IV

- Óz saptasyng da jala jaba ma!... Sóile!

- Búl tipti ýlken jala jauyp túr!

- Ózin-ózi qosa әshkerelep túrsa da jala ma! Ózine-ózi qas qyla ma! Ózine-ózi jala jaba ma!

- Shyn qoryqqanda ózine-ózi jala jabu týgil, ózin-ózi bauyzdap tastaytyndyghyn da kórgesiz ghoy. Otqa sekirip týsip te ketedi!... Búl qoryqqaly bir aidan asyp ketti. Qanshalyq zorlanghany shyrayynan da kórinip túrmay ma! Aldymen Sәidanyng kýresinen qaytqandaghy óz sózinen qoryqty. Sonan song sizding salghan tezinizden qoryqty. Ol tez Núralyny artyna qaray iydi. Qayqayyp, beli ýzilip keterde auzyna ne salsanyz sony jey beredi. Ne deseniz sony dey berdi búl újdansyz! Moyyndap túrghan úiymy, bizde bolmaghan! Tipti, bizding qúruymyz mýmkin emes úiym! Mәselen...

Shu ete týsti aktivter, bir toby sahnagha lap qoyyp, meni qorshay shulady. Toqbaqtay júdyryqtar kózime, iyegime, qúlaghyma, múrnyma... tipti, qúiryghyma, býiirime... bar jerime tireldi. Oryn tauyp tirele almaghan júdyryqtar yrshyp-shorshyp aspanda jýr. Quys bastar úrandatyp-borandatyp túr. Ezuden shashylghan kóbikteri qarsha borap, bizdey qadalady. Jauyp jatqan til oqtarynyng ishinen sasyghy az bir ghana súrau estidim.

IV

- Óz saptasyng da jala jaba ma!... Sóile!

- Búl tipti ýlken jala jauyp túr!

- Ózin-ózi qosa әshkerelep túrsa da jala ma! Ózine-ózi qas qyla ma! Ózine-ózi jala jaba ma!

- Shyn qoryqqanda ózine-ózi jala jabu týgil, ózin-ózi bauyzdap tastaytyndyghyn da kórgesiz ghoy. Otqa sekirip týsip te ketedi!... Búl qoryqqaly bir aidan asyp ketti. Qanshalyq zorlanghany shyrayynan da kórinip túrmay ma! Aldymen Sәidanyng kýresinen qaytqandaghy óz sózinen qoryqty. Sonan song sizding salghan tezinizden qoryqty. Ol tez Núralyny artyna qaray iydi. Qayqayyp, beli ýzilip keterde auzyna ne salsanyz sony jey beredi. Ne deseniz sony dey berdi búl újdansyz! Moyyndap túrghan úiymy, bizde bolmaghan! Tipti, bizding qúruymyz mýmkin emes úiym! Mәselen...

Shu ete týsti aktivter, bir toby sahnagha lap qoyyp, meni qorshay shulady. Toqbaqtay júdyryqtar kózime, iyegime, qúlaghyma, múrnyma... tipti, qúiryghyma, býiirime... bar jerime tireldi. Oryn tauyp tirele almaghan júdyryqtar yrshyp-shorshyp aspanda jýr. Quys bastar úrandatyp-borandatyp túr. Ezuden shashylghan kóbikteri qarsha borap, bizdey qadalady. Jauyp jatqan til oqtarynyng ishinen sasyghy az bir ghana súrau estidim.

«Taghy da partiya zorlap jala japqyzyp túr ma saghan!»- deydi. Oghan qaytarghan jauabymdy tyndaghan eshkim joq. Abalay berdi, qamalay berdi. «Shaqyr myna itterindi» degendey shyraymen Jaubasargha qadala qarap túryp aldym. IYә, qaymyghyp, iyә, tiygizip, qol júmsap qatelespeytindigimdi bilgen song ghana shaqyrdy Jaubasar. Ózi kelip arashalaghansydy da, olaryn bir-eki qadam ghana shegindirdi.

- Ey qaraqshy, kópshilikting súrauyna týzu jauap beremisin, joq pa?- dep shanqyldady sonsong maghan. - Búlay basynyp, bәrin jalaqorgha ainaldyra bersen, endi arashagha týse almaymyn, qaytse óitsin! Moyyndamasang moynyng ýziletindigin, mynalardyng týrinen qazir ózing de kórip túrsyn!... Moyyndaudan basqa jolyng qaldy ma, oilaymysyng sony!

- Rúqsat pa sóileuge?.. Men bәrin de oilap túrmyn. Osynday keri tónkeristik úiymnyng joqtyghyna sizderdi tolyq sendire alatyn dәlelderim de dap-dayyn. Aldymen ýlken aq, ýlken nahaqty salqyn sabyrmen kompartiyanyng ózinshe tyndau jón shyghar. Múnday zor mәseleni júdyryq emes, aqyl-oy anyqtaydy. Oilap kóreyik, osynday programmany qanday lýkshek aqymaq týzbek! Múnday әreketke qanshalyq tәuekelshil qútyryq qosylmaq! Shynjanda qazir bir jarym million ghana qazaq bar eken. Mening maqsatyma sonyng bәri qosylghanda da myng million hanzu halqy týgil bes million úighyrgha tisim batar ma? Siyarma mening kishkentay asqazany ma?.. Sol az qazaqtyng ózining de kóbi qalada emes dalada әr taudyng quysynda jatpay ma. Ýrimjidegi bes oqytushysy men on oqushysy últshyl bolyp bas kóterip ne bitirmek, kimdi qiratpaq! Búl haldegi mende sonday programma bar deuding ózi arystangha qara tyshqan qaqpan qúrdy degendik qoy! Marksizm sayasaty osyghan da seneme! - Zal du kýldi. Sahnada túryp alghan aktivter mazaqqa qalghanday bolghan song shúbap qayta qaytty. Kýlkini eki qolymmen birdey basyp toqtatyp jalghastyrdym sózimdi. - Ekinshi dәlelim...

- Toqtat qúrghaq sózdi! - Jaubasar men Ayghaykók qatar zekirdi. - myna keri tónkeristik úiymyna jauap ber!

- Dәl soghan jauap berip túrmyn, sol úiymnyng joqtyghyna ekinshi dәlelim: men, bólinu iydeyasynda keri tónkeristik úiym qúrdym deyin, sondaghy maqsatym, sosialistik ýsh memleketke qarasty «ýsh otaudyng basyn qosyp», qazaqtyng derbes memleketin qúru eken. Osy arshylghan shiydey jalanash qolymmen kórshiles ýsh zor memleketke shapqynshylyq jasap, ýsheuindegi ýsh otaudy tartyp ala almaqpyn ba?... Oilasyp kórinizdershi, ýsh arystan ortasyndaghy bir tyshqan qanshalyq aqymaq bolsa da myna alyptardyng býirekterin suyryp-suyryp jey salamyn dep ýmittene alar ma! Múnday ólermen tәuekelim ýshin kim ilespek maghan?

Taghy da du ete týsken zaldy Jaubasardyng mikrafondaghy shanqyly basyp tastady.

- Toqtat kýlkini!... Ólim tәuekeline basatyn aqymaq bolmay keri tónkerisshi bola ma!...

- Aqymaq bolmay keri tónkerisshi bolmasa, ollahy men aqymaq emespin!  Zal taghy da du kýldi.  Aqymaq emestigime myna sóilep túrghan dәlelderimdegi logikada aighaq, aqymaqtyqtan «júrdaymyn». Aqymaq pen jyndynyng ýstinen osynshalyq kóp adam jinalyp kýres asha ma! Sondyqtan meni keri tónkerisshi deushilerge tiym salynyz!

