2012 jyldyng 12-qazan kýni Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýiinde belgili aqyn, audarmashy  Almat IYSÁDILDIN shygharmashylyq enbegining 20 jyldyghy men «Jalyn» baspasynan jaryq kórgen «Kókjiyekke singen jol» atty jyr jinaghynyng jaryq kóruine oray «Aspantaudan janghyryp jetken ólen...» atty shygharmashylyq keshine shaqyramyz!

Keshke belgili qalamgerler, aqynnyng shygharmashylyqtaghy qanattas dostary, aqparat qúraldaryndaghy әriptesteri qatysady.

Kesh qonaqtary:

Qazaq әn ónerining maytalmandary Ramazan Stamghaziyev, Últu Qabaeva, Roza Álqoja, Tileules Qúrmanghaliyev, Qadyrghaly Kóbentay, Erbol Qúdaybergen, «Sharyn», «Seriler», «Ghasyr», «Aytúmar» toby «Jas órken» by ansambli jәne Ermek Baljigit.

Keshti aqyn, memlekettik «Daryn» jastar syilyghynyng laureaty

Janarbek Áshimjan jýrgizedi

Ótetin orny:

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýii

(Abylay-han d-ly 105)

Bastaluy: 2012 jyl, 12 qazany, saghat 17.00-de

Kelem deushilerge esik ashyq

Keshting bas aqparattyq demeushisi: Respublikalyq «Alash ainasy» gazeti

Aqparattyq qoldaushylar:

«Qazaq әdebiyeti», «Múqaghaliy», Qazaq radiosy, «Massaget», «Tengri. Nius» STV, «Ayqyn», «Týrkistan», «Dala men Qala», «Jas qazaq», «Jas Alash», «Jas qazaq ýni», «Almaty aqshamy», «Jetisu»

Baylanys telefondary:

2012 jyldyng 12-qazan kýni Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýiinde belgili aqyn, audarmashy  Almat IYSÁDILDIN shygharmashylyq enbegining 20 jyldyghy men «Jalyn» baspasynan jaryq kórgen «Kókjiyekke singen jol» atty jyr jinaghynyng jaryq kóruine oray «Aspantaudan janghyryp jetken ólen...» atty shygharmashylyq keshine shaqyramyz!

Keshke belgili qalamgerler, aqynnyng shygharmashylyqtaghy qanattas dostary, aqparat qúraldaryndaghy әriptesteri qatysady.

Kesh qonaqtary:

Qazaq әn ónerining maytalmandary Ramazan Stamghaziyev, Últu Qabaeva, Roza Álqoja, Tileules Qúrmanghaliyev, Qadyrghaly Kóbentay, Erbol Qúdaybergen, «Sharyn», «Seriler», «Ghasyr», «Aytúmar» toby «Jas órken» by ansambli jәne Ermek Baljigit.

Keshti aqyn, memlekettik «Daryn» jastar syilyghynyng laureaty

Janarbek Áshimjan jýrgizedi

Ótetin orny:

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýii

(Abylay-han d-ly 105)

Bastaluy: 2012 jyl, 12 qazany, saghat 17.00-de

Kelem deushilerge esik ashyq

Keshting bas aqparattyq demeushisi: Respublikalyq «Alash ainasy» gazeti

Aqparattyq qoldaushylar:

«Qazaq әdebiyeti», «Múqaghaliy», Qazaq radiosy, «Massaget», «Tengri. Nius» STV, «Ayqyn», «Týrkistan», «Dala men Qala», «Jas qazaq», «Jas Alash», «Jas qazaq ýni», «Almaty aqshamy», «Jetisu»

Baylanys telefondary:

• Qazaqstan Jazushylar odaghy: 8(727) 2 61 62 95
• «Alash ainasy»: 8(727)388-80-60, faks:8(727)388-80-61,

e-mail: info@alashainasy.kz

• Almat IYsәdil: 8(727) 388 80 64, 8777497 31 97

e-mail: almat-76@mail.ru

 

Ómirderek

MÚRATÚLY ALMAT IYSÁDIL

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, aqyn, audarmashy, jurnalist IYsәdil Almat Múratúly 1976 jyly 20 jeltoqsanda Almaty qalasynda dýniyege kelgen.

