Júma, 22 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 4901 8 pikir 28 Aqpan, 2022 saghat 15:51

Ukrainadaghy soghys: Putinning alty «ótirigi»...

25 aqpanda Resey preziydenti Vladimir Putin Qauipsizdik kenesi jinalysyn ótkizip, biraz sóilegen edi. «Currenttime.tv» Putinning sózderine sholu jasapty. Sóitip, alty basty «ótirikti» әshkerelepti.

Resey preziydenti Resey men Ukraina arasyndaghy soghysqa qatysty ne dep jalghan sóiledi? qanday jalghan mәlimetter berdi? Nazarlarynyzgha úsynamyz.

Birinshi feyk. «Resey últshyldarmen soghysyp jatyr»

«Resey әskerining negizgi shayqasy Ukraina qaruly kýshteri túraqty bólimderimen emes, últshyl toptarymen bolyp jatyr», - dedi Putiyn.

Búl ótirik. Ukrainany qorghaudyng bar josparyn elding Bas shtaby úiymdastyryp otyr. Búghan dәlel bolatyn tek qana Ýkimetting resmy mәlimdemesi emes, tarap jatqan kóptegen fotosuretter men viydeolar. Resey әskerlerimen qaruly qaqtyghysqa týsip jatqan Ukraina qaruly kýshteri túraqty bólimderi. Bas qolbasshy Vladimir Zelenskiy eldi qorghaumen ózi ainalysyp jatqanyn mәlimdedi. Reseylik resmy ókilder: «Zelenskiy Ukraina astanasynan ketip qaldy», - dep jalghan aqparat taratqan, biraq, ol Kiyevte ekenin dәleldi týrde kórsetti jәne Ukraina telearnalary men әleumettik jelilerde halyqqa qayta-qayta beyne ýndeu jasap, naqty aqparattarmen bólisip jatyr.

Ekinshi feyk. «Ukrain últshyldarynyng bógeushi jasaqtary»

«Ukraina qaruly kýshteri túraqty bólimderine últshyldyq sipattyng enui olardy qaruly qarsylyq tanytugha iytermelep qana qoymay, «bógeytin jasaqtyn» rólin oinatuda», - deydi.

Búl da ótirik. Bógeytin jasaqtar – búl negizgi әskery bólimnen keyin túratyn arnayy bólim. Ol әskerding soghys alanynan qashuyna, әskerding sheginuine jol bermeu ýshin jasaqtalady. Ukrainada bógeytin jasaq joq. Olardyng bar ekenin dәleldeytin viydeo, foto ne basqa dәiekter de joq. Kerisinshe әskery komissariatqa, shekarany qorghau jasaghyna jәne qan tapsyru oryndaryna kelip kezek kýtken júrtty kóruge bolatyn kóptegen dәlelder bar.

Ýshinshi feyk. «Ukrain әskerleri beybit halyqtyng atyn jamylyp jýr»

«Bandershiler men neoúltshyldar Kiyev pen Harikov siyaqty iri qalalardyng ortalyghyna  auyr qaru-jaraqtardy, onyng ishinde (reaktivti) otty ornalastyryp jatyr. Olar kәdimgi terrorshylar siyaqty әreket etude. Qarapayym halyqtyng keypine enip alghan. Olar qúrban bolghan beybit túrghyndardy Reseyding moyyna ile salghysy keledi», - dep sóiledi.

Bir sóilemde birneshe jalghan mәlimdeme jasaldy.

Birinshiden, jogharyda aitylghanday, reseylik әskerlerge qarsy soghysyp jatqan «ghayyptan payda bolghan bandershiler» emes, ukrain sarbazdary men shekara qorghaushy jasaqtar.

Ekinshiden, 24 aqpanda soghystyng birinshi kýni Resey strategiyalyq nysandar: aerodrom, әskery bólimder, Ukrainanyng әue shabuylyna qarsy qorghanu jýiesine ghana emes, iri qalalar Kiyev, Harikov, Odessagha shabuyl jasady. Putinning tanghy bes jarymdaghy ýndeuinen keyin búl jerlerdi Resey dereu bombalay bastady. Ol kezde eshqanday (reaktivti) ot Ukraina qalalarynda ornalastyrylghan joq. Adamdar shyrt úiqyda jatty.

