Ukrain bauyrym!
Kótergen taghdyrdyng auyryn
Ne kýide ukrain bauyrym?!
Tastýiin bekingen shyghar-au
Pighylyn bilgen song jauynyn.
Jendetke ainalsa tasbauyr,
Abyrjyp qalsa da dos qauym,
Áyeder qaru ap qolyna,
Dúshpangha boldy ghoy tosqauyl.
Tap berse qalyng jau sauytty,
Tóndirse zúlmatty qauipti.
Jol jauyp ýlken de, kishi de,
Qúr qolmen toqtatty tankti.
Qos kózin alartqan qazaqqa
Putin de ainaldy mazaqqa.
Ozbyrlar halyqqa oq atqan
Qútylmas týbinde tozaqtan.
Búzylmay dos elding irgesi,
Toqtamay tuystas el kóshi.
Satqyndar qamalsyn qapasqa,
Qirasyn azattyq týrmesi.
Aqyndar jazatyn dastan qyp,
Bar elding tilegi – Bostandyq.
Erkindik keneytsin órisin,
Qaskóiden kelmesin qastandyq.
Qarabet
Qorlyq kórgen aqtardan da,
Zorlyq kórgen qyzyldan,
Dep jýrse de: «Saqtar Alla!»
Qazaq qany býzylghan.
Adamzattyng qory emes pe,
Ozbyrlyghyn tyimasa,
Búzylghany sol emes pe,
Óz perzentin qinasa.
Jazyqsyzgha jala jauyp,
Qyl arqanmen mataydy,
Jatqandardy qaza tyuyp
Býlikshi dep ataydy.
Arqasyna ótek basyp,
IYne súghyp kóbege,
Meymanasy asyp-tasyp,
Bas shúlghidy tórege.
Ne bolsa da soghan jaghyp,
Ótirikti sapyrdy.
Qoyanjýrek úryp-soghyp
Jatyr naghyz batyrdy.
Dep túrghanday kórgen kisi:
«Ózge júrtqa bol mazaq!»
Basa almaghan elding mysyn,
Oq atqyzghan sol qazaq
Boyyna da singen jyldam,
Qaydan júqqan sol әdet?!
Óz qazaghyn qoyday qyrghan
Qandy qoldar qarabet.
Jana kýn
Birazdan beri jana kiyimdi kiymep em,
Dýkenge kirsem, tolyp túr jana jeydeler.
Bireuin aldym, jarasyp túrsa boyyna,
Aynagha qarap, jaghandy týzep ky de, kór!
Bir apta kiydim, tez tozyp ketti jaghasy,
Qyrqylyp ketken jenine taghy qarashy!
Bayqasam keyin, osynday kiyim kiyip jýr
Kóshege shyqqvn kóptegen qazaq balasy.
Kóp jydar boyy qoldanbay jatqan sandyqta,
Tozyghy jetken matadan tikken qaldyq pa?
Qalamyn an-tang qojayynyna dýkennin,
Tabam dep payda, úsynyp jýrgen bar júrtqa.
Qazaqtyng eli janardy deydi bireuler,
Eskini qúrtpay, ýy salam dese, kim eler?!
Qanyltyr japqan shatyry jana bolghanmen,
Qatty jel soqsa, qúlaghaly túr tireuler.
Biteler auzy qansyrap túrghan jaranyn,
Maqsatym aiqyn, soqpasa tasqa talabym,
Matadan berik tigilgen kiyim kiyermiz,
Senemin, bizge keledi әli jana kýn.
Kereging ne?
Kemshilikti kórmey kózin
Túrsa, kózding keregi ne?
Estimeseng kópting sózin,
Qúlaqtyng da keregi ne?
Toghyshardy toytarmasan,
Sózine júrt senedi me?!
Elding múnyn aita almasan,
Tilding saghan keregi ne?
Dúrys jauap bere almasan
Tipti mening sәlemime,
Dos-jarandy jii aldasan,
Sening maghan kereging ne?!
Aqylbek Shayahmet
Abai.kz