Qazaqstan respublikasy Parlamenti Mәjilisi últy qazaq deputattarynyng orystildigi, orysqoldyghy últtyq nigilizmning erekshe kórinisi, oghan qazaq halqynyn  narazylyghy da belgili. Nege ekeni týsiniksiz, sol deputattardy saylaghan halqynyng ózi. Býgin de sol kesel  jalghasyp keledi, biraq deputattardy endi halyq emes, partiya kósemderi tiziminen tandap alady, olar orystildilerge asa zor artyqshylyq beredi.

Qazaqstan respublikasy Parlamenti Mәjilisi últy qazaq deputattarynyng orystildigi, orysqoldyghy últtyq nigilizmning erekshe kórinisi, oghan qazaq halqynyn  narazylyghy da belgili. Nege ekeni týsiniksiz, sol deputattardy saylaghan halqynyng ózi. Býgin de sol kesel  jalghasyp keledi, biraq deputattardy endi halyq emes, partiya kósemderi tiziminen tandap alady, olar orystildilerge asa zor artyqshylyq beredi.

2004 jyl Mәjiliste «Saylau zany» talqylanyp jatqan kezde zang jobasyna «últy qazaq deputattyqqa kandidattar preziydent siyaqty memlekettik tildi mengergeni turaly synaqtan ótsin» degen úsynys engizidim. Engizuge eshkim qarsy bolghan joq, biraq dauysqa salghanda deputtardyng basym kópshiligi әsirese, qazaqtar qarsy shyghyp, úsynysty qabyldatpady. Sol boyda injenerlik ortalyqtan kimning qarsy, kimning qoldaghany turaly aqparatty aldym. Ol qazaqtyghymyzgha  test, rentgen sәulesimen kókirektegi jasyryn  syrdy ashqanday boldy. Shynymdy aitsam,  men kimning qalay dauys bergeni turaly derekterdi ózim ýshin súrattym, jariyalaugha әli sheshim qabyldaghan joqpyn. Osy tústa maghan  búryn jaqyn tanyp bilmeytin «Jas qazaq ýni» atty gazetting bas redaktory Qazybek Isa habarlasty.  Bayqaymyn, últ dese qany qyzyp ketetin jigit eken. Men qinala-qinala, bir jaghynan, deputat әriptesterimdi ayap, ekinshi jaghynan, últymyz ýshin halyq qoldaghan deputattardyng ishki syryn jasyrmayyn degen ekiúday oimen jýrgende, Qazybek inim  dauys beru qorytyndysyn, qoldaghandar men qarsylastardyng tizimin «Jas qazaq ýni» gazetinde  jarq etkizip, jariyalap jiberdi. Sóitip,    kimning kim ekenin,  barlyq deputattardyn  jamylghy bet perdelerin ashyp berdi.  Basqa gazetter «Jas qazaq ýninen» kóshirip basyp, el týgel deputattardyng últtyq ústanymdarynan habardar boldy. Maghan, «Jas qazaq ýni» gazeti men «Ana tilinen» jastardan, әsirese, studentterden ashugha toly, deputattargha yzalanghan kóptegen hattar týsti.  Eger Qazybek Isanyn  jaqsy maghynasyndaghy eldi dýr silkindirgen últshyldyghy bolmasa, mýmkin búl aqparat Parlament qúpiyasy bolyp qalar ma edi? Osylay «Jas qazaq ýni» talay kókiregi soqyr úiqysyrap ketken deputattardy shoshyndyryp qana qoymay, jalpy  qazaq qauymyna oy saldy. Shalajansar Parlament últymyzdyn, tilining әlsizdigin,   qazaqtardyng ózderinin  últyna degen qyrsyzdyghynyng ainasy boldy.

Ayta keteyin, osydan keyin elde, әsirese deputattar arasynda «Jas qazaq ýni» gazetine yqylas aitarlyqtay ósti. Mening sol kezdegi әriptesterim ol gazetten seskenetin boldy, al parlamentting injenerlik ortalyghyna endi qay mәsele bolsyn, deputattardyng qalay dauys bergeni turaly  aqparat beruge jogharydan ýzildi-kesildi tyiym salyndy.

Qazaq tiline qarsylardyng birazy úyaludyng ornyna maghan shabuylgha shyqty, sol kezde Kazybek qoldaryna týsse, kim bilsin, ayamas edi. Maghan aitatyn uәjderi: «Býgingi qazaqtyng eng asyldary, intelekti jogharylary - búl orystildiler. Siz qazaq tildilerdi Parlamentke jinap, zang shygharushy organnyng bedelin ketiresiz, nege sony oilamaysyz.  My -soli, kazahoyazychnye-noli»,- demesi bar ma?» Qazaq intelegensiyasy arasynda eki til, tipti ýsh tildi mengergen  azamattar barlyghyn, olardyng oi-pikirining kendigin, ómirge qazaqtyng da, orystyng da kózimen qaray alatyndyghynan  nigilister býgin de habarsyz. Osylay Qazybek Isa 2004 jyly Parlamentti әshkerelep, eldi bir silkindirip tastady. Qazybekting osy synynan keyin, qogham qazaq deputattarynyng qazaq tilin mengergenine asa nazar audaratyn boldy.