Zal taghy du ete týskende Jaubasar men Ayghaykók qatar atylyp týregeldi de zal qayta jymyqty.

- Al, sizderding aqylgha salugha tiyisti ýshinshi dәlelimdi aityp toqtayyn: Núralynyng auzy arqyly maghan tanghyzyp túrghan «keri tónkeristik programmalarynyz» da «úiym qarajatyn kitap úrlap satu arqyly qamdaymyz» degen tarmaq bar eken. Osy «keri tónkeristik úiym» dep atap otyryghandarynyz, balalardyng oiynshyghy bolmasa, anda-sanda (orayy tuylghanda ghana) úrlap әkeletin otyz tiyndyq kitapty satumen qamdau mýmkin be?..  Al, kitap dýkenderindegi barlyq kitapty týp qotara biraq úrlamaqpyz delik, onda ýkimetting kózin badyraytyp qoyyp, qalay alyp shyqpaqpyz, qayda aparyp satpaqpyz?.. Zor programmaly bir jasyryn úiym osymen qalay qamalmaq?.. Osyny programma dep, osynday týitiksiz úiym qúrylady dep, osyghan sauaty bar, saqal-múrty bar adamdar qosyluy mýmkin dep oilaudyng ózi aqymaqtyq emes pe!...

- Tart tilindi!...

- «Joghalsyn!...», «joyylsyn!...»- eki úran edel-jedel atyldy.

- Ey qaraqshy, qoyylghan faktti búrmala ma! - Shanq ete týsti Jaubasar. - Rashottaryndy qaraqshylyqpen aiyrmaq bolghandyqtaryng jana ghana әshkerelenbedime!

- «Áshkereleushi» Núraly, oqushylargha kitap úrlatyp satyp qamdaudy josparladyq dedi. Al, «әshkereletushi» siz, «jalpy úrlyq-qaraqshylyqpen qamdaydy degen sóz edi ghoy!» dep oghan zekirip týzetu berdiniz!... Sonda búl programmany jasasqan kim bolghany?... Demek, sayyp kelgende búl úiymdy qúrghan men emespin. Basqa bireu óz qiyalymen úiym qúryp berip otyr!... Ózim últshyldyq isteuge shartymdy toltyra almay túryp, keri tónkeristik últshyl úiym qúrmaqpyn ba!

- Múny da jala demekpisin!.. Halyq týgel jala jabama saghan, bәri jalaqor ma!

- Halyq jalaqor degen eshkim joq, myna tórteuining jalany qalay japqandyghyn týsinbey otyrghan halyq ta joq!... Halyq tek, búl tórteuining sonshalyq auyr jala jabugha nelikten zorlanghandyqtarynyng sebep-maqsattaryn ghana tolyq týsinbey anyryp otyr. Men sony qysqasha bayandap bereyin, rúqsat etiniz!...

- Ey Núraly til barma sen de! - Bajylday jóneldi jiyn tóraghasy. - Ne dep túr mynauyn, kim jalaqor? Sóilemeymisin!

Núraly emes, zaldaghy Qúljan, Maqúlbek, Áliya men birge Esqaly týregelip, jarysa tilendi sóileuge: «men!», «men әshkereleymin», «men sóileyin», «men!»- desedi.

Sóz, basyn tómen salyp, qolyn shala jansarlau kótergen Núralygha berildi.

- Keri tónkeristik úiymnyng programmasyn, basshylyqtarynnyng qúramyn qaytadan anyqtap sóile!- dep tapsyrdy Jaubasar oghan. Núraly qaghazynan kóz almay túryp, «programmasyn» qayta oqydy. Búl rette de úiym rashotyn búrynghy jazghanynday «oqushylardyng kitap úrlyghyna» artyp alyp, Jaubasardyng «qosymshasyn» qosty: «jalpy úrlyq-qaraqshylyq arqyly qamdalmaqpyz» degenin anyqtap aitqanda Jaubasar alara qarady maghan. Mikrafonyna aiqyndap bajyldady.

- Ey qara jýz, estiding be? Programmannyng búl tarmaghynda men jasappyn ba!...Ózing tipti maghan da jala jauyp túryp, әshkereleushilerdi jalaqorgha shygharmaqsyn! Múnshalyq arsyzdyqpen qaytyp joqqa shygharmaqsyn!... Núraly sóiley ber, basalqa mýshelerining bәrin әshkerele!

Núraly, Yntyqbay men Raqymqannan bastap, Halyq pen Ólzekәrini de qosa shúbyrtty. Tandanarlyghy menimen birge ósip, bite qaynasqan Asylqandy qospay, bizge ynghay jala jauyp otyrghan Maqúlbek, Qúljan, Esqali, Áliyany shatqany boldy. Búl tynshylaryn Jaubasardyng әdeyi kiristirip, osy úiymgha qatynasqan etip, maghan jalany tipti erkin japqyzudy maqsat etkenin ile-shala týsindim. Al, Asylqandy qaldyryp qoyghany júmbaq kýiinde qaldy. Sóitip Núraly osy mandaghy mekeme-qoghamdarmen studentterden osy úiymgha qatynasqan eki jýzden artyq er-әiel «mýshe» baryn ghana «biletindigin», olardyng basshylyqqa mәlimdelip bolghanyn aitty.

- Bighabil úiymyna qatynasqandardyng әshkerelenbey jatqany әli kóp!- dedi Jaubasar týregele sóilep. - Meyli anyqtalghany bolsyn - anyqtalmaghany bolsyn, ol úiymdaghy orny joghary bolsyn - tómen bolsyn, mәseleni әshkerelesuge qatynasqandary keri tónkeristen shekarasyn aiyrghan bolyp esepteledi. Áshkerelegisi kelmegenderi, meyli, birge ketkisi kelse kete bersin! «Kim jau jaqta túrsa, sol jau» dep bastap, sharapatty núsqaularyn taghy da arylta oqyp toqtady.

Osy sózimen meni de «oylanyp jazyp, erteng jauap beruge» qaytardy. Sonymnan basqa «últshyldardyn» da, «últshylgha beyimderdin» de qaytqany kórindi. Taghy da qylysh qayrau jiyny ashylmaq ekendigin túspalday jetip qúladym abaqtyma. Biraq, úiyqtatpady. Ayghaykók bastaghan bir top kelip týn boyy tergedi. Qalyq Qasqyrbaevtan bastap «keri tónkeristik úiym basalqalary» atalghandarymen bolghan tanystyq-dostyq tarihymdy súrady. Tipti, qaymana tanystyghy joq adamdarmen de baylanystyrdy. Men tanymaghan sayyn tanyp taqymday berdi. Sóitip, tergeuding ózi ýlken daugha, kerildesken kýreske ainaldy.

Solardyng ishindegi eng kýshep timiskilep súraghany, Jaghda Babalyqovpen bolghan baylanysym. Búl kisi ýsh aimaq tónkerisining polkovniygi edi. Keyin avtonom rayondyq partiya mektebining bastyghy, avtonom rayondyq sayasiy-zang buynyng bujany, «Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyn» bastyghy bolghan. Naghyz marksizmshi, adal kommunist edi. Ayt-toylarda, key jiyn-otyrystarda ghana kezdesip qalatynbyz. Al, osy nauqanda «onshyl-últshyl» qalpaghyn kiyip, ólimnen әreng qalyp jýrgen «naghyz keri tónkerisshi». Qazirgi maghan tanylyp otyrghan «ýsh otaudyng basyn qosu» jalasy, aldymen osy Jaghdagha jabysqan pәle bolatyn. Sondyqtan ony mýlde tanymaugha bekidim. Onymen baylanysym týgil, amandasqanym әshkerelense-aq ekeuimiz de, tipti týgelimizben arandaymyz. Sondyqtan myna súraq qansha sumandasa da juyqtatpay qoydym. (Ádiletti tergeushim, múnday tyr jalanash pәleden óziniz de tyraghaylap qasharsyz, keshiriniz! Ótirikshilikti ózderinizden ghana ýirenbesek, ólip qalatyn siyaqtymyz!)

Osy daumen tang atyryp, kýres maydanyna jóneldik. Taghy da zalda shúrqyraghan júdyryqtardyng astynan ótip kelip, taghy da shanqyldaghan Jaubasardyng sózimen qarsy alyndym. Kýres jiynynyng endigi tәrtibin sóilep túr edim. Menen múnan song asa qajet bolmasa auyzsha jauap alynbaytyndyghyn, qoyylghan mәselelerdi týregep túryp jazatyndyghymdy qysqasha búiyryp tastap, basqa «últshyldardy» ýgittey jóneldi.

«Qatelesu aiyp emes, qatelikti týzetpeu aiyp», «qatelikti týzetu ýshin keri tónkeristik úiymnan shekarany ada-kýde aiyru qajet», «shekarany aiyrudyng negizgi belgisi - әshkereleu», «eshqanday mәseleni әshkerelemey, shekara aiyrdyq degen sóz - tilek, ózderindi ghana alday alady», «senderding taghdyrlaryng ýshin Bighabil men onyng úiymynan shekara aiyrularyn, kezek kýttirmeytin shart bolyp qaldy!»- dedi.

Jiyn ashylghany jariyalanysymen kóne jalaqorlarym jalandap taghy shyqty. «Jayy mәlim shoshqalardyng týrtkeninen jasqanatyn»[1] emespin, sózderin estelikke jazudy da qoydym. Endigi qaupim jana jalaqorgha audy. Endi qay jaghymnan qaysysy shygha keler eken dep sol kýni keshke deyin qorqaq dostarymdy sanap, olardyng jayyn bir-birden eskerip túryppyn. Halyq pen Asylqannan basqa ýlken «jauym» qalmaghan siyaqty, eng qorqaghy osy ekeui tәrizdi bolatyn. Biraq, olardan eshqaysysy shygha qoymady. Al, jiyn qansha shuyldaghanymen aldynghy týsken jalalargha jel berip keptirgendey ghana jelbuaz taldaumen úrdajyq talqygha ainalyp ketti. «Ýrgen qaryn kerilip, taugha ainalsa da biz tiygende yrs etip qalpyna kele qalmay ma, múnysymen qorqyta almas. Qúday taghala tek jana jalaqormen shyn faktten saqtasyn!» dep túra berdim.

Abaqtyma keshki qaytqanymda Ayghaykókter taghy da kelip, úiyqtatpaugha kiristi. Tamyr-tanystarymnyng baylanystaryn taghy da súray jóneldi. Maqsattarynyng mәsele anyqtau emes, silemdi qatyryp, shatastyru ekendigin endi aiqyn týsindim. Súray berse tanysym tausylar ma, úiqydan kýnde jazalatyp, nerv jýielerimdi júlmalata bergenshe bir-aq qinalghym keldi. Kim jóninde súrasa da bilmeymin dey berdim.

- Nege bilmeysin?

- Men ghana emes, demalumen úiyqtau uaqytyn joghaltsanyz, ózinizde bilmey qalasyz!

- Qaljaqtamay jauap ber!

- Tamaq jeuge auzymdy taba almay otyryp, qaljaqty qaydan tappaqpyn! Birneshe kýnnen beri ayaq demaldyrudan airylyp edim. Bir týn eki kýn ótti, kirpik aiqastyrudan da qalmadymba! Sensenizder qatynymnyng atyn da úmytyp qaldym!

- Bir sótkege?... Áli talay sótke bar!... Baylandar! -dep aqyrdy Ayghaykók. - Esin jighyzyndar!

- Maqúl, arqan esimdi jighyza alsa, neghúrlym tez jighyzyndarshy! - Tórt ayaqtap kýshene týregeldim әdeyi. Jendetter bir-birine jaltaqtay qaray berdi. Qolymdy artyma qayyrdym. - Baylandar!

- Ey óitip qinalmay-aq sóileseng bolmay ma!... Aldymen Qapaspen baylanysyndy sóile!

- Bilmeymin, qazir tipti týrining qanday ekeni de esimde joq!

- Kýlәnmen baylanysyndy sóile!- degeninde basymdy shayqadym.

- Qazaqtaryndy tanyghyng kelmese, Yasyn Ámәtpen qashannan baylanystysyn, sony sóile!

Basymdy taghy da shayqay saldym. Ayghaykók saq ete týsti.

- Baylandar, óz obaly ózine!

Bireui janqaltasynan kendir arqan shygharyp tastay saldy da, teris qarap ketti. Qalghandary arqandy jelkeme asyp, eki iyghymnan asyra eki bilegime qatty orady da qazyqbau shaldy. Jelkeme qoldarymnyng basyn qosyp qayyryp aparyp tartyp baylap tastady sonson.

- Sóile!- Janaghy ýsheuimen bolghan baylanysymdy qayta súrady Ayghaykók.

- Bilmeymin, esime týspedi, qattyraq baylandar!

Bir-birine qarap kýlip jibergen jendetteri alysyraq túrghan Ayghaykókke baryp sybyrlady, eng qatty baylasy osy eken. Jýregimdi qysyp bara jatty. Mandayymnan ter búrq ete týsti.

- Endi menen jauap aludy úiyqtap týsterinizde kóresizder!- dedim týiile qarap. - Arqanmen es jighyzamyz degendering taghy da ótirik eken ghoy! Basqa terrorlyqtaryng joq pa?.... Tym bolmasa tepkilep óltire salsandarshy, «mәnkýr-mәnkirlerin»[2] tergesin!

Ayghaykókting tasyrayghan boz kózi әinekshe shatynap ketkendey, tym suyq jarqyrady. Auzy-basyndaghy qalyng týk týgel sapsiyp, bet-betine shashyldy. Tistene kýbirlep, arqandy sheshkizdi.

- Býgin de mal, erteng múnday tonmoyyndyq qylmaysyn, úqtyng ba?

- Úiyqtatpay, demaldyrmay jauap alamyz dep ýmittenuding ózi tonmoyyndyq. Aqyl-esi bolmasa, dúrys jauap ta shyqpaq emes! Men kýres ýstinde kópshilik aldynda ghana jauap beremin!...

Jendetter erteng keshte jauap berudi qayta-qayta tapsyryp qaytty. Jany kete qalghan qolymdy sozghylap iykemge keltirdim de, tamaghymdy zorlap tauysa jep úiyqtadym.

Tanerteng maydangha attanardy bir-aq oyanyppyn, tynaya qalghan ekenmin. Jol jónekey prandikpen tamaqtanyp kele jatqanymda tastaq belesten asygha órlep, jiyngha bara jatqan әielderding qarghysy estildi. Ekeui tufliylerining bir-bir ókshesin týsirip alypty. Kere qarys biz ókshening ornyn toltyra almay shoynandap barady eken.

- Baldaq jasatyp alyndar!- dep dauystap edim. Artymdaghy «avcharkalarym» ars-ars ete týsti de, búryn qaljyndasyp jýretin әielder sanghyrlap kýlisti. Qarghaghany qaytalap, taghy estildi.

- Tóbennen jortsyn Bighabil, tóbennen!.. Mine bir aidan asty!... Senimen kýresemiz dep osymen eki tufliyimnyng ókshesinen airyldym!

- Jalamen jelimdep, ótirikpen baylay salsan, mayqúiryqqa da myqtap jabysar!- dep kýldirip tastap óte berdim.

Jiyngha osy sózim de ere baryp týsti. «Jalamen jelimdemese de» myqtap jabysty. Múny Qúljan taldaghanda, tipti, tastay qyp qatyrdy qúiryghyma.

- Osylay u shashpay jýretin kýni joq búl jauyzdyn!- dep bastady sózin. - Bir jaghynan óz qylmysyn partiyanyng japqan jalasy etip kórsetse, ekinshi jaghynan ol әielderge ózining qyzyghatyn, niyetin bildirgeni. Baqylau astynda ótip bara jatyp, әielderge shashqany osy azghyndyq. Eger onasha da eki minut kezdessinshi qalay azdyrar eken!

- Bighabil stili mәselesin teksersin!- degen talap kóterildi osy sәtte. Stili mәselesi dep er-әielding әueyilik baylanysyn ataytyn. Aldynghy ýshinshi qatargha oryn tepken Áliyanyng kózi baghjandap ketti búl talaptan. Ózine qater tóndirgen art jaqqa qayryla qarap alyp, búl talapty qabyldap qoyar ma degendey Jaubasar men Ayghaykókke qyzara-kógere jautaqtady. Ol ekeuining kózi de Áliyada eken, sybyrlasa qaldy. Mening stilidik qylmysym sóz bolsa, myna aktiyvi býtindey masqaralanatyndyghyn, onyng japqan jalalarynyng syry ashylyp qalatyndyghyn eskergendey. Jaubasar atyla týregelip sóiledi.

- Bighabilding negizgi qylmysy sayasy mәselede, stili mәselesi qala túrsyn!- degeninde Áliya endi azat bolghanday jayranday qaldy da qolyn soza kóterdi.

- Sizding asyghys pikiriniz bar ma edi?- dep Jaubasar óneshin soza súrady odan.

- Sayasy mәsele... keri tónkeristik úiym mәselesin әshkereleymin!

Jaubasar Maqúlbekting kótergen qolyna da bir qarap qoyyp, mikrafon aldynda túrghan Qúljangha iyek qaqty. Qúljan kóterile sóilep, keyingi qúraghan jalalarynan tórt-besin basyma tóge salyp jóneldi. Maqúlbek shyqty ornyna. Búl joly meni «qylmyspen» tipti bastyrmalatty ol: Jaghdany mening naghashym etip dәleldep, Qalyq Qasqyrbaevti bólem etip shyghardy da, qanymyzdy qosyp jiberip, birlesip úiytqan keri tónkeristik airanymyzdy aqtara berdi. On neshe jalasyn bir-aq tókti sóitip. Zal tynysy toqtay qalyp, taghy da ynyranys payda boldy da Gýlnisanyng kózi maghan tipti jautaqtady.

- Bas qaraqshynyng ózi bir jauap bersin!- degen talap taghy shyqty. Múnday jalagha denem ýirenip qalghandyghyn bayqattym.

- Búl jalalardy dәlelmen toytaru ýshin keminde bir saghattyq uaqyt qajet!- dep jymidym. Eki bastyq enteley tóndi maghan.

- Taghy da jala demekpisin!... Maqúlbekting ne óshi bar edi sende!

- Ózing qamqorlyq etip qyzmetke, odan úiymyna tartqan birden-bir senimdi adamyng jala jabama saghan?

- Búl, ózining kýn kórisi, tirshilik jolynyng enbekshilerden býtindey basqasha ekendigin ghana aiqyndady,- dedim men. - Onysyn keyin úzaghyraq sóileuge qúqyq alghanymda sóilermin. IYә, jazyp dәleldermin. Qazirshe aitarym bireu-aq.

«Kýshik asyrap it ettim,

Ol baltyrymdy qanatty!

Bireuge myltyq ýirettim,

Ol, mergen boldy, meni atty!»[3]

 

Búl jauabyma yza-kekteri bombysha jarylghan «aktivterge» Asylqan da qosyla aiqaylap týregelgende jýregim zu ete týsti. Jaubasardyng meni soghugha izdep túrghan soyyly - basatyn kóziri osy siyaqty; Sóileu kezegin soghan bere qoydy. Asylqan sahnagha jaqyndap kelip, qarsy aldymnan sóilemek bolyp toqtap edi. Eki bastyq jikjapar bolyp, sahnadaghy mikrafongha shaqyrdy. Zal óliktey tyndy. Meni sonau gomendang qasqyrlarynan da qorghaushy bolyp kórinip kelgen osy qormalym, endi qoryqqanynan jaratyn boldy-au degen hauip, túla boyymdy tintkilep baryp toqtay qalghanday sezildi: «әzer bolsa, besinshi jalaqorym bolyp shyghar, jaghalasyp túrghanym osy ghana ma!» degen oimen beky qalyppyn. Asylqannyng dauysy atqaqtap, tym qatty shyqty:

- Ey birokrat, ne sóileding jana?... Abaydyng nayzasyn kimge júmsap túrsyn?... Kimdi asyrap, kimge óner ýiretip edin? - Asylqannyng bar qaharyn tókkendey qantalap ketken ýlken kózi men myna adyrandaghan asqaq sózining salmaghyna qarap, әrtistik isteuge shyqqandyghyn bayqay qaldym. Men de óshikkensip týiile qadaldym. Asylqan tipti órley aqyrdy. - Ey aitshy, azat bolghan osy jeti-segiz jyldan beri bizge bir ret leksiya ótting be?.. Ei, seni biz óz tabymyzdan shyqqan filologiya ghalymy, matematik dep әlpeshtep keldik. Sondaghy kýtken ýmitimiz ne boldy senen? Ýiine qay sayqal kelip, qúiryghyn búlandatsa sonyng azyghy bolypsyn!... «Kýshik asyrap it ettim» deydi taghy da! Kýshik ósip it bolmaghanda kisim bolushyma edi!... Ey shoshqa, qaysy adamdy asyradyng dep súrap túrmyn men senen? Kimdi tәrbiyelep ósirip edin?

Búl sózine men de qatal narazylyq kórsetkensip, qarsy jauap aittym.

- Jeti jyl bas almay otyryp, adam úrpaqtaryna kәmeletti oqu qúral jasap berdim. Tilindi tartyp sóile, onym da shoshqalyq pa!

- Toqtat!- dep Jaubasar aqyryp qaldy. - Kim sóz berdi saghan!... Asylqan joldas, sóile! Áshkerelep rәsuasyn shyghar!

- Bighabil atalghan búl joyyt, bizding aramyzdaghy joghary bilim iyesi edi. Eng tómengi taptan shyghyp, qayyr tiley jýrip oqyp jetilgenimiz edi. Basy bar bolghandyqtan múny oqytu jolynda әkesi men eki agha bir inisi ómirlerin týgel jaldanba eginshilikpen, malaylyqpen ótkizgen. Ansaghan sosializmine endi jetip, bostandyq tabaldyryghyn endi attaghanda sol armanyna qarsy keri tónkeristik úiym qúrdy dep kim kýmәndanghan!... Ey azghyn, seni oqytqan sol tuysqandaryng men әkenning qan-terlerinen araq jasap, ynghay araqkesh, aiyrqúiryq shayandardy jiypsyng ghoy manayyna!... Seni oqymysty etemiz dep ózderi sauatsyz qalghan sol beysharalargha ne paydang tiydi deymin! Moynyndaghy olardyng qaryzy qayda deymin! - Asylqan úmtylyp kelip, shapalaqpen betime shart etkizdi. Túmsyghyma tiygizbey qalghanyma quanghanym ba eken, kýlip jibere jazdap, ezuim qisaya berdi. Qapalanghansyp tyrjiya qaradym Jaubasargha.

- Myna oqyghan lýksheginizdi әketiniz, birer jasy ýlkendigin syilamasam, mende de qol bar, bir-aq salyp úshyramyn sahnadan!- degenimde zaldaghy aktivter dýr kóterilip, qaptap berdi maghan qaray.

- Sózim әli bitken joq, toqtanyzdar!- dedi Asylqan olargha. - Mening óz kýshim de jetedi búghan! - Aktivterdi sol sózimen qaytaryp jiberip, maghan qaytalay aqyrdy. - Ey donyz, gomendangha qarsy tónkeriste qan keship, jan qiyp soghysqandaghy maqsatyng ne edi senin?... Tónkeristing qaterli jasyryn qyzmetinde jýrgen sen ýshin jas janyn qúrbandyqqa shalghan Núriyanyng arman-tilegin de úmytqanbysyn, óy qara jýz?!... Ey újdansyz, ne dep jauap bermeksing sol jany bir qúrbandyqtarynnyng ziraty aldynda!.

- Jeter, toqtat endi!- dep shynymen aiqaylap jiberippin, Núriyanyng abaqtyda tógilgen qany elestey qalyp, kózimnen jas yrshyp ketti. Syrt ailanyp sýrte salyp zekirdim. - Olardyng kegi men taptyq tegimdi eshqashan úmytqan emespin!.. Jappandar jalalaryndy!

Qarasam, Asylqan da kózin sýrtip túr eken. Adyraya qaraghan aktivterding art jaghyndaghy bastar iyilip, key bireuleri byrs-byrs, pys-pys ete týsti. Asylqan ózin tez jiyp, qayta aqyra jóneldi.

- Óy sol ósirgen tabyng ýshin ne istep berding deymin!... Itterindi araqpen, tamaqpen sol tabyng ýshin asyradyng ba deymin!... Kenje qalghan óz bauyrlarynnyng qanshasyn tәrbiyelep, qansha óner-bilim ýiretip edin?... Óy tym bolmaghanda osy Ýrimjidegi til-әdebiyet, baspa qyzmetkerlerine dәiekti bir leksiya jasap berding be deymin!... Sadagha ket Abaydyng jankýier satirasynan!...

Sonshalyq kýrkiregen Asylqan najaghaydan bir úshqyn da kórsetpey, týse jóneldi sahnadan. Eng qauiptengen bir qorqaghymnyng boqtaghan bolyp túryp, aqtap ketken myna batyrlyghyna - ónerine sýiindim. Shart etken sol shapalaghy betime jarymnyng alaqanynan da júmsaq tiygendey sezildi.

«Granit basty jauymyzdy bir iyip berdi» dep týsingen qara júdyryq aktivter Asylqannan ózderinshe kýsh alypty. IYilgen jau jyghylmay ma degendey shabuyldaryn jiylete týsti. Tórt jalaqordyng «faktterinen» kesek-kesegimen alyp atqylay berdi maghan. Shulay berdi. Tek Jaubasar ghana ishinen jel qarysqanday tyjyrynyp, Asylqangha kirjie qarap qaldy. Keri tónkeristik úiym әshkereleuding ornyna mening tónkerisshildigimdi myna qalyng júrt aldyna jayyp ketpedi me!...

«Gomendanda qandy kegi bar, namys qayraty kýshti azamat, ózining qandas jauyna Áliya aitqanday shpion boldy deuge kim sener?... Sonshalyq jalanash kedeyden shyghyp túryp, qazirgi joghary túrmys pen óreli bilimge jetken mynaghan sosializmge qarsy úiymdy tanudyng mýmkindigi qaldy ma degen tәrizdi bir oy týser»- dep Jaubasargha men de әr kýnning әr sәtin synay qarap ótkizdim. Qanshalyq kór soqyr, qara jýrek tas bauyr bolsa da osylay bir oilanyp, biraz bosaytyn kezenge әldeqashan jetip edi.

Biraq myna mәnsәpqor, sol ýmitimning kerisinshe kýn sayyn qataydy. Kýndiz klubta, týnde Qúday bergen kabiynetinde shaqyldady. Aktivterin baqyldatyp óshiktire-ushyqtyra týsti. Yntyqbaydy da qamap, sahnada mening artyma tirkep qoyyp tyqsyrdy. Talay ret qosaqtap matamaq bolyp, moynymyzgha arqandaryn asyp qoyyp tekserdi. Birneshe kýnnen song Ólze kәri men Raqymqan da qosaqtaldy bizge.

«Tónkeriste jaumen atysqan - biz, jau joyylghan song keri tónkerisshi taghy biz bolmaqpyz ba!» dep Yntyqbay men Ólze tipti ashyq qarsylyq jariyalady. Kýres tipti ushygha týsti.

Búlay qosaqtay berse kýsheye beretinimdi bilip, bir kýni meni qayta daralap qamalady. Alasapyran aiqaygha basty. Kózime shúqyp túryp shulasty. Sәidagha qoldanghan sodyrlyq syltauyn istetip qarsylastyryp qolgha almaq bolghandyqtaryn bayqatty. Men de soghan bekip, zang izdemek boldym.

- «Joghalsyn jiyangerlikting qarghyly iyti!», «shoshqa Bighabil joghalsyn!», «esek Bighabil jolghalsyn!»- dep aktivter zaldy borandatqanda.

- «Joghalsyn jalaqorlar!»- dep bastap, mikrafonnan men dauyldattym. «Joghalsyn jalghan aktivter!», «joyylsyn zang búzghynshylary», «joghalsyn joyympazdar!», «marksizmge qarsy uly shiritkishter joyylsyn!», «sosializmge jabysqan merezder joyylsyn!..»

Elektr qúdyreti qoldap, mening kenirdegimdi bәrinen asyrdy. Zaldaghy qoryqqandyqtarynan qosylyp túrghan myndaghan dauys, mikrafondaghy jalghyz mening dauysymnan túnshyqty. «Aktivter lap qoydy maghan qaray, zal u-shu, astan-kesteng bola ketti.

Art jaqtan Qalyq Qasqyrbaev sahnagha qaray kiymelep keledi eken.

- «Mening әshkereleytin mәselem bar! Toqtanyzdar men sóileyin!» deydi. Tiksine qaldym. Dәl osy kezende myna «dәu», qorqaq-juas atty «abyroylarymen» kelip, myna jalaly keri tónkeriske moyynday salsa qúryghanym ghoy!... Múny jalaqorgha shygharyp kimdi sendire almaqpyn!..

Qalyq sahnanyng bir shetinen qarap túrghan Jaubasargha jete taghy qoydy әlgi talabyn. Jaubasar ereuildi shanghyrlap jiberip toqtatty. Qalyq әshkereleushiler mikrafonyna kelip túra qaldy. Qayratty kókburyl shashyn sylay túryp qarady maghan. Kýrsinip jiberdi. Nendi әshkerelemeksing degendey azuymdy basyp syrt qaray berdim.

- Anau tonmoyyn «әshkereleme» dep ymdap qoydy!- dep Qúljan shyr ete týsti de Ayqaykók Qalyqqa aqyryp qaldy.

