«ALATAU, KEShIR, SEN BIZDI...»
Ótken jyly qatty dauyldyng saldarynan Medeu shatqalynda tauda qaulay ósken tal-daraq atauly tamyrymen qosa qoparyla qúlaghany el esinen shygha qoymaghan bolar. Búl turasynda byltyr «Halyq sózi» gazetinde «Alatau, keshir, sen bizdi!» atty maqala jariyalanyp (№55, (96) 15.06.2011jyl), taudy qayta qalpyna keltiru turaly әngime qozghaghan bolatynbyz. Sol kezding ózinde-aq, gazet betinde: «Tәuelsizdik besiginde terbetken Almatyda qanat qaqqan qansha azamattar elimizding týkpir-týkpirinde jýr. Solardyng barlyghy budjetke alaqan jaymay, qor qúryp, qayyrymdylyq konsertin úiymdastyrsa, Alataudyng ajary qayta oralar edi. Osynau sharany Astana úiymdastyruy kerek pe?» degen synayda oimaqtay oy aitylghan edi.
«Dauyldan synghan aghashty el bolyp jinap, ornyna bir-bir aghash otyrghyzsaq, ýlken sauap bolmas pa edi. Suy mol, jeri qúnarly Alatau bir shybyq eksen, eki shybyq ósetin jer emes pe?», - dep te oy tastaghan bolatynbyz. Osy úsynysymyz qala basshylyghy tarapynan qoldau tapty. Búrnaghy kýni Alataudyng taghdyryna alandaghan aghayyn qayyrly isting barysy qarqyndy jýrip jatqanyn sýiinshiledi. Janadan qúrylghan «Jana Alatau» qoryna qayyrymdylyq sharasy bastalghannan beri әp-sәtte 126 mln. tenge qarajat jinalghan eken. «Kóp týkirse - kól» degen ghoy.
Ótken jyly qatty dauyldyng saldarynan Medeu shatqalynda tauda qaulay ósken tal-daraq atauly tamyrymen qosa qoparyla qúlaghany el esinen shygha qoymaghan bolar. Búl turasynda byltyr «Halyq sózi» gazetinde «Alatau, keshir, sen bizdi!» atty maqala jariyalanyp (№55, (96) 15.06.2011jyl), taudy qayta qalpyna keltiru turaly әngime qozghaghan bolatynbyz. Sol kezding ózinde-aq, gazet betinde: «Tәuelsizdik besiginde terbetken Almatyda qanat qaqqan qansha azamattar elimizding týkpir-týkpirinde jýr. Solardyng barlyghy budjetke alaqan jaymay, qor qúryp, qayyrymdylyq konsertin úiymdastyrsa, Alataudyng ajary qayta oralar edi. Osynau sharany Astana úiymdastyruy kerek pe?» degen synayda oimaqtay oy aitylghan edi.
«Dauyldan synghan aghashty el bolyp jinap, ornyna bir-bir aghash otyrghyzsaq, ýlken sauap bolmas pa edi. Suy mol, jeri qúnarly Alatau bir shybyq eksen, eki shybyq ósetin jer emes pe?», - dep te oy tastaghan bolatynbyz. Osy úsynysymyz qala basshylyghy tarapynan qoldau tapty. Búrnaghy kýni Alataudyng taghdyryna alandaghan aghayyn qayyrly isting barysy qarqyndy jýrip jatqanyn sýiinshiledi. Janadan qúrylghan «Jana Alatau» qoryna qayyrymdylyq sharasy bastalghannan beri әp-sәtte 126 mln. tenge qarajat jinalghan eken. «Kóp týkirse - kól» degen ghoy.
Quantatyny tabighatqa qamqorlyq kórsetuge almatylyq qaltaly azamattar da erekshe mәrttik tanytyp, belsene at salysyp jatqangha úqsaydy. Sonyng nәtiyjesinde qor qorjynyndaghy qarjy kólemi úlghaya týsken. Aytpaqshy, qayyrymdylyq jasaugha qaltalylardan bólek qatardaghy qarapayym azamattar da at salysa alady. Qazirding ózinde mektep oqushylary men studentter de qarap qalmay, azdy-kópti tiyn-teben audaryp jatsa kerek. Ári Alataudy ayalaugha arnalghan qayyrymdylyq sharasy bir aigha juyq uaqyt boyy jalghasatyn bolady.
Búdan sәl erterekte qala әkimi Ahmetjan Esimov Alatau tek Almatynyng ghana emes, oblystyng biraz aumaghyn qamtityndyqtan oghan Auyl sharuashylyghy ministrligi de at salysatynyn aitqan bolatyn. Sonyng arqasynda almatylyqtar sharagha belsene at salysyp, «Jana Alatau» qory qúrylghan-tyn. Júrt jadynda bolsa, tamyzdyng sonyna taman Ile Alatauyndaghy órt saldarynan orman alqabynyng biraz bóligi otqa oranghan edi. Sol kezde tau qoynauyndaghy demalys lageri aumaghynan 295 adam qauipsiz aimaqqa shygharylghan bolatyn. Tilsiz jau 77,6 gektar aumaqty shartyp, onyng 47,6 gektary ormandy alqapty qúraghan. Býginde órtting shyghyny 388,3 mln. tengeden asyp jyghylyp otyr.
Zanghar TAUDAY
"Halyq sózi" gazeti