Tórtinshi feyk. «Batys әskeriylerining kenesi»

«Múnyng bәri sheteldik kenesshilerding aitaghymen bolyp jatyr. Eng әueli amerikalyq kenesshiler aqyl berip jatyr», - dedi Putiyn.

Búl da jalghan. «Batys kenesshileri» degen ýirenshikti sózge eshqanday dәlel keltirilmedi ne olardyng aty atalmady. Batys elderi Ukrainagha rasymen de әskery kenesshilerdi jiberdi. Reseylik әskerler Ukraina shekarasyna kóp toptasa bastaghannan keyin ghana, Batys elderi jergilikti әskeriylerdi jana qaru-jaraq týrimen tanystyru ýshin kenesshilerin jibergen bolatyn.

Besinshi feyk. «Ukraina halqy Kiyev bandasynyng tútqynynda»

«Men sózimdi Ukrinanyng әskery kýshterining әskery qyzmetshilerine joldaymyn. Neoúltshyldar men banderovshylargha qarsy balalarynyz ben әielderinizdi, qarttarynyzdy tiri qalqan qylmanyzdar. Biylikti óz qoldarynyzgha alynyzdar. Ukraina halqyn tolyqtay tútqyngha alghan Kiyevting nashaqor bandalarymen, neoúltshyldarymen kelisimge keluden góri, sizdermen ortaq kelisimge kelu onay bolatyn siyaqty», - dedi Putiyn.

Sózding turasyn aitqanda Resey preziydenti eldi qorghau mindetin atqarugha tiyisti әskeriylerdi Ukrainanyng biyligin basyp alugha shaqyryp otyr. Al qarapayym  ukrainalyq júrt: «Reseyding basyp kirui eldegi sayasy alauyzdyqtyng bәrin úmyttyryp, qoghamdy júmylghan júdyryqtay etti», - jep otyr. Olar: «30 jyl boyy tәuelsiz Ukrainany basqarghan barlyq preziydentter istey almaghandy Putin istedi. Ol býkil ukrain halqyn biriktirdi», - deydi.

Altynshy feyk. «Resey sarbazdary óz boryshyn erlikpen atqaruda»

«Reseylik sarbazdar men ofiyserlerding qyzmetine joghary bagha beremin. Olar kәsibiyligin kórsetip, óz әskery boryshyn erlikpen atqaryp, Otanymyz ben halqymyzdyng qauipsizdigin qorghau maqsatynda óte manyzdy isti sәtti oryndap jatyr», - deydi Vladimir Putiyn.

Resey әskeri Ukrainagha shabuyl jasap, Otanyn qorghap jatyr degen argumentti eseptemegenning ózinde, búl mәlimdeme – jalghan.

Beybit túrghyndar men balalar qaza tauyp jatqan soghysty Kremli reseylik BAQ-qa «soghys» dep aitqyzbay otyr. Adam qúqyqtary jónindegi Joghary Radanyng ókili Ludmila Denisovanyng aqparaty boyynsha, Resey basyp kirgen birinshi kýni kәmeletke tolmaghan ýsh bala qaza bolghan. Melitopoldegi onkologiyalyq bólim joyylghan. Ahtyrkadaghy balabaqsha atqylanghan. Kiyevting tynysh audandary men kóshelerinde soghys jýrip jatyr. Harikovting beybit halqyna reaktivti otty atqylap jatyr.

Reseyding Qorghanys ministrligi tek qana ukrainalyq taraptyng qaza tapqan sarbazdary turaly aituda. Biraq, Resey biyligi tarapynan qaza tapqan reseylik sarbazdar turaly bir auyz sóz aitylghan joq. Shyndyghynda qaza tapqan Resey sarbazdarynyng sany 4 myngha juyqtaydy. Oghan qaruly qaqtyghys oryndarynan jariyalanyp jatqan kóptegen viydeolar dәlel.

Dayyndaghan Ayjan Temirhan

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1458
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3226
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5282