Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3066 0 pikir 20 Shilde, 2009 saghat 20:13

Qazaqstannyng qarjy ortalyghyna ainalugha mýmkindigi bar

Ótken aptada Almatyda bir top reseylik jәne qazaqstandyq sarapshylar bas qosty. Bas qosqandar reseylik "Daghdarystan keyingi әlem instituty" men qazaqstandyq "Zertteu DC Group" kompaniyasynyng ókilderi. Jiynda sheteldik memleketterding antidaghdarystyq is-әreketterine bagha beru jәne ekonomikany túraqtandyru jónindegi qazaqstandyq baghdarlamanyng әzirlenu barysy sóz boldy.

Ótken aptada Almatyda bir top reseylik jәne qazaqstandyq sarapshylar bas qosty. Bas qosqandar reseylik "Daghdarystan keyingi әlem instituty" men qazaqstandyq "Zertteu DC Group" kompaniyasynyng ókilderi. Jiynda sheteldik memleketterding antidaghdarystyq is-әreketterine bagha beru jәne ekonomikany túraqtandyru jónindegi qazaqstandyq baghdarlamanyng әzirlenu barysy sóz boldy.

Sarapshylardyng ortaq pikirine sýiensek, Qazaqstannyng aimaqtyq qarjy ortalyghyna ainalu mýmkindigi joghary. Songhy bir jyl ishindegi әlemdik qarjy ýrdisterin saralaghan әlemning auzy dualy qarjygerleri ekonomikalyq ósim kórsetkishinde Qazaqstannyng orny kóshbasshylar qatarynda kele jatqanyn aitady.
Qazaqstan ýkimeti múnday tabysqa daghdarysty enseruding tiyimdi strategiyalyq baghdarlamasyn qabyldau arqyly qol jetkizip otyr. Álemning 51 memleketining 200-den astam qarjygerleri, sheneunikteri, alpauyt kompaniyalardyng basshylary qatysqan keshendi zertteme "Daghdarystan keyingi qarjylyq arhiytektura" dep atalady.
Sarapshylardyng pikirine qaraghanda, jaqyn arada әlemdik qarjy jýiesinde eleuli rólge ie bolatyn BRIYK-ke mýshe bolmasa da, Qazaqstan ekonomikalyq jәne qarjylyq sayasatty berik ústaytyn dәstýrli elder - AQSh, Úlybritaniya, Germaniya jәne BRIK elderimen birge әleueti asa joghary memleketterding tizimderining qatarynan kórinip keledi eken.
"Daghdarystan keyingi әlemning qarjylyq arhiytekturasy" taqyrybyndaghy búl júmys halyqaralyq újymdyq saraptamany terendetilgen ekonomikalyq zertteulermen baylanystyratyn biregey saualnama bolyp tabylady. Sarapshylar ótkizgen atalmysh saualnamagha jahandyq mamandar qatysyp otyr. Atap aitar bolsaq, 51 memleketting 223 mamany qatysypty. Daghdarystan keyingi әlem institutynyng diyrektory Ekaterina Shipovanyng pikirine sýiensek, әlemdik intellektualdyq elita Qazaqstandy bolashaqta aimaqtyq qarjy ortalyghy róline talasa alatyn el retinde qarastyryp otyr.
Ekaterina Shipova: "Qazaqstannyng jahandyq diskussiyadaghy jana mәrtebesin qamtamasyz etetin faktorlar arasynda Preziydent N.Nazarbaevtyng әlemdik qarjyny reformalau jónindegi jahandyq bastamalary atalady. Búl bastama Qytay, Resey jәne Ontýstik Koreya tarapynan qoldaugha ie bolyp otyr. 2007-2009 jyldardaghy antidaghdarystyq sayasattyng jemisi boluy, halyqaralyq valuta qorynyng qarjylyq kómegine tәueldi bolmauy da elge degen senimdi kýsheyte týsti. Qazaqstannyng syrtqy sayasatyndaghy әrtaraptyghy da HHI ghasyrdyng geosayasy doktrinasyna ainaldy. Qazaqstan "Batys - Músylman әlemi", "Eski ónerkәsiptik elder - Damushy әlem" arasyndaghy baylanystyng úiytqysy bola alady" degen pikirin jetkizdi.
Sonday-aq, daghdaryspen kýreste Qazaqstan útymdy tәsildi paydalandy degen pikirler de aityldy. Resey qor naryghyn damytu ortalyghynyng diyrektory Yuriy Danilov: "Daghdaryspen kýresting qazaqstandyq ýlgisi әsirese TMD elderining dәl sonday baghdarlamalarynyng arasynda eng tiyimdisi. Ózgelermen salystyrghanda ol ózining ómirshendigin bayqatyp otyr. Mәselen, Qazaqstan qysyltayang shaqta Reseymen salystyrghanda salyqtyq jenildikterdi birinshi bop engizip ýlgerdi. Búl kóp mysaldyng biri ghana" deydi.
Keshendi zerttemede óz elin daghdarystan shygharuda asa zor enbek sinirgen túlghalardyng da aty atalyp ótti. Búl tizimning kósh basynda elimizding preziydenti Núrsúltan Nazarbaev pen premier Kәrim Mәsimov túr. Sonymen birge, Qazaqstan óz ýkimeti men últtyq bankining júmysyn qysyltayanda júmyldyra bilgen memleket retinde ózgelerden oq boyy ozyq túrghany bәrimizdi quantty. Sarapshylar Qazaqstandy Kenes elderi arasynda jalghyz ózi qarjylyq ortalyqqa layyqty memleket dep baghalap otyr.

 

 

Gýlzina BEKTASOVA,

«Týrkistan» gazeti, 16.07.2009

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379