Almaty oblysy Rayymbek audany, Kegen auylyndaghy orys orta mektebinde, audandyq Muzyka mektebining dombyra synybynda oqyghan. QazMUÚ-dyng jurnalistika fakulitetin syrttay bitirgen. Enbek jolyn №2 Kegen orta mektebinde muzyka pәni múghalimi retinde bastaghan. Respublikalyq oqushylar Sarayynda qyzmetker, «Almaty aqshamy» gazetinde bólim mengerushi, jauapty hatshy, «Elorda» baspasynda әdeby redaktor, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde bólim mengerushi, Qazaq-Britan uniyversiytetining redaksiyalyq-baspa bólimining bas menedjeri, «Qazaq radiosy» baghdarlamalar bólimining shef-redaktory, «Ádebiyet aidyny» gazeti bas redaktorynyng birinshi orynbasary, «Qazaq uniyversiyteti» gazeti bas redaktorynyng orynbasary, «Jas qazaq ýni» gazeti bas redaktorynyng birinshi orynbasary, «Qazaqstan» últtyq telearnasynyng jýrgizushi-redaktory qyzmetterin atqarghan. Qazirgi uaqytta respublikalyq «Alash ainasy» gazetide Mәdeniyet bólimining redaktory. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, Halyqaralyq «Shabyt» festivalining diplomanty, birneshe jyr mýshayralarynyng jýldegeri, Iliyas Jansýgirov ruhyna arnalghan respublikalyq mýshayrasynda Sayyn Múratbekov atyndaghy arnayy syilyqtyng iyegeri atanghan.

Ádeby audarmamen ainalysady. Týriktin  J.Ámire syndy klassikteri men qatar M. Djevdet, A. Timuchiyn, O. Rifat esimdi tanymal týrik shayyrlary men A.Pushkiyn, S.Eseniyn, M.Lermontov, IY.Severyaniyn, I.Annenskiy syndy orys aqyndarynyng shygharmalaryn qazaqshalaghan. Orys tilinde jazatyn qazaqtyng kórnekti aqyny O. Sýleymenovting birqatar shygharmalaryn ana tilinde sóiletti. Aqyn sonday-aq balalar әdebiyetine de den qoyyp kishkentay oqyrmandargha, jalpy balalar men jasóspirimderge arnalghan shygharmalar jazyp jýr. Aqynnyng birqatar ólenderine jazylghan әnderdi býginde qazaq әn ónerining maytalmandary oryndap jýr.

Ólenderi «HHI ghasyr aqyndarynyng antologiyasy» syndy birneshe újymdyq jinaqtargha engen. «Otyrar kitaphanasynyn» túnghysh seriyasymen jaryq kórgen «Joldar, joldar...» sonday-aq  «Kónilalan», «Kókjiyekke singen jol» kitaptarynyng avtory.

Ýilengen, jary - Dina Smaghúlova - Qazaq Últtyq agrarlyq uniyversiytetining oqytushysy (magistranty). Qyzdary - Narqyz, Aqtilek, úly - Múqaghaliy.

 

 

BÝGIN...

Ózgerdi býgin qogham -

Kóz kórdi týrin jaman.

Kez keldi Aqiqattyn,

Kómeyin tyghyndaghan.

 

Taghdyrdy moyyndadyq,

Ár kýndi uayymdadyq.

Jaqsylar jasyp qaldy,

Jamannyng jayyn baghyp.

 

Kýdikten kónil synyp,

Ýmitpen ómir sýrip,

Ózgeler mensinbeydi,

Bizdi әli tobyrsynyp.

 

Zanghardan óte almadyq,

Armangha jete almadyq.

Jyltyraq dýniyege,

Arbalyp, neshe aldanyp?!

 

Jasyryp shyndyghyndy,

Aqyry súmdyq úrdy.

