Dulat Isabekov, jazushy:

– Preziydent joldauy sizge qanday ýmit syilady?

– Áldebir ózgeristi kýtkendikten be, әlde kýni keshe ótken qantar oqighasyna bagha berilip, «Jana Qazaqstan» degen sayasi-ekonomikalyq betbúrystardy saryla kýtkendikten be, búl jolghy joldaudy asygha kýtip edik. Búl joly da jaydaq sóz, jayylma uәde bolsa ómirimizde ong ózgeris emes, toqyrau ýrdisi jalghasa berer me eken degen әri ýmit, әri kýdikpen joldaudy bastan-ayaq tyndap shyqtym.

Búl Joldau – basqa joldaulardyng birine de úqsamaytyn joldau bop shyqty. Eger Joldauda aitylghandardyng bәri jýzege asatyn bolsa, bizdi shyn mәninde «Jana Qazaqstan» kýtip túr.
Júrttyng kókeyindegi «Erteng ne bolady?» degen saualgha búl joldau sәule shashyp, elding ertenge degen senimi men ensesin kóterip tastady.

Men ertengi kýnge senimmen qaray bastaghan siyaqtymyn. Ishki alasapyran men alandaushylyq uayymynyng beti qaytyp, jana shygharma jazudyng josparyn oilap bastadym.
Jazudy da balyqshy siyaqty ghoy. Kól beti tulap jatqanda balyqshy kólge qarmaq salmaydy.

– Joldauda preziydent eshqanday partiyagha mýshe bolmaytyny, jaqyn tuystary sayasy qyzmetke taghayyndalmaytyny turaly aityldy. Búl sayasy ómirimizge qanday әser beredi? Jәne oryndalaryna senesiz be?

– Maghan únaghany – «Amanat» partiyasynyng aty. «Amanat» degen sóz maghan qatty únap túr. Qasym-Jomart Toqaev: «Preziydent eshqanday partiyagha mýshe bolmaydy, barlyq partiyanyng qúqyghy birdey bolady», – dedi. Áytpese búryn kórdinder ghoy, «Núr Otan» partiyasynyng әr oblystarda filialdary bar, búrynghy obkomnyng birinshi hatshylary otyratynday ghimarattary bar. shtattary bar qansha, qanshama qarjy ketti. Memleketting isine kedergi keltirgennen basqa eshtene istegen joq. Endi partiyalardyng bәrining qúqyghy birdey bolady. Toqaev ózi partiyagha basshy boludan bas tartamyn dedi.

Preziydentting tughan-tuystarnyng memleketting qyzmetke jaqyndamaytynyn zanmen bekitu kerek degeni óte jaqsy boldy. Parlamentti kýsheytemiz dedi. Osynyng bәri Jana Qazaqstandaghy sayasy ómirdi tiriltip, el ómirdegi manyzdy sheshimderdi qabyldaugha yqpal etedi.

– Jana partiya qúryla ma preziydentti qoldaytyn?

– Qúrylsa qúrylatyn shyghar. Biraq oghan preziydentting mýshe bolmauy basty nәrse dep oilaymyn. Ózgeristerdi engizip, memleketting gýldenuine ong qadam jasaghan preziydentti qazir qoldau kerek dep oilaymyn. Preziydent mýshe bolmasa, qanday partiya qúrylsa da, onda sayasy bastamalargha óz pikirin aita alatyn adamdar bolady dep oilaymyn.

– Qasym-Jomart Toqaev Qantar oqighasyn qoghamnyng algha jyljymay, túryp qaluynan bolghanyn aitty. Tergeu kezinde qatelikter boldy dedi. Endi qanday ózgeris bolady?

– Preziydent Qantar oqighasyna kóp toqtaldy. Onyng aitqan sózderining astarynan kóp nәrse angharugha bolady. Ol oqighany kimder úiymdastyrghanyn ashyp aitpasa da, kimder ekeni belgili bolyp otyrdy. Jәne olardyng kóbi qazir uaqytsha tergeu izolyatorynda jatyr. Sol tekseruding basy Kәrim Mәsimovten bastalyp, Qayrat Satybaldymen jalghasty. Samat Ábishting de jauapqa tartyluy mýmkin. Qantar oqighasyn úiymdastyrghan solar degendey sóz aitty. Ol oqighanyng memleketting konstitusiyalyq qúrylymyn ózgertu, Toqaevty biylik basynan ketiru maqsatynda úiymdastyrylghanyn aitty. Biylikti kýshpen basyp almaq bolghandyqtan, amalsyzdan ODKB-gha habarlasyp, solargha negizgi nysandardyng bәrin kýzetudi tapsyrghanyn aitty. Atysqa olardyng qatysy bolghan joq dedi. Men búl sózge ilanyp oytrmyn. Endi Toqaev bastaghan isti ayaghyna deyin jetkizedi dep oilaymyn. Bәrin birden tónkerip tastau Toqaevqa da onaygha soqpayyn dep túr. Biraq bel sheshe kiriskeni kórinip túr. Bizosy joly sheshimtal, belin bekem bughan Toqaevty kórdik. Ony qoldap otyrmyz.

– Jana oblystardyng qúryluy әkimshilik basqaru júmysyn jaqsarta ma?

– Sózsiz jaqsartady. Qarjylyq maqsattarmen búryn qosyldy. Semey oblysynda búryn óndiris joq, Óskemen óndiris oshaghy dep qosqan bolatyn. Ózin ózi basqarugha mýmkindik joq degen. Arqadaghy oblystar da solay qosylghan. Keyin halyq tarap, tozyp ketti. Endi halyq esin jighanday, ýsh oblysty qayta qúryp otyr. Jetisu, Almaty oblystaryn qúrghany jaqsy boldy. Talgharda otyryp, bir anyqtama ýshin Taldyqorghangha baru degen qiyn ghoy. Solardyng bәrin toqtatu kerek dedi. Búl – qúptarlyq is. Búrynghy tozyp bara jatqan qalalar qalpyna keledi. Jezqazghan, Semey janghyratyn boldy. Qarjylyq mýmkindik bolghannan keyin osy sheshimge baryp otyrghany týsinikti. Búrynghy joldaudyng bәri sóz bop keldi, endi is bolady dedi.

– Ortalyghy Semey qalasy bolatyn oblystyng Abay atymen ataluyna qalay qaraysyz?

– Abay atymen ataluyn qúptaymyn. Jambyl oblysy bar ghoy. Abaydyng eli, Abaydyng otany. Abay atymen atalsa, esh sókettigi joq.

– Búryn óndirisi joq Semey oblysynyng qazir de óndirisi joq. Qiyndyq bolmay ma?

– Ony men qiyndyq bolady, bolmaydy dep aita almaymyn. Qiyn bolady, әriyne, nege bolmasyn. Qarjylyq toqyraudyng kezinde qiyndyq bolmay túrmaydy. Toqaev mýmkindigi bolmasa, ol sózdi aitpas edi. Demek bir nәrsege senip otyr. Tenge óz aldyna derbes banknot bolyp, rublimen baylanysty ýzedi dedi. Osynyng bәri oryndalama ma, joq pa aldynan eshkim shyqqan joq. Biraq bizding kóp kýtkenimiz osy edi. Búl jerdegi eng bastysy territoriyalyq tútastyghymyzdy saqtap, oghan eshkimning kóz tikpeuin qamtamasyz etu dedi. Búl sózding ózi kónilge qonghan dúrys sóz boldy.

Súhbattasqan – Baghashar Túrsynbayúly

Abai.kz