Qazaqstandaghy sayasy qughyn-sýrginderding sipaty men erekshelikteri

Qazaqstan ótken ghasyrda bastan keshken sayasy qughyn-sýrginderding sipatyn, erekshelikterin týsinip, aiqyndau maqsatynda men elimizding jalpy tarihynyng jekelegen mәselelerine arnalghan әdebiyetti, irgeli enbekterdi, revolusiyalyq qozghalystar tarihyn, partiyalyq qújattardy meylinshe terenirek zertteuge tyrystym, arhivterding mәseleni asha týsuge jәrdemi tiii yqtimal qorlaryn qarastyryp kórdim. Áriyne, jekelegen zertteushiler ýshin qansha uaqyt júmsasa da, mol derekti týgel tauyp, qorytyp, jete tanu onay sharua emes. Degenmen bolashaq újymdyq iske tym bolmasa bir tamshy bop qosylsa degen  ýmitpen әzirge anyqtap, qorytqan oilarymdy ortagha salmaqpyn...

1905 jylghy alghashqy orys revolusiyasy kezinen órkeniyetke say jana túrpatta tútanyp, jalpyrevolusiyalyq jәne jalpymúsylmandyq qozghalystarmen astasa óristey bastaghan qazaq últ-azattyq qozghalysy 1917 jyly samoderjavie qúlaghannan keyin qatty jandandy. Qazaq halqy mekendeytin barlyq aimaqtarda bolystyq, oblystyq sezder ótkizildi, jana tarihy jaghdayda eldikti janghyrtu mәseleleri talqylanyp, baghdarlar belgilendi. Qazaq atqaru komiytetteri saylandy. Jer-jerde el mýddesine jauap beretin qúrylymdar týzile bastady.  Birinshi Jalpyqazaq sezinde sayasy partiya qúru mәselesi sheshildi. Bolashaq Qúryltayshy jinalysqa Alash partiyasy atynan delegattyqqa kandidattar tizimi úsynylyp, saylau nauqanynyng qorytyndysy boyynda eng kóp dauys aldy. II Jalpyqazaq sezinde Alash degen ataumen qazaq avtonomiyasy qúrylyp, ýkimetin – «Alash-Orda» Halyq Kenesin saylady. 15-shi ghasyrda derbes shanyraq kóterip, 19-shy ghasyrda orys imperiyasynyng otaryna ainaldyrylghan qazaq memlekettiligi osy jalpyqazaqtyq jinalys qararymen zamanauy túrghyda is jýzinde janghyrtyldy. Sezding sheshimderine sәikes jer-jerde avtonomiyanyng basqaru qúrylymy rettelip, halyqtyq milisiya qúru júmystary úiymdastyryla bastady.

Al 1917 jylghy 25 qazanda imperiya astanasynda tónkeris jasap biylikke kelgen bolishevikter búl kezde búrynghy patshalyq aumaghynda sovet ókimetining jenisti sheruin óristetip jatqan-tyn. Júmysshy jәne soldat deputattary sovetteri Qazaq dalasy men Týrkistan ólkesindegi europalyq túrghyndar basym iri qalalar men eldi mekenderde birinshi kezekte ornap, Alashorda qúrylymdarymen sanaspau baghytyn ústandy. 1918 jylghy nauryzda  «Alashorda» Halyq Kenesining mýshesi Jansha Dosmúhamedov pen Oral oblystyq zemstvo basqarmasynyng tóraghasy, «Alashorda» Halyq Kenesining mýshesi Halel Dosmúhamedov bastaghan delegasiya Mәskeuge baryp, sovet ýkimetining – Halkomkenesting tóraghasy Vladimir Leninmen, Últ isteri jónindegi halyq komissary Iosif Stalinmen, basqa da basshylarymen kelissózder jýrgizdi. Últtyq memlekettilikting negizin qalaghan Ekinshi Jalpyqazaq sezining hattamasyn tapsyrdy.

II Jalpyqazaq sezi sheshimderining Halyq Komissarlary Kenesi qabyldaghan Sovet ýkimetining alghashqy qújattarynyng biri – «Resey halyqtary qúqtarynyng deklarasiyasynda», odan birneshe kýn keyinirek jariya etken Resey men Shyghystyng barsha enbekshi músylmandaryna Ýndeuinde tújyrymdalghan qaghidalar talabyna say kelip túrghany biylik tarapynan atap ótildi. Alashorda avtonomiyasy moyyndaldy, Últ isteri jónindegi halyq komissary Stalin tóte jeli arqyly sóilesuge Semeydegi Ortalyq  Alashorda basshysy Álihan Bókeyhanovty shaqyrdy. Tóte jelige kelgen Tóragha orynbasary Halel Ghabbasovqa Halkokenestegi kelissóz jayyn aityp, ortalyq ýkimetting oiyn tez jazbasha habarlaudy súrady.

Delegasiya basshylary Jansha men Halel Dosmúhamedovter Kishi Halkomkeneste  júmys istep, Alashordanyng qúrylymyn, júmys istep túrghan mekemelerin sovettik reliske týsiru jobasyn jasady. Halkomkenes búl jobany jýzege asyru ýshin qazaq-alash delegasiyasyna kólemdi qarjy bóldi. Alayda delegasiya óz mekenine jetip ýlgermesten uәdesinen tayyp, «Pravda» gazeti arqyly jәne jer-jerdegi komissarlaryna joldaghan jedelhattarynda qazaq halqyn «burjuaziyalyq qanaushylarynan» qútylugha shaqyrdy. Avtonomiyany sovettik negizde dayyndaytyndyqtarynan, sóitip kóp  úzamay jariyalaytyndyqtarynan habardar etti.

Taptyq negizdegi jana ókimetting tuy astynda  birtútas últtyq memlekettigin saqtap, órkendetudi kózdegen Alashordanyng kelissóz barysynda qol jetkizgen kelisimderi osylay keri qaghyldy. Bolishevizmning qily amaldarynan song Alashorda 1920 jylghy 5 nauryzda Qazrevkom qaulysymen birjola taratyldy. Últtyq bitimge, ómir saltyna kereghar sovettik biylik qazaq halqyna is jýzinde kýshpen tanyla bastady.

***

Halkomkenes nelikten birtútas últtyq qazaq memlekettigin – Alashordany – sovettik qúrylymgha beyimdep, últtyq qúrylym retinde saqtaudan qashty? Múny sovet ókimetin is jýzinde jasaushy jәne basqarushy bolishevikter partiyasynyng baghdarlamasyn qaraghanda aiqyn týsinemiz.

Resey sosial-demokratiyalyq júmysshylar partiyasynyng 1903 jylghy ekinshi sezinde qabyldanghan bolisheviktik partiya baghdarlamasy burjuaziyalyq-demokratiyalyq  revolusiyagha qol jetkizudi baghdarlama-minimum retinde belgilegen de, qyzmetining týpki maqsaty retinde (baghdarlama-maksimum) proletar revolusiyasyn jasau, sóitip sosializm qúru ýshin proletariat diktaturasyn ornatudy shegelep kórsetken. 1917 jylghy qazan tónkerisi  arqyly baghdarlama-maksimumnyng basty sharty  oryndaldy. 1918 jylghy nauryzda ótken 7-shi partsezd «halyqaralyq sosialistik revolusiya dәuirining bastalghanyn» eskere kele, baghdarlamany ózgertuge qauly etti jәne partiyanyng atyn  Resey Kommunistik (bolishevikter) partiyasy dep ózgertti. 1919 jyly ótken 8-shi sezde jana baghdarlama maqúldandy. Onda kapitalizmnen sosializmge óter kezendegi partiyanyng mindetteri belgilendi. Orta sharua jayynda qarar qabyldap, kulaktarmen kýresti toqtatpay, tek kedey sharuagha bekem arqa sýieu kózdeldi. Osynday kózqaraspen ortalyq audandarda dauyldata jýrgizilgen sharalardy sol qalpynda shet aimaqtargha, sonyng ishinde qazaq eline tasymaldady. Jergilikti erekshelikter eskerilgen joq. Óitkeni bolishevikter partiyasy últ mәselesin taptyq kýres mýddesine baghynyshty dep qarady. Sóitip bar mәsele, qazaq elinde júmysshy taby joqtyng qasynda ekenine qaramastan, proletariat diktaturasy túrghysynan qarastyryldy.

Bolishevikter partiyasynyng ústanymdaryna kereghar, Alash partiyasy júrtty tapqa bólmeydi. Onyng baghdarlamasy últtyq tútastyqty saqtau túrghysynan jasalghan. «Qazaq jýrgen oblystardyng bәri bir baylanyp, óz tizgini ózinde bolyp, Rossiya Respublikasynyng Federasiyalyq bir aghzasy bolu», yaghny qazaq elining Resey Federasiyasyna kiretin «qúrdas memleketterdin» – teng qúqyqty mýshelerding biri bolu kózdelgen. Alash partiyasy, baghdarlamasyna sәikes, qazaqtyng bi, bolys, auylnaylaryn, barlyq  biylik oryndarynda qyzmet etetinderdi «júrtqa paydaly, júrt ýshin qyzmet etuge yntaly adamdardan» jasaqtaugha tyrysady. Zemstvolardyng upravalarynda, milisiyalarynda taza qyzmetshi bolarlyq adamdardy halyq qalauyna salu – baghdarlamalyq mindeti. Baghdarlamada partiya aldyna: «Alash partiyasy әdildikke jaq, nasharlargha joldas, jebirlerge jau bolady» dep naqty mindet qoyghan. Kýsh-quatyn iygilik jolyna júmsap, júrtty progress jaghyna bastaytynyn shegelep kórsetken. Partiya men Alashorda «halyqqa salyqty әl-auqatyna, tabysyna qaray: baygha – baysha, kedeyge – kedeyshe, әdil jolmen saludy dúrys kóredi» degen. Últtyq ýkimet pen últtyq sayasy partiya osynday joldy ústanghandyqtan, qazaq halqy onyng óz mýddelerine jauap beretinine kózi jetti, qúlay sendi jәne tiyisinshe qoldady.

Alayda qazaq halqynyng óz ómir-saltyna say jasalghan últtyq ýkimetin tarih sahnasynan bolisheviktik sovet ókimeti yghystyrdy. Ol qazaq qoghamyna taptyq kózqarasty tandy, sol arqyly is jýzinde búrynghy imperiya salghan izben jana otarshyldyq jolgha týsti. Sovettik biylikting qozghaushy kýshi bop túrghan bolishevikter partiyasy ózining tabighatyna sәikes qatang ortalyqtandyrylghan imperiyalyq partiya bolatyn, sondyqtan da ol is jýzinde patsha ýkimetining qazaq jer-suyn, bodandardyng sanasyn otarlau sayasatyn janasha, aldamshy úrandarmen býrkemelep, ýdemelete jýrgizuge kiristi. Solaqay, ozbyr reformalar jasady jәne solargha astastyra repressiyalyq sharalar qoldandy, búlardyng saldarynan halyq kóp japa shekti.

Orta Aziyadaghy 1924 jylghy últtyq-memlekettik mejelep-jikteuden song Syrdariya, Jetisu jәne Qaraqalpaq oblystary Qazaq Respublikasyna qosylghan-dy. Sodan  keyin Aqmeshitte (Qyzylordada) 1925 jylghy sәuirde jalpy reti boyynsha – 5-shi, Ýlken Qazaqstan shanyraq kótergeli – Birinshi Jalpyqazaqstandyq Sovetter sezi ótken. Onda qabyldaghan qararlardy oryndau jóninen RK(b)P Qazaq ólkekomy men QazSIK taraptarynan jasalyp jatqan sharalardy Respublika biyligine  sol jylghy qyrkýiekte kelgen ortalyq emissary F.I. Goloshekin ayaqsyz qaldyrdy, tipti búrmalap jiberdi. Ol Sovet ókimetining ortalyq qalalar men guberniyalarda qoldanghan taptyq kýres tәsilderin  bizding elge – kóshpendilik ómir salty basym, júmysshy taby joqtyng qasyndaghy qazaq eline – sol qalpynda kóshirdi. Jergilikti últtyq kadrlar pikirimen sanaspau, qazaqtyng últtyq mýddelerin elemeu, is jýzinde otarshyldyq baghyt ústanu, jasandy aiyptar taghu arqyly jappay sayasy repressiyalar jasau Filipp Goloshekinning ólkelik partiya komiytetining jauapty hatshysy qyzmetine keluimen bastaldy.

Mәselen, ol jergilikti halyqty jerge ornalastyryp bolghansha respublikagha syrttan túraqty túru maqsatymen kóship kelushilerding óz betterinshe qonystanuyna tyiym salatyn qazaq ókimeti sheshimderining kýshin joydy. Sóitip  jer-sudyng shartaraptan kelimsekterding aghyluymen stihiyaly týrde otarlana beruine keng jol ashty. Qazaq kommunisterining sana-sezimderin qyrnap («niyvelirovka» jasap), olardyng tek ortalyq biylik ýlgisinde oilanyp, kózsiz oryndaushylyq qyzmet jasauyn mindetti dep biluine qol jetkizudi maqsat etti. Últ mýddesin kýitteuge beyimderdi, әsirese alashordashy dep atalatyndardy partiya júmystarynan, oqu-aghartu salasynan alastaudy údayy nazarda ústady. Revolusiya dauyly qazaq auyldaryn ainalyp ótken degen «teoriyasyn», tiyisinshe auyldarda «Kishi Qazan revolusiyasyn» jasau qajet degen iydeyasyn RK(b)P OK Bas hatshysy IY.V. Stalinge maqúldatyp alyp, Qazaqstandy jana silkinistermen dýrliktirdi.

Halyqtyng tútastyghyn kózdeytin, «eldi jana silkinister emes, bilim, oqu-aghartu qútqarady» (S. Sәduaqasov) dep bilgen últ qayratkerleri kedey men baydy ózara jaulastyrmay, «azamattyq bitim» ornatu iydeyasyn  úsyndy. Biraq ortalyq emissary Goloshekiyn  kerisinshe, júrtty «qanaushy» men «qanalushygha» jiktep, aralarynda «azamat soghysy» órtin tútatu  jaghynda túrdy. Sóitip onyng basshylyghymen dәstýrli qazaq auyldarynda qoyan-qoltyq ómir sýrip jatqan júrt ishine taptyq syna qaghyldy. Bir tamyrgha, bir qúdyqqa baylanghan aghayyndardyng jigi ajyratyldy, bay, kedey dep bólinip, is jýzinde ózara jauyqtyryldy. «Baygha – baysha» salyq salu jolymen  feodaldardy eshqanday silkinissiz-aq auyzdyqtaugha bolatyny jayyndaghy úsynystardy eskermey, iri baylardyng sharuashylyqtaryn kәmpeskeleu, ózderin jer audaru nauqanyn jýrgizudi, qarsylasqandardy qughyn-sýrginge salu sharalaryn maqúldady. Respublikadaghy kóshpendilerdi kýshtep otyryqshylandyru, astyq pen et dayyndaudaghy, qily salyqtar saludaghy asyra silteuler, halyqtyng qarsylyq qozghalystaryn әskery kýshpen jәne әrtýrli aldau amaldarymen basu, artynsha repressiyalyq sharalar qoldanu, halyqty últtyq apatqa úshyratqan alapat asharshylyq sebepterin jasyryp, qily búrmalaularmen kólegeyleu, barsha qylmysty reformalardy sayasy qughyn-sýrginmen astastyra jýrgizu týgeldey onyng jetekshiligimen jәne dem beruimen jýzege asyryldy.

Últtyq kadrlarmen júmys isteude Ortalyq komiytetting emissary Goloshekin topshyldyqqa tym әsireley mәn berdi. Belgili qazaq qayratkerleri óz jaqtastarynyng mýddelerin jantalasa qorghap, bir-birimen kýresse de, jalpy baylardyn, alashordashylardyng mýddesin qorghaugha kelgende bәri birigip ketedi  degen «sayasy tújyrymyn» jasady. Sonday oi-pighylyna sәikes, respublika partiya úiymyndaghy «qojanovshyldyq», «sәduaqasovshyldyq», «mendeshevshildik», tt. «...shyldyq – ...shinalardy» qoldan órshitti. «Alashordashy» dep kýdiktengenderin qyzmetten alastady, óz baghytyna qarsy shyqqandarmen, ózi «últshyl» dep tanbalaghandarmen ayausyz kýresti. Qúpiya qyzmetti júmsay otyryp, olardy is jýzinde joy júmystaryn basqardy: býginde «Alash isi» atalyp ketken tergeuler nәtiyjesinde 1928–1930 jyldary Ahmet Baytúrsynov bastaghan 44 adamnyng (6-uy atylyp,2-ui týrmede qaytys boldy, qalghandary konslagerilerge jiberildi), 1930–1932 jyldary Múhamedjan Tynyshbaev bastaghan taghy 40 shaqty adamnyng (15-i jer audarylyp, 2-ui kózqarastarynan bastartqan hattar jariyalap, shartty jazagha kesildi, jyldan astam abaqtyda ústalghan qalghandary bosatyldy) repressiyalanuyna tikeley mýddelilik kórsetip otyrdy.

Jalghasy bar...

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz