II

Aspan súp-súr, qaharyn ýiirip, qyrauyn býrkip túr. Kóp qabat ýili ýlken kóshe alay-dýley adam tasqyny, shuyldap әr jaqqa ýrkip barady. Qan-sólden airylghan appaq quday. Qaghylysyp-soghylysyp, talasyp-tartysyp barady. Árqaysysynyng talasatyny ózdi-óz shybyn jandary. Alypqashatyndary ózdi-óz bastary ghana. Eki jaqtaryndaghy qabat-qabat zәulim ýilerge qaray-qaray sapyrylsady. Shaghylghan kóp tereze kózderinen júdyryqtay-júdyryqtay tas atylyp jatyr. Ol qatigez oqtar kóshedegi halyqqa emes, qarsy jaq terezelerdegi jaularyna atylsa da jetpey halyqqa jauady. Jetkenderi de sement qabyrghalargha tiyip qaytyp jauady. Qarsy jaqtan atylghan tastar da solay. Tómende saprylysqan bazarshy halyqtyng ýstine biyikten «aqyrzaman» nóserindey qúiyldy. Kóshe u-shu. «Áyya» men «oyjan»...

Sol alay-dýley «oybaylar» men tas boran arasynan shoqsha ghana aq-saqaldy aqsaq shal tandanarlyqtay shapshandyqpen atylyp shyqty. Shyn sasqanda bir baldaq bir iymek tayaghyn kótere zytady eken. Jantalasqan halyqtan ol ónerine qarap kýlgen de eshkim bolmady. Ózi ghana jymidy da Dashyzynyn[1] kýnshyghys jaq mýiisin ailana jóneldi.

II

Aspan súp-súr, qaharyn ýiirip, qyrauyn býrkip túr. Kóp qabat ýili ýlken kóshe alay-dýley adam tasqyny, shuyldap әr jaqqa ýrkip barady. Qan-sólden airylghan appaq quday. Qaghylysyp-soghylysyp, talasyp-tartysyp barady. Árqaysysynyng talasatyny ózdi-óz shybyn jandary. Alypqashatyndary ózdi-óz bastary ghana. Eki jaqtaryndaghy qabat-qabat zәulim ýilerge qaray-qaray sapyrylsady. Shaghylghan kóp tereze kózderinen júdyryqtay-júdyryqtay tas atylyp jatyr. Ol qatigez oqtar kóshedegi halyqqa emes, qarsy jaq terezelerdegi jaularyna atylsa da jetpey halyqqa jauady. Jetkenderi de sement qabyrghalargha tiyip qaytyp jauady. Qarsy jaqtan atylghan tastar da solay. Tómende saprylysqan bazarshy halyqtyng ýstine biyikten «aqyrzaman» nóserindey qúiyldy. Kóshe u-shu. «Áyya» men «oyjan»...

Sol alay-dýley «oybaylar» men tas boran arasynan shoqsha ghana aq-saqaldy aqsaq shal tandanarlyqtay shapshandyqpen atylyp shyqty. Shyn sasqanda bir baldaq bir iymek tayaghyn kótere zytady eken. Jantalasqan halyqtan ol ónerine qarap kýlgen de eshkim bolmady. Ózi ghana jymidy da Dashyzynyn[1] kýnshyghys jaq mýiisin ailana jóneldi.

«Qyzyl ekinshi qosyn» men «qyzyl 1-shi, 3-shi qosyn»[2] soghysatyndyghyn bilmey, kóshege beygham shyqqan halyq, ekeuining arasynda qalatyndyqtaryn tipti týisinbegen kórinedi. Kóbi jaralanypty. Jaulasqan eki jaq ta qyzyl, eki jaq ta «Maujushy men kompartiyany qorghaymyz» degen úran tegeuirinimen úiymdastyrylghan eki jaq ta Mauzydúng shaqyrghan úrangha qosylyp, «kóterilis jasau oryndy!» dep shulasyp jýrgen. Al sol eki jaq býgin tanerteng bir kóshening eki jaq býiirinen terezelerdi shaghyp tastap atysatyndyghyn kim oilaghan?... Aldymen shabuyldaghan, arqa tirekti, qúraldy qospa eki qosyn «birinshi, ýshinshi» eken.

«Sayqal sayasattyng bylyghy!»- dep aqsaq shal kýbirley tyjyryndy. - «Asqan demokrat bolyp kórinip, tónkerisshi jastargha tolyq erik bergensip sýzistirip qoyyp, lay sudan әli de balyq aulap jatqany!... Ózine kýdiktileu kóringenderin týgel qúrtpaq. Sóitip, qoghamnan jelp eterlik púta qaldyrmay taqyrlap tastamaq!»- yzaly aqsaq tayaqtaryn nyqtap-nyqtap tyqyldatty.

Yanhang kóshesimen órlep baryp túryp qaldy. Óitetini, joly taghy da buyldy: qyzyl shashaqty nayza kótergen sansyz «kishkene qyzyl batyrlar» joghary jaqtan qaptap, úrandatyp kele jatypty. «Kóterilis jasau oryndy!»- dep tolassyz shúrqyrasyp, nayzalaryn ýzdiksiz shoshandatady. «Tórt kóneni qúrtamyz! Qúrtamyz! Qúrtamyz!», «tap jaularyn joyamyz! Joyamyz! Joyamyz!», «It bastaryn janshyp tastaymyz! Janshyp tastaymyz!»...

Tómengi jaqtan dәl osynday úrandarmen taghy bir tasqyn qaptay keledi eken. Joghary, orta mektepterden qúralghan irirek «batyrlar» kórinedi. Búlardyng arqalaryna yp-yqsham tanylghan buynshaqtary bar. «Bijinge jayau baryp, Maujushigha sәlem beruge shyqqandar» dedi bir kәri, aqsaqtyng artynan ótip bara jatyp daldalana kýldi. Aqsaq shaldyng bar zeyini joghary jaqtan kelgen «kishkene batyrlarda». Kóz almay, aralarynan saghynyshty bireuin izdegendey, tesile qaraydy.

Kóshening eki shetindegi jay halyq qystalyp-túiyqtalyp qaldy. Biyjin saparyna shyqqandardyng qarsy jaghynan qyzyl qorghaushy qorshap aidap kele jatqan qaghaz qalpaqtar kóringende kýnrene tyghylysty halyq. Myna qystalanda tas jauyp ketse, qia basyp qútylar jol joq edi. Bighanshylar әiteuir onday soyqan shygharmay ghana úzyn qalpaqty «jaularyn» basyp-janshyp óte berdi. Olar kelip júdyryqpen soqqanda shalqalap-shalqalap jyghylghan qalpaqtylar aunap týsip ekpettep, ýstilerinen ótkizdi.

Qaghaz ben qamystan jasalghan qalpaqtarynyng janyshtalyp, sabangha ainalghany bolmasa, Jansebil «jau» ynqyldap-kýrsildep qana býtin-býtin týregeldi. Kóbi qasqabas, iri deneli, qaryndy «jaular» eken. Aqsaq shalgha aldymen tanylghany Búrhan  Shahidy boldy. Ghalym diplomat osy qoghamdy qanday jyn soqqanyn әli de týsinbeytindey, qyzylsary jýzi әlemtapyryq, anyra qarady әr jaqqa. Sóitse de tizbegine jaybaraqatsy ilesti. Palitosynyng artqy etegine tigilgen týlkining qúiryghyn sýiretip ilby berdi. Sonyndaghy ataqty biyshi Qambar hanym qalpaghynan airylyp jalanbas týregelgennen úyalghanday búghynyp, betin basa ótse de aqsaq shal onyng úzyn boyly dene symbatynan anyq tanydy.

