrmaq eken. Oghan partiyada joqtar da, kommunister de qatysa alatyn kórinedi. Ýiirme assosiasiya retinde resmy tirkelgen jәne júmys istep jatqan siyaqty - dedi. Platformanyng jarghysymen tanysyp shyqtym. Men ol kezde materialistik ilimmen tanys emes edim, sondyqtan da baghdarlama jalpy alghanda oryndy siyaqtandy. Men ony qazir oqysam, onyng marksizmmen aradaghy qayshylyghyn angharghan bolar edim. Búl 25-jyl bolatyn. Sәrsen men Jәken: assosiasiyagha kommunister de, partiyada joqtar da qatysady. Pikir bildiriniz - degendi aitty. Biraq ta búl mәsele jóninde eshkimmen hat almasudyng reti kelmedi. Onymen tanysqanym turaly tizimge qol qoydym ba, joq pa, bilmeymin, naqty esimde qalmapty. Baytasovtyng Smaghúl Sәduaqasovqa baghdarlamany kórsetkenin bilemin. Men onymen búl mәsele tónireginde әngimelesken emespin. Múnyng barlyghy jay ghana sóz kýiinde qaldy, eshqanday otyrys bolghan joq.

(...) Baytasov maghan: 21-jyly Zaky Validovting Tashkentke kelip, qazaq últshyldarymen kezdeskenin aitty. Búdan basqa eshtene bilmeymin. Qazaq últshyldarynyng tónkerisshil úiymy turaly eshtene estigemin joq, bilmeymin de. Al Tynyshbaevting ónin bilgenimmen de, ózimen tanys emespin. Áleumetshilerding úiymyna eshqashan mýshe bolghan emespin jәne ol turaly eshtene bilmeymin»,- dep jauap bergen.

Búl jauapqa da terendep, ne taratyp týsinik berip jatudyng qajettigi joq siyaqty. Óitkeni, múndaghy negizgi aitylghan mәseleler M.Júmabaevtin, J.Aymauytovtyn, M.Áuezovting jauaptarynda tolyq taldanghandyqtan da qaytalap jatpaymyz. Eki jylgha sozylghan tergeu:

«... 8. Kemengerov Qoshmúhamedti - bes jyl merzimge konslagerige jiberuge, ony sonsha merzimge jer audarumen auystyrugha... sheshim qabyldaumen» ayaqtaldy.

Áriyne, búl sheshim emes - sot ýkimi edi.

Tergeu tigindisine qattalghan, tintu kezinde tәrgilengen, jogharyda kórsetilgen D.Qamzabekúlynyng basylymynda jariyalanghan eki hatty Q.Kemengerúlynyng tergeudegi jauabyna tikeley qatysty bolghandyqtan da jәne olardyng arasyndaghy qarym-qatynasty anyqtaytyndyqtan da nazargha úsynamyz.

Birinshi hat, Q.Kemengerúlynyng 1931 jyldyng 17 qyrkýiegi kýngi jauabynda: «Júmabaevpen eshqashanda hat jazysqan emespin, ishinara Baytasovpen hat almasyp túrdyq»,- dep atap kórsetken Abdolla Baytasovqa arnalghan. Al A.Baytasov turaly maghlúmattar «Jetilmegen elding balasy» atty tarauda berilgen bolatyn.

«Ghabdolla dos! Jaghdayyng qalay? Orynborgha qaytip jettin? Qazaqstandaghylardyng hali ondy ma? Qaytar saparynnyng aldynda jolygha almaghandyghymnan, búl hatty tezdete jiberip otyrmyn. Jyl basynda Qazaqstan memlekettik baspasy auyl sharuashylyghynan oqulyq jaz dep qolqa salyp edi. Men osyny oilastyryp, kerekti materialdardy qorytyp jatyrmyn. Baspadaghylar múny qashan basa alady eken, sony bilshi.

Ekinshi ótinishim: Gosplangha soq, Smaghúlgha jolyq. Biz taraptan qanday kómek qajet ekenin bil. Onyng bizge qanday jәrdemi kerek ekenin de ait. Smaghúlda qabilet te, jýrek te bar. Mening búghan onymen "Jas azamatta" istes bolghan kezde kózim anyq jetti.

Týrkistan mәselesi turaly ondaghylar qanday sheshimge kelgenin de súrashy. Eki oblys Qazaqstangha qosylsa, qazaq mekemelerining jayy ne bolmaq? Tashkentti astana etu mәselesi de kóterilip edi ghoy.

Hat jaz. Jaraydy, sau-salamatta bol! Qúshaqtasyp kóriskenshe. Bauyryng Qoshke. 13.IÝ. 1924 jyl».