Alashtyng - tiregi edi,

Lastadyq tildi, dindi.

 

Tar jolda tyghyndalyp,

Aq jolgha búrylmydyq.

Mastanghan tórelerge,

Madaqtau jyryn jazyp.

 

Aqshadan onalmadyq,

Jaqsy adam bola almadyq.

Tilge til qosyp alyp,

Basqasha amaldadyq.

 

Dalany kýmiljitip,

Qalanyng uyn jútyp,

Shyndyqty aita almaysyn,

Túrsa da tiling qyshyp.

 

Uaqyt - qúiyn, boran -

Artyna búrylmaghan.

Aldynda jer qalmady,

Túzaq, tor qúrylmaghan.

 

Áli de tyiylmaghan,

Búrynghy qiyn zaman.

Jol kesip Batyrashtar,

Jasap jýr búryn qadam.

 

Qúighytyp Qúlagermen,

Asqanda qúba belden,

Bayaghy Batyrashtar,

Balta alyp, shygha kelgen...

 

JYLYLYQ

Ákemnen qalghan jylylyq,

Sheshemnen qalghan jylylyq.

Lebine jýrem jylynyp...

Sarsangha týsken sәtterde,

Múz bolyp qatqan kónilime,

Kóktem bop kelding jylymyq.

Babamnyng salghan jolymen,

Áyteuir, kelem sýrinip,

Álsizdigim de bilinip...

Bir Alla bergen ghúmyrdyn

Kóshine әreng iligip.

Ey, Álem, sen de bir úldyn

Aytylmay jýrgen syryn úq;

Baqyt ta ketti qona almay,

Basymnan keri búrylyp.

Uaqyt ta ketti taba almay,

Aqynnan kinә, bir ilik.

Shytynap týisik-terezem,

Ayazdy kýngi atyzday

Ayghyz da, aighyz tilinip.

Aghadan kórmey irilik,

Kishiden kórmey inilik.

Aspaly kópir shetinde,

Túrghanday bolam ilinip.

Sonday bir súrqay sәtterde,

Ákemnen qalghan jylylyq,

Sheshemnen qalghan jylylyq -

Lebine jýrem jylynyp...

Manymda qalghan jaqsylar,

Sendermen qayghym joq shyghar,

Bolystyng maghan júmylyp.

Janymmen sýidim bәrindi,

Aldynda belim býgilip.

Syrtymnan ósek boratqan,

Basyma pәle jalatqan.

Jandargha kinә taqpaymyn,

Jatsam da jolda jyghylyp.

Óitkeni mening boyymda,

Jaghyp túr Ómir shyraghyn -

Ákemnen qalghan jylylyq,

Sheshemnen qalghan jylylyq.

Taghdyrgha kóndim amalsyz,

Jetelep algha bir Ýmit.

Birese Mysym basylyp,

Birese Ruhym tirilip.

Eskeksiz qalghan qayyqtay,

Janashyr adam jolyqpay.

Bolam dep jýrgen kezimde,

Ómirding syryn úghynyp,

Bәrine meni ýiretken -

Ákemnen qalghan jylylyq,

Sheshemnen qalghan jylylyq.

Jәne de

Ólennen qalghan úlylyq.

 

 

«AQYRZAMAN»

(ayaqtalmaghan kartina)

Ómir jayly kóp oidy taldap, terip,

Qiyalynyng týkpirin barlap kórip.

Suretshi shal bir kýni niyettendi,

"Aqyrzaman" suretin salmaq bolyp.

 

Súr kenepti aghashqa kerdi-daghy,

Palitragha boyaqty kórdi jaghyp.

Ózin-ózi sezindi baratqanday,

Tylsym tirlik syryna endi qanyp.

 

Qylqalamy bir kezde kidirip qap,

Jalt etti de joq boldy jylymyq sәt.

Suretshining qoly da dir-dir etti,

Tirelgenin bildirip tyghyryqqa.

 

...Aytushy edi ónerde jol qiyn dep,

Talqan qyldy kóp oidy zor qúiyn kep.

Suretshi shal boyaqty jiyp qoyyp,

Súr kenepti qaldyrdy sol kýiinde...

 

QALA KÓRMEGEN AGhAMA HAT

Aman ba auyldaghy aghayyndar,

Aman ba atqaminer baghaly úldar?!

Aman ba atalarym, әjelerim,

Betterin - әjim basqan, samayyn - qar?!

 

Aman ba bala-shagha - uaymy joq,

Aman ba әkim-qara - aiyby kóp?!

Qazaqtyng tileytini - jan saulyghy,

Bolmasa, qu dýniyening qayyry joq.

 

Qonyr tirlik, qarasha ýi, qarasha auyl,

Tózip jýrgen kәrine qarashanyn.

Qayran әjem, jóneltip qara shalyn,

Jalghyz iship qaldy ma qara shәiin?

 

Qala dese at tonyn ala qashar,

Auyl jaqtan kelmey jýr habar-oshar,

Dalada erkin ósken esil agham,

Sizdinshe auyl-jaqsy, qala-nashar.

 

Soqpay ketti, ә auylgha «Auyl jyly»?!

Azaymady tirlikting auyr jýgi.

Úyaly telefon da ústamaydy,

Kerek emes eshkimge qauym múny.

 

Jahandanu Ruhymdy qanap tynghan,

Búl «maydanda» taghy da qazaq qúrban.

Men de jana ghasyrdyng úrpaghymyn -

Bolashaqqa balkonnan qarap túrghan.

 

Agha, solay ótude danghaza kýn,

Arasynda alqyzyl jarnamanyn.

Batysqa bet týzegen kóshimizdi,

Shyghysqa  qaytarugha bar ma amalyn?

 

Imanynan barady júrt tonalyp,

(Keter me edi shirkin-ay, kýrt tazaryp!)

«Aldymen el boludy oilayyq» - dep,

Ashynushy eng ashy su úrttap alyp.

 

Bizdiki sol - beton ýi, kense, qala,

Kóresing ghoy barlyghyn kelsen, agha.

Men de auyldy saghyndym,

Baram, biraq -

Bastyq jazda demalys berse ghana...

 

«JABAYY ROZA». QARA SIYR...

Keshqúrym mezgil. Siyryn sauyp

Bolghan son, kóne kiyimin qaghyp -

Ýige endi әjey, mal qora jaqqa

Búrylyp, kózding qiyghyn salyp.

 

Shaly otyr tórde - týr-týsi semgen,

Jýretin ylghy qyrqysyp elmen.

Kelini bolsa - kenje balasyn,

Júbata almay jýr, úiyqysy kelgen.

 

Shýiiltip qalyng qabaghyn ana,

Kýnk etti oghan - balany qara!

-Teledidardy qosyndar kәne,

Bastalyp ketti «Jabayy Roza!»

 

-Beyshara qyzdyng baghy janbady...

Dep, kempir jaydy taghy boljady.

Ádettegidey, bir kezde sónip,

Auyldyng tangha shamy bolmady.

 

-Tauysyp iship qalghan araqty,

Ókimetke aityp bar jamanatty,

Kósilip sóilep, kósemsy bermey,

Bir qarap qaytshy mal qora jaqty.

 

Dedi de kempir, auyr kýrsindi,

Mazalap bir oy janyn birtýrli.

Shal bolsa qamsyz shalqayyp jatty,

Qarsy aldy solay auyl búl týndi.

 

Dalada itter jarysa ýrip,

Sala bastady taghysha býlik.

Taghy da kimder neni býldirdi,

Áldekimderding tauy shaghylyp?..

 

Kórinip kýnning súlbasy jana,

Shal erte túrdy - túlghasy dara.

...Qorada túrghan qara siyrdyn,

Qalypty ala búidasy ghana.

 

QYZYL ÓLEN

«Jaqsy ómirden» jalyndap jýzimde alau,

Ong qolymda jelbirep qyzyl jalau,

Ýndesem dep Kýn-kósem úranyna,

Sol kezden-aq qaymaghym búzylghan-au...

