Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2684 0 pikir 9 Qazan, 2012 saghat 06:58

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Osy oqighadan song jortuylgha bizdi shygharmady. Atyz júmysyna da shygharmay, jaz, kýz boyyna «zor sekirip» jýrip tapqan qúrylys materialdaryn japqyshtap-tyqqyshtap jasyru júmysyna saldy. Óitetini, joq izdeushiler kóbeyipti. Jalanash «jiyangerlerdin» ústaghan úrysyn, kiyimdi, znak-tanbaly «jiyangerler» de estigen kórinedi. Qara qaqpagha әr týrli, әr siyqty adamdar kelip kiymelep, key bir «úyatsyzdary» tipti týrme basqarmasyna deyin basa kóktep kirip jýrdi. Al, bastyqtarymyz solardyng óshin bizden ýitken basty әielderden alghanday tebitip, tynyshtyq bergendi qoydy. Lapas astyna ýiilip, qalyng jabylghan izbes pen sementti de týkpirding týkpirine tasytty.

Basqarmamyzdyng jazyghymyz belgili ghoy, sement pen appaq izvesting nendey qylmystary baryn týsinbey, ózime ynghay sýikene jýretin bolghan sholghynshy kelinshekten súrap ta bile almadym. Ol, tek, sement zavoty men izves qymdanynan da joq izdeushi kelip jýrgenin kórgen eken...

Laujyau kýn sayyn kóbeye týsti. Birimizding ýstimizge birimizdi jatqyzsa da simaghandyqtan týrme aulasyna shatyr tiktirip jatqyzyp edi. Aulagha shatyr simay bara jatqanda «dúng góbiy», «shy góbi» dep atap, júnghar shólinen janadan ashqan jaza maydandaryna bólip-bólip aidady. Qys týsip ketse de ol qúmdy saharadan ózderine baspana qazdyryp jatqyzu qiyn emes siyaqty.

III

Osy oqighadan song jortuylgha bizdi shygharmady. Atyz júmysyna da shygharmay, jaz, kýz boyyna «zor sekirip» jýrip tapqan qúrylys materialdaryn japqyshtap-tyqqyshtap jasyru júmysyna saldy. Óitetini, joq izdeushiler kóbeyipti. Jalanash «jiyangerlerdin» ústaghan úrysyn, kiyimdi, znak-tanbaly «jiyangerler» de estigen kórinedi. Qara qaqpagha әr týrli, әr siyqty adamdar kelip kiymelep, key bir «úyatsyzdary» tipti týrme basqarmasyna deyin basa kóktep kirip jýrdi. Al, bastyqtarymyz solardyng óshin bizden ýitken basty әielderden alghanday tebitip, tynyshtyq bergendi qoydy. Lapas astyna ýiilip, qalyng jabylghan izbes pen sementti de týkpirding týkpirine tasytty.

Basqarmamyzdyng jazyghymyz belgili ghoy, sement pen appaq izvesting nendey qylmystary baryn týsinbey, ózime ynghay sýikene jýretin bolghan sholghynshy kelinshekten súrap ta bile almadym. Ol, tek, sement zavoty men izves qymdanynan da joq izdeushi kelip jýrgenin kórgen eken...

Laujyau kýn sayyn kóbeye týsti. Birimizding ýstimizge birimizdi jatqyzsa da simaghandyqtan týrme aulasyna shatyr tiktirip jatqyzyp edi. Aulagha shatyr simay bara jatqanda «dúng góbiy», «shy góbi» dep atap, júnghar shólinen janadan ashqan jaza maydandaryna bólip-bólip aidady. Qys týsip ketse de ol qúmdy saharadan ózderine baspana qazdyryp jatqyzu qiyn emes siyaqty.

Ýrimjide qar qalyng jaughanymen qalghanymyzgha da júmys tauyp «tәrbiyeleu» qiyn bolmady. Mekeme - qogham oryndarynan ýy kóterip alyp saldyrdy. Ýige múqtaj oryndardyng qúrylys materialdary jetpese de aqshasy jetse bolghany ghoy, «qamqorlyq etip» jazdaghy joghalghandaryn ózderine qysta satyp, ýy jasap bere beretin bolyppyz. Óz etterin ózderine satyp jegizuden sheber «zor sekiru» bar ma!

Onday kóshe júmysyna shygha almay, týrme dәrethanasyndaghy qazynany atyzgha tasyp jýrgen bizge «ýlken jeksembi» bola qaldy bir kýni. Kórisuge aldymen men shaqyryldym. Jýgirip barsam, Maqpal da, Kýlәn da emes, kóne týbit sәli jamylghan, mol pәlteli kempir qarsy jýrdi maghan. Amandassam da anyra qarap túryp qalyppyn.

- Qazir bireui kelip súray qalsa, Shәueshekten kelgen әpekem» dey salynyz!- dep, amandasu beynesimen kýbirledi. Ýnile týstim. Orta jastaghy әjimdi aqsúr әiel. «Kempir» dey almaytyn sebebim, otty qara kózi oinaqshy qarap jasaurady. - Tanylam ba eken?- dep kýbirledi Kýlimsiregeninen ýni de tanyldy.

- Gýlnisa!... Kózing men dausynnan әreng tanydym! Múnyng ne? - Syrtqa syr bergim kelmese de tandanyspen ýdireye qarappyn.

- Tandanys bildirmey, kýlimdey qarap tyndanyz! - búl rejissorlyghyna sýine kýlimsiredim. - Maqpal men Asqarynyz aman. Túrmystarynda basqalarday qiynshylyq joq. Ajyraspaymyn degen qalpynda onshyl qalpaghymen qalypty. Parmen jylityn jana ýige týsipti. Múghalimdik qyzmetin istep jýr. Ýiine ózim kirgenim joq. Qasyndaghy bir qyzmettes әielden súrap bildim. Ol mening dosym, qastyq qylmaydy. Kýlәn apay da solay, aman! Ákelgen búl habarymda jansaqtyq joq, ras. Olargha alang bolmanyz!

- Rahmet!... Biraq, ózinning myna jýrising qaterli ghoy, qolgha týsesing ghoy bir kýni!

- Menen de alang bolmanyz, qorghaushylarym - tilektesterim bar!... Tek, osylay әrtýrli formada jýrmesem bolmay qaldy. Jasyryn, izime týsushiler bar!

- Qayda, ne kәsippen shúghyldanyp jýrsin?

- Búrynghy kәsibimdemin qalpaqty myqtap kiygizgen. Tek, osynday qauiptirek sapargha shygharymda ghana ózgerip alamyn. Al, aman bolynyz, orayyn tauyp kelip túramyn, mening tez qaytyp baruym kerek! Teginde Sovetke shyghyp ketkiniz kelse, jol tabylady. Maqpal ne der eken oilastyra jýriniz! Ol jaq sizdi sózsiz qabyldaytyndyghyn estidim. Súrastyryp jýrgender de bar!- dedi de qolyndaghy sumkasyn berip, qolymdy qatty qysty da shygha jóneldi. - Aman kórisermiz!

Songhy sózi qatty oilandyryp ketti: «aralarynan qyl ótpeytin, sosialistik eki el, biri dúspangha shygharghan adamdy biri dos kórip ózine tartpaushy edi ghoy?» -basymdy qasy oilandym. - «E... bә..se, búl Jýndibaydyn[1] osynshalyq soqyr tәuekelmen bәseke jariyalap «sekirgen» sekirisi әrqanday dosqa da sekem aldyrmay ma!... Sәken[2] búl dosynyng pәlendey adal internasionalizmshi dos bola almaytyndyghyn bilgen eken ghoy, dúrys!... Búl nauqandy qalpaq kiygizip, qas jaugha ainaldyrghandarynyng naghyz kommunister ekendigin de bilgeni!... Myna qyz múndaghy Sovet elshiligimen baylanysa qoyghan ba, qalay?... Anyqtap súrap - biluim qajet eken!

Dýijang sary bizdi әtiretti sonyng ertenine kóshire jóneldi. Bizge de bir kóterme qúrylys júmysyn tauyp demaldyrghan eken. Qalanyng ishkeri jaghyndaghy biyik daualdy bir aulanyng ortasyna ýsh shatyr tiktirdi de tórt búryshyna qúraldy tórt kýzet túrghyza qoydy.