- Ey alashorda, oghan qaramay sóile!

- Asyqpanyzdar, keri tónkeristik úiymgha qaryq qylamyn sizderdi!- dep Qalyq sózin jymiya bastady da keudesin úryp-úryp jiberdi. - Mening bir ózimde ýsh úiym bar!...

Aldymda asqar tauday kórinetin aghanyng myna auzyna anyra qarap kýlip jiberippin. Ayghaykók maghan dýrse qoya berdi.

- Ey nege kýlesing sen tonmoyyn, nege kýlesin?... Aldymen sony ait!

- Onyng kýletin, tandanatyn jóni bar, әshkerelep túrghan meni tyndanyz! - Qalyq bәseng ýnmen saspay jalghastyrdy sózin. - Mening sosializmge qarsy úiymdarymnyng jayyn Bighabil rasynda da bilmey ilesken. IYdeyasy tolyq qyzyl bolghandyqtan, marksizmnen ainymaytyndyghyn bilip, búghan ashyq aitpay, syrtynan basqaryp kelgenmin. Múnyng bizge aldanyp qosylyp ketetin bir ghana osaldyq jeri bar: búl, sayasatshy emes, ghylymnyng mýriyti. Qajymas-qaytpas aghartushy. Óz últynyng últtyq mәdeni-aghartu qyzmeti jolynda erki myqty aghartushy...

- Keri tónkerisshindi maqtamay sóile!- zekip qaldy Jaubasar.

- Joq, men maqtamay da, aqtamay da dәl óz qalpynda әshkereleuge bekip shyqtym sahnagha! Men Bighabilding osy ereksheliginen paydalanyp, ózine bildirmey, keri tónkeristik úiymymy zor qyzmet istetpek bolghanmyn. Múnyn, mәdeni-aghartu salasynda, әsirese jastar arasynda bedel-abyroyy asa joghary bolghandyqtan sonysynan paydalanyp, yntymaq atymen jastardy ózime tartyp, úiymdastyru ýshin paydalanbaq bolghanmyn. Jalghyz-aq búghan keri tónkeristik úiym qúrmaq ekendigimdi bildirmeuim qajet bolghan. Sondyqtan Bighabilding onday úiymdardy bilmeytini ras!... Men qúrghan alashordagha qarasty qazir ýsh dәrejeli úiymnyng silemi bar. Birinshisi, joghary dәrejeli kadrlar arasyndaghy bas úiym. Múny Jaghda, Shaymardandarmen birlesip qúrghanmyn. Ekinshi orta úiym. Múnyng ózining atynan da belgili, bastan tómen, ayaqtan joghary. Búl, orta dәrejeli qyzmettegi qazaqtargha negizdelgen. Biraq, búlardyng ishindegi bilikti jigitter qazirshe Bighabil siyaqty ynghay qyzyl bolghandyqtan senbey, basalqasyn keyin taghayyndaugha qaldyryp kelgenmin. Búlardyng bir qasiyeti, bizdin, әsirese mening aitqan aqylymnyng bәrin dúrys kórip qabyldaydy. Agha tútady. Sondyqtan eshqaysysyn bastyq saylamay-aq istetip, paydalanyp túruyma bolady. Ýshinshisi, keri tónkeristik jastar úiymy. Býtindey jana jastar. Kóbi institutta. Búlar bizding ayaq-qolymyz, qúralymyz.

- Bastyghy, basalqalary kimder?- stolyn sherte súrady Jaubasar.

- Búlar negizgi jaghynan orta úiymnyng shylauynda. Orta úiymdaghylardyng bas úiymgha ózdikterinen baghynystylyghy siyaqty, jastar da orta buyn aghalaryna ózdikterinen baghynady. Sayyp kelgende Shynjandaghy qazaq azamattary «alashordanyn» tútas bir denesin qúraydy.

- Ras pa? - Jaubasar maghan zekire qarady. - Keri tónkeristik úiym bar ma eken, joq pa eken?

Jauap beruding ornyna Qalyqtyng shyrayyna qarap kýlip jiberdim. Meni qalqan bolyp qorghap, tóngen qaterdi ózinen tartyp әketu ýshin tapqan jaly edi múnysy. «Basqamyzdy qanshalyq qiratsa da tughan eli ýshin ónimdi qyzmet istey alatyn bir azamatymyz aman qalsyn» dep shyghyp túr. Jayshylyqta tittey shalys  sóilep qoyghan jigitterden ózine ot tútap keterdey at-tonyn ala qashatyn qorghanshaq, saq agha býgin men ýshin osy eng apatty órtke ózin atyp, men-aq kýieyin degendey keude qaghyp túr!... «Erkek toqty[4], Er azamat delinetinderding bәri osynday bolsashy! Qorghanshaq, qorqaqqa balap jýrippin-au osynday asyl almasty da!...»

- Ei, búl saghan qaljyndap túrma, nege kýlesin? Jauap ber!- dep Ayghaykók zekirgende Jaubasar shanqyldap jiberdi.

- Ey tonmoyyn, men saghan súraq qoyyp túrmyn, endi nendi aitpaqsyng búl faktke?

- Búl kisi ótirik sóilep túr!... Jalaqorlar basqagha jala jabady. Jer sharynda ózine-ózi jala jabatyn bir adam kórgenime men tandanyp kýlip túrmyn.

Anyra qalghan zaldan byq-byq, syq-syq kýlki taghy estildi.

- Sen ózindi ghana aqtap qoymay, endi býkil keri tónkerisshilerdi, olardyng qúrghan úiymyn joqqa shygharugha úryndyng ba! - Jaubasar osy shanqylymen bulyghyp jótelip qaldy da, basqa aktivter maghan kózderining aghyn ghana kórsetip, jamyrasyp-manyrasyp bet-betterimen sóilep ketti.

- Naghyz ghayar keri tónkerisshi eken mynau!

- Qalyq múny orta úiymdy dep әshkereledi ghoy, demek, ortalyq úiymnyng bastyghy osy!

- Bastyghyn qorghau mindeti boyynsha, eshtene bilmeydige shygharyp túr anau!

- Shynjandaghy barlyq keri tónkerisshilerding jýregi osy ekendigi kórinip túr!- desip birin-biri quattay jónelisti. Jaubasar qarlyqqan dauysyn shanghyrlata-sybyrlata, shúp-shúbar ala kenirdekpen zekirdi maghan.

- Qalyqtyng ózine óshtigi bar dep sendirmekpising endi!

- Jauap beruime rúqsat pa?- súrana jauap qayyrdym. - Adam ózine-ózi óshtesu arqyly da múnshalyq jala jappaydy! Múnyng jýrek auruy bar, mynaday aiqaydan jýregim toqtap qalama dep qatty qorqatyn adam. Ótkende óz ýstinen kýres bastalysymen-aq «alashordashyl» bolyp moyynday salghan sebebi sol bolatyn. Al, býgin, mening ýstimdegi kýres eng joghary shiyelenis shegine jetkende jýregi taghy da shydamay qaldy. Bizge jabylghan jalalardy ne bolsa da óz moynyna týgel kóterip alyp tynyshtalmaq bolyp shyqty. Búl, kýlkini keltiretin is. Shyndyghynda múnyng qúrastyryp túrghannyng bәri ótirik! Nanbasanyzdar ghylymy jolmen tekserip kórinizder, ýsh úiym týgil bir úiymnyng da ornyn tauyp bere almaydy. Sebebi, ol mýlde joq úiym. Taghy bir shyndyqty aitayyn...

- Áket mynany!- dep shanq ete týsti Jaubasar. Ayghaykókke sybyrlap bólek qaghazdaryn tapsyrdy da meni aidatyp qaytardy. Qalyqqa súraqtyng jaua jónelgenin shyghyp bara jatyp estidim.

Ayghaykók tekseru stolyn mening abaqtyma qúrdy. «Keri tónkeristik úiym mýshesi», «últshyl» dep tabylghan adamdardyng menimen bolghan baylanysyn bir-birden qayta súraugha kiristi. Sózi men is-әreketi týgil key birining tipti kýndelik ne jep, ne ishetindigi de qalmady. Pәlen jyly pәlen jerde pәlenge mening ne sóilegenim, dәrethanagha qalay birge barghandyghym jayynda da kýshtep qazbalady. Búlardyng ishindegi maghan eng qaterlisi institutta kýreske týsip jatqan jas «últshyldardyn» baylanysy ekenin bayqadym.

Núralygha moyyndatqan «programma» degenderining kóbi sol jastardyng ótkizgen keybir úsaq qylmystarynan qúralypty. Mәselen, kitap magaziyninen Lenin jayyndaghy brashurany úrlap shyqqan bir jas oqushy kýreske týskende ony «keri tónkeristik úiymymyz ýshin úrladym» degizip, zorlap moyyndatqan eken. Búl «fakt», sol kýres rayonynyng ózinde «keri tónkeristik úiymnyng rashotyn oqushylargha kitap úrlatyp satumen qamdau» dep programmanyng bir tarmaghyna ainaldyrypty. Jaubasar múny nanymdy etip shygharu ýshin, «jalpy úrlyq-qaraqshylyqpen qamdau» etip ózgertipti. Núraly múnyng ekeuine de moyyndaghan bolypty da, programmanyng ótiriktigin aiqyndap túratyn sol aldynghy kýlkili tarmaqtan airylmay, kópshilik aldynda betpe-bet әshkerelegen bolyp maghan jetkizipti.

Byltyrghy jazghy Ontýstikke bólingen studentterding narazylyq talaptaryn Jaubasar keri tónkeristik kóterilisting bastamasy etip, avtonom rayon rayysyna birinshi bolyp aryz aitqan Qapasty Bighabil taghayyndaghan qolbasshy etip shygharypty. Qysqasy, dombyrany da keri tónkeristik sóilesu-habarlasu qúralymyz etip qosypty: Bizding ýige kelgende Jaqannyng shertken kýilerin, maghan jetkizu ýshin dombyragha «sóiletken» jasyryn mәlimetke ainaldyryp moyyndatypty. Ayghaykók meni osy jóninde de kóp tergedi.

«Jaqan saghan dombyra arqyly ne mәlimet jetkizdi?... Solay sóilesumen jymiystyndar ghoy, jylastyndar ghoy?» dep týrip yshqynady.

Instituttaghy kýresting múnday joramalymen moyyndatulary meni tym bolmaghanda «qútyrghan últshyl» etip shygharuy kәdik eken.

Sóitip, Ayghaykókting menimen baylanysyn súraghan adamdary bir aptanyng ishinde-aq ýsh jýzge jetti. Mening karikaturalyq suretterim mekemedegi jiyn zaldaryna da kelip japsyrylyp jatypty. Tilim eki metrge deyin jalyn ata jalaqtap, auzym jersharyn jútarday kerilip, úly qarmaq tisterim soydighan aidahar bolyp ta syzylyppyn. Zaharly úzyn denemmen orap shynghyrtyp jatqan adamdarym tipti kóp. Olardyng ishindegi eng qatty «sorlanyp» jatqan Maqúlbek, Qúljan, Áliyalar eken. Taghy bir karikaturada altyn tәj kiyip taqta otyrghan Jaghdanyng aldynda sәldeli uәzir bolyp iyilip, Qasqyrbaevpen men bastatqan kóp qazaq syzylypty.

Múnshalyq súmdyqtyng karikaturalary mekemedegi tynysh zaldargha jetkende kino studiyasynyng zor zalyndaghy kýres maydanyn ne ondyrghanyn qaydan bileyin. Ondaghy bolyp jatqan kýresterden habarsyz qaldym.

Jeke tergeu eshtene óndire almasa da sozyla berdi. Ayghaykók kýndiz súraghan «tanystyq tarihymdy» altyn tapqanday dәpterine estelikke ala otyryp súrady da, keshinde ózime qayta jazdyrdy. Adamzatty qaghazgha qaraudan jeritudi ghana maqsat etken shygharmaday, shet-shegi bolsashy búl myjyghyrt jinaqtyn. Áyteuir tergeushilerimning meni «zor keri tónkerisshi» dep jariyalap alyp, erinderine jagharlyq qylmys taba almay jenilgendikterinen úyaludan ghana jazdyryp jatqany ekenin týsingen song qyljaqqa ainaldyra berdim sózimdi. «Fakt» dep bireuge oqyp beruden ózderi úyalatynday «material» qúralyp jatty.

Oktyabri tuylysymen «zor sekirip ilgerileudin» úrany gu ete týsti. «Qúrysh - marshal» deytin taqyrypta ýlken-ýlken maqalalar jariyalandy gazetterde. «Bas jol», «halyq kommunasy», «zor sekirip ilgerileu» atty «ýsh qyzyl tu» kóz aldymyzgha badyraya kóterildi. «Onshyldardyn» ayaq-qoly baylanyp bolghandyghynyng deregi edi búl. «Júngosha sosializmimizding jenisi men jenilisin belgileytin birden-bir kilt - qúrysh temir óndirisi ghana belgileydi»,  «sondyqtan búl salada shetke sýiensek-aq úttyramyz», «óz kýshimizge sýienu - zor sekirip ilgerileuding sheshushi joly», «әrbir mekeme qogham, әrbir kәsip oryndaryna, halyq gúnshesinin[5] әrbir atretterine deyin qúrysh-temir óndiretin domna[6] qúrylyp, sandy mindet jýkteldi». «Búl josparymyz boyynsha Angliya syndy eng búryn ónerkәsiptengen, eng kәri jiyangerdi onbes jyl ishinde-aq basyp ozamyz!», «Júnhua Halyq Respublikasyna qarasty әrbir búqara osy shahmetting peshkasy bolyp, qayda qoysaq sonda túruy, qalay aidasaq solay jýrui shart!»- gazetter endi osylay sayrap ketti.

Birer qadam jyljy alatyn «erkin» peshkalar súq sausaqpen týrtilip, ýnsiz jýrilip jatqanda mendey qamaudaghy peshkalar qaytpek, qysqysh sausaqtar shekeme tayaghanda-aq sekire týregeldim. Jazyp jatqan «tomym» sol jazu stolynda jayly kýiinde qaldy. Artymdy baghyp jýretin «avcharkalar» qúrysh qortu júmysyna aldymen ketipti. Kórpe-tósenishterim buylyp-týiilip, qara mashina kuzubyna laqtyrylyp ta bolghan eken. Maqpalym kishkene Asqarymyzdy qúshaqtap qaqpa aldynda túr. «Ákeng әne» degendey meni núsqady oghan. Kóre sala «peshkalyqty» úmytyp, túp-tura gardiyshe[7] úshyppyn. Bólinip túrghanymyzgha ýsh aidan asty ghoy, endi qashan kórisetinim týgil, qazir qayda baratynymdy da bilmeymin. Ekeuin qosa qúshaqtap sýiip-sýiip aldym. Badyrayghan kóp kózden iymenbey Maqpal da sýiip ýlgerdi. «Bizden әrqanday jaghdayda da alang bolma, aman bol, densaulyghyndy kýt!... Áyteuir onshalyq jýdemepsin!» dey sala arqamnan qaqty. Sóilesip qoydy degizbey jónel degeni ekenin qaghysynan úqtym da, «ayaulym» degen belgisin, alaqanyn arqamnan sylay týsirgeninen týsindim. Shyghatyn avtomobilige jete bere qayta qayrylghanymda Asqardyng kishkentay qolyn kóterip búlandatyp túrghany kórindi. Jauap retinde men de qol siltep qaytardym.