 

Tamyrym da kesilip tilim-tilim,

Úmyt bolyp dәstýr men yrym-syrym.

Qyzyl galstuk taghynyp qarakózder,

Qasiyetin joghaltty qyzyl tilim.

 

Ornady da zamana búlynghyr bir,

Sardalamda bastaldy «Qyzyl qyrghyn.

Qyzyl qogham ornatqan qyzyl kózder,

Barlyghyn da qiratty búrynghymnyn.

 

Jazyqsyzdan shyrqyrap shybyn janyn,

Ne zaualgha el-júrtym úrynbadyn!?

Temir tәrtip ornatyp Qyzyl әsker,

Qansha Arystyng aghyzdy qyzyl qanyn!?

 

Qyzyl júldyz. Kremli. Qyzyl alan:

Qyzyldarsyz ózgening kýni qaran.

Osyny oilap, dertimdi basu ýshin,

Qyzyl araq ishem de, qyzyp alam.

 

Qyzyl oilar sanamda jattalyp bir,

Búzyq oilar qoghamgha oqtalyp túr.

Qyzyl mandat ómirge joldama bop,

Qúran-Kәrim sandyqta saqtalyp túr...

 

Qyzyl, qyzyl, qyp-qyzyl, qyzyl bәri,

Myzghymaytyn bir Odaq qúrylghaly.

Ózgermeytin Qyzyl Zang bolghanymen,

Mәrtebeli Uaqyt tek qúbylmaly.

 

Dýn-dýnie ózgerip qas-qaghymda,

Jeltoqsanda sharq úrdy asqaq úldar.

Dúshpan kózin qyzartyp, aqyrynda,

Kókbayraghym jelpidi aspanymda.

 

Ayaqtalyp әiteuir qyzyl dәuir,

Kýrsinispen eske aldym kýnimdi auyr.

Arystaryn atylghan, aqtap alyp,

Qayta oyandy úiqydan búrynghy auyl.

 

Jete almaghan eshkim de qadirine,

Arda tughan úldardyng jazyghy ne?

...Qara tastan qashalyp mýsinderi,

Qyzyl gýlder qoyyldy qabirine.

 

Bar eken-au kóretin Baq-Talabym,

Ózegimdi qansha ret otqa oradym!?

Erteng taghy agharyp atsynshy dep,

Qyzaryp batqan Kýnge kóp qaradym...

 

 

KÓNILALAN

Esimde balausa kez, balapan shaq,

Jýretin órik-meyiz, nauat ansap.

Alayda bәrimizge únamaytyn,

Apamyz úiqymyzdan oyatar sәt.

 

Oyyn týgil, toymaushy ek úiqygha da.

Ýlkenderden dәmettik syi-sybagha...

Qonaq kelse «tanabau» taghushy edi,

«Jaraysyn» - dep, «ólenshi, kýishi bala!»

 

Ýidegiler sózderin myng shyghyndap,

Jónin aitsa - balalar kýlki qylmaq.

Erlik jasap jýremiz ara-túra,

Kórshi әjeyding keppegen qúrtyn úrlap.

 

Esime alyp otyrmyn býgin bәrin,

Qanday edi balalyq týrin, dәmin?!

Kelin bop qay jerde jýr qúrby qyzdar,

Baylap ketken partagha búrymdaryn.

 

Oralmas beymaza kez, baldyrghan shaq,

Shirkin-ay sol kýngidey móldir bolsaq!

Ájemiz bәiek bolyp jýrushi edi,

Dastarhangha qúrt pen may, tandyr nan sap.

 

Eseydik biz de ózinshe es kirgendey,

Ata joldan adastyq eshkimge ermey.

Jana kýnning qyzyqtyq jyltyryna,

Keshegi estelikter eskirgendey.

 

Búl kýnde qúbylyp túr jegi zaman,

Mazasyz kýy keshude mezi qogham.

«Qorqamyn keyingi jas balalardan», -

Ómir aman bolghanmen, kónil - alan...

 

 

TIRShILIK

...Sol bayaghy tirshilik -

Taghdyr taghy qaramady úmsynyp.

Sýigen sayyn sayqalsy ma búl Ómir,

Qútyra ma, qúshqan sayyn "qúlpyryp"?!

Armanym da kempirqosaq sekildi,

Jetkizbeydi, endi úmtylsam qúlshynyp.

 

...Sol bayaghy, uaqyt -

Jigerimdi әr kýn sayyn uytyp.

Áldekimder orgha jyghyp ketse de,

Oylarymnyng múnarasyn qúlatyp -

Ólenimning baspaldaq qyp әr jolyn,

Ózimdi-ózim otyramyn júbatyp.

 

...Sol bayaghy, sol Ómir -

Qayta ainalyp kelmes bizge jәne bir.

Men siyaqty beybaqty da úmytpay,

A, Qúdayym maghan da núr sebe jýr.

Jarlymyn ghoy, tabanymnyng astynda

Jatsa-daghy qazynaly mol ónir.

 

...Sol bayaghy tirshilik -

Shyndyq otyr bir búryshta týrshigip,

Jalghan sózder tom-tom bolyp jazylyp,

Ketti bizding Sanamyzgha kil sinip.

...Batqan Kýnim qayta shyqsyn dep tilep,

Kókjiyekke Kóz tastadym kýrsinip.

 

...Sol bayaghy, bayaghy -

Bir qalypty uaqyttyng ayany.

Bir-birinen aumaytúghyn әsili,

Egiz kýnder keng qúshaghyn jayady.

Búlay bolmau kerek edi búl Ómir...

Senem Erteng bәri ózgeshe bolady.

 

 

KÓKJIYEKKE SINGEN JOL

Taghdyr bizge jasamaydy beker syn,

Aldy-artyndy bilgen jón.

Meni qayda aparady ekensin,

Kókjiyekke singen jol?

 

Kókjiyekting ar jaghynda - Armanym,

Ber jaghyndy - Ýmitim.

Bir jaqsylyq, bir jamandyq - jan-jaghym,

Tas tóbemde - Úly Kýn.

 

Aynaldyrghan Jalghyz Ómir - bes kýndik,

Ony-daghy az kórip...

«Ólenimiz óltirmeydi!ng dep bizdi,

Júbanamyz mәz bolyp.

 

Taramdanghan tamyrynday Dalamnyn,

Shaqyrady jol meni.

Jýrip ótken izimenen babamnyn,

Jýrip ótsem men de bir.

 

Jarym kónil bolady eken sekemshil,

Deregi joq kýnderden.

Meni qayda aparady ekensin,

Kókjiyekke singen jol.

 

Barlyq joldar bastasa ghoy Baqytqa,

Shashu shyshyp gýlden mol!

Meni qayda aparasyn, asyqpa -

Kókjiyekke singen jol.

 

Saparymdy bastadym ghoy janadan,

Jasqanamyn men neden?!

Bәribir de songhy ayaldamadan,

Basqalargha jol berem.

 

****

Qolyn búlghap arman aldan,

Oy-sanamdy arbap alghan.

Aqiqatqa jetem be dep,

Qalamymdy qangha malgham.

 

Ómirge ómir jalghap Allam,

Qúdiretpen Jan jaralghan.

Nege biraq, jay tappaymyz,

Selt etpeytin sal qoghamnan?

 

Aramyzda az ba, jazghan,

Nebir týley, azghan azban?

...E, olar da óledi ghoy,

Ózderine qazghan ordan.

 

Qam jasayyq qolda bardan,

Kóp paryz bar qordalanghan.

Yrzyghymyz shashylyp jýr,

Josyp jýrip, jolda qalghan.

 

Túraq tappay bar ghalamnan,

Sharshadyq qoy nәn qalannan.

...Tas kósheli, las tirlikti,

Ózimiz ghoy tandap alghan.

"Abai.kz"