Kónergen bes-alty auyz ýidi búzyp, ornyna tereng irgelik qazudan bastaldy júmysymyz. Taspen kýidirilgen kirpish búryn tasylyp bolghan eken. Óz týrmemizden tasylatyn materialdar dýijannyng óz senimdilerine tapsyrylypty. Sóitip, syrtqa shyghyp-kirip túru orayynan mýlde aiyrylyppyz. Eng qiyny qayda ketkenimizdi syrttan eshkimning bilmey qaluynda boldy. Izdeushilerge tabylmay, jap-jaqyn jerde túryp-aq kórisuden qaldyq. Neshe ret hat jazsaq ta jauap joq. Óz semiyamdaghy saghynyshtylarym ghana emes, endi Gýlnisa da qatty saghyndyrdy.

Kýn jylyghan sayyn tóbemizden ýmit qúsy úshyp jýrgendey aspangha telmire týstik. Biraq, manynan jyl qúsy da ótpeytin qora eken. Áyteuir ýy qalanyp bolyp, sement sylaqtan basqa júmysymyz jenildey bastady. Bir kýni keshki ýirenu uaqytynda dýijang sary shatyrymyzgha kirip keldi de tizim boyynsha menen bastap, Qúiynsoqqan, Toqty Basit bar, on shaqtymyzdyng atymyzdy shaqyrdy. «Oryn-kórpelerindi buyndar!» dedi jalghyz-aq. Sekirip-sekirip túra buynyp-týiindik te jýrgeli túrghan avtomobilige lezde shyghyp ta ýlgerdik.

Óz týrmemizge quana jetip, búrynghy әtiretimizdegi bosaghan bir jataqtyng sәkisine shygha qúladyq. Qys boyy syzdy jerde jatyp, osy sәkini de saghynyp qalyppyz. Al, Maqpal men Asqargha degen saghynyshym da shek bar ma. Ol ekeuine qosyp saghynatyndarym tipti kóbeyip ketti. Jýrek degening bir kókiregime myng bolyp qamalghanday, tipti siyspay tiresip-siresip, syzdap-qozdap, tynshymdy ala berdi. Endi solardyng kóringenin shópildetip sýie berudi ansaghandaymyn. Gýlnisa ghoy óz aldyna lapyldaghan bir ot, eng janashyr jaqynymnyng biri sol bolmady ma!... Al, Kýlәsh ekeuimizding jýregimiz 44-shi jyldan beri qosylyp ketken jýrek. Denemiz jaqyndasyp kórmese de ol ekeui jayshylyqta da jabysyp, aimalasyp jatqanday seziletin. Endi mine, kórisken jerde-aq ernimiz de jabysa týsetindey!... Osylay ala bórtip, týn boyy úiyqtay almay aunaqshyp shyqtym. Qatty zaryqqan tútqyn qús, arman kernegen qanatyn әlemge tútas jayghysy keledi eken.

Tanertenine kýreng momy men onyng «sorpasyn» qosyp qylghyp alghanymyzdan song әmir boyynsha buynshaq-týiinshegimizdi qol arbamen sýirep, Kókazyq baqshasyna kóshtik. Sondaghy ýsh auyz ýiding bireui bizge tiydi. Múnda tym shahar aiqayshyl bolsa da aghash kereuet bar. Talas-tartys, býiirlesu-tebisu joq, bir adamgha derbes birden ghoy. Mening kereuet saghynghanyma da qansha boldy desenshi!... «Kelgende Asqarymdy osy shaqyrlauyq kereuetime әkelip oinatamyn!... Maqpalymdy da osynyng keneresinde qúshaqtap bir otyryp kórsem!... Ol qanday qúshtar maghan, qoshqarday bir úldyng bilimdi anasy bolghanda da balasha erkelep jabysatyn ghoy!...

Biraq, búl ýmitim oryndalmay bara jatty. Egis júmysy «zor sekiru» boyynsha kýndiz-týni jýgirtkendikten «ýlken jeksenbi» qúiryghyn qysyp taghy qaldy. Onyng ýstine, basqa kórisushiler әr tústan kórinip qaytyp jýrse de mening eshkimim kórinbey qoydy. Múnda kelgenimdi estimey jatyr ma, qys boyy izdep taba almaghan song alys bir jaqqa әketti dep toryqqany ma, iyә, óz jaghdaylarynda bir ózgeris boldy ma, habar ala almay taghy da sýmireydim. Poshta arqyly hat joldasam da jauap kelmey qoydy. Jarqyrap jaz keldi, kónilime sonda da jylu jeter emes, titirey berdim.

Bir kýni keshke jaqyn shaqyrushy kelip, meni týrmege әketti. Tәlim-tәrbie gansysy shaqyrtypty. Bólmesine kirip, stolynyng aldyna túra qaldym.

- Jә, seni, óz densaulyghyng ýshin de qolayly bir mindetke qosudy oilastyryp jýrmiz. Ashyp aitu kerek, qazir iship-jem jaqtaryng óte nashar. Al, ashananyng ózinde isteushilerding túrmysy jaqsyraq. Qazirshe sonyng esep-qisabyna kómektesip, odan bos uaqyttarynda sәy tazalauyna kómektesip qana túrsang bolghany. Keyinirek derbes zaphozdyq mindetke kótermekshimiz. Onda túrmysyng býtindey jaqsarady. Búghan qalay qaraysyn?

Laujyau ornyna kelgenime on tórt ay bolyp qalsa da qaytarudan tittey ýmit kórsetpegenine qynjylghanymmen laj joq qoy, búl qamqorlyghyna da razy bola túrghym keldi.

- Áriyne qarsy emespin, istey túrayyn!?

- Al endi olay bolsa, oghan dayyndyq shart toltyru qajet. Sening qabiletindi biz tolyq bilemiz. Qanday zor qyzmetti de atqara alatyn, degenbay intelliygentting ózi bolatynsyn. Árqanday adamnyng jýzine qarap qana ishindegisin biletindigine shýbәmiz joq. Sonday qabilet iyesi bola túra qazirge deyin manayyndaghy Laujyaulardyng eshqaysysynyng mәselesin әshkerelemey kelesin. Aldymen osy pozisiyandy ózgert!

- Manayymnan sezgen - bilgen qatelik - kemshilikting eshqaysysyn jasyrghan emespin gansy! Nanbasanyz, gruppamyzdyng jiyn estelik dәpterin qarap kóriniz, әr kýni kórgenimdi sol kýning keshindegi ýirenu jiynynda ortagha qoyyp, toytaru, týzetu aityp kelemin!

- Basshylyqqa jaqyndasu degendi bilemisin?... Osynda kelip bizge birer Laujyaudyng mәselesin jetkizip, jol-joryq alghan jering bar ma!

- Gansy, men bireuding syrtynan sóileuden, ghaybat-ósek aitudan qatty namystanatyn adammyn. Árqanday adamnyng betine aitugha ghana әdettengenmin. Mәselen, әr aptalyq túrmys tekseru jiyndarynda da kelmegen adamdardyng ýstindegi pikirimdi saqtap qoyyp, ózi kelgen song ghana sóilep jýrmin. Qalay da әrkimning isin óz aldynda aituym qajet. Sondyqtan mәselelerdi jiynda ghana әshkereleymin!

Gansynyng kózi de, sózi de badyraya týsti.

- Kýmәning bolsa da, ras bolsa da basshylyqqa kelip mәlimdep, ózgertuge - tәrbiyeleuge kómektesu, sóitip, sayasy mәselemen qashudyng aldyn alu qajet emes pe?

- Qanday mәselesi bolsa da men әrqanday adamnyng óz kózining aldynda sóileuge boryshtymyn. Tәrbiyelep - ózgertuge de, mәsele anyqtaugha, moyyndatugha da, libralizmge soqqy beruge de, jalaqor - pәleqorlyqtyng qaranghy bazaryn joyyp, shynshyldyqqa tәrbiyeleuding de eng útymdy joly osy dep bilemin. Al, qazir maghan kórinip jýrgen mәsele, úrlyqtar ghana,- búl sózge kelgende kýlip jibere jazdadym. - Laujyaulardyng úrlyqtary úsaq-týiek. Sonda da jiyngha salyp týzetip jýrmin. Múnday mәselelerdi sizderge kelip mәlimdep qúlaqtarynyzdy tozdyrghym kelmeydi. «Mәmet býgin bir jarym sәbiz jep qoydy, Sәmet eki loby jep qoydy» dep sybyrlasam, sizge de ózime de namys emes pe!

- Burjuaziyalyq iydeya degen osy!- dep gansy stoldy shart etkizdi. - Sening «újdan», «namys» degenderinning barlyghyn burjuaziyanyng júrtynda qalghan qoqyr-qoqsyghy!...

- Gansy, ne deseniz de men óz boyymdaghy shyndyqty aityp túrmyn. Taghy aitayyn, men basqalardan kórgen-bilgen mәselelerdi óz aldylarynda aityp týzetpey, jymiyp kelip sizge ghana sybyrlasam, «ósekshi» deytin qarakýieden betim qalay saqtalmaq. Adamdyghym - adaldyghym qayda qalar edi!... Mәsele әshkereleudegi maqsat, «aurudy emdep adamdy qútqaru» emes pe!

- Bar, bar, ket!- dep gansy qolyn eki sermedi. Shyghyp jýre berip edim. Ere shyghyp sonyma bireudi salyp qaytardy.

«Betimdi kýielep, endi jasos bolsam-au saghan!»-ózime-ózim kýbirley qayttym. -«Senderge Maqúlbek pen Qúljan syndy apattar ghana qajet! «Aurudy joyyp, adamdy qútqaramyz» dep siqyrsymay-aq qoyyndar endi!... Ar-újdandy joyyp, auru indetti, qúlshylyq dertti qútqarushy bolghandyqtaryng ghana ras!»

Ertenine Lopnorgha otyz shaqty Laujyau aidalatyn sybyr jetip keldi de bizding gruppadan Toqty Basitti týrmege qaytaryp әketti. Búdan qalghany týs kórgen siyaqty sezildi maghan. Basymdy shayqay jýrip «oyandym» da ótken keshtegi gansygha bildirgen pozisiyam saqshy nazaratyna jetken song shaqyrylatyndyghymdy sezdim. Hat jazghanymmen semiyama jetpey qolgha týsetindigi belgili bolghan. «Lopnorgha mening de aidalatyndyghym sózsiz. Kórisuge kelgen adamdargha habarlay jýrinder!» dep Qúiynsoqqannan bastap, qalghandarynyng bәrine eskerte jýrdim. Shaqyrtu ymyrt jabyla jetti maghan. Bireu ghana emes, eki qúraldy saqshy kelip jýgimdi qol arbamen sýiretkizip әketti.

Tang ata tizilgen otyz adamnyng sonyna otyz birinshi bolyp tizile qalghanymda on shaqty ýitken bas jalt-jalt qarasty maghan. Iyqtaryn qymyrlatyp, kóterilise kýbirlesti. Olardyng jayrandasyp-quanysyp qalghanyn sezdim. Byltyr kýzdegi sholghynshy kelinshegim ýlken omyrauyn qayda sogharyn bilmey qalghanday kerilip, qúshaghyn jaya qarady. Toqty Bәsit kýlimsirep, kózin qysyp-qysyp qaldy.

Lopnorgha bizdi әketuge kelgen saqshy da otyz shaqty eken. Auzy kere qarys, jylmighan aqsúr bastyghy aldymyzgha kelip, bizdi qanday «jәnnәtqa» aparatyndyghyn týsindiruge kiristi. Eng aldymen balyqtyng molshylyghyn aitqanda ózining de silekeyi shúbyryp baryp jiyldy. Jútynyp tamsanyp alyp, Lopnorda maldyng kóptigin de kósip jiberdi. «Jaylau emes pe, malymyz semiz, et jeytin auyz az. Býkil eginshilik maydanymyzdyng adamy ýsh myngha da jetpeydi. Barlyq baylyqty solar ghana paydalanady»- osy sózime qarayghan jýregimizdi jalghap, auzy-múrnymyzdy maylap jiberdi de avtomobilige tiyep ala jóneldi.

Eki býiirimdegi eki býirek surylyp qalyp bara jatqanyna jýrek-bauyrym qosa suyrylyp, bir týrli qinalysty halge týstim. Ózen arnasynyng kýnshyghys jaghasyndaghy jolgha shyqtyq. Osy týtek qaladaghy barlyq qimasym myna ýsh qabat ýiding ar jaq qarsysynda ghana qalyp barady ghoy, әtteng erkindik, eki jýz metr qasynan ghana ótip baramyn!... Jaynaghan analy-balaly tórt kózden tógilgen jas túp-tura jýregime qúiylghanday, tynysymdy taryltyp barady. Jaltaqtap qaray berdim sol jaqqa. Egilip, solqyldap túrghan ekeuining art jaghynan aq shashyn jayyp salyp sheshem kórine qaldy. «Qosh ana, baqyl bol anashym - aqyl-parasatym, ayaulym!» dep kýnirenip jibere jazdadym. Mol qonyr kózildirigimdi kie salyp, ýnsiz búlaqtattym men de. Bәse, bayaghyda airylysarymyzda ýlken әjem kózime toltyra qúiyp bergen mol kóz jasy mende de bar emes pe edi. Mine, taban 28 jyl irkip, óz enbegimmen shalqargha ainaldyrghan sol kólimdi endi aghyttym.

«Qúlynym, kýshigim dep kóterip ósirgen әkene tirligindi de bildire almay, qolynnan bir uys topyraq ta sala almay qalyp eding ghoy, kýnim-au!»-dep bozdaydy sheshem, - «qayda barasyn, tym bolmasa mening betimdi jauyp ketsenshi!»- deydi. Biygeldi, Bighazy, Bighadil, Bighaysha... bәri jylaydy, bәri dauystap shaqyrady. «Áke, әke, jýi-jýi!» dep Asqarym shyrqyraydy, - «men әli kishkenemin ghoy, izdep taba almaymyn ghoy, әke, әke!... Saghyndym ghoy, kelsenshi, kelsenshi!»- deydi. Mening densaulyghymdy ayap, Maqpalym ghana ýnsiz egiledi, jasyryp tógedi kóz jasyn. IYә, «bizge alang bolma, óz densaulyghyndy ghana oila!» dep jútynyp-jútynyp әreng aita aldy. «Densaulyghynnan basqany oilama!» dep Kýlәn saq ete týskendey boldy. Toqtata qoydym ystyq búlaqty.

- Endigi mún-zarym kózimnen emes, oiymnan-sanamnan aghytyldy: «osynshalyq ne jazyghym bar edi búl dýniyege!... Bar qylmysym, óz halqymnyng sana kózin ashugha, sauattandyrugha talpynuym ghana ma!.. Adam balasyna or qazbay, jasos bolmay qoyghanym ghana ma!... Ei, atyn ózgertken gomendan, onyng tabanyn jalap jatqan kýshikteri senderde tyndap qoy, men senderge shaghym aryz aityp otyrghanym joq, aqyl-sanasy oyanghan adamzatqa shertip otyrghan múnym!... Endi kór, búl múndar myrshqa ainalyp, oq bolyp atylady. Senderge!.. Halyqtyng jaudyrghan qarghysy, jer ananyng alyp shapalaghy bolyp úsatady jaghyndy!»

Lopnordyng «balyq sorpasy» quattandyrghanday, saparlastarym bylay shygha bere ghazali men nahshasyn tús-túsyna qoya berdi. «densaulyq-densaulyq!» dep qoyyp, men de zorlap serguge bekindim.

- Jaqsylap bir jylap aldynyz-au deymin!- dep qaldy bir býiirimde otyrghan kekse sary tatar әiel. - Kóz jasy adamnyng qasiretin júmsartyp tynysyn kenitedi. Ruhany kýsh hasyl qylady. Shol ýshin jylap alsyn dep kýtip otyrdym. Sholay bolsa da ózinizdi bekitip ala qoydynyz. Endi sóilayyn! Qayta jigerlenip alyp, «osynshalyq ne jazyghym bar edi?» dep qaldynyz ghoy, óz bashynyzgha osy sóziniz gana jaraspay qaldy, sizning jazyghynyz kóp әli!- dep kýlimsiregeninde nazarlay qaradym jýzine.

Eki-ýsh ret syrtynan ghana kóringen myna piste túmsyq, kók kóz «abyztay»[3] qarapayym әiel emes ekendigin endi bayqatty.

- IYә, aitynyz, aitynyz, jazyghymdy bilsem jylaymyn ba!- dep men de kýlimsiredim. Avtomobili Dauanshy jolymen zaulap barady. Jol tegis eken.

- Siz turaly biraz sauatym bar, Bighabil әfәndi. Jazyghynyz, aq-qarany tolyq aiyra alatyn bilim iyesi bolyp qalghandyghynyzda. Múnday hýkýmәt sizdey kózi bar elementterdi qasqyr dep biledi. Siz qasqyr bolyp jey qoymasanyz da qylmyssyzdyghynyzdy dәleldep, soqyr әuliyening kózine týrttiniz. Ózin qúdaymyn dep jariyalap otyrghanda búl qylyghynyzdyng qanshalyq qylmys bolatyndyghyn týshinuiniz kerek!

- Jala jaba kórmeniz, men ýkimetting onday aiybyn әdeyilep betine bir basqan emespin!

Jana «jalaqorym» kýlip jibergende jýzindegi tayaz әjim molayyp, badyraya týsti. Kýle sóiledi.

- Ayttym ghoy, óz jazyghynyzdy әli bilmeydi ekәnsyz!... Kýrәsh uaqytynda ózinizdi aqtaghan bolyp, tazlarynyng malaqayyn talay ret júlyp alghandyghynyzdy eshtkanbyz. Ha-ha-ha...a... Bashqalardy súiyndyratyn talay qiyn jauaptarynyz bolghan!

- Onda qayda ediniz?

- Sәidamen birge týrmede jatqanmyn, bәrin estip jatqanbyz.

- Onyng qasyna qaydan kelip, qalay jatyp jýrsiz?... At-jóninizdi de endi súrauyma tura keldi!

- Esimim Lәtipa, (Lәlә), erimning esimi Saydolla. Ilelikpiz.... Biz Shanhaydan ústalyp kelgan song oshyndaghy týrmede boldyq. Ýstimizge Sәida da baldaqpen kelip qosylghan. Ol tentek qyz qorlaumen qinaugha shydamay, terezeden sekirip bir jilinshigin syndyryp alghan ekan. Tanylyp biraz tәuir bolghan song maghan әkelip qosyp qoyghan. Mening biraz emshiligim bar... tis dohtory bolghanmyn.

- Bәse, kóz jasynyng rólin jaqsy biledi ekensiz.... Jә, Shanhaygha qalay baryp qalyp jýrsizder?

- Biz Týrkiya grajdanymyz. Tuysqandarymyzdyng bәri shonda. Sholardan shaqyru qaghaz da kelgen. Parahotpen ketu ýshin Shanhaygha barghanbyz. Tolyq rәsmiyat ótәp, jolhatpen, barlyq qaghidasymen barsaq ta onshylargha qarsy әreket bastalysymen bizdi de qolgha alyp, oshynda әkeldi. «Shet elge baylanghan shpion» dey ma, «shet elge kapital alyp qashushy» dey ma, әiteuir tekserip-tekserip, meni laujyau etip osynda jiberdi de erimdi alyp qaldy. Sottaytyn úqsaydy.

- Sottaugha layyq qylmys shyqty ma, iyә, әketip bara jatqan kapitaldarynyz kóp pe edi?

- Ne qylmys bolmaq. Pәlendey kapital da joq, tek kýmәn. Búlar jazalaghysy kelgende zanyn býktep qoyyp, qara syrmen syrlay bermey me!... Men shaghynsam, tipti qinalamyn. Erim týrmede. Bir balam Qúljada, biri Shanhayda, biri Avstraliyada, ýy mýlkimiz Biyjinde peshetteuli. Men mine, Taklamakangha ketip baramyn, byt-shyt boldyq!... Bizding halqymyzgha qaraghanda sizding hasiret, jay ghana ghoy, jәne jassyzdar!

- Bala-shaghammen kóristirmegenine kóp bolyp edi. Áyelim de qalpaqty, rejimde. Mening qayda ketkenimdi bilmegen kýiinde qaldy. Shәueshektegi sheshem qartayghan. Al, eng jamany, mening hatymdy jýrgizbeydi. Nahaqtyghymyzdy bilip otyryp-aq әdeyi osylay adastyryp, tozdyryp jibermek!

- Sosializm degen eng qaterli apat boldy ghoy!

- Olay dey kórmeniz, sosializmning óz tabighatynda, óz iydeyalogiyasynda tittey de apattyq-aramdyq joq. Múnday mala matanshylyqtyng barlyghy búrmalaushylar men búzghynshylardyng isi! Sudy laylap balyq aulaushy súmdardyng birlesip alghandyghynan bolyp otyr. Búl jaular basqa, sosializm basqa!.. Siz solshyl sosial shounizm men sosial imperiyalizmdi sosializm degen osy ghana dep iyanattauynyz mýmkin!...

- Búl, maghan yshana qoymaghandyghynyzdan aityp otyrghanynyz ghoy,- dep Lәtipa taghy da kýlip jiberdi. - Siz, erkin mýtәpakkýrding adamysyz. Qúldyq-mýriydelik annan qútylyp bolghan kishisiz. Erkindik pen aqiqy demokratiyanyng qayda ekendigin tolyq bilәsiz!

- Mening erkin izdegenim ras. Adamzat tirshiligining múqtajy sol ekeuinde bolghandyqtan búl jóninde óz betimmen talaptanyp, tәp-tәuir bilim alghanym da ras. Sol bilgenderimning ishinde mening tandap tapqanym, diyalektikalyq materializm men tarihy materializm ghana. Aldynghysy, keyingisining anasy ghoy. Men sonyng ghana mýriytimin. Búghan baghynyssyz pәlendey erkindik pen pәlendey demokratiya bar degenning bәrine qarsymyn. Bәri de kóz boyaushy, súm sayasattyng jemisi. Bәri de jalghan. Bәri de tar shenberdegi taptyq búiymdar!... Ózining tabighy babymen, tarihy shartymen jýrgizse, jalpygha teng - kólemi keng jaqsylyq sosializmnen ghana tabylady.

- Siz rasynda oshylay ghanasyz ba?- dep anyra qarady Lәtipa.

- «Osylay ghana» emes, dәl osylaymyn, jasandylyghy joq, tabighy qyzylmyn.

- Sizding kópshilik estip-bilip jýrgen pikirlerinizge qarap, soylasuga, óz oiymdy kenituge qúmar edim... Tandanbay-aq qoyynyz, rasynda sholay edim, endi aitysatyn boldym, aiyp etpeniz, joldyng qysqaruyna da, hasiretimizdi úmyta túruymyzgha da jaqsy!

Sóitip, Lәtipa degen búl kekse redaksion - óz teoriyasy jóninen jetilgen, naghyz pәle redaksion bolyp shyqty. Ol talaspaghan Amerika demokratiyasy, ol bilmeytin Tito sosializmi, ol shoqynbaytyn kapitalizm «zanshyldyghy», «әdileti» bolmay shyqty. Al aitys... Tito sosializminen basqa kóz qarasyna men de qatty tiyistim. Jalalardyng ózimdi jaugha ainaldyryp qoyghany bolmasa, qas jauyp betpe-bet kele qalmady ma!... Ol tipti qasarysa týsti. Ekeuimizde betpaq ekenbiz. Kórshi otyrghandyghymyz ýshin kóriniste kýle soghysqanymyz bolmasa, ishimizden shyndap-aq «atom bomby» atylyp jatty.

Búl soghys, keshki qonalqy oryngha jete malsha matalyp ekeuimiz eki qoragha qamalghanda tynystap, qúzghyn sәride avtomobiylimizben birge qayta ot alyp keldi de, ýshinshi kýni sәskede tosynnan toqtady. Toqtayyq dep ymyragha kelu arqyly shart boyynsha toqtaghany emes, soghystyng ózi ýrketin jerge jetkende toqtapty. Borbas topyraqqa týnshyghyp, mashinamyz byrylday qalghanda bildik, aldymyz tym ýreyli eken. «Qús úshpas, qúlan jortpas qúla dýzdin» dәl ózi!

Mashinany birneshe saghat byryldatyp, shoyqandatyp baryp, sheksiz sozylghan tyrbyq qamysty sap-sary saharagha kirdik. Sary qamys kóringenimen súp-súr borbas taghy da byryldata berdi. Aspany da sap-sary. Shólden talyqsyp ýzilip bara jatqan shandy bet kýni kókjiyekke jyghyla ketkende toqtady avtomobili. Kýn batsa da tymyryq ystyq iyen borbas әli de sozylyp jatyr. Tizim boyynsha shaqyrylyp, «erkek mal» týgel týsirildi. Ayyrylysatyndyghymyzdy endi bildik. Áriptes jauym jylap sóilep qoshtasty.

- Siz bolmasanyz, mynaday saparda shashym týgel agharyp ketedi eken, Bighabil әfәndi, rahmet, aman bolynyz!

- Meni qiyalgha júlmalatpay, myna «jәnnәtqa» kýres jigerimen býp-býtin jetkizgen sizge kóp rahmet! - Osy sózdermen jylay kýlisip qol qysyp aiyrylystyq.

Sholghynshy kelinshek tipti qatty qysty qolymdy.

- Bir maydandarmyz ghoy, kórisip túrayyq!- dep ýmit otyn kózinen oinata aiyrylysty. Qayta byrylday jónelgen avtomobiliding shany kóme ketti bizdi.

Buynshaq-týiinshegimizdi sol jerge ýigizip qoyyp, jiyrmamyzdy on «jepanjýn» kýnshyghysqa qaray aidady. «Búl jer biz biledi, nәrselerindi jeydi. It joq, qasqyr kele almaydy, alys!»- dep yrjyndasady.

- Úry әketpey me?- degenime tipti kýlisti.

- Barlyq úryny biz úrlaydy, múny kim úrlaydy, ha-ha-ha-ha...a...

Sorgha tolarsaqtap batyp, týn ortasyna deyin aidaldyq. Jaqyn mannan maydan týgil birer tiri maqúlyqtyng da deregi bilinbeydi. Tymyrsyq tozang túmangha bókken tyrbyq qamysty qaranghylyqqa sýngip baramyz. Bir jazang ózekshege endi qúlday bergenimizde aldymyzda kele jatqan Toqty Basit sýrinip ketkendey boldy da ynq ete týsti. Toqtay qalyp qarasaq jyghylghan jerinen kórinbedi. Saqshylar qaryq bolyp kýle jónelgende Toqty Bәsitting zarlanghan ýni jer astynan estildi.

- Oy belim, oy belim!... Áy ananny s... teppe! Teppe deymin!...

- «Ny sýi?», «Kim bú?», «Sýi-sýi-sýi?»[4]- dep «jer astyndaghy ghalam» da әrtýrli dauyspen dauryghysa jóneldi. Dereu shaqpaq shaghylyp, Toqty Basittyng týsip ketken «qúdyghynan» jaryq jyltyrady, jer ýiding týnligi eken. Toqty Basit jermen jer bolyp jatqan sol týnlikten lop laujyaularynyng ýstine týsipti.

Dәl jelkeden qúnjiyp túrghan dónde úiyqtap qalghan pos, sol dauystan oyanyp, myltyq zatvoryn zekire shaqyldatty bizge. Aldynghy jaghymyzdan qolshyraqty saqshy jýgirip kelip, bizdi bastap qúldatyp ózekke týsirdi de basqa bir jer ýiding esigin núsqady. Ózekten satylap, taghy da terendete qazylghan karidormen taghy da qúldap baryp kirdik. Tereng ýngýr eken. Tóselgen qamys ýstine qúlay-qúlay kettik. Toqty Basitty eki saqshy koridor baspaldaghynan zarlata sýiemeldep týsirdi de tabaldyryqtan ýstimizge qúlata sala jóneldi.

Múndaghy tirshilik ýni, tanertengi júmysqa shyghu qonyrauy soghylghanda estildi bizge. Biraq shyn tirshilik ýnine úqsamay, óleusirep, mertikken Toqty Basitshe ynyranyp-ynyrsyp, ynqyldap estildi. Týregelip, baspaldaqpen órlep baryp qarasam, órt shalghan qu shiliktey ónsheng sidighan kóterem aruaqty tizip, qaqpalap aidap barady. Janym týrshigip ketti. Sholaq kóilek-shtandary borsha-borsha. Shiydey bilekterinde bir-bir oraq. Ynyrsyghandary, ilese almay sýirelip bara jatqandary eken. Azattyq armiya jauyngerleri olardyng oraqtaryn moyyndaryna jippen asyp qoyyp sýirep barady!..

Búl jerde orma bastalyp ketkenin endi úqtym. Eginning de «zor sekirip ilgerilep» bir ay búryn pysqany ghoy. Dәn alyp qurady ma eken, dәn almay-aq «pysa» saldy ma eken?... Kýrsine qaytyp baryp qúladym ornyma. Ýrimjiden aldap aidap kelgen әlgi jaynauyz aldamshynyng «et pen balyqqa bóktirip» jýrgen laujyaulary osylar boldy. «Qaqpalaumen sýireuge endi biz de týsermiz-aq» degen qauipke terendep bata týstim.

Tomsyrayghan tozang bet, bylshyq kózdi kýn myna maydannyng Laujyaularynsha sýirelip әreng kóterildi. Keshe týstegi Korladan jegen bir-bir zaghyradan[5] song nәr tatpaghan adamnyng kýni jyljima. Tisimizdi jaraghan buyrsha shaqyrlatyp jatqanymyzda jolda qalghan mýlkimiz keldi. Tórt at tonqalandatqan rezenke dóngelekti qos ayaq arba sharqaya arbakeshti oibaylata jetkende-aq kórden shygha jýgirip, ózimiz týsirip aldyq.

«Qúday bergende bәri de ózdiginen keledi», ózimizge tanys sasyq sary momy men onyng «sorpasy» jetip keldi. Myna Laujyaulardyng da ishegin shúbatyp qoyghan osy» sýrgi» ekenin týsine kýrsinistik. Búl, tipti shirip, qúrttap ketken «sýrgi» eken. Qyzyl bas qúrttaryn umash betinen qalqyp tastay otyryp qylghysymyzben dýijang aldyna shaqyryldyq.

Úighyrsha shala-sharpy qosyp sóileytin kekse, aryq súr Ly familiyaly dýijang eken. «Lopnor Sauhu laujyau maydannyng birinshi әtiretining bastyghymyn. Átiretimiz týgelimen hanzu laujyaulardan qúralghan. Kýshi bar últtyq laujyaulardan bir gruppa súrap, maydan basshylyghyna qaqsap jýrip, senderdi әreng alyp qaldyq» dep týsindirdi aldymen. Tizimdegi atymyzgha, tanystyrudaghy zatymyzgha qarap-qarap alyp, týske deyin demalys jariyalady. Tipti jarylqap, ýlken toghangha baryp juynyp-tazaryp qaytuymyzgha da qamqorlyq etti. Búl kenshiligine tandana jóneldik. Ásker qospay, ózimizdi-ózimizge tapsyryp jymidy.

Toghany soltýstikten ontýstikke, osy ózekshe oipannyng ayaq jaghymen ótedi eken. Egindigi kórinbedi. Kәdimgidey zor kýshpen týp-týzu qazylghan ýlken toghan bolghanymen suy «kәdimgidey» emes, janaghy ishken qúrtty umashymyzdan qonyraq, sap-sary lay. Múnyng qúrty tipti qorqynyshty kórindi: denege jabysyp, shaynap jeydi eken. Al, masasy odan da beter, ash qasqyrday tiydi. Tazaryp qaytamyz dep baryp, batpaqqa aunap bylghanyp qayttyq.