Avtomobilige shyghysymmen baqylaushymnyng bireui әkelip, ýlken somkamdy tapsyryp berdi. Maqpaldan alyp Jaubasargha teksertip shyqqan eken. Syrtqy qaltasynan ekeuining jana týsken suretin tauyp, kókiregime basa týstim.

Mashina ot alysymen dәl qasymnan Gýlnisanyng tatarsha әni estildi. Ártisterding avtomobiliinen qashan týsip, mening qasyma qashan kelip otyrghanyn bilmey qalyppyn. Erkekshe kiyinip alypty. Men jalt qaraghanymda kýlip jiberdi. Qaqpadan shygha bere Maqpaldyng óz toyymyzda aitqan bir әnin shyrqata jóneldi. Búl әnge men de qosyla kettim. Ýiime búrylatyn kishkene kóshening iyininen kýtip túrghan Maqpal, menimen qatar, alda otyrghan beytanys qyzdyng auzynan óz әnin estip, qolyn jayrandaghan kýlkimen kóterdi. Razy-qosh, ystyq yqylaspen sermedi qolyn. Oghan Gýlnisa da sonday shyn dostyq niyet kórsetip, qolyn týregelip búlghandata ótti.

Gýlnisa, ýilenu toyymyzgha qatynassa da Maqpal ekeuimiz kóshede kezige qalghanda tanymaytynday syrt ailanyp ketetin. Endi manymyzdan eng jaqyn dostarymyz da qashatyn bolghan myna qiyn kezende janqiyar dostay jaqyndasyp qalghan sebebin týsine almay qaray berdim jýzine. Oinap túratyn ótkir qara kózin maghan bir jalt etkizdi de túqyra kýlimsiredi. Áyelim men balamnyng janaghy suretin qolymnan alyp, ýnile týsti. Jambasy jambasyma, omyrauy bilegime jabysyp qalghandyqtan, jasyra kýrsingenin sezip qaldym.

- Bek súlu!- dep kýbirledi. - Úlynyz әlden-aq kishkene Bighabilmin dep túr!

- «Kishkene dúshpanynmyn, menen qorqynyz» degen shyghar?

- Joq, múny maghan óziniz eskertip otyrsyz, bilemin. Tipti de dúspan emessiz!

- Mening auryuym, qazir obadan da júghymtal!

- Múnday aqyldy auru júqsa júgha bersin! -dep Gýlnisa tez kýbirlep jiberdi de, sózdi Maqpaldyng suretine audara qoydy. - Mәdeniyeti tipti joghary eken. Sizdi janaghy... sýigeni, meni qatty sýiindirdi. Sovet әieli bolmasa, múnday әielder olay istey almaydy!

- Jigitinizge qosylghan song siz de sóitesiz. Ózinizdi ol da ýsh ay saghyndyrsa...

- Siz rejimge alynghaly ýsh ay boldy ma? - Gýlnisa ýnile qarap súrady da mening bas iyzep kýrsingenimdi kórip, ózi de kýrsinip jiberdi. Múnan song sóilespedik. Sahnanyng daghdyly әnshi qyzy taghy da Maqpaldan estigen «Aghajaydy» shyrqata jóneldi.

Bes avtomobili keruenimiz qaladan shygha Erenqabyrghagha bettedi. Qarashәrge asatyn tóte jolgha týsken song temir rudasy jaqyn Balghyntay deytin jerge baryp, temir óndiretindigimizdi basqa saparlastardan estidim.

Bir sәtte mashina tosyn toqtay qaldy da Gýlnisany shaqyrghan zeyil dauys estildi. Art jaghymyzdaghy әrtisterding jabyq avtomobiylinen bir bastyghy qaharly qabaqpen kelip, qayt degendey búiryqtyng qolyn jalghyz-aq sermedi oghan. Sodan bastap Gýlnisa maghan jaqynnan kórinbeytin boldy. («Onshylgha beyim» atty qalpaq kiygenin keyin estidim.)

Sol keshte qarly asu auzyndaghy jaydaq-jalanash sazgha týnedik. Jatyp demalarlyq tepseng jer joqtyghyn aityp zarlanghandargha jauap bergen eshkim bolmady. Bastyqtarymyz kabinkadan shyqpay, aldynyng qorylgha basqany da estildi.

Mening «úiymdastarymnan» Yntyqbay, Raqymqan, Ólze, Núralylar halyq kommunalarynyng qúrysh-temir josparlaryna kómekke aidalypty. Menimen birge shyqqan basqa qalpaqtylar jelkelerinen bir-bir «avcharkany» súqsityp әr jerde shonqiyp tang atyrdy. Sóilestirer emes. Al, mening sonymda ekeu...

Biyik taudyng múzdy jotasynan kelgen yzghar tangha jaqyn mening iyghymdy selkildetkende artymnan qydiyp túrghan kýzetshilerding tisin de saqyldatyp әketti.

Danyshpan tergeushim, osy shaqta peshka bolmaghan kim bar, siz de kóne peshkasyz. Osynday aqymaq sazda sizding tisiniz de talay saqyldaghan shyghar. Tisting búlay saqyldauy, jaugha qaratylghan yza-kekting qaynauy emes, әriyne, sizderding de menshe sorlanghandyqtarynyzdyng ghalamaty. Bizdi «bóri», sizderdi «bóribasar» atap shaynastyryp qoyghany bolmasa, bәrimiz bir shahmattyng sorly peshkalarymyz ghoy.

Osy tauda qyrattan, daldaly qúrghaq jyradan kóp jer joq. Al, ilude bir kezdesetin osynday jalanash sazgha qay Qúday aidap әkep, shonqityp týnetkenin oilap kórdiniz be? Peshkalardyng qiynshylyqqa shydamdylyghyn synap kórmek bolsa, «Angliyadan ozghangha» deyin aldymyzda talay kýres, talay qiynshylyqtyng sanaly syn kezeni әli bar emes pe! Sol jeniske jetkizetin jauyngerlerining belin әlden shoyryltyp ne tappaq, qay maqsatyna jetpek? Meni jau sanap býkshitsin, al, sizderdi belsendi jauyngerimiz dep mýkshitpek pe?... Janaptarynyzdy «zor sekirip ilgerileuge qarsy onshyl-últshyldardyng ýgitimen passivtesip mýkshiytip aldy» dese, biz ne betimizdi aitarmyz! «Búl, qoyyrtpaq qarabatqpaqtan jaralghan miynnyng qylmysy» deuge biz beysharada til bar ma!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Abay sózinen.

[2] O dýniyedegi tozaqtyng tergeushileri.

[3] Abay ólenderinen.

[4] «Erkek toqty - qúrbandyq» deytin maqal negizinde alynghan atau.

[5] Gýnshe (hanzusha) - kommuna.

[6] Domna - shoyyn temir óndiretin pesh.

[7] Gardy - shahmat oinyndaghy uәzir (eng qúqyqty tas).