Qazaqstannyng memleket retinde funksiyasyn atqaryp túruy jәne Qazaqstannyng polietnikalyq konturyn eskere otyryp etnikaralyq qarym-qatynas mәselesine toqtalghanda, eriksizden kókeyimizde Qazaqstan últtyq memleket pe әlde «memlekettik» degen úghym basymdyq berilgen sayasiy-әkimshilik qúrylym ba degen súraqtar tuyndaydy.

Qazaqstan tәuelsiz memleket retinde funksiyasyn atqara bastaghan tústa Qazaqstangha «memlekettik» úghymy basymdyq berligen sayasiy-әkimshilik qúrylym degen ústanym nasihattaldy. Mәselen, eks-preziydent N. Nazarbaevtyng «Qoghamnyng iydeyalyq úiysuy Qazaqstan damuynyng sharty» («IYdeynaya konsolidasya obshestva kak usloviya progressa Kazahstana») atty tújyrymdamasynda memleketti qúrushy etnostyng tónireginde ózge etnostordyng úiysuy, sol arqyly últtyq memleket týzu, últtyq kimdigin (iydentichnosti) aiqyndau mәseleleri keyinge shegerilip, «memlekettik» úghymy algha shygharylyp, qogham ómirindegi memleketting róli kýsheytildi. Ártýrli tújyrymdamalyq hәm iydelologiyalyq sipaty bar qújattarda «últtyq» degen sózding orynyna «memlekettik» degen sóz qoldanyldy. Mәselen býgingi kýnge deyin resmy qoldanysta «últtyq iydealogiya» degen sóz tirkesining orynyna «memlekettik iydealogiya» degen sóz tirkesi qoldanylady.

«Memlekettik» úghymy shenberindegi ústanymdy memleketti qúrushy qazaq últynyng sol kezdegi óz jerindegi azshylyghymen, soghan baylanysty qoghamnyng etnikalyq jәne konfessiyalyq jikterge bólinu qauipi bar degen tezistermen negizdedi. Nәtiyjesinde memlekettik dengeyde otarsyzdandyru sayasatyn jýrgizbegining aitpaghannyng ózinde, Qazaqstan jerindegi kóptegen etnostardyng últtyq kimdigin (iydentichnosti) aiqyndau arqyly memleketti qúrushy qazaq últy tónireginde ózge etnostardyng úiysyp, últtyq memleket qúru ýderisi әkimshilik jolmen tejeldi.

Búl shyn mәninde últ mәselesine qatysty demokratiya, etnostar tendigi men ózindik bolmysy, sayasy pluralizm siyaqty úrandarmen bezendirilgen Kenes ýkimetining ústanghan sayasatynyng qanqasy bolatyn. Múnday jaghdayda últ mәselesindegi sayasattyng kenestik modeline ómirshendik syilap, shynayylyghyn arttyra týsu ýshin «Qazaqstan halqy Assambleyasy» tәrizdi dekorativtik úiymdy ashu kerek boldy.

Alayda kýndelikti ómirding shyndyghynan alysta jatqan Qazaqstan biyligining últ mәselesindegi sayasaty jemisti boldy dep aita almaymyz. Qazaqstan tәuelsizdigin alghan uaqyttan bastap býgingi kýnge deyin resmy aqparatta «әleumettik kiykiljin» dep bagha berilgen etnos aralyq ondaghan janjaldar oryn aldy, búlardyng songhy osy tayauda ghana Qordayda bolyp ótti. Búl janjaldardyng barlyghynda janjaldasushy jaqtyng bir taraby kóbinese memleketti qúrushy etnostyng ókili, yaghny qazaq últynyng azamattary bolyp tabylady.

«Qazaqstan halqy Assambleyasy» tәrizdi konstitusiyalyq mәrtebe berilgen kýshti úiymy bar, Qazaqstandaghy últ mәselesinde biylikting jýrgizip otyrghan «saliqaly sayasaty» nege osynday janjaldardyng oryn aluyna jol berdi, nege janjaldasushy jaqtyng bir tarapy qazaq últynyng ókilderi bolyp keledi degen súraqtar tuyndaydy?