Toghan manyndaghy iri jynghyldan tandap júlyp, Toqty Basitke eki tayaq әkelip edim. Qatarymyzdaghy kórde aghash aralap jatqan bir ústa hanzu shygha kelip, dereu baldaq qyp jasap bere qoydy. Toqty Basit ózin qoltyqtap jýrgizetin bala-shaghasy kelgendey quandy búghan. Alghysynyng barlyghyn maghan jaudyra kelip, osy qos baldaqpen Korlagha jetip alatyndyghyn aitty. Tisin, «osylardyng yzasyna...» dep shaqyrlatady. Joldaghy susyz borbastan qazirgi ystyqta kiyik te óte almaytyndyghyn aityp, kýte túrugha әreng kóndirdim.

Kórimizden týsten keyin Ly dýijannyng ózi aidap shyqty.

-  Qazir dayaujyng uaqyty. Jazdyq jiyn-terim júmysy bitken song kóp demalasyndar!- dep óz sózine ózi mәz bola yrjiyp ósiyetteydi. - Jazdyq bidaydi oryp bitirip, «ýlken jeksenbini» tezirek qolgha keltirulering qajet!

- Biday oru týgil ózim jýre almaymyn!- degen Toqty Basiytqa osy ósiyetin tipti jadyray qaytalap týsindirgen dýijang jymiyp baryp, bir myqtyraq zәmbildi sýirep әkeldi. Jymiya kelip, Toqty Basitting ózining jibin súrap aldy da oraqty moynyna asyp baylady.

- Dayaujyng uaqytynda júmysqa qatynaspay beker jatugha bola ma, solay emes pe!- dep kýlimsiredi de alyptay Toqtyny zәmbilge otyrghyzyp, eki jigitke kóterte jóneldi. - Býgin, meymansyn, solay emespe, erteng ayaghynmen jýrmesen, arqanmen jýrip barasyn, әriyne solay bolady!

«Júp-júmsaq» Ly dýijannyng ózi ere jýrdi bizge. Masa men qúmyty qújynaghan qalyng qamysty ózekten ótkizip, qyratpen bastady. Egindik kórinbey, ózekting arjaq taqyr qabyrghasynda shonqiyp-shonqiyp otyrghan tanertengi «aruaqtar» kórindi.

- Egindik qayda?- dep súradym. Taghy da jymiya jauap qaytardy Ly dýijan.

- Osy jaqtyng bәri egin, әne oryp otyrmay ma!... Mine myna qamystyng arasy da týgel biday. Adamymyz az bolyp, shóptep ýlgere almaghandyghymyzdan qamys basyp ketti. Sonda da týgel oryp alamyz. Qyrmangha barghan song qamystan ózi-aq airylady, solay emes pe?

Shoshyna qaradym «egindikterine». Keng ózektegi qalyng qamys arasynda rasynda da biren-saran ósken biday bar eken. Al, ózekting jazyqqa ainalyp ketken ayaq jaghyndaghy biday degeni, qurap ketken seleumen jusan siyaqty. Topyraghy kórinip jatyr. Otyrghandardyng oghan oraq salyp, qymyrlaghan eshbiri kórinbeydi. Jeke-jeke shonqiyp, bit terip otyrghan kóp maymyl, kóz jetetin ónirge týgel jayylypty. Tym-tyrys. «Zor sekirip» qu dalanyng bәrin jyrtyp, úryq shashqan da, bir taqtasynan da óndire almay qalghan!..

- Ei, tez oryndar!- dep aiqaylady dýijang qabyrghalap otyrghandargha. - Dayaujyng uaqytynda kim bergen demalys, tez oryndar!

Búl búiryqty kәri maymyl qalyptary búzylar emes. Dýijannyng dauysymen arjaq qyrat ýstinen týregelgen eki sary kiyimdi de sol búiryqty domalatyp, esh birin qozghay almady. Kadrlaryna gruppa bastyghynsha jareuke ýn qosqan eshkim kórinbedi. Tegi onday pysyqtary da maghdyrdan airylghan siyaqty.

Dýijang endi bizdi quzady.

- Al, bastandar, osy ózektegi «bidaydi» anau jataqtaryna deyin tap-taza oryp, myqtap baulandar!

Biz qalyng ósken nar qamysqa tiyispey, arasyndaghy masaq bidaydi terip ora jónelip edik, dýijang jýgirip kelip iyghymyzdan bir-birden basyp otyrghyzda da ózi de otyra qalyp oryp kórsetti. Qamystyng týbinen myqtap ústap, naqtap-naqtap on shaqtysyn qyryqty da.

- Mine osylay!- dedi. - Qamysty týbinen qatty ústap ormasandar biday jerge týsip qalady. Qamysty ormay qaldyryp ketsender, onyng daldasynda biday da orylmay qalady!... Úqtyndar ma? Bir týiirin jerde qaldyrmau ýshin osylay oru kerek! Dayaujyn, ortalyq komiytetting núsqauy. Solay emes pe?

- Solay, solay!- desip, jauapty yzaly kýlkimen qayyryp edik. «Kishpeyildik» kórsetip ózi de iyzektey jymidy. Sol jymiysyna qarap qalyppyn. «Jeti aghayyndy apattyng Dayaujynnyng songhy ekinshisi - ózinizsiz au, ә!» degendeymin. «Uytyn dәmmsizdigimen sezdirmey ótip, sespey qatyratyn naghyz qaterli u siyaqtysyn!»

Ly dýijang sol jymighannan jymiyp baryp, zәmbilde jatqan Toqty Basitting qasyna túra qaldy da auyrghan jerin súrady. Belin, atylyp ketuden saqtanghanday eppen ghana ashyp, súq sausaghymen týrtip kórdi. Bizdi shaqyrdy sonson. Týnde qúlaghanda qatty berdemege tiygen bel omyrtqa talaurap isip túrghan bolatyn. Toqtyny domalata salyp, astyndaghy zәmbildi tónkerdi de sonyng tompaq syrtyna shalqalatyp jatqyzugha búiyrdy.

- Beli býkireyip qalmau ýshin osylay tanyp qon kerek, solay emespe, on minutta jazylady! Men bilemin, solay bolady!

- «Solay bolmaydy» dýijan, omyrtqasy zaqymdalghan bolsa u shyghyp ketedi!- degenimshe ýsh-tórt jigitke kótertip, tónkerilgen zәmbilge shalqalatyp jatqyzdy da, basqyzyp qoyyp, zәmbilding eki sabyna eki shyntaghynan ózi tandy. Shyrqyrap ketti Toqty Basiyt. Eki ayaghyn eki jigitke bastyryp qoyyp taghy tandy. Talyqsyp ketken alyp jigitter ter basqan jýzine qaray almay jýrip kettim. - Mine, mine, endi jazyldy ha-ha-ha-ha...a... men kórgen, qazir jazylady. Mine, jylamaytyn boldy. Qarnyn qansha masa jep jatsa da bilmeydi, kórding be, raqattanyp úiyqtap ketti! Solay bolady, tez jazylady!

Dýijang bizden oqshaulanyp, betkeyge baryp otyrdy. Týsimizding týgel búzylyp ketkeninen sekem alghan siyaqty. Jan myltyghyn shygharyp, sýrtken bola otyryp, tez orugha búiyrdy. Men, Toqty Basitting jalanashtanyp qalghan qarnyna qaptaghan masany ýrkitip, shapanyn japtym da Ly dýijannyng ózinshe kýlimsirey týregelip ótinish aittym.

- Dýijan, mynany dohtúrhanagha jiberip beriniz, beli jazylsa, júmysqa óte myqty azamat.

- Dohtorhanagha, ha-ha-ha-ha... ol arbamen bir kýnde әreng jetetin jerde! Men óz qolymdaghy laujyaudyng bәrin osylay ózim emdep alamyn!

- Óz qolynyzben «emdep», bәrin enbek istey almaytyn halge týsirip qoyypsyz, әne otyrghan otyrystary! Bizdi de solay otyrghyzyp qoysanyz júmysty kim isteydi, oilap kóriniz!

- Sen kim?- dep ýnile qarady dýijan.

- Men laujyau, enbekpen tәrbiyelenuge keldim. Eger doghdyrgha uaqytynda qaratyp, túrmysymyzgha kónil bólmeseniz, men de anau otyrghandar siyaqty meymanynmyn!

- Solay ma, kim ýiretti múny saghan?... Olay bolsa sen de osylay baylanasyn!

- Osylay baylay bersen, eshkimge júmys istete almaysyn!... Maydan basshylyghyna eki jýz laujyauynnyng osy otyrghan otyrysynyng sebebin mәlimdep alyp otyramyn! Búl maydan da ózinizden ýlken bastyqtar da bar shyghar, solay emes pe? Áriyne solay bolady!

- Nemdi mәlimdeysin? - Dýijang ornynan shiray týregeldi.

- Anau otyrghandardyng birnesheui bolmasa, kópshiligi búzyq emes. Mynau siyaqty sebepsiz jazalap, óziniz búzyp qoyghansyz. Qazir eshqaysysy tilinizdi almaytyn bolypty. Sebepsiz baylasanyz meni de búzasyz! Sonda myna júmysynyzdy kim isteydi, kim astyq jiyp beredi? Qaytadan súrayyn, myna Toqty Basitti bosatynyz! Kele salyp, eshqanday qylmys ótkizgen emes! Ahualyn týnde bizdi aidap kelgen әskerlerden súranyz! Býitetin bolsanyz, bizdi tilimizdi úqtyra alatyn últtyq әtiretke ketuge mәjbýr etesiz!

- Sende de bynsy[6] bar siyaqty, ә, kóremin әli!

Dýijang әtiret shtabyna qaray qayta jóneldi. Men Toqty Basitting qatty tanylghan qolyn biraz bosatyp bayladym. Shaghynyp, óksip-óksip qaldy.

- Meni arashalaymyn dep óziniz pәlege úshyraytyn boldynyz!

- Joq, eshtene istey almaydy, bar jayy belgili boldy. Júmys istey alatyn esh adamy qalmapty. Anau bette otyrghandardyng bәri saghan úqsaydy. Qataldyq qylsa, qalghan keremetin biz de kórip alamyz!.. Ayanatyn nemiz qaldy!

Bizding jigitterding birnesheui bettegilerge jaqyndap baryp, semgen biday terip jep otyrghandyqtaryn aityp keldi. «Shirigen jýgeri ýni óltiredi, biday jaqsy, myna qamys arasyndaghy bidaydyng basy bar, bizge de berip túryndar!» dep súrapty.

Ly dýijang әtiret shtabyna barmapty, bes minutqa jetpey qayta oraldy. Men qamysty ózinshe orghan bolyp otyra qalghanmyn. Dýijang Toqty Basittyng qasyna baryp, ayaghymen týrtip qaratty.

- Jazyldyng ba?- dep súray jymidy.

- «Áli ólip bolmadyng ba» dep súra, ghayar!- tisin shaqyrlata zekirgen Toqtygha bajyraya qalghan dýijan, mening atymdy shaqyrdy.

- Bighabili, múnda kel!... Sen osy gruppanyng zujanysyn, múnan song solay bolady! Sen basqalargha istetesin, ózing istemeysing bolady!

- Auyrghandaryn doghdyrgha emdetip túrmasanyz, әriyne iste almaydy, men istete almaymyn!

- Doghdyrdy sóilesemiz, qazir sen basqaryp túr!-dey sala qayta jónelgen dýijan, qayryla núsqap ketti. - Anany qazirshe bosatyp qoysang ózing biledi, sen jauap beresin!

Toqty Basitting qol-ayaghyn dereu sheshtim de ózine, shyndyghynda ózine emes, dýijangha estirte eskerttim.

- Seni kólenkege aparyp jatqyzamyz, tynysh jatasyn, ә? - Búiryq sonyna bidayy bar jerge otyrghyzatynymdy kýbirlep qosyp edim, qymyrlay almay jatqan Toqty Basit kýlimsirep, kishkene balasha talpyndy. Qoltyghyna qolym tie bergende-aq yrshyp túrmaq boldy da shynghyryp jiberdi. Arghy qoltyghynan bir jigit sýiey qaldy kelip. Mertikting qinalysy teri búrq ete týsti. Ashtyq azabynyng jandy úmyttyryp, múnshalyq ólermen halge týsirgenine kózimnen jas shygha qalyp edi, Toqty Basit jalt qarap, óksip-óksip qaldy. Bir-birimizge qaramay, endi ýnsiz jylastyq. Qalyng qamys ortasyndaghy bir top bidaygha jetkizip otyrghyzyp, baldaqtaryn qasyna qoydym da, dýijangha sezdirmey jeudi tapsyryp qayttym.

Ózdi-óz oryp jatqan solymyzdan da bir-bir auyzdy qamdaytyn masaq tabyla berdi. Kók bidaydyn  kóringen basyn júlyp uqalap-ýrlep jiberip, kýisey berdik. Shegirtkedey tisti ghana emes, shantastay dóngeleytin qoly da bar, eng jút apatqa biz de ainala qaldyq sóitip, baulanghan sonshalyq kóp qamystan qyrmangha bir týiir biday týsirmeuge mindettelgen siyaqtymyz.

Toyghandyghymyz, keshki qaytqanda sasyq momygha qaramay qoyghandyghymyzdan ghana bilindi. Ly dýijan, bólmesine shaqyryp aparyp,  shiyki biday jeushilerdi qatal shekteudi tapsyrdy maghan: «kóne laujyaulardy búl ózektegi basty bidaygha jolatpadyq. Olargha shiyki biday jeytin dert payda bolghan, ish auru sodan tarqaldy. Sender ýilerinnen «jana kelgendikten» biday jemeytindikterine sendik. Bireuine jegizbeysin!...  Eger qolyndaghy layjyaulardyng ýlken dәretterinen biday tabyla qalsa, seni jazalaymyn, solay emes pe? Áriyne solay bolady!» dep qadaghalap «tәrbiyelep» shyghardy.

Kók bidaydyng bar auruymyzgha týgel em bolghanyn ertenine-aq bilip, jadyrasyp qaldyq. «Dýniyedegi eng quatty-qarymdy tagham» osy eken. Kýn sayyn qúnygha týstik. Kýnjaramyzdy dýijang kórip qoymasyn dep mysyqsha múqiyattap kómu artyghyraq júmys siyaqty kóringenimen onyng esesine ot jaghyp tamaq istemey, әurelenip ydys-ayaq jumay, tauyqshylap jerden terip qana jep jýre beru, qanday rahat. Asa jýdep ketken Toqty Basitting de buyny bekip, ajarlana týsti. Sonda da zambilmen kóterip aparyp, óristetip jayyp qaytyp jýrdik. Birneshe kýnde qos baldaqpen erip jýre alatyn bolghanyna Ly dýijang jymiya qarady. Moynyna oraghyn asyp berip, biday orugha búiyrdy. «Enbek istemeseng tamaq berilmeydi, solay emes pe, әriyne  solay bolady»- dep júp-júmsaq qana eskertti. "Doktorgha kórset, auruym joq bolsa tamaq berme, solay bolady"- dep Toqty kesetti.

Dýijang dalada jayylyp jatqan eki jýz layjyauyna qaraudy da qoyyp, keshke deyin bizdi ailandyratyn boldy. Barlyq júmysyn bizge istetip almaq tәrizi bar. Qamysty bólip berip, býgin bitiresinder degendi shyghardy. Arasyndaghy masaq bidayy tausylghan qamysty shalghylap-shapqylap tastap yryzdyqqa tez jetu ýshin algha úmtyla beretin jigitterimizden dәndep qalypty. Jynghyl shybyqtan maghan da bireuin әkelip berip, artta qalghanyn quzaugha búiyrdy.

- Búlargha tayaq istetseniz, otyryp alady!- dep men kópshilikke әdeyilep estirte jauap qaytardym. - Búlar da qorqudy bilmeytin bolyp ketken, anau otyrghandar siyaqty janynan keshken laujyaular!... Ey aghayyndar, dedim sonsong jigitterime kóz qysa qarap. - Myna tayaqqa qarandar!- shybyqty ysqyrta sermep, bilep-bilep jiberdim. - Aldygha týsip oryp bara jatqan anau ekeuine jete alasyndar ma, iyә, ly dýijang maghan ústatqan myna tayaqty jeysinder me?

- «Biz ógiz emes!», «kýshimiz jetisinshe ghana isteymiz, auyryp jýrmiz!», «istegen sayyn zorlap istete bermek ekanda!», «ey beghyrazdar, sonsha asyghyp oryp qayda barmaqsyndar!»- dep jarysa dauryqqan kópshilik qasaqana maghan da zekirip jiberdi. - «Áfәndim, siz tastanyz tayaqty, úrsa ózi úrsyn!»

- Mine solay bolady!- dep shybyqty dýijannyng óz aldyna tastay saldym da óz ornyma baryp oraghymdy ústap otyra qaldym. Taghy da jymiya sóiledi dýijan.

- Osy jazdyq jiyn-terim bitisimen baghalau jýrgizemiz. Kim jaqsy istese sonyng qalpaghyn alyp qoya beremiz. Kim jaman istep, jaqsy istegen belsendilerge janaghyday soqqy berse, jazalaymyz! Úqtyndar ma, solay bolady. Áne, anau ekeui osylay istey berse, sózsiz, ýilerine ketedi!

Ly dýijang osy altyn sózin bitire sala manayymyzdy ailana sýmendep, kýnjaramyzdy izdey jóneldi. Qamys desteler men baulardyng arasyn, astyn tintti. Eshtene taba almay alystap, kez qúiryqsha ailana berdi.

- Ey beghrazdar, bizding qúlaghymyz bir bolsa, anau otyrghan «maymyldardyn» qúlaghy qyryq,- dedi Toqty Basiyt. Aldygha týsip oza orghandargha týiile zekidi. - Jaqsy istegenderdi qoya berse, olar otyryp alyp, ózderine-ózderi qastyq istey me, myna asharshylyqta beker qinalmay jandaryndy baghyndar!...

Dýijang qayta oralghansha jeytinderimizdi jep, sóileytinimizdi osylay sóilep alamyz da ol jaqynday bergende qamys týbin ózinshe myqtap ústap otyra qalamyz. Jýzine qaramay ekiden-ýshten tyqyrlatyp qyrqa bersek, kóp túrmay masadan qashyp, qyratqa shyghyp ketedi. Biz ornymyzdan túra sala qamysty shapqylap tastap masaqqa jetemiz de jym bola qalamyz. Jym bola qaluymyz, demalu emes, әriyne auyz júmysynyng bastalghany.

Talap etken dәrigerimiz jiyrma neshe kýn ótkende әreng jetti, ózimizding Lәtipa. Jayau dohtor bolyp, qashpay-pyspay әtiret aralau senimine endi ie bolypty da birinshi әtiret atalghan bizge aldymen jetipti. «Óneyip qalypsyz, jýdemepsiz» dep maghan qol berip, quanysh bildirdi de jighan-tergen tәuir tabletkalaryn mening janqaltama tyqty. «Bashqa әtiretlarda ólim-jitim kóp ekan. Ish auru, asharshylyq!... Sizding inileriniz gana jaqsy túrypty. Maghan ózderi izdep baryp, sizge sәlem aitty. «Qaytkende de óz dene quatyn saqtasyn» dedi. Maydan shtabyna eng jaqyn, tórtinshi әtirette ekan!»- Lәtipa ókpe-jýregimdi tekserip jatyp, osyny ghana aita aldy. Toqty Basitting qúiryghynan eki ukoldy qatar úryp, beline japsyrma dәri berdi. Demalys qaghaz beru qúqyghy joq eken.

Sol emnen eki-aq kýnde jazylghan Toqty Basit ýshinshi kýni qamysty taqyrlap orghan orysymen dýijandy razy etti de el jatysymen ghayyp bolyp, tang atqanda bizben birge «oyandy». Semiz qoydyng qaqtaghan tóstigi bosap qalghan qobdiymnan kóringende kózim jarq ete týsti.

- Sen әkelgensing ghoy?

- Mynalargha bildirme, tekserse aityp qoyady!

- Qaydan taptyn?

- Toghamnyng ar jaghynan qoy manyraghanyn әneu kýni estigenmin.

- Jekening qoyy emes pe, semiz kórinedi?

- Qazir jeke menshikte laq ta joq, ýkimettiki, biz de ýkimettiki!... Býgin keshte jer tonar qazyp ot jaghyp, soghan kómip kelemin. Pysyp dayyn túrady!...

Sol kýni týsten keyin týstikti qamys arasynda jasyryp jep, balqyp otyrghanymda atymdy atap shaqyrghan bógde úighyr dauysy estildi. Ishimdi jaryp teksermese sezdire qoymaspyn degen bekimmen jymiya shyqtym.

- Bighabil degen ziyaly senbisin?- dep súrady, qalyng qyrma saqaldy aqsúr úighyr kadr. Týri tanystau siyaqty. Qay mekemede, ne qyzmet istegenime deyin súrap, anyqtap alghan song ghana aitty júmysyn. - Sen, bizding tórtinshi әtiretke bólingensin. Seni әketuge keldim. Úighyr-qazaq ziyalylardyng barlyghy bizde. Qazir jýk-taghyndy alyp maghan er!

Men jýgimning kóptigin aityp, keyin sol jaqqa jýretin arba men jetip aludy ótinip edim, kónbedi. Zyndanymyzgha deyin erip kelgen Toqty Basit jýgimdi kóterisip jetkizip qaytudy Ly dýijangha jalbarynyp ótinip aityp edi. Ol, júmys maydanyna ózin qayta qudy.

- Qap, amal joq, sizge búiyrmapty!- dep kýbirledi qimas úrym. Kózining jasyn bir syghyp tastap, jýre sóiledi. - Tiri bolsaq әli-aq kórisermiz. Ómir boyy úmytpaspyn!...

Dýniyeligimdi arqama da, aldyma da, iyghyma da tanyp, eki boqshany eki qolyma kótere jóneldim yzadan. Mәt sopy gansy búl qayratyma qarqyldap kýle quandy.

- «Bighabil» atalghan әfәndi siz ekansyz da!- dedi iyenge shyqqan son. - Búrynnan biletinmin, qazir tany almay qalyppyn! - Kónilimdi osylay kótermelese de, zil bolyp borbasqa batyryp bara jatqan auyr jýgimnen birazyn velesiypetine bókteru jónin oilay qoymaghan tәrizdi. Eriksiz ótinish aityp edim, «kóne tanys» ózining prinsiypin aitty. - Sen laujyausyng Bighabil әfәndi. Onyng ýstine onshy, jerlik últshyl, taghy-taghy nemene, qoghamymyzdaghy bar qalpaq sende!... Al, men dektatura kadrymyn. Onyng ýstine jay kadr ghana emes, tóte tәlim-tәrbie beretin guanjyau[7] kadryng menmin. Sening jýgindi kóterisu, prinsiypimizge mýlde qayshy, týsinding be?

- Týsindim!- dedim kýlip jiberip. - Olay bolsa, osy jolda ólip qalsam, «tәrbiyeley» almay qalarsyz, demalyp-demalyp jýruime rúqsat etiniz!...

Danyshpan tergeushim, eshkim kórmeytin, kórse de jaman is demeytin iyen daladaghy rahym-shapatta osy «prinsiptin» qanshalyq әke qúny, neke kegi baryn ózderinizden basqa adam balasy bilmese kerek. Eger «prinsiyp» degen kókirekti sirep qatyp qalghan sirespe dert bolsa, ashyghyn aitynyzdarshy, aiyqtyrushy men-aq bolayyn! Beytanys jerdegi beytanys qoydyng tóstigin oiyp jep qoyghan maghan, kóztanys sizderding kókirekti emdeuding nesi qiyn. Tóstikterinizdi tósqaldaghymen qarsyldatyp sypyryp alsam, kernep túrghan dertterinizding ózi-aq barsyldap atylyp shygha bermes pe! Onday sauapty operasiya da ne qylmys bolmaq!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Jýndjibay - (Mau (hanzusha) jýn degen sóz.) - Mauzydúndy ataghany.

[2] Sәkeng - Sovet odaghy.

[3] Abyztay (tatarsha) - ústaz әiel, ústazdyng yqpaldy bilgir hanymy.

[4] Ny sýy (qytaysha) - sen kim. (sýy - kim.)

[5] Zaghyra (úighyrsha) - jýgeri, aq kaulen úndarynan tandyrda pysyrylghan kýlshe nan.

[6] Bynsy (hanzusha) - óner, hikmet.

[7] Guanjyau (hanzusha) - basqaryp tәrbiyeleu.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406