Ótkir núrly kózinen namystyng oty úshqyndap shygha keldi aqsaqtyn. Úighyr biyining jasamys ústazynyng arqasyna da masqaralaudyng әlem-jәlemi japsyrylypty. Shynjandaghy ghylym men mәdeniyetting qalghan tiri qyzmetkerleri jau qataryna týgeldenip-aq tizilgen eken. Jergilikti últtyq kórkemónerge kóbirek enbek sinirgen hanzu kompozitorlary da, úighyr, qazaq ómirinen shygharma jazghan jazushylary da bar. Arqalaryna «kertartpa ghylym bedeldisi», «keri tónkerisshi», «qúqyq iyesi» degen qara tanbalar basylypty. Bәrine tigile qarap qalghan aqsaq shal, teri bórkin basa kiydi de qisyq ayaghyn sighyzyp óterlik jol izdey shoynandady.

Yanvaridyng yzgharly qyzylshúnaq kýni týsten kóterilgen eken. Shúnandap súr týtek búlt arasynan shygha kelgende aqsaq shal oghan kekti kózimen qiystay qarady da jedeldete shoynandady. Yrdashauzydan óte bere aldyndaghy bir meshitti shaghyp jatqan «qyzyl qorghaushylardy» kórdi. Joghary jaqtan sendelektep kele jatqan kelte sary shapandy bir dәu (Maqúlbek eken) sol «tónkeriske» qarap túra qalyp edi. Art jaghynan semiz bir kadr kelip iyghyna qaghyp qalghanda jalt qarady Maqúlbek:

- Assalaumalikum!- dep qaldy sasqalaq dauyspen. Búl shaqta músylmansha sәlemning «tórt kóne» kóleminde ekendigin, әri búlay sәlem beruding tap jaularyna tize býkkendigin kórsetetin qaterli qylmys ekenin mas Maqúlbek eskerer emes.

- Maujushy myn-myng jasasyn!- dep semiz kadr jylystay jóneldi.

Meshit qaqpasynan qarap túrghan bir «qyzyl qorghaushy» ysqyryq tartyp jiberdi de, aghash myltyq dýmimen Maqúlbekting kókjelkesinen týiip-týiip qaldy.

- Mә assalau!.. Mә assalau!...

Múzgha tayyp jyghylghan sәlemshini birnesheui kelip tepkiley jóneldi.

- Jaugha tize býgushi raqymsyz jazalansyn! -Jasasyn Maujushiy!- týmen-týmen jasasyn! - «Qyzyl kishkene batyrlar» qorshap alyp, nayzalay berdi, úranday berdi.

- Ýshinshi saqshygha aparyp qamandar!- dep aiqaylady, meshit búzdyryp jatqan bir bastyghy shyghyp «qyzyl batyrlar» Maqúlbekti sýirelep túrghyzyp jelkeley jóneldi. Jelkelenip barady, jyghylyp túryp jalynyp barady. Janylghandyghyn aitady, mas ekendigin aitady. Mastyng qan bolghan múrnynan shyqqan mingirdi tyndap kele jatqan aqsaq shal ghana. Kóshe shetimen baldaghyn múzgha qaday shoynandap ilesip keledi.

Aldynghy jaghynan basyn týbit shәlimen orap, betin  palito jaghasymen japqan aqbórte әiel shygha kelgende túra qaldy aqsaq. Aydalyp qiralandap bara jatqan qandy auyz Maqúlbekke kóz qiyghymen ghana qaraghan әiel aqsaq shaldyng qarsy aldynan óte shyqty. Qanshalyq telmirse de nazaryn tarta almaghan shal sәl ilesip baryp toqtap qaldy. «Múratyna jetken ekensing Aqiya!» dep zilmen jymiya kýbirledi. Asyqpay órlep, Aqiyanyng shyqqan búrma kóshesining auzyna jetip toqtady. Sol jerden tospaq siyaqty.

Aqsaq shal óksip qaldy da, ózin-ózi jiya qoydy. Ýrimjining ontýstik jaq osy rayonyn aralaghanyna eki apta ótipti. Ózine tolyq tanys adamdardan býgin ekeuin ghana kóripti. Onyng biri qoldy bolyp, biri tanymay ketti. Bir kóruge zar bolyp izdegen adamdarynan eshqaysysy tabylmady. Oryndary da qalmaghan tәrizdi. Izdegenderi ynghay qalpaqty bolghandyqtan attaryn atap súrastyra da almady. Qazirgi jatqan ýiindegi úighyr әiel de izdep deregin taba almay jýr.

Neshe kýnnen beri әldeneshe ret kelip, tekserip qaytqan kóshesine taghy da tesile qarady aqsaq. Osy qaqpalardan kózine ottay basylatyn eng jaqyn jandary shygha keletindey әli de ýmittene, emine qaraydy. Kózi jasaurap ketti. Syrt jaghynan ayaq syqyryn estip, jalt qarady. Aqiya qaytyp kelip qalghan eken. Basyn tómen sala týnerip, әlde ne oimen keledi. Dýniyeden týnilgendey, tym kónilsiz aq jýzi әjimdenip, qartayyp kórindi. Taghy da qaramay ótip bara jatqanynda aqsaq shal taza úighyr ýnmen dabystap súrady.

- Qyzym, Aqiya deytin hanymnyng qayda túratynyn bilemisiz?

- Aqiya?... Onda ne isiniz bar edi?- Anyra qarap túra qaldy Aqiya.

- Paqyrleri ontýstiktegi Shayar audanyna doqtyrgha emdeluge kelgen. Sol hanymgha dostarynyng aitqan sәlemi bar edi, osy kóshelerding birinde degen. Anyq qaysy kóshe ekendigin bilmey túrmyn!

Aqiya jan-jaghyna qaray berdi. Oilana týsip, kýbirlep qana súrady.

- Olar kimder?

- Bighabil әfәndi, Qapas jәne birneshesi bar.

- Bighabil?... Tiri me edi ol?- degeninde qara kóz jarqyrap ketti. Jýzi qyzaryp baryp súrlandy.

- Tiri, densaulyghy qalpynda.

Kózi jasauray qalghan Aqiya kýrsinip jiberip, demin júta qoydy. Jan-jaghyna endi úrlana qarap, súrlana týsti. Aqsaq qarttyng túla boyyna tinte qarap kidirdi de, taghy kýbirledi.

- Aqiyany endi basqa eshkimnen súramay-aq qoyynyz, men tauyp beremin!... Osy jerde sәl kýte túrynyzshy! - Osy sózben Aqiya ayaghyn tezdete basyp jýrip ketti de, sol Bighabilding búrynghy ózi túrghan ýiine baryp kirdi. Búrynghydan jalghyz-aq parqy, kóshe jaq terezelerin daualmen qorshap, búrynghy qaqpa ornyna kishkene ghana temir esik ornatyp alypty. Keyingi nauqandar da qyzyl jasaqtardyng sharlauy kóbeyip ketkendikten qala túrghyndarynyng kóbi esik-terezelerin osylay bekitip alghan eken. Ár semiya ózdi-óz aldylaryna bir-bir jambyl siyaqty. Kýndiz-týni qúlyptap, ilgektep, ózderi de syrtqa beysauat shyqpaytyn, ýilerine beysauat adam kirgizbeytin әdet qalyptastyryp alypty. Aqsaq shaldyng eki aptadan beri tanys eshkimin taba almay, iyә, tekserip bitire almay jýrgen sebebi osy bolatyn.

Palitosyn tastap, jenildenip shyqqan Aqiya jan-jaghyna qarap túrdy da aqsaq shalgha qol búlghap qalyp, kishkene esigine suyrsha sýngidi. Qart býkshendep baldaghyn taqyldata jetkende esik ashyla qaldy. Esik daldasynan kóringen Aqiya ymdap klet ýiine kirgizdi shaldy. Kishkene flitaly oshaghyna ot jaghyp qoyypty. Úighyrsha shala tilmen «hapa bolmay osynda otyra túrsanyz!» dep kýlimsirey kýbirley shyghyp bekitti esigin. Búl kilet Bighabilding búrynghy jatyn ýiining qarsy jaq búryshyna salynghan eken.

- Aqiya, Aqiya!- dep shaqyrghan Qúljannyng dauysy terezesinen estildi. Óle mas siyaqty, tilin shaynap jylamsyray shyghardy ýnin. - Qayda jýrsin? Qaydasyn?... Neghyp jýrsin?

- Ei, men múnda, birdeme jep ketti dep pe edin!

- Araghym qayda, araq, araq!...

- Mә!...

- Oi... oy ainalayyn-ay, osynyn, osynyng ghoy senin!...

Kiletke termos pen dastarqan kótere kirgen Aqiya eski kiyiz ýstindegi alasa stolgha shay qúya otyryp, mas bolghanda shataqshyl bolyp ketetini bar. Sizdi ýige bastay almadym, keshiriniz! - Qaray berdi shaldyng jýzine. - Bighabildar qayda túr eken?... Ayta beriniz, Aqiya degeniniz - men!

- Shayardyng Tarym laugay maydanynda. Bizding mәlige hoshna, jaqyn túrady.

- Laugay  ma?

- Laugay emes, onshyldyq qalpaghy da alynghan. Sol maydangha uaqytsha ornalasyp qaldy. Sizge sәlem aitty, bala-shaghasynyng qayda ekeninen habar ala almapty. Sizding biletininizdi aityp, anyqtap súrap bile keluimdi ótinip edi!

- Osy manaydaghy eshkimnen súramadynyz ba?- Andy qarap súrady Aqiya.

- Sizdi súraghan adamdarym bilmeymiz dep qaytardy.

- IYә, bir kóshede otyrghanymyzben aralaspaymyz. Biz basqa jaqtan jaqynda kóship kelgenbiz. - Aqiya búl joly әdeyi ótirik aitty. Osy kisining ózi Bighabil bolsa ótirikke qarsylyghymen-aq sezdirer degendey kóz astymen qaray berdi. Ózin synap-tekserip otyrghanyn aqsaqal shal da sezip, syr bermeuge tyrysty. Aqiya meymandostyq kórsetkensy ótindi sonson. - Bas kiyiminizdi alyp jaylanyp otyryp ishiniz!

- Rahmat qyzym, iship boldym!.. Bighabil әfәndining bala-shaghasynyng túraghyn aityp berseniz, erterek tauyp bilip qaytsam!... Jatqan ýiim alys!

Aqiya oilana kidirip, shalgha qaray týsip jauap berdi.

- Olardyng qazir qayda ekenin men de bilmeymin. Áyelining qalpaghy bar, múghalim edi. Túrpan jaqqa tómenge týsirip jibergen. Balasy Kýlәn deytin әpekesining qolynda qalyp edi. Aldynghy jyly sosialistik tәrbie jýrgizilerde ol da bir jaqqa kóship ketipti. Sodan beri onyng da qayda ketkenin bilmey qaldym! - Osyny aita otyryp, shaldyng óni búzylyp saqaly dir ete týskenin kórgen Aqiya tosynnan jylap jiberdi de taza qazaq tilimen sóiledi. - Maghan senbeytin de jóning bar ghoy! Biraq, qansha azghyn bolsam da dәl Bighabilding ardaqty basyna qastyq istermin be!... Bir kóruge zar bolyp jýrgenimde... Áreng kelip kórinip otyryp, osynday onashada nege jasyrynasyng menen?... Qanshalyq úighyrshalasang da týsinning janaghy ózgerisinen búryn-aq kózing men múrnynnan tanyp otyrghanmyn. Ant atsyn qas qylsam! - Shaldyng basa kiygen teri bórigin basynan júlyp aldy osy sózben. - Mine dәl ózisin!- dedi de asyla qúlady shaldyng moynyna. Ýn sala eniredi.

- Aqiya, Aqiya!- dep bar dauysymen Qúljan shyrqyrady ýiinen. Aqsaqal shal jauynyng Aqiyasyn serpy týregeldi.

- It úlyp jatyr, abyrjymay-aq qoy!- dedi Aqiya da týregelip, kóz jasyn sýrtti. - Bayaghy ózindi qapqan it bolghanymen qazir jóndep ýre de almaydy. Men baryp keleyin, beygham otyra ber!... Ne boldy, ne boldy!- dedi ýiine kirip baryp.

- Araq, araq!... araq!

- Ýy jana ghana berip edim ghoy!

- Ol ma, ol... mysyqtyng sidigi!... Araghymdy basqa ydysqa.. qúiyp aldyn, qanshyq!... Bótelkeni iyisketip kettin!... Ana ýige aparyp qay bayyna qúidyn, keri tónkerisshi jalap?

- Dәl qazir óleyin demesen, tart tilindi!...

- Qoydym, qoydym, Aqa...a...a!- Qúljannyng dauysy qyryldap әreng shyqty. - Aqa, aqa... aghatay, qyspashy tamaghymdy, qoydym, qoydym!... Hy-hy-hy-hy... araghymdy berseng boldy!

- Mә, ózin-aq ish uyndy!

- Á, mine, bar eken ghoy!... Bar boldy!... endi sendim!... Álgi... Maqúlbekting qatynyna... berip qoydy ma desem, bir jútyp alghanday tamaghyn qyrynyp, bir loqsyp qalghan Qúljan taghy bir әuenge kóshti. - Qarama maghan, qarama!... Maghan eregesip... bәrin bir-aq iship... alayyn dep túrsyng ghoy!... bilemin ol qulyghyndy!... Kóshede araq joq... bar bara ber óz júmysyna!...

Aqiya kýlimdey kirdi kiletke. Bayaghy juan qúiryq baylandidyng bir bótelkesin, eki rumkasymen әkelip dastarqangha qoydy da, «endi eshqayda barugha asyqpay-aq qoy, әngime shertemiz!» dey sala kómir alyp shyghyp, klet esigin taghy qúlyptay ketti. Lezde shaghyn kilem men kórpe-jastyq ala kirip, qonaghynyng astyna jaydy. Shaldyng qisyq ayaghy týzelip, jep-jenil týregelgenine kýle shyghyp, taghy qúlyptady.

«Áke, әke, jýi-jýi-jýi!» degen Asqardyng auyq-auyq estilip, jýrekti ezetin shyryly qúlaghyna tym jaqynnan estilgen shal elendey qarady jan-jaghyna. «Bizge alang bolma, óz densaulyghyndy kýt!» dep qaldy ayauly jar. «Óz densaulyghyndy ghana.. óz densaulyghyndy ghana...» - Kýmis qonyrauday túnyq-taza ýn ózdiksiz syldyrady qúlaghyna. Jas parlay jóneldi shal kózinen. Qúshaghyn keng jayyp enirep jiberdi. - «Maqpalym!...Núriyashym - kýn jýzdim, barmysyn?... Qayda jýrsin?»- bar dauysyn sol Asqarynsha aghytyp jibere jazdap, tyna qaldy...

Saqal-múrtyn sypyryp alyp, kóz jasyn aghyl-tegil ýnsiz aghytyp otyrghanda kirdi Aqiya. Qolyndaghy ydys-ayaghyn qoya sala ol da enirey kelip qúshty qonaghyn. «Tabyldy Bighashym!... Baqytty Maqpalyng aman tabylady asylym, altynym!»- dep bastap eniredi ol. - «Mendey opasyz emes qoy ol! Sening jolynda esh qaterden tayynghan emes, әli de tayynbaydy, tabady, qaytse de tabady, tabylady! Óldi dep estilgen sen tabylghan song bәri de tabylady! Jalghyz-aq Qúmar ghana tabylmasqa ketti!...»

- Oghan ne bolypty!- dep shal basyn kóterip aldy da, Aqiya solqyldap egile týsti.

- Men opasyz bolghan son... ol... qarayma maghan. Toqsúngha barghan song bir....bir... úighyr әielmen ýilenip alypty!