Osy hatqa jәne onyng mazmúnyna ghana emes, Abdolla Baytasovqa qaratyla jazylghan M.Dulatovtyn, M.Júmabaevtin, J.Aymauytovtyn, D.Ysqaqovtyn, E.Bayghasqinning tigindidegi hattary men tilshelerine, ilespelerine jýginsek, onda osynau alash oghlanynyng - Abdolla Baytasovtyn el senimine kirgen, júghymy bar, syr bólise alatyn, «dosy kóppen - syilasqan, dosy joqpen - syrlasqan», búiymtaydy tiyanaqty oryndaytyn yqtiyatty ekeni anyq tanylady. Onyng osy minezin ashu ýshin de Q.Kemengerovting hatyn kópshilikke qayyra úsyndyq.

Al kelesi Dinshe Ádilevke joldanghan hattyng qazaq óneri tarihyna tikeley qatysy bar. Óitkeni, Dinshe Ádilev - Qazaq teatrynyng túnghysh diyrektory, al Qoshke Kemengerov - teatr shymyldyghyn ashqan túnghysh piesanyng avtory. Demek olardyng arasynda ózara shygharmashylyq baylanys boluy zandy. Ombydan tanys, ózara shymshyma qaljyny bar, erkin sóilesetini hattyng mәtininen anyq angharylady. Oqu-aghartu komissariatynda mәdeniyet pen jastar isi jóninde úiymdastyru salasymen ainalysyp, Dinshening «alash isi ýshin jan ayamay ter tógip jýrgen kezi» (Dinshening óz sózi).

«Dinshe bauyrym! Densaulyghyng jóninde, qyzmetinning óskeni turasynda estidik. Áli kýnge sýr boydaq jýrgenindi de bildik. Meyli, әzildi qoyalyq. Iske keleyik.

Ghúmyrynda talay tarihty bastan keshirding ghoy sen. Mening eptep qalamdy ermek etetinimdi bilesin. Sening sonau Qiyr Shyghys saparynnan bastap qazirgi ómirine sheyin tereng tanysqym keledi. Qanday maqsatpen kommunizm jolyna týstin? Búl joldan nege auytqydyn? Jәne ózing kórgen uaqighalar haqynda, saparlas, qarym-qatynas jasap jýrgen dostaryng turaly qysqasha aqpar ber. Jalqaulanba. Uaqytyndy ból. Ómirding aldynda әiteuir esep beruimiz kerek qoy. Men qazaq ziyalylarynyng ómiri jóninde roman jazugha otyrdym.

Eger Týrkistandaghy erliktering turaly hatqa jaza almasan, onda auyzsha ait. Bir jerde kezdeseyik. Qazaqstannyng dýmdi degen qayratkerlerine minezdeme ber. Osy ótinishimdi ayaqsyz qaldyrma. Ózine senemin.

Niyettes tileushing hәm dosyng Qoshke. 16.III.1925 jyl».

Hattyng mazmúnyna qaraghanda, «Altyn saqina» piesasyn sahnagha qoi ýshin emes, M.Sholohovtyng «Tynyq donyndaghy» Grigoriy Melehovtyng taghdyryna úqsas «partizannyng ómirinen» roman jazugha niyet etkendikten qolyna qalam alghan. Jalpy, Dinshening taghdyryna sol tústaghy M.Dulatov, J.Aymauytov, S.Seyfulliyn, S.Sәduaqasov siyaqty jazushylar shygharmashylyq yqylas tanytqan. Sonyng ishinde derek retinde rastalyp otyrghany osy Qoshke Kemengerov qana. Áriyne, búl tilek - tek tilek kýiinde qalghan. Romannyng qanday dәrejede oryndalghany, qoljazbasynyng taghdyry, biymәlim. Búdan keyingi ekeuining de ómiri alasapyrangha aralasyp ketkendikten de búl taqyrypqa qayyrylyp soghugha múrshalary bolmauy da mýmkin.

Qalay degenmen de, aragha bir jyl salyp baryp, 1926 jyly 12-qantar kýni qazaq drama teatrynyng sahnasy Dinshe Ádilev diyrektor bop túrghanda Q.Kemengerovting «Altyn saqinasymen» ashylghan. Búl eki adamnyng da attary qashan tәuelsizdik alghansha jartylay jabyq kýide bolghandyqtan da, alghashqy premiera Múhtar Áuezovting «Enlik-Kebegine» tiyesili bolyp keldi. Bar aitarymyz, jogharydaghy hat ekeuining arasyna bir nәzik baylanys ornatqany anyq.

Jalpy, Qoshke Kemengerovting tabighy bolmysynan dәrigerlik pen jazushylyq ónerdi nәzik baylanystyryp túrghan sezim sәulesi anyq angharylady. Ony Almatynyng týrmesinde jatqanda eldegi jaryna jazghan:

Ashyghyp ýsh kýn boldy jattym tózip.

Jatyrmyn jas ómirden kýder ýzip.

Jan jarym, janday kórgen ýsh qúlynym,

Qalasyng әlde kimge kózing sýzip, -

degen ýshbu óleninen týisinuge bolady.

Búl bolmys - osy tekke qatysty tektik týzilim de siyaqty. Óitkeni sezimin kórkem jetkizuge úmtylu Qoshkening balalarynyng ghana emes, onyng nemeresining de, ózge emes, óz shәkirtimiz, ata múrasyn tiyanaqtap jinap jýrgen Qayyrbek Kemengerding boyyna da sol qasiyetting tumysynan bitkenin sezindik. Taghdyrly tekting otbasynyng keyingi taghdyry turaly maghlúmatty aty atalghan Qayyrbek órenning «Ombyda oqyghan qazaqtar» atty jinaghyndaghy «Jan jarym, janday kórgen ýsh qúlynym» degen essesinen alynghan ýzindi arqyly jetkizemiz.

Q.Kemenger: «Joldasy tútqyndalghannan keyin Gýlsim ýsh balasyn alyp 1930 jyldyng kýzinde Ombygha oralady. Qayratty kelinshek jol jónekey talay azap shegip, kýieui tuyp-ósken Qarjas aulyna jetedi. Gýlsim bir uaqytta Qoshkening әkesi Dýisebay qajynyng qarjysyna salynghan Qarjas mektebine balalaryn qaldyrady da, ózi qolyndaghy altyn jýzik, bilezikterin satyp Almatygha ketedi. Almatygha jetken son, abaqtyda jatqan serigine kýnde tamaq tasyp, onyng kónilin sergitip, joldasymen tar kýnning tauqymetin birge tartady.

Almaty abaqtysynan Qoshke Kemengerúly 1932 jyly Ortalyq Resey jerine, Valuyky degen qalagha jer audarylady. Tughan jerden alysqa aidalyp bara jatqan jan serigin Gýlsim búl joly da jalghyz qaldyrghan joq. Ayauly jar aidaugha joldasymen birge ketedi. Alayda Qoshke qasyna otbasyn tolyq almaydy. Ol ózimen birge Gýlsim men eki qyzyn ghana alyp, Narmanbetti auylyndaghy aghasyna jәne bir Allagha amanat qylyp tapsyryp ketedi. Aydaudaghy auyr túrmysta kýn ne bolady degen qauipten bolsa kerek, Qoshke taghy birneshe jyl úlynan aiyrylugha mәjbýr bolady.

Áke-sheshesi erkeletip Nartay dep ketken Narmanbet Qarjasta 1935 jylgha deyin Qoshkening aghasy Qúlmaghambetting qolynda qalady. Aydaudaghy kesilgen merzim ayaqtalyp, auylyna oralghan otbasyn jasy segizge jetip qalghan Nartay jatyrqaghan sezimmen qarsy alady. Birneshe jyl kórmey, kónili suyp qalghan jas bala tuystaryn biraz uaqytqa deyin tanymaydy. Áke-sheshesi qansha bauyryna tartsa da, Nartaydyng múzdap qalghan jýregi birazgha deyin jibimeydi. Valuyky jerindegi ómir sol uaqytta jasy eseyip qalghan Qoshkening ýlken qyzy Zayranyng esinde jaqsy saqtalghan.

Qoshke otbasy bayaghy Tashkentten keyin endi ghana bir shanyraqtyng astyna jinalghanday bolady. Ayauly ata-ananyng ayasynda ýsh bala endi ózderin baqytty sanady. Sanalary kirip qalghan olargha aldaghy eki jyl ómirlerindegi eng bir tamasha kez boldy. Qoshkening jary Gýlsim de: "Ótken ómir ótti, bәri qayyr. Qorlyq pen qiyndyq kórgen bes jyl ishinde ólmey tiri qaldyq, Allagha shýkir. Endigi ómirimiz jarqyn bolsa eken",- dep bolashaqqa aq ýmitpen qaraghan edi. Qoshke aidaudan kelgen jyly Omby oblysynyng Sharbaqkól degen eldi mekenining audandyq auruhanasyna dәriger bolyp júmysqa túrady.

Sharbaqkól óniri - ózining naghashy júrtynyng eli bolghandyqtan, Qoshkege jat jer emes edi. Ayauly azamat jergilikti halyqty emdep, kópshilikting alghysyna bólenip jatty. Qoly bosaghan kezde bayaghy ermegi - qolyna qalamyn alyp, zaman aghymy turaly, әdebiyetting baghyt-baghdary jayynda mazalaghan oilaryn hatqa týsirip jýrdi. 1937 jyly qyzy Zayragha: "Amandyq bolsa, Almatygha baramyz. Men roman jazyp ayaqtadym. Sony baspagha jetkizu kerek",- degen eken. Ókinishke oray, Qoshke tútqyndalghannan keyin, onyng barlyq qoljazbalary iz-týzsiz NKVD kabiynetterinen qaytpady.

Bolashaqty kim boljay alghan? Aldaghy kýn qanday sybagha tartatynyn júmyr basty pende qaydan bilsin? Qoshkening Almatygha qoljazbalarymdy aparamyn degen armany da saghymgha ainaldy. Endi ghana esin jinay bastaghan úiyghan otbasynyng shanyraghy bir-aq kýnde qúlady. Qazaqty qan jylatqan 1937 jyldyng jetinshi tamyzynda Qoshke júmysynan oralmaydy.

"Sibir jerinde Kenes ýkimetine qarsy jasyryn úiym qúrushy, Japoniya elining shpiony" degen jalghan jalamen Qoshke Kemengerúly taghy da qamaugha alynady. Osy joly jaghdaydyng auyr ekenin, endi qaytyp oralmaytynyn sezgen Qoshke otyz ýsh-aq jasta jesir qalyp bara jatqan ayauly jary Gýlsimge: "Zamannyng beti jaman. Erteng tiri kórisu-kórispeu ekitalay. Sondyqtan balalar óz kýnin ózderi kórer. Qasynda ózin, tuystary bolsa adam bolyp keter. Al sen bolsang әli jassyn. Men seni qidym. Qosh!",- degen eken. Qoshke Kemengerúly naqaqtan atylghan uaqytta onnan asqan Zayralar әkeleri turaly shyndyqty bilmedi. Kóp jyl boyy olar ayauly әkeleri oralady degen senimmen jýrdi»,- dep (atalghan jinaq, Astana, 2007, 105-107 better) bayandaydy.

1937 jyly ústalyp, sol jyly 21 - qarasha kýni Omby týrmesinde atylyp ketti.

Bir júbanyshy, Qoshkening artynda qalghan úrpaghy Ombynyng ormanyn panalap, әkelerin úmytpay ómir sýrdi. Barlyq «halyq jaularynyn» әielderine ortaq qasiret tauqymetin Gýlsim de basynan keship, bes jyl aidauda boldy. Sonyng ishinde Qoshkening qyzy Zayranyng batyldyghy men ata-anasyna degen tereng mahabbaty erekshe sýiinishke layyq. Qúrbylary әke-sheshesinen bas tartyp jatqanda ol solardy ansap, ansaryn ólenmen dәpterine týsirgen.

Q.Kemenger: «1947 jyly Zayra әkesine arnap kezekti ólenin jazdy. Ákege degen ystyq sezim men qatty saghynysh kózding jasy men qaghazdaghy jyr joldaryna ainalady. Úzaq ólende myna sekildi joldar bar:

Núrly jýz kólenkeng túr kóz aldymda,

Ketpeysing jatsam, túrsam esh jadymnan.

Túnghiyq tereng jargha ketting týsip,

Betine qalyqtaytyn kýning bar ma?

On jylgha tolar biyl Siz shyqqaly,

Ómirding talqysynan jan búqqaly.

Kýn men týn, ay men jyldar auysady,

Sonda da kórinbeydi esh nysany.

Ákelik, meyirbandyq jyly sózin,

Botam dep, qúlynym dep túrghan kezin.

Oyymnan bir ketpeydi, әkejanym,

Asyl zat, qoydan qonyr әr minezin.

Ákelik tәrbiyendi kórgenim joq.

Ishimde on jyl boldy tútandy shoq.

Altynday didaryndy kórip ólsem,

Sol kýnde qam kónilim bolmaqshy toq», -

dep (sonda, 111-bet) jyrlapty múnly qyz.

Týrme әfsanasynyng osy tarauyn Qoshkenin: «Men seni qidym» jәne qyzy Zayranyn: «Túnghiyq tereng jargha ketting týsip»,- degen sózimen ayaqtaghym keledi. Óitkeni, búl joldarda adamnyng boyyn eritetin barlyq shuaqty sezimder shynayy qúiylyp túr. Al shynayylyqtan asqan qasiyetti bolmys joq.

IYә, qimasymyzdy - qimay, túnghiyq tereng jargha týsip ketpey, erkin ómir sýruge siz ben bizding de tolyq qaqymyz bar.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»