Osy tústa Qazaqstan biyligi últtyq memleket qúru ýderisin jasandy jolmen tejegenimende, ózining últ mәselesindegi strategiyalyq tújyrymynda memleketti qúrushy qazaq últynyng tabighy ósimin eskermegenin, qazaq qltynyng demografiyalyq ósimi erteme keshpe kýn tәrtibine «Últtyq memleket» qúru mәselesin qoyatynyng aldyn ala bilmegenin atap ótemiz.

Ghalym Amangeldi Aytaly aghanyng «Últtyng bir adamyn qorlau barlyq últty qorlaumen birdey» degen maqalasynda kórsetilgendey: «Adamdar arasyndaghy dau, qaqtyghys, janjal – әleumettik toptardyng pozisiyalary, kózqarastary, mýddeleri qarsylyghynan tuady. Sonday dau-janjaldardyng bir qyry – últaralyq (etnosaralyq) qaqtyghys. Últaralyq qatynastardyng shiylenisuine, kýrdelenip, tipti asqynyp qaqtyghystargha úlasuyna jalpy memlekettegi últaralyq qatynastar ahualy әser etedi. Qazaq elining de últaralyq ahualynyng óz tarihy, psihologiyalyq ózgeshelikteri joq emes».

Biz óz tarapymyzdan býgindegi Qazaqstandaghy etnosaralyq qatynastar ahualynyng tarihy tamyry, Kenester biyligi zamanynda «internasionaldyq prinsp jәne halyqtardyng tendigi» degen ústanymmen, jergilikti avtohtondy etnos – qazaq últynyng mýddesine núsqan keltire otyryp jýrgizgen kenestik iydealogiyamen baylanysty dep payymdaymyz.

Yaghni, jogharyda kórsetilgen maqalada aitylghanday: «Sózding tereng maghynasynda qazirgi Qazaqstan aumaghy, biz qazaqtar jәne kóp etnodiasporalar mekendeytin orys tildi búrynghy sovet elining territoriyasy» boldyq.

Ghalymnyng aituynsha býgindegi bizding elimizding últtyq qúramy kelesidey:

1. Memleket qúraushy, әrtýrli dengeyde assimilyasiyagha úshyraghan qazaq últy (etnosy);

2. Sosializmge deyin jәne kenes zamanynda qazaq jerine qonys audarghan orys, basqa da slavyan tekti diasporalar.

3. Kýshpen jer audarylyp kelgen diasporalar: (nemis, sheshen, taghy basqalar), negizinen orystildiler.

4. Týriktektes dini islam, qazaq tilinen góri orys tiline beyimdiler.

5. Tarihy otandarynda memlekettiligi joq, basym orystildi úsaq etnodiasporalar.

Mysaly, Qazaqstanda 51 944 dýngen túrady, olardyng 49 payyzy qazaqsha erkin sóileydi, onyng 21,6 payyzy qazaqsha oqy biledi, al onyng 16,6 jaza biledi. Sol siyaqty dýgen últynyng 98,7 payyzy orys tilin erkin mengergen, onyng 92,8 payyzy orys tilinde oqy alady, 10 payyzdan astamy jaza alady. Búl resmy derekter.

Kórip otyrghandarynyzday әrtýrli tarihy sebeptermen Qazaq jerine qonys audaryp kelgen ózge etnos ókilderining kópshiligi orys tilinde sóilep, osy tildi qolay kóredi. Búl kenestik iydealogiyanyng jemisi, jәne de býgingi kýnge deyin osy iydealogiya ústanymdarynyng últ mәselesindegi memlekettik sayasatta sabaqtasyp jýrgiziluining nәtiyjesi.

2020 jyldyng aqpan aiyndaghy Qorday jerinde bolghan oqighanyng sebep saldarlary elimizding aqparattyq kenistiginde jan-jaqty taldanyp jatyr. Biylikting últ mәselenesine qatysty jýrgizip otyrghan sayasat túrghysynan Qorday oqighasynyng oryn alu negizine ýnilip kórsek.

Qorday oqighasy 2020 jyldyng aqpan aiynyng basynda Mansanshy auylynda jergilikti dúnghan últy ókilderining qazaq últynyng jasy kelgen ýlken qariyasy men onyng eki úlyn esh sebepsiz sabauy, bir kýnnen keyin sol auyldaghy dúnghan últy ókilderi men jergilikti polisiya qyzmetkerlerining arasyndaghy janjaldyng sebepterinen oryn aldy. Búl Qorday oqighasyna týritki bolghan oqighalar tizbegi.

Al Qorday oqighasynyng tuyndauynyng basty sebebi búl jyldar boyy qazaq jәne dúnghan etnostary arasynda sheshilmey kele jatqan kelesidey týiitkildi mәselelerding boluy: memleket ishindegi memlekette ómir sýrip jatqanday, jergilikti jerde dúnghan disporasynyng tyghyz shoghyrlanyp ornalasuy, jergilikti ózge etnos ókilderimen aralas-qúralastyqtyng bolmauy, lokaldyq dengeydegi әleumettik tendikting bolmauy, dúghan últy ókilderi tarapynan zorlyq-zombylyq әreketterining oryn alyp jәne de olardyng zang shenberinde jazalanbauy, aiypty dúnghan últy ókilderining ýnemi jazadan jenil qútylyp ketui, osynday oqighalargha baylanysty halyqtyng qúqyqqorghau organdaryna degen senimining joghaluy.

Al endi osynday ahualdyng qalyptasuyna negiz bolghan qanday jaghday degen súraqqa jauapty izdeytin bolsaq, biz memleketting últ mәselesine qatysty jýrgizip otyrghan sayasatyna baryp tirelemiz.

Mәselege birden týspes búryn biz ótkenge sәl sheginis jasap, múnday ahual tarihy qalay qalyptasty degen súraqqa jauap izdep kórsek.

Qazaq últynyng qalyptasuy men memlekettigin qúru tarihyna qysqasha sholu

Qazaq  últy, memlekettigi bar әlemning basqa halyqtary tәrizdi rulyq-taypalyq qúrlystan bastap etnikalyq biregey últ týzip, memlekettik qúrghan ýderisti basynan ótkergen  últtardyng biri bolyp sanalady.

Qazaq últynyng etnogenez ýderisine kóz jiberer bolsaq, qazaq últyn qúraushy ru-taypalardyng etnostyq belgileri men sipaty dәuirimizding birinshi mynjyldyghynda qalyptasty desek qatelespeymiz.

Qazaqtan shyqqan, kәsiby týrde tarihty zertteumen ainalysqan,  alghashqy zertteushilerding biri bolyp tabylatyn M. Tynyshbaevtyng «Qyrghyz-qazaq halqy tarihynyng materialdary» («Materialy k istoriy kirgiyz-kazakskogo naroda». Eskertpe: 1925 jylgha deyin patshaly Resey impeiyasy salyp berip ketken soqpaqpen resmy ainalymda Qazaq últynyng atauyn – «Qyrghyz-qazaq» dep atau oryn alghan) degen enbegimen tanysa otyryp, Qazaq halqyn qúraytyn ru-taypalardyng geneologiyalyq tarihyna egjey-tegjeyli toqtalghan. Atalghan enbekke qarap otyryp býgindegi qazaq últyn qúraushy ru-taypalardy biriktirushi 3 ortaq belgisi bolghanyn angharamyz. Olar: ortaq tili, salt-dәstýri, sharuashylyghy. Osynday biregeyligi bar ru-taypalar qazirgi Mongholiyanyng teriskeyi men batysy, Altay, Tarbaghatay, Jetisu, Saryarqa, Manghystau men Edil-Jayyqqa deyingi aumaqty qamtyp jatty.

Tarihshy hәm jazushy, әri zertteushi M. Maghauinning «Qazaq tarihynyng әlippesi» enbeginde Altyn Orda memleketining sol qanatyn qúraytyn shyghys bóligi Kók Orda dep atalatyny aitalady. Búl ózindik   avtonomiyalyq belgileri bar memlekettik qúrylym ishindegi derbes subekt sanalatyndy, әri Kók Ordanyng halqy jogharyda atalghan 3 ortaq belgileri negizinde etnostyq jәne sayasy birlikke qol jetkizgen el bolghany bayandalady.

Zertteushining payymdauynsha Altyn Ordanyng ydyrauy men Kók Ordanyng óz aldyna tәuelsiz memlekettik qúrylymgha ainaluy, memleketti qúrushy ru-taypalardyng bir últ bolyp tanyluyna, ordalanyp últtyq memleket qúruyna mýmkindik ashqan. Alayda, týrli tarihy oqighalar men sayasy tartystardyng nәtiyjesinde búl ýderisting ayaqtaluy taghy da bir ghasyrgha keyinge shegerildi.

Kók Ordanyng aumaghynda óz biyligin jýrgizgen Kóshpeli Ózbek memlektining biyleushisi Shaybany Ábilqayyr hannan Toqay Temir úrpaqtary Kerey men Jәnibek súltandardyng qarauyndaghy qalyng halyqpen 1456 jyly bólinip shyghu oqighasy, bir ghasyrgha keyin shegerilgen ýderisti jandandyryp, qazaq últynyng tarih sahanasyna shyghyp, memlekettigin qúruyna qolayly alghyshart jasady, qazaq últynyng etnogenez ýderisi kelesi joghary kezenge ótti.

Osy oqighadan keyin Qazaq handyghy dep atalatyn memlekettik qúrylymnyng ayasynda qazaq ru-taypalarynyng týpkilikti últ retinde qalyptasu ýderisi jýrdi. Shyn mәninde Qazaq handyghy últtyq memlekettke ainaldy. Búl primordialistik teoriyada aitylatyn etnoúlt, etnoúlttyq memleket edi. Búl uaqytta memleket bir etnostan qúraluyna baylanysty Qazaq handyghynyng qoghamdyq sayasy ómirinde últ mәselesi degen súraq bolmady.

Alayda, Qazaq handyghy Resey patshalyghy bodauyna ótu kezeninen bastap, basybayly kreposnoylyq qúqyqtyng joyyluyna oray Reseyding ishki ólkelerinen sharualardyng birtindep Qazaq jerine qonys audar bastauy,  al 20 ghasyrdyng basyndaghy Stolypinning agrarlyq reformasynyng saldarynan qarashekpen orys sharualarynyng Reseyding ishki audandarynan Qazaq jerlerine jappay qonys audaruy Qazaq jerining etnodemografiyalyq kelbetin ózgertti.

Ghalym M. Myrzahmetovtyng zertteulerine sәikes kóshpeli mal sharuashylyghyna qajetti jerler bos jatqan jerler bolyp eseptelinip, olar skvotterstvolyq  әdispen Reseyding ishki audandarynan kelgen orys sharualarymen basyp alyna bastady. Patshaly Resey ýkimeti tarapynan «vodvoreniye» sayasaty maqsatty týrde jýrgizilip, keybir aumaqtardaghy slavyan tektes etnos ókilderining sany jergilikti qazaqtardan basym jaghdaygha jetti.

Arhiv derekteri Birinshi Dýniyejýzilik soghys qarsanynda 45 mln. desyatina eng shúrayly qazaq jeri Patshaly Resey memleketining qoryna alynyp, Qazaq jerine qonys audaryp kelgen 1,5 slavyan tektes halyqtargha berilgenin aighaqtaydy.

Qazaq jerinde osy tektes sayasi, etno-demografiyalyq oqighalardyng oryn aluy últ mәselesin kýn tәrtibine ótkir qoya bastady. Is-qaghazdarynyn, әkimshilik, sot isterining barlyghy orys tilinde qaraluy jergilikti últ – qazaq últynyng tildik diskriminasiyagha úshyrauyna, orys tilining qoghamdyq ýstem sipat aluyna, qazaq jәne orys etnos ókilderining arasyndaghy isterding kóp jaghdayda әdil sheshilmeui siyaqty kelensiz jәittermen ayaqtaluyna әkelip soqty.

Últ mәselesi Patshaly Resey biyligining qúlap, bolisheviktik Kenes biyligining keluimen kýrdeli kezenine ótti.

Jalghasy bar...

Amankeldi Saduaqas

Abai.kz