Shal endi kýlip jiberdi. Ózi opasyzdyq qyp tastap ketken sýigenin myna joqtaghan joqtasyna Aqiyanyng ózi de kýle týregeldi. Sabyn, qúmghan әkelip, «tirilgen shaldyn» aq buryl shashty basyna su qúiyp, ózi tazalap judy da, jana oramalymen ózi sýrtti.

- Agharsa da búp-búira!... shashyng tipti jarasypty!

- Sory mol shashtyng jarasqany ne, jaraspaghany ne, bәri bir!- dep kýrsindi shal.

- Shyda Bigha!... Sabyrly eding ghoy!- Aqiya oshaqqa kómir sala jýrip sóiledi. - Maqpalynnyng bar tilegi, sening amandyghyng ghana bolatyn. Endi ol sheksiz baqytty. Ózindi qayghygha bermey, múqalmay shydap túr, tabylady!... Ol maghan ókpeli edi, seni oghan.. aman bolsan, әli de gýl jaynatyp tabystyrugha tyrysamyn!... Endi...

- Aqiya, Aqiya!... Barmysyn, qaydasyn!- Qúljannyng dauysy taghy da shynghyra shyqty.

- Barmyn!- dep dauystady Aqiya. - Biraq, sen jarymeske joq siyaqtymyn, qazir! - Kýlip jiberdi ózi. - Araq iyisi bar su ghana berip shyghyp edim, endi sirestirip keleyin!...

- Tandap tapqan «tónkerisshi» bayyndy óltirip alyp jýrme!- dep qalghan shalgha Aqiya qayryla qarap kýlimdey shyqty. Kóshede kempirshe qúrsiyp, týnerip jýrgen jýzi osy birer saghatta-aq núrlana qalghany bayqaldy. Áldeqanday bir mol quanyshqa bólengendey.

- Qayda bardyng Aqa, araq-araq!- dedi Qúljan, әieli kirip barghanda. - Ákennen qalghanday jarytpaytyn boldyng ghoy!

- Ákeden sadagha ket, araq joq endi saghan!

- Aynalayyn Aqashym, birdeme tabushy eding ghoy osyndayda!.. Tabanyndy jalayyn dedim ghoy!

- Mә, mynany ishe túr, qalghany osy! Ýlken kósheden araq izdep keleyin, aiqaylamay tynysh jat!

-Legen әkelip, meni sýiep jiber olay bolsa, siyip alayyn!- Osy talaby oryndalghan song bolsa kerek, -kýnning batuyna qansha qaldy?- dep súrady az kidirip. - Áyteuir kýn batpay kel. Qaranghygha qalsang bir jýlik tonqaytyp ketedi.

- Kýn jana ghana shyqpady ma! - Aqiya shyraq knopkasyn ashyp qap aitty búl jauapty. Rasynda kýn batqan shaq edi. - Myna termosta shay bar. Mynau sәi, mynau nan, mynau qyzyl búrysh, ishing kýiip bara jatqanda osyny je!...Esikti qúlyptap ketemin!

- Áyteuir araq tappay kelme Aqa, ol bolmasa... bilesing ghoy jayymdy!...

Kilet terezesinen tyndap túrghan shal qolyn artyna qayyryp arly-berli jýrip ketti. «Múnyng ishkenin erkindik uy dep atasa bolady eken!»- dep ishinen. - «Ústay almaghan shoqpar basqa da kótke de tiyedi. Onshyl-últshyl dep satqandarynyng bodauyna tapqany osy u bolghany ghoy!... Alqagulikke ainaldyryp týbine jetipti. Búdan endi kek aludyng qajeti ne!»- kýrsinip jiberdi. Boryshy sәl jenildep qalghanday sezildi ózine.

Jasaghan tamaghyn kletke sybdyrsyz ghana tasyghan Aqiya karesin lampy jaghyp, kishkene terezesin sanlau qaldyrmay japty. Koniyak bótelkesin ashyp, toltyra qúidy eki rumkige.

- Sen rejimge alynghannan beri jadyraghanym osy-aq shyghar, kelshi, aman qaytqan quanyshyng ýshin ishelik! - Tauysa iship, keng tynystap alyp sóiledi. - Bir oqushym kýzde taudan әkelgen jambas edi, saghan búiyrypty! -Aqiya ózi turaghan mayly etten aldymen qonaghyna asatty. - Búl ýiden hauip joq, qamsyz jat! «Úly tónkerisshinin» ýii ghoy, qualaghan it te kirmeydi. Eger qyzyl qorghaushylar kelip tinte qalghan kýnde de seni taba almaydy!...Áneu ýlken kómirding astynda jerasty ýngiri bar, ishinen týie de tabylmaydy. Soghys dayyndyghy dep qazdyrghan. Tamaq al Bigha!.. Kóp-kóp jeshi!...

- Kýlәnning densaulyghy qanday edi?

- Óte jaqsy. Kýreske qansha kóp týsip, qalpaq kiyse de býiregi әli de biteu qalpynda bolatyn. - Oiyna kýlkili bir is týskendey syq etip kýlip jibergen Aqiya, kýrsine jalghastyrdy sózin. - Kýlәsh, kóp synnan ótip kónikken, asa shydamdy әiel ghoy!... Al, Núriyashynnyng densaulyghy da Túrpangha ketkenshe qaz-qalpynda edi. Ony jau kóp ailandyrdy. «Shekarandy onshydan aiyr» dep kýreske kóp tartty. Sonyna jýni týzuirek jigitterden de birnesheuin saldy. Núriyash jauabynan tanbady da taysalmady. Onyng bir ereksheligi, eshkimdi eregestirmey-shamyna tiymey-aq, ózining tura sózine moyyndatady eken!... Kel, sonyng densaulyghy, aman qaytuy ýshin ishelikshi!...

- Ol, tómenge qay uaqytta týsti? - Qonaq úsynys etilgen tosty bógelmey alyp jiberip súrady.

- 62-jyly 2-ayda. Ýsh aimaq halqynyng Sovet odaghyna qashuynan eki ay búryn týsken.

- Al, Kýlәnning kóship ketkeni qay uaqyt?

- 62-jyly ýshinshi aidyng orta sheni. Aytpaqtayyn Maqpal Túrpangha týsken song keshikpey... 62-jyly ýshinshi aidyng aqyrghy kezinde ghoy deymin, Kýlәnning ýiine bir kelip qaytqanyn estigenmin. Biraq ol kezde olar maghan qatty ókpeli bolghandyqtan aralasa almay qalghanmyn. Túrpangha anyq qaytqan-qaytpaghanynan habarym joq!

Aqiyanyng búl sózinen «Maqpal dәl sol shaqta Asqardy alyp, Dórbiljinge qaytqan shyghar» degen ýmit jyltyray qaldy, shaldyng kóniline. Olay bolghanda Qazaqstangha ýlken ýimen birge aman ótken bolar edi!

- Kel, taghy bir alyp jiberelik!- dedi Aqiya, tership, rahattana qalghan eken. - Esil dostarym, Bighanym!...

- Men biraz demalyp isheyin! - Shal bir úrttap qana jastyqqa shyntaq tirey qisaydy da, Aqiya qolyndaghysyn iship jiberip kýldi.

- Ishuge de býgin qúmartqandaymyn!... Júrtta qalghan kýshiktey bolghanyma qansha zaman ótti! -Kýrsinip jiberip, qonaghyna tayaulap kelip otyrdy da onyng keng mandayyn sylady. Densaulyghynyng bar jayyn aiqyndap súrady. Qapastyng jayyn súrady sonson. Qonaghy onyng ahualyn qysqasha bayandap bola bergende Aqiya jylap jiberdi. Qapastyng Qapiyasy esine týsipti.

- Qapiya jyndy bop ketti!- dep ýn salyp jiberip, auzyn basa qoydy ózi. Ýiine sol jyndy kýiinde qaytarylghandyghyn әreng sóiledi. Kóz jasyn sýrtse de mol omyrauy solqylday berdi. - Onan song odan da habar ala almay qaldym!... Sonyng jyndanuy da adamgershilik jóninen menen әldeqayda jogharylyghy eken!.. Maqpal osy jaydy da maghan aqyl etip aitqan. «Búl jyndanu, әriyne shydamsyzdyq-kýirektikting isi. Biraq, mahabbattyng erekshe bir qasiyeti bolghandyqtan ony kinәlaugha bolmaydy. Dýniyedegi en-eng onbaghan is - opasyzdyq!»- degen bolatyn. - «Múnday kezende adamnyng naghyz adamdyghy óz tilek-armanyna, mahabbatyna, opalylyghynan ghana kórinedi!»- dep neshe ret kenes berdi maghan. Osyny esty jýrip-aq.. qorqaqtyghymnan... osy itke qanshyq bolyp kettim ghoy! - Aqiya taghy da enirep jiberip qúlady qonaghynyng qataryna. - Sol abysyndarymnan alabóten jeksúryn bolyp shyqtym ghoy!... Qúmar qaytyp qayrylmaq maghan!

- Jylama Aqiyash, jylama! Búl sәtsizdikti de sәttilikke ainaldyrugha bolar! Endi jete týsinipsin!

- Maghan týsindirmey qoyama búl iyt!... Sol 60-jyly túrmys qúrghan keshten bastap nemenemen nekelengendigimdi ýzdiksiz kórsetip keledi. Óz shyndyghymdy aitsam tipti qútyrady!

- Balaly bolmadyndar ma?- dep súrady qonaghy. Aqiya azarda-bezer bolghanday týsin búza bas shayqaghan song sypayy qonaq kýlimsirey aitty aqylyn. - Tiyering tiyip boldyng ghoy, bir bala tauyp berip moynyna mingizsen, aitqanyna kóndirip, sәl týzetinkirep әketuing de mýmkin edi.

- Osydan bala tuyp, dýniyege taghy bir qap u shashyp, adamzatqa taghy bir qyrsyq qospaqpyn ba! Qúday saqtasyn múnyng úryghynan!

- Endi qalay semiya bolyp kýn keshirip jýrsin?

- Qoyshy, qyrtyspayyqshy Bigha!... Sen ekeumiz... Kýlәninning keyingi osyndaghy eng kóne, eng silasymdy dos edik qoy, esinde me? -Aqiya basyn kóterip araq qúidy. - Kel, bir-bir rumka isheyik!... Ásirese senimen birge jýrgen kýnderimdi qatty saghyndym!... Óldi degen bir jaman habar estip zar shektim!... Tamaq je!... Kóbirek jeshi!... Qane, ózim bir asatayyn!...

- Myna «sýiiktindi» qol-ayaghynan airyp jatqyzyp qoyghannan saumysyn?

- Ayrylyp jýrgen ózi, auzynan araq ketpeydi!... Qazir qyzmet te, mektepterde oqu da joq. Sening jasaghan oqu qúraldaryndy órtep jibergen mynanyng qolynan dәrethanagha aparatyn, otqa tamyzyq etetin saban qaghazdar ghana shyqty. «Tónkeris» dep atalatyn búzyp-shaghu men órteu, birin-biri úryp-soghu ghana qaldy. Mening myna qortyghym men Maqúlbek tóbet «qyzyl birinshi jasaqqa qosylghan bolatyn. Sondyqtan «qyzyl ekinshi» óltirmek bolyp sonyna kóp týsti. Neshe ret ólimshi etip sabady. Búrynghy qylyqtaryna qarap әldede óltiru niyetinde jýrgender kóp. «Qyzyl ekinshi» әsirese solshyldyqqa qarsy iydeyadaghylar biyleydi. Mynau olargha jalynyp-jabarynyp keshirim súrap, jau jaghyna qosylmasqa ant berip ýide jatyr. Al, búlargha qosylsa «qyzyl birinshi men ýshinshi» óltiretin kórinedi. Olar eki dviziyadan qúralghandyqtan kýshi kóp. Ýkimet armiyasynan jasyryn qúral da alyp túrady. Sondyqtan Qúljan batyr ýiden shyqqandy qoydy. Araqty búl iship, múnday araq iship... Qúdaygha shýkir qazir ekeui de tausylyp qaldy! Maqúlbek te solay. Býgin kóshege shyghyp ketken eken. Balalar itshe tepkilep aidap bara jatqanyn kórdim.

- Osy soghysushy eki jaqtyng negizgi talasy nede?-dep súrady qonaq.

- Sen bir kezde «qabangha ergen balshyqqa aunaydy» degensing ghoy. Iri jaldanba jaghympazdardyng әrqaysysyna on myndap ilesip, «balshyqqa aunap» jatyr! - Jauabynyng jalghasyn oilanghan kelinshek qúrmetti qonaghymen bir jastyqqa bas qoyyp, birge jatqanyn seziner emes. Shyghynqy omyrauy qonaghynyng keudesine tiyip-tiyip ketedi. Búrynghy jaqyn dostyqtyng neshe jyldyq saghynyshy ishek-ara saqtaudy úmyttyrghanday. Tolyq aq bilegi de onyng arghy iyghyna artyla týsedi. Júmsaq alaqanymen mandayyn, arqasyn sipalap qoyady. Oy biylep jatqan qonaq ta týisinbegendey. Myna, songhy sózindegi teneuge kýlimsirep, ol da sylap qoydy nyp-nyghyz әiel jonyn. Aqiyanyng jauap sózi ýzilmey jalghasty. - Sóitip, neshe týmen jarymes «tónkerisshi» bir-bir mәnsaptynyng ghana qúrbandyq laqtaryna ainalghandyqtaryn bilmey de qaldy. Tónkerisshi atalghandyqtaryna mәz. Tónkerisshi atap mastandyrghan sol bastyqtarynyng taqtan týsirilip, kýreske tartyluynan bir jaq qorghaydy da ol bastyqqa qarsylau pikirdegi bastyqty ekinshi jaq qorghaydy. Jan qiyatyn arman-múrttary sol bir-bir mәnsaptylary ghana. Sol jeke mәnsaptylardyng ym-isharasymen qyrylysyp, qan tógisip jatyr!... Bizdi ardaqty armandarymyzben mahabbatymyzdan aiyryp, halyqty tozdyrghan bastyqtary ýshin ghana qyrylmaq!

Aqiya kýrsine toqtatty sózin. Qonaq birge kýrsinip, oilanyp qaldy. Ot tútaghan ótkir qara kózine jas irkile qaldy qonaqtyn. Aqiya oramal alyp, onyng mandayyn, kóz jasyn sýrtti. Jas balasyn uatqanday, әldiylegendey qaqty arqasynan.

- Endi jylamayyqshy Bigha! Maqpalyng tabylady!... Men keyingi kezde myna itterden qatty qorquym arqyly sol ayauly dosymnan qashqalaqtap, betime ketpes kýie jaghyp alghanday bolyp jýr edim. Endi sol kýnәmdi, jan-sýigenin ózine aman tabystyru arqyly jua alatyn oraygha ie boldym!... Seni endi eshqayda jibermey saqtaymyn. Búrynghy kýtiminmen búrynghy kýiine tolyq keltirip kóristiremin!

- Búl niyetine myng rahmet! Biraq myna zaman, qiyametqayymnyng dәl ózi boldy ghoy, aman tabysu da qiyn-au. Sumandap sansyz jau jýr manymyzda, jýregimiz auyr jaralanghan, keng uymen mende qatty ulanghan jýrek. Búl da balaghymyzdan alatyn jau ghoy!

- Mening jýregimde tamtyq qalghan joq!- endi Aqiya jylady. - Ómirden óz tendesimdi izdep sonsha jyl sandalghanda enshime osy it tiyipti! - Tyghyla týsti qonaghynyng bauyryna. - Ar-namys degennen ayap-qorghayyn deytindey eshtenem qalghan joq. Ózimnen de erden de әldeqashan týnilip bolghanmyn. Sonyng qasyna jatudan dәrethanagha týsip óludi jaqsy kóretin bolghanmyn. Sonshalyq jiyirkenemin. Nekelengen әieli baryn әldeqalay eskere qalghanda kishkene balagha konfet ústatqanday araghyn ústata salyp, óz keruetime jónelemin. Al endi qartayar shaqqa da jetip qalyppyn. Aldanshy eter bala kórgim keledi. Biraq, búl nekeden taghy bir qyrsyq óndiru-úrpaqsyz óluden de azapty ólim ghoy!

- Janaghy «endi qalay kýneltip jýrsin» degenim osy emes pe!- dep jymidy qonaq.

- Senseng de senbeseng de kórip kele jatqan kýnim osy. Syrt kózge erim bar, kórer qyzyghymdy әldeqashan kórgen, kekse әiel siyaqtymyn. Is jýzinde kórmey jatyp-aq týnilip solyp bolghan kempirmin. Otyz jastan endi ghana asyppyn. Kónilim ólip, sanadan solghanyma bes jyl bolyp qaldy. Demek, jiyrma bes jasymda-aq ólippin. Endi osy dýniyeden kórdim dep ótpekpin?... Osynday masqara syryn aityp jatqan әielde ar-úyat bar degennen sen de týnilip-jiyrenip jatqan shygharsyn! - Aqiya osyny aityp kóz jasyn búlaqtata jóneldi. Qonaghy ayanyshpen tartty bauyryna.

- Joq, joq Aqiyash!... Dәl osy itke qosaqtalyp qalghanyng bolmasa, sen, búrynnan, tipti qazir de kóp jigitting mandayyna bite qoymaytyn eng tandauly әielding birisin! - Aqiyanyng ernine ernin basa qoydy. - Áli de kóz tartarlyq súlusyn!... Aqylyng men kórki teng núrlanghan jan bolypsyn!...

Alghashynda kózin júmyp, ýnsiz qalghan Aqiyanyng erni de jabysa ketti. Qúshyrlana jabysty...

Sәlden song ekeui kiyimderin týzep, qaytadan qatarlasyp otyra qaldy oryndaryna. Bir-birine jaltaq-jaltaq qarasyp, qyzaraqtasa kýlisti.

- Men miyhúla Maqpalgha arnalghan antymdy jariyalay salyp, oghan da opasyzdyq istep qoydym ba!- dep Aqiya betin basty. - Ózimning ishki múnymdy saghan aryz qyp aityp jylay berippin ghoy!..

- IYә, sen jylay berding de qaytsem uatamyn dep ot basyp alghanymdy men de sezbey qaldym!... Ólip qaldym degenine qaray әiteuir tiri kezinnen de tiri ekendiging belgili boldy.

- Eki tayaqpen shoynandap әreng kelgen shaldyng múnday ekenin qaydan bileyin! - Aqiya syqylyq qaqty da qonaghynyng keudesine búrymy qyrqylghan kelte shashty basyn sýiey kýrsindi. - Mening alghashqy birden-bir armanym sen bolatynsyn. Ólip qaldy dep estigennen beri janymdy jegen eng raqymsyz qasiretim de sen bolghansyn!... Bir oidan múny opasyzdyq dep ókinuding ornyna myng shýkirshilik aitu dúrys eken!... Meni men sening ghana emes, búl itte Maqpalynnyng kegi de ólsheusiz zor ghoy. (Nekelerindi búzugha basqalardy qayrap jýrgen osy it bolatyn.) Sondyqtan Núriyashym keshiredi bizdi!

- Qúljannyng qazirgi halin bilgen song búdan kek aludan ózimdi toqtatqan siyaqty edim. Sening zaryng men qyzuyng sabyrymdy qúiynday óshirdi, keshir!

- Sening qayghyna ortaqtasyp, kónilindi kótere alsam armanym ne!... Maqpalyng kelgenshe aldanysh bola alatyn siyaqtymyn ba?... Iә kónilindegidey bapshy bola almay, ishinnen jýdetip qoyarmyn ba!

Qonaq, baptaushy bolghysy kelgen qamqoryn júlyp aldyna aldy da kótere týregeldi. Sýie berdi alqymy men erninen. Eki bilegine qondyryp shyr ainaldyra sýidi. Moynyna jabysyp alyp Aqiya da shópildetti...

- Po, jetkizding ghoy opasyz qatyndy!  - «Gharyshqa shyghyp», etegi jelbirey týsken Aqiya qolyn juyp edi. Tamaqty ysytugha beyimdelgenine qonaghy bileginen ústay alyp, taghy tartty qasyna. Baptaushysy endi әdeyilep sheshinip jatty...

Bir azdan song et plitadan qayta týsirilip, koniyak qayta qúiyldy.

- Senimen alghash tanysqanyma mine 14-15 jyl ótipti,- dep kýrsindi Aqiya. - Senen... týsine almay qalghan bir jayym bar edi. Ózinnen súrap týsinuge ol shaqta betim shydamaghan. Endi súrayyn, shynyn jasyrmay aitshy! - Qonaq anyra qaldy búl ótinishke. Aqiya sózin qyzghysh tarta kýlimsirep jalghastyrdy. - Esinde qalmaghan siyaqty. Men әlige deyin ózimnen-ózim súraumen kelemin. Sol shaqta menen qanday kemshilik taptyn?... Ol kez, Maqpalyng joghalyp ketip, Ýrimjige odan mýlde týnilip kelgen kezing bolatyn... Saghan meni Kýlәn ertip aparyp tanystyrghan. Osyndaghy eng tandauly qyzymyz dep kórsetuge aparghany mәlim. Maghan seni de solay dep maqtaghan bolatyn. Sen de, men de quanyshty shyraymen tanysqanbyz. Múny qazir betine basqanym emes, sol pәk - taza qyz kezimning ózinde de saghan jaqbaytyn әldeqanday bir kemshiligim bar bolsa kerek. Sony biludi әli de arman etemin. Olay bolatyny, sol tanysqan birneshe kýnnen son, jenge rólin atqaryp ekeumizdi qosugha baulyp jýrgen Kýlәn tәtening ózine jabystyn... Jap-jas men kózim qyzaryp, eskerusiz qaldym. Kýlәn onda eki-ýsh erden airylghan әiel edi ghoy?...

- IYә, esime týsti, solay bolghan. Biraq, ol jayym, senen sol shaqta birer kemshilik tapqandyghymnan emes... Kýlәsh mening qúrdastarymnyng ishindegi birden-bir jan dosym. Ol jetimdik jaghdayymen túrmysqa tym erte múqtaj bolyp on ýsh-on tórt jasynda bir jigitten aldanghan. Ekinshi ret uәdelesken jaqsy jigitinen onyng ólimi arqyly sorlanghan. Ýshinshisinen mýlde qara kýsh arqyly zorlanghan. Qalay da ýsh erden qalghany ras. Songhy zorekerden bir bala tastaghanyn da biletinmin. Biraq sonyng bәrinde de óz basynan ótken bittey de qatelik joq. Sondyqtan ol jaghdaylaryn men kemshilikke sanamaymyn. Jәne búrynnan qyzyghatynmyn. 51-jyly jazda kóshede saghan qatarlasyp kele jatyp, ózine yntyghatynymdy bildirgenimde ol seni ailana qashqan ghoy...

- Sonda men ishimnen qatty  namystanghanmyn!- dep qosty Aqiya.

- Eng ghajaby sol, Núriyashtardan airylghannan keyingi dýniyede sol kempirden súlu qyz bar degenge senbeymin!... Ony Maqpal da solay qasiyetteydi!

- Maqpal, sening ony tendessiz kóretin rayyna qarap jaqsy kóretin shyghar! -Aqiya kýrsine sóiledi. - Al, sen ózing ony nelikten sonshalyq jaqsy kórip qalghansyn, osy jayyndy anyqtap aitshy!...Sonda onyng nesi artyq kórindi menen?

- Erlerden kóri әielderge synshyraq siyaqtymyn ba qalay? - Qonaq kýlip jiberip, kónildene jalghastyrdy sózin. - Sol kempir әiteuir maghan qashan da keremet súlu kórinedi de túrady. Ol, mening alghashqy mahabbatymnyng eng jaqyn qormaly bolatyn. Bir qúrsaqtan shyqqannan da jaqyn әpekesi siyaqty. Sol arqyly maghan tipti kýiinishti qamqor qayynbiyke bolghan. Sodan bastap ekeuimizding jýregimiz qaynasyp bitkendey. Onyng men anyq biletin eng joghary qasiyetteri - ózining jaqsy kóretin adamyna jýregin de júlyp beruge dayyn túratyn adal jandylyghy, minezi men sanasy. Ol meni alghash kórgen kýnnen bastap ishtey sýie jýrip-aq, sol kezde kelinshek bolyp qalghandyghynan ózin maghan layyq kórmey, pәk súlu Núriyagha qosyluyma bar niyetimen tileules pana boldy. Keyin maghan tipti kýie jýrip-aq, ózin әldekimnen qalghan kempir sanap, jas súlu saghan qospaq boldy. Kónilim ózinde ekendigin sezdirsem de saghan iytermeley berdi. Maqpal tabylghanda bar quanyshymen toy jasap qosty. Basqanyng baqyty ýshin óz baqytyn qúrban etetin osynday jýrek qansha adamda bar? Kýlәndi sol ýshin tendessiz әiel dep bilemin.

- Endi týsindim. Men sondaghy sening synyna tolmay qalghan qalysymnan-aq kemsinip, dertke shaldyqqanmyn. Myna sebepterindi sonda bilsemshi!...

- Su-su!... Aqiya, Aqiya!- degen Qúljannyng shala jansar dauysy shyqty osy shaqta. Ish kóileksheng ghana jaynandap otyrghan aq sazanday Aqiya, sol jeksúryn dauysty týnere tyndady da, auyrlay týregeldi ornynan.

- Tymau tiyer, kiyinip barsanshy!

- Qarsy ýidegi kereuetimnen túrghan bolyp kireyin, sol haline qaramay ózi asqan kýminqor, qyzghanshaq iyt! - Esik syqyryn bildirmey shyghyp ketti. Kósheden shu kóterildi ol shyghysymen. Tars-tús myltyq atyldy. Aqiya jýgirip qayta kirdi kletke. - Kiyin, kiyin, jer astyna týsip al! «Birinshi» men «ýshinshi» jenip, quyp keledi. Armiya qúraldandyryp, kómektesken eken! «Ekinshinin» adamdaryn izdep endi bar ýidi tintedi!

- Aqiya, Aqiya!.. Meni jetkiz ýngirge tez jetkiz!- dep tilin shaynay yshqynghan Qúljangha әieli múrnyn tyjyra kýldi. - Meni óltiredi ghoy Aqiyash, óltiredi ghoy endi, tez әket qúlyng bolayyn! -dep kemsendegenine tipti kýldi.

Qonaghy kiyine sala saqal múrtyn janqaltasyna salyp, eki tayaghyn ala úmtyldy ýngirge. Qol shyraghyn qonaghyna berip, kesek kómirdi audara sala Aqiya, ýngir auzyna qoyghan qaraqojalaq temir qaqpaqty júlyp aldy.

- Baspaldaq bar, domalap ketpe, ýshinshi tarmaghyna kir!- dey sala qúshaqtap, qonaq, ýy iyesi aitqan ýshinshi búrmasyna kirdi. Rasynda da jau qorqarlyqtay ýnireygen kóp úyaly ýngir eken. Týp jaqtaghy bir daldasyna tósenish salynypty. Senimdi jay tapqan qonaq birazdan song úiqygha ketti.

Ýngir qaqpaghynyng taqyldaghanyna oyanyp, saghatyna qaraghan qonaq, uaqyt kýndizgi ongha ketkenin bir-aq kórdi. Tamaghyn kenep dybys bergeninen Aqiya kelgenin bilip, qayta qúlady ornyna. Aqiya sipalap kelip tauyp, keudesine qúlay ketti. Aymalasa týsti de boyyn tez tartty.

- Múnan song nysaptyraq boludy úmytpayyqshy!... Maqpal kelgenshe seni jap-jas jigitke ainaldyrsam!...

- Myna ýngirdi kim jasaghan? - Qonaq qúshaghyna qayta tarta súrady.

- Halyq aldynda qylmys kóp jendetter birlesip jasaghan!- dep kýrsindi Aqiya. - Myna jalaqorlardaghy kegin bizden alady dep qorqyp әielderi tipti qatty istedi!

- Týnde men múnda týsip alghan song ne boldy?.. Jasaqtar kelip tintti me?

- Tintkende de qanday, biraq, búl ýngirdi olar bilmeydi. Anau qortyqty taghy da tepkilep ketti. «Sen osylay qúsyp-tyshyp jatyp tónkeris istemekpisin», «shtapqa nege barmay qoydyn», «ekinshimen baylanysyndy ait» desip tepkiledi de, jauap bere almaytyn halin bilgen song maghan tiyisti: «búghan nege araq beresin, burjuaziyasha shiriktestiripsin» dep zekidi. Men olargha iytimning ýstinen shaghym aittym. «Búl maghan feodaldyq ýkim jýrgizedi, araq bermesem úrady!» dep shaghyndym. Endi araq bermeuimdi, úrsa shtapqa baryp mәlimdeuimdi tapsyrdy. Qúljangha tanerteng erte batalion shtabyna baryp jauap beruin, eki qúlaghyn júlyp túryp úqtyrdy. Qasyna tanerteng kirsem, sanyrau bolyp qalghandyghyn aityp jylady! - Aqiya quanyshyn jasyrmay saqyldap kýlip aitty búl habardy. - Sanyrau ghana emes mýlde kereng bolghanyn, sózimdi aiqaylap úqtyra almaghanymnan bilip quandym. Sýirelep túrghyzyp, suyq shay berdim de tayaghyn ústatyp әreng shyghardym qaqpadan. «Sen ertip apar» deydi ha-ha-ha-ha...a... Osynda sheshine ghoy,- dedi sonsong Aqiya. - Jana kiyim dayyndap qoydym, kiletke shyghyp juynyp auystyrayyq!

Qonaghyn tolyq sheshindirip, jana kóilek-shtanmen ghana shyghardy kletke otty mol jaghyp, su jylytyp qoyghan eken. Ýlken legenge jalanashtap týsirip juyndyrdy da, sonsong ózi jalanashtanyp juyndy. Qonaq ta bilegin ýy iyesinshe sybanyp, ózinshe sabyndap, ysqylap juyndyrdy. Ekeuining bar әreketi lәzzәtti kýlkige ainaldy. Aqiya kózinen quanysh jasyn parlatyp jiberip kýldi de, qonaq kýrsine kýledi...

- Saghan qazirshe mynaday yqsham kiyim layyq!- dep maqtaly sary beshpet-sym kiygizdi Aqiya. - Býgin-erteng eshqayda shyqpaysyn. «Birinshi-ýshinshi jasaq» quylghansha shyqpaghanyng jaqsy!... Olar qazir osy mandy týgel qorshap aldy. Úighyr men qazaq kórse qatty tekseredi. «Ekinshi jasaqtyn» negizgi kópshiligi institutta qorghanyp soghysyp jatyr eken. Olarda qúral tapqan siyaqty. Basqa rayondardaghy kómek kýshterin keltirip, mynalardy qala ishine qayta quyp tastay alsa, solardyng qúpiya belgisimen de  saqal, baldaghynmen de shyghyp túruyna bolady.

- Oghangha deyin Maqpaldardy izdemeymiz be?

- Olardy men izdep-súrastyramyn, beygham jata ber!- dedi de qonaghynyng moynyna asylyp mandayynan sýidi. Onyng týndegidey yrqyna kóne qoymady biraq. - Men qazir senen de beter, kýlip jiberdi. - tirilip kettim. Sóitse de uaqytqa baghynayyq! Múnan song sening arnauly doqtyrynmyn, bilip qoy!

- Olay bolsa, maqúl!... Al, sen olardy qalay izdeysin, kimnen súrastyrasyn?

- Qazir qúlaghy úzin jesir qatyndar kóp, aidalyp ketken «onshyl-últshyldardyn», jaqynda qolgha alynghan «qúqyq iyeleri» men «keri tónkerisshilerdin» әielderi. Búlar búryn menen tynshy dep qorqatyn. Mening jayymdy jaqynnan beri bir-birinen estip, týsinip qalghanyn bildim. Qúljangha ornatqan «baqytymnan» týsingen siyaqty. Býginnen bastap solardy shaygha shaqyramyn. Bәri araq ishetin bolghan. Olardyng jogharyraq bilimdileri qazir Úlanbaygha baqylau astynda alynyp, shoshqa, siyr baghyp jatyr. Olargha da ózderi ansaytyn bir nәrseler aparyp, kónilderin súrap qaytamyn. Núriyashyng men Kýlәshinning qayda ekendigin solardyng biri bolmasa biri bilmey me!... Dúrys pa búl әdisim?

- Osy aqylyng ýshin, әkelshi bir sýiip alayyn!

- Mine jerimnen ghana! - Aqiya mandayyn erkeley núsqady. Qonaghy qúshaqtap tartyp aldy da miyghyna sap ete týsti. - Áne, әne!... Sening ernin... asqan búzyq eken!- dey sala «doqtyrdyn» ózi de jabysa ketti. Esten tana jabysty...

Tanertengi tamaq ekeuining estine sonan song týsti.

Aqiya eki shyny shaydy asygha iship týregeldi. Jer asty ýngirine týnnen qalghan eti men koniyakty, radio qabyldaghysh pen kórpe-jastyghyn, tipti dastarqan men termosyn da tasydy.

- Al, sen sonda baryp asyqpay ish! Sham jaghyp qoydym, syrttan basqa dybys estilse óshire sal! Qaqpany syrtynan qúlyptap ketemin. Álgi maskýnemning bara salyp qamalatyny belgili!

- Toqtay túr, joghymyzdy tabugha aqsha da es qatyp qalar, shiriktesken shaq qoy, qansha para bolsa da tartynba! - Qonaq jana kiyim qaltalaryn sipap qoyyp, ýngirge qarap úmtylyp edi, Aqiya ústay aldy.

- Aqsha ma?... Ózinde túrsyn, keyin kerek!... Ýrimji bazarynda qazir esh nәrse joq. Saqtyq ýshin bәrin de búryn alyp qoyghanmyn!... Al týs, ýirengen zyndanyna! Men tez qaytyp kep, dastarqan dayyndaymyn!

- Gýlnisa deytin әnshi qyzdy bilesing ghoy, tabylsa soghan meni jasyrmay ait, kelip kórisuinen qauiptenbe!

- Ol qolgha alynghan, qazir eng qiyn týrmede... Onyng oqighasyn keyin aitayyn!

Qonaq, Gýlnisa jónindegi myna habardan auyr kýrsinip týsti ýngirge. Ynghay jana tósenishi salynghan ornyna kelip qúlay ketti de, radio qabyldaghyshty ailandyrdy. Belgisiz bir stansiyadan týndegi oqighanyng habary berilip jatyr eken. Bir juan dauysty úighyr ýkimetke ashyq qarsy, auyr narazylyq jariyalady.

«Tónkeris shebindegi eki kózqarasty birlikke keltirip tynyshtandyrudyng ornyna bir jaghyna әskery qúral berip, ekinshi jaghyn qyrghyndatty. Ózderi jariyalaghan «qalam kýresinin» ornyna «әlem kýresin» jýrgizip, ishki soghysqa ot tútatty. Sóitip búl rette de qandy qyrghyndy bastaghan ýkimetting ózi! Ekinshi kózqarastaghy jastar da qúraldanugha mәjbýr boldy. Qyrylghan, jaralanghan tónkerisshi saptastarynyng adal qanyna qan, janyna jan alugha attandy. Joldastar, dostar, jalpy attanysqa kelinder, soghysqa soghyspen jauap bermey, búl qyrghyn toqtamaydy. Qútqaryndar bauyrlastaryndy!»... «Ózderinizge mәlim, biz búlargha eshqashan qoryqqandyghymyzdan baghynghan emespiz, kommunistik partiyanyng qúrmetine bas iygenbiz. Búl diktatorlardyng kommunistik kózqarastan ainyp, azghyndaghany býgin ghana emes, saptastar jaghynan әldeneshe ret eskertu aitylghan. Kommunizm әreketin Maularmen Uandardy synnan qorghau dep qana tanityn kózqarasty úryndar túmsyqqa! Búl markstik-lenindik kózqaras emes! Synnan qashatyn «kommunizmshi», «kommunizmshi emes!...», «biz óz otanymyzda aqiqy sosializm men kommunizmdi ghana qarsy alamyz! Joghalsyn jana zaman feodaldary!...»

Osynday jalyndy sózder radiodan sóilenip jatqanda ýngirdegi jasyryn qonaq myty berdi kókiregin, aunaqshy berdi. Araq ta jútty, ystyq shay jútyp jiberip, óneshin de kýigizdi. Bir shaqta búl radio óshe qaldy da, sonyng dәl qasyndaghy toshkyden ýkimetting әshkere radiosy úrandata jóneldi: «tendessiz kósemimiz Mauzydúng jasasyn! Qúqyq aqiqy Mauzydúnshylargha ghana tәn!... Ýkimetsizdikke soqqy berelik! Barlyq keri tónkerisshilerdi, barlyq kertartpa kýshterdi, tap jaularyn joyalyq!» degen úrandary estigen qonaqtyng bet-auzy byrysa qaldy. Radio qabyldaghyshty óshirgenshe, «shujynjuyshylar» men «onshyl opportonizmdi» de sybap ýlgerdi legaldy radio.

Qonaq, ýngirding qaqpaghy ashylyp, Aqiyanyng ýni estilisimen úmtyldy jer betine. «Býginge eki jesirdi ghana shaqyra aldym. Soghys qyzyp barady!»- dep Aqiya qúshaqtay aldy. - «Tynda, tynda!» dedi sonson. Eki jaqtyng elektrli kernaylarmen iyanattasyp, aitysyp, beybereket shulasyp jatqany estildi.

Aqiya kletting tereze portoshkasyn ashyp qoyyp, estip kelgen habaryn qysqasha sóiledi qonaghyna.

«Qyzyl ekinshi jasaqtyn» kórshi audandardaghy әtiretteri kelip jatyr eken. Tipti taudaghy qazaqtardyng atty әtiretteri de kelip qala syrtyna ornalasypty. Tolyq qúralyp, «qyzyl 1, 3» býgin týnnen qaldyrmay quyp saludyng dayyndyghynda eken. Myna kernaylaryn sol dayyndyqtary ýshin ghana aiqaylatyp aitystyryp qoyypty.

- Sondyqtan qazirshe eshqay jaq halyqty tinte almaydy. Sen osy jerden tyndap túr, mening júmysym bar! - Aqiya kletti syrttan qúlyptap tastap ýiine jýgirdi.

«Qúral tastap, qol kóterip shyghyndar!», «qútylar joldaryng qalmady, berilmesender týgel qyrylasyndar!»- dep aiqaylady «birinshi, ýshinshi» búl jaqtan.

- Qorshauda qalghan biz emes, sendersinder, «tarihtyng jaratushysy halyq»[3] bolsa, qanisher búzaqylardy jongshy da halyq bolmaq!»- dep institut jaqtan «ekinshi» aiqaylady.

- «Kim de kim tónkerisshi halyq jaghynda túrsa sol tónkerisshi, kim imperiyalizm, feodalizm, birokrat kapitalizm jaghynda túrsa ol keri tónkerisshi»[4], jