Jaqynda Shyghys Qazaqstan oblystyq "Didar" gazetinde Álibek Qantarbaevtyng "Qaladaghy qazaq balalary dәrethanada oqyp jatyr" (№82-83, 3-mausym, 2009 jyl) atty maqalasy jaryq kórdi. Avtordyng aituynsha, Shyghys Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Óskemen qalasynda 300 mynnan astam túrghyn bar eken. Songhy sanaq nәtiyjeleri múndaghy túrghynnyng 40%-y qazaq ekendigin kórsetip otyr. Biraq, soghan qaramastan qazaq tilinde dәris beretin mektep pen bala baqshalar sany qaryn ashtyratyn kórinedi.

HALYQ SÚRANYSYNA ORAY NEGE ÚSYNYS JOQ?

Jaqynda Shyghys Qazaqstan oblystyq "Didar" gazetinde Álibek Qantarbaevtyng "Qaladaghy qazaq balalary dәrethanada oqyp jatyr" (№82-83, 3-mausym, 2009 jyl) atty maqalasy jaryq kórdi. Avtordyng aituynsha, Shyghys Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Óskemen qalasynda 300 mynnan astam túrghyn bar eken. Songhy sanaq nәtiyjeleri múndaghy túrghynnyng 40%-y qazaq ekendigin kórsetip otyr. Biraq, soghan qaramastan qazaq tilinde dәris beretin mektep pen bala baqshalar sany qaryn ashtyratyn kórinedi.

HALYQ SÚRANYSYNA ORAY NEGE ÚSYNYS JOQ?

Qalada qazaqtildi balabaqshalar sany 3-eu ghana bolsa, 45 mektepting 6-auy ghana qazaq tilinde dәris beredi. Sonday-aq, 14 mektepte aralas tilde bilim beriledi eken. Bayyrghy últ qazaqtyng sanynyng eselep ósuine oray qazaq mektebinde bilim alghysy keletin balalar men balalaryn qazaq balabaqshagha beruge niyetti ata-analardyng sany da kýn sayyn artyp otyrghangha úqsaydy.
Biraq soghan qaramastan Óskemende janadan ashylyp jatqan qazaq mektepteri taghy joq. Maqala avtory janadan ashylghan qazaq mektepteri orys mektepterinen qalghan eski ghimarattardy qanaghat tútatyndyghyn jazady. Sonday-aq, әlgi mektepterge 1961 jyldan beri eshqanday jóndeu júmystary jýrgizilmegen eken. Soraqysy - qazaq mektebinde orynnyng tarlyghynan jertóleni jәne dәrethanany jóndep kabiynetke ainaldyrugha mәjbýr bolghan. Taghy bir aita keterligi Óskemendegi orys mektepteri keng әri jana ghimarattardy iyelenip alghan. Maqala avtorynyng aitqanyn sózbe-sóz jetkizsek: "Orystildi mektepterding jaghdayy bizderden әldeqayda jaqsy. Mәselen, №31 mektep 1500 oqushygha layyqtalghan bolsa, onda 630 oqushy ghana, №17 mektep 2100 oqushygha arnalsa, tiyisinshe 780 oqushy, №39 mektep 1800 balalyq, onda bar-joghy 860 oqushy ghana emin-erkin bilim alyp jatyr. Memlekettik tilding mәselesi kóterilgende qalalyq bilim beru bólimi tyghyryqtan shyghu ýshin aralas mektepter ashqan, olardyng sany - 14. Al, aralas mektepterdegi qazaq balalary dúrys bilim ala almaydy, tilderi dýbәra bolyp qalady. Aralas mektep - qasiret, - degendi aitty №44 Oralhan Bókey atyndaghy 1176 oqushygha dәris berip jatqan liyseyding diyrektory Tanatqan Týmenbaev" delingen onda. Maqala avtorynyng týiindeuinshe, Óskemendegi qazaq balalarynyng býgingi súranysyn qanaghattandyru ýshin keminde 20 mektep qajet eken.

Dәl osynday qayshylyqtar jayynda biz búghan deyin Almatydaghy jaghdaygha baylanysty birneshe dýrkin mәsele kótergen edik. Sol kezderi Almatyda janadan 22 mektep salynyp, 22-si de qazaq mektebine ainalady delingen bolatyn. Ókinishke qaray, әdemi ertegining aqyryn әlem tapyryqqa ainaldyratyn mystan kempir siyaqty, kóptegen qiyaldarymyzdy daghdarys jelge úshyryp jiberdi. Almatyny әp-sәtte qazaq mektepterimen toltyru jayly armandarymyz jýzege aspay qaldy. Jalpy, Almaty men Astana jәne basqa da iri qalalardaghy qazaq mektebining sany jәne ony kóbeytu turaly әngimeler aitylghaly qay zaman. Biraq, búl iste ilgerileushilik bayqalmaydy.
Kóptegen últ ziyalylary memlekettik tildi túghyryna qondyru ýshin tómennen qozghalys qajettigin jii kóldeneng tartady. Biraq, tómendegilerding súranysyn eleng etip jatqan biylik joq. Eger, eldegi bayyrghy últtyng ýles salmaghy 67%-gha jetken bolsa, últtyq qúndylyqtargha degen súranystar da jyl ótken sayyn arta týsetini dausyz. Alayda, biylik týbegeyli reformany neden bastau kerektigin әli týisinbegen sekildi. Áueli bilim salasyn últtyq túrghydan reformalau kerek. Reforma bylay túrsyn memlekettik tilde bilim alghysy keletin úrpaqtyng súranysyn qanaghattandyrudy basty meje tútqan jón. Qazir JOO-larda da dәl osynday jaghday oryn alghan. Eger, qazaq mektebining týlegi joghary oqu ornyna 80-90 úpaymen qol jetkize almay jatsa, orys mektebining týlegi búl asudy 50-60 úpaymen-aq baghyndyra alady. Biraq, Bilim jәne ghylym ministrligi búl mәselelerge kóz júmyp qana qarap otyr. Býginde bilim salasyna bólinetin grantty payyzdyq mejemen emes, bilim sapasyna oray, yaghny ÚBT-da jinaghan úpayynyng sanyna oray bóletin kez jetti.

"LAD"-TYNG BAYBALAMYN QALAY TÝSINEMIZ?

Qyzyghy, atalghan maqala ózgelerden góri orys-slavyan úiymdarynyng qytyghyna tiygen eken. Dәl osy maqalagha oray Shyghys Qazaqstan oblystyq "Lad" orys-slavyan úiymy mәlimdeme jasap, "maqalanyng ózeginde últaralyq arazdyqty qozdyrghysh iydeya jatyr" dep baybalam salady. Olardyng aituynsha, atalghan maqala memleketting jýrgizip otyrghan últaralyq kelisim jayly sayasatyna qayshy keletin kórinedi.
Birinshiden ladtyqtar maqala qaladaghy naqty jaghdaygha say emes ekendigin aitady. Ekinshiden, búl maqala memleketting sayasatyn jýzege asyrushy gazette jaryq kórgendikten, jergilikti biylik ókilderining de oi-pikirimen sәikes keletindigin aitady. Sóitip, Shyghys Qazaqstan oblysy әkimine hat jazyp, "búl maqalanyng jaryq kóruine jol bergen adamdargha shara qoldanuyn súraudy jәne qaladaghy bilim salasy turaly shynayy aqparatty jariyalap, maqalada aitylghan derekterdi joqqa shygharuyn talap etemiz. Eger, búlay bolmaghan jaghdayda atalghan mәsele boyynsha Resey Federasiyasynyng "Sootechestvenniyk" kenesine әri Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentine ýndeu jariyalaytyn bolamyz" delingen. Demek, qoqan-loqqy kórsetip, Resey Federasiyasy arqyly qorqytyp-ýrkituge kóshipti ladtyqtar.
Birinshiden, maqala avtory naqty derekter men dәiekterdi keltire otyryp, qaladaghy naqty jaghdaydy alaqandaghyday jayyp salghan. Búl jerde artyq-auys eshtene joq. Tek bayyrghy últ ókilderining zandy talaby ghana aitylghan.
Ekinshiden, Resey Federasiyasyndaghy "Sootechestvenniyk" kenesi bir elding ishki isine aralasa almaydy. Ladtyqtardyng últy orys bolghanymen, azamattyghy - qazaqtyki. Sondyqtan da, olar ózge elden arasha súrap, olardyng aqylyna jýgine almaydy. Ári eshqanday sayasy qysymgha úshyrap otyrghan joq.
Ýshinshiden, qazaq tili - memlekettik til. Memlekettik tilding kýnin joqtau - últaralyq arazdyqty qozdyru emes. Demek, Ladtyng baybalamy da orynsyz.

«Týrkistan» gazeti, 16.07.2009