Keyinnen, men «Aq jol» partiyasyna kelgennen son, Qazybekpen jii aralasyp,  onyng sayasy publisistikalyq maqalalaryn zor yntamen oqityn boldym. Últ, til mәselelerine kelgende Qazybek ayanbaydy, shayqasqa  shyqqan batyrlarday. Sebebi últ mәselesi - iydeologiyalyq kýres alany, sondyqtan ol paluanday beldi buyp kýreske shyghady, eshkimdi keshirmeydi. «Ata zandy ózgertpey, tildi ýirenu -sugha týspey jýzudi ýiren degenmen birdey...» atty maqalasynda Kazybek  preziydentting kenesshisi tek  Ertisbaevqa ghana emes, shyndyghynda, ertisbaevtargha, sebebi búlar últqa qarsy belgili bir nigilister toby, shýiiledi. Til janashyrlary «Ejikteseng de, erejeni týsinbeytin kenesshi Ertisbaevpen «kenesui» kerek eken de» dep, ony synap qana qoymay, «Iya, Preziydent memlekettik mýddege qarsy shyghyp, arandatushylyq әreket jasaghandardy jazalasa, eng aldymen ózining kenesshisi Ertysbaevten bastau kerek» dep salmaqty joghary biylikke audarady. «Dambalsyz «demokrat» Ergaliyeva, últtyq mýddege kelgende ýn joq   «Núr Otan», jetekke erer emes «Azat» partiyasynyng jetekshileri Bolat-Jarmahan, «Ne nado lezti v Konstitusii» degen Oral Múhamedjanov, qazaq tilin qoldaudy orys tiline qiyanat dep esepteymin Qayrat Mәmi, 80 jyl jinaghan abyroydan 8 minutta aiyrylghan Biybigýl Tólegenova, taghy basqalar Qazybekten óz sybaghalaryn aldy. «Esly vy mne ne pomenyaete mozgi, mne qazahskiy yazyk ne vyuchiti!» degen búrynghy syrtqy ister ministri E. Ydyrysovtyng sózderine baylanysty «Ana tiline, memlekettik tilge miy jetpegender qalay ministr bolady? - degen qisyndy saual qoyady. «Bizde misyz ministr, misyz әkim, misyz deputat, misyz sheneunikter boluy zandylyq bolsa, onda biz qanday elmiz? - dep qinalady ol.

Qazybekting mazalanuynyn, ótkir sózben keybireulerdi týireuining astarynda tereng syr jatyr.

Últty kemsitu - jahandyq ýrdis. Jahandanu iydeology E.Giddens últtyq sana-sezim, últtyq "Men" iygilikke emes, daugha, janjalgha aparady dep esepteydi. Últtyq iydeya, últtyq niyet janjal, qastandyqpen bir jýredi. Últtyq bolmys býlikpen birdey. Ol ózara baylanysqa, alys-beriske, túraqtylyqqa qarsy, tejegish kýsh deydi. Osydan kelip avtor kosmopolittik últ jasau oiyn algha tartady. Ony kim jasaydy?- degen saualgha, ony tilin, mәdeniyetin, tarihyn bilmeytin biylik basyndaghy kosmopolittik elita jasaydy dep boljaydy. Birte-birte memleket últtyq sipatynan aiyrylyp, kosmo­polittik memleketke úlasady. Avtordyng pikirinshe, últtyq qauymdastyq jasandy birlestik, til, mәdeniyet, dәstýr ortaq qúndylyqtar, sondyqtan bir últtyng ekinshi últqa sinisui qiyn emes, týpting týbinde basym tilmen, mәdeniyetpen kelisuge tura ke­ledi.

IYә, E.Giddens tauyp aitqanday, shovinister men nigilister Qazaqstanda da qazaq últyna ýzbey qarsylasuda.

Qazaqqa ózining aram pighylymen búrynnan belgili  Svoik deytinnin  «...gosudarstvennym yazykom v Kazahstane yavlyaetsya russkiy. V tom chisle, blagodarya neobratimo sostoyavshemusya russkoyazychii kazahskih eliyt. Kazahskiy je yazyk, ishodya iz teh je realiy, rano ily pozdno priydetsya  prevrashati vo vtoroy» degen sózderin jeke adamnyng pikirine sanggha bolar edi. Ókinishtisi, olardyng astarynda tarihi, sayasi, әleumettik qúbylystar, tamyry tereng indettin   kórinisi jatyr.

Oylanatyn eng ýlken mәselening biri - býgin jappay aghylshyn tilin engizu bolyp otyr. QR Respublikasynyng Konstitusiyasynyn  19- babynyng III-tarmaghy «Árkimning ana tili men tól mәdeniyetin paydalanugha, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandap alugha qúqyghy bar» delinedi. Mektep oqushylaryna aghylshyn tilin oqytpas búryn ata-analarynyng kelisimi qajet. Ýsh tildi oqytudyng psihologiyalyq, pedagogikalyq jaghynan әli tereng payymdaudy qajet etedi. Mamandar da tapshy. Osy orayda N.Hrushevtyng aua rayyna qaramay, jýgerini nasihattaghany oigha oralady.  Osyndaylargha toytarys beretin  Qazybek siyaqty oraq tildi, ótkir minezdi azamattar kerek-aq! Últtyng úlylyghy onyng sanynda emes, әr úlynyng úlylyghynda.

«Abai.kz»