«Algha» tobynyng mýsheleri Kozlov pen Saparaghaligha jәne kópshilikti adastyryp, arandatushy Áminovke qatysty Aqtauda ayaqtalghan sot qazaqstandyqtar men halyqaralyq baqylaushylardyng kóz aldynda әblәzovttik úiymnyng shynayy betin ashty.

Qoryta kelgende, әrkim «Algha» deytin toptyn  keri tartyp kesir salu  men el ishinde әleumettik jik tughyzu arqyly aram biznes jasaytyn dayyndyghy bar úiym ekenin jaqsy anghardy.

Olardyng negizgi qyzmeti ónesheti jyrtyp aiqaylau, iritki salyp búqarany búzu - sóitip jalany ózgege jabu ekenin de júrt jaqsy úghyndy. Áblәzov deytin alayaqtan qarjylay demeu tapqan «Alghanyn» arandatushylary tap osy prinsipte júmys jasady.

Qorghanys taraptan tóngen qater

Ayyptalushylardyng isin andap baqqandar Janaózen dramasyna qatysty kóp nәrsege kóz jetkizip, kóp nәrseni bek týsindi. Kozlov, Saparghali, Áminovtardyng әleumettik arazdyqty qozdyru arqyly Janaózende elimizding Konstitusiyalyq qúrylymyn kýshtep ózgertip qylmystyq top qúrugha әrekettengeni tergeu barysynda anyqtaldy.

Sot otyrysyndaghy kelensiz jayttyng biri retinde kuәgerlerge aiyptalushylardyng qorghaushylary tarapynan bolghan qoqan-loqqyny aitugha bolady. Ádildik ýshin keltire ketkenimiz jón, Kozlovty jaqtaushy azshylyqtyng aiqay-úiqayy basym bolghanymen olar jaghdaydyng ózgerip sala bererin kýtpese kerek.

«Algha» tobynyng mýsheleri Kozlov pen Saparaghaligha jәne kópshilikti adastyryp, arandatushy Áminovke qatysty Aqtauda ayaqtalghan sot qazaqstandyqtar men halyqaralyq baqylaushylardyng kóz aldynda әblәzovttik úiymnyng shynayy betin ashty.

Qoryta kelgende, әrkim «Algha» deytin toptyn  keri tartyp kesir salu  men el ishinde әleumettik jik tughyzu arqyly aram biznes jasaytyn dayyndyghy bar úiym ekenin jaqsy anghardy.

Olardyng negizgi qyzmeti ónesheti jyrtyp aiqaylau, iritki salyp búqarany búzu - sóitip jalany ózgege jabu ekenin de júrt jaqsy úghyndy. Áblәzov deytin alayaqtan qarjylay demeu tapqan «Alghanyn» arandatushylary tap osy prinsipte júmys jasady.

Qorghanys taraptan tóngen qater

Ayyptalushylardyng isin andap baqqandar Janaózen dramasyna qatysty kóp nәrsege kóz jetkizip, kóp nәrseni bek týsindi. Kozlov, Saparghali, Áminovtardyng әleumettik arazdyqty qozdyru arqyly Janaózende elimizding Konstitusiyalyq qúrylymyn kýshtep ózgertip qylmystyq top qúrugha әrekettengeni tergeu barysynda anyqtaldy.

Sot otyrysyndaghy kelensiz jayttyng biri retinde kuәgerlerge aiyptalushylardyng qorghaushylary tarapynan bolghan qoqan-loqqyny aitugha bolady. Ádildik ýshin keltire ketkenimiz jón, Kozlovty jaqtaushy azshylyqtyng aiqay-úiqayy basym bolghanymen olar jaghdaydyng ózgerip sala bererin kýtpese kerek.

Kozlovtyng Janaózen operasiyasynda «on» qoly men «sol» qoly atanyp keshege deyin qyzu qoldaushysy bolghandardyng ózi «Alghagha» qarsy kuәlik bere bastady.

Aldymen Nataliya Ájighaliyeva sóz alyp, atalghan ýsheuding enbek barysyndaghy tartysty sayasilandyryp, Ábilәzov tarapynan júmysshylardyng ashu-yzasyn tudyratyn tapsyrystar alghanyn aitty. Alayda, Kozlov  tirkelmegen «Algha» partiyasynyng Almatydaghy bólimshesining jetekshisi, bastabynda-aq tize qosudan bas tartqan Ayjangýl Ámirovadan qatty soqqy alghanyn qadap aitqanymyz abzal.

«Ábilәzov júrtty qaqtyghysqa ýndedi»

Ayjangýl Ámirova әuel bastan sotqa ózining Janaózende tuyp-óskenin,  tuma-tuys, jaqyn-júraghatynyng sonda túratyndyghyn mәlim etti. Osy arada kópshilik: Kozlovtyng esim-soyy elge belgisiz әiel zatyn az uaqytta tanymal ete qoiy tanqalarlyq is emes pe degen qortyndy jasap ýlgerdi. Ol Ámirovany sayasy qyzmetting jetekshiligine taghayyndap, «Almatygha bas-kóz etken» kezde-aq Qazaqstannyng batys aimaghynda bolatyn qimyl-әreketti oilap qoyghan edi.

Sayasy qyzmetke taghayyndalysymen dereu Ámirova Kozlovtyng tapsyruy boyynsha, Janaózendegi «Alghanyn» arandatushy әreketterin úiymdastrugha kirisedi. Sot otyrysynda ýsh kýn qatarynan sóilegen búrynghy jaqtasy (Ámirovany aitamyz) Kozlovtan túraqty tapsyrma alyp, úiymdastyru júmystarymen shúghyldanghanyn bildirdi. Mysaly ol, 2011 jyly qazan aiynyng ayaghynda Kozlovtan elektrondy poshta arqyly Ábilәzovtyng Manghystau halqyna jasaghan ýndeu hatyn alypty. Soghan oray Ámirovagha berilgen tapsyrma da tas-týiin sipat iyelengen: ol Ábilәzovtyng ýndeu haty basylghan 1500 paraqsha shygharyp, múnayshylardyng arasynda taratuy kerek bolghan.

Ámirova paraqshadaghy sóilemderdi oqyghan kezde Ábilәzovtyng qarapayym enbek adamdaryn qaruly qaqtyghysqa, soghysqa ashyq shaqyrghanyn týsinuge bolady. Áytkenmende Ábilәzovtyng búl ýndeuin ereuilge shyqqandardyng ózi asa qabyldamaghangha úqsaydy. Olar «bizge búnday ýndeu emes, zangerler men ekonomisterding aqyl-kenesi, jәrdemi kerek» degen. Al, Janaózende jii bolghan «alghashylar» júmysshylargha búnday paydaly kómekting birin de kórsetpegen. Sonymen qatar, dep atap kórsetti Ámirova, Kozlov әblәzovshyl baspasózdi tegin taratugha jәne ereuilge qatysushylar ýshin shatyrlar tiguge qomaqty qarjy jaratty. Búl derekter sot pen baqylaushylardyng kózin mynaghan jetkizdi: Kozlov pen onyng serikteri Manghystaugha ayaqtalugha jaqyn enbek dauyn shiyelenistiru ýshin kelgen...

Qimylynyng alghashqy qadamdarynan-aq «әblәzovshyl» jәne «kozlovshyl» taraptar Ámirovany Jelide jәukemdeuge kiristi. Olar ózderine tәn әreketterden de jiyrengen joq: «Alghanyn» tvitteri Ámirovany «iuda» dep atady jәne kuәgerding aqyl-esining dúrystyghyna kýmәn keltirdi. Radikaldy úiymnyng tvitterin әsirese Ámirovanyng Janaózenge jiberilgen alghalyqtardyng qasiret aldynda nemen ainalysqanyn saghatyna deyin dәlme-dәl aityp berui shamdandyrypty. Búl kóptegen derekterding betin ashty jәne Kozlov pen onyng sybaylastarynyng onsyz da osal qorghanysyn aisyratyp tastady.

Sot ótken son-aq Ámirovanyng keshe ghana «Alghada» birge istegen qyzmettesteri habarlasyp, onyng jauaptaryn ózgertudi talap etken. Ámirovanyng aituynsha, ol jauap bererden búryn-aq aiypkerlerding advokaty Sәrsembina múnymen «kelisimge keluge» tyrysyp, Ámirovany «shekten shyqpaugha» shaqyrghan.

Baskeserlerge arnalghan qaqpa

Jalpy, Kozlovtyng Janaózen oqighasynan búryn Ámirovany «jaldauy» jeke tynshylyq әngimege bergisiz hikaya. Kozlov oghan әjeptәuir aqsha bergen, Almatydaghy basty kensening jetekshiligin senip tapsyrghan, tipti atyshuly «Azattyq» syilyghyn beruge de kóngen. Sirә, Ámirova ol kezde múnday únamdy úsaq-týiekterding týbinde qymbatqa týserin, atap aitqanda - ózi tuyp-ósken qara shanyraqqa qauip tóndirerin sezbegen de shyghar. Kozlov, shamasy, Ámirovanyng qolymen Janaózende talay tirlikti tyndyrghysy kelse kerek.

Qorghanudyng jalghyz amaly retinde ol Ámirovagha taghy da bas saludy jәne ony jәdigóy dep aiyptaudy tandapty. Ámirova oghan dereu ýn qatyp, BAQ betterinde aiypkerlerding kýdigine naqty jauap berdi: «Tútqynda ótkizgen sonshama aidyng ishinde men bәrin de bastan keshtim. Osynda, Janaózende ótken ailarymda men barlyq oqighalardy esime týsirip, ózime «Nege?» degen súraqty qoimen boldym. Men óz әreketimdi aqtap alarlyqtay sebep izdedim, biraq tappadym da, aqyry kәnimdi moyyndap, tәubeme keldim. Dúrys baghytpen jýrmegenimdi úqtym. Mәseleni sheshpeppin, múnymdy aqtap alu qiyn-aq».

Áblәzov pen oghan baghynyshty Kozlov jazghan búl qasiretti ssenariyde Ámirovagha әblәzovshyl baskeserler men qorqaular jasaghy ýshin Janaózenning qaqpasyn ashyp berer jandayshaptyng róli әzirlengen edi.

Ájighaliyeva men Ámirovanyng jauaptary ózge de dәiekti derektermen birge Aqtaudaghy sot prosesining nәtiyjesine әjeptәuir әser etti.

«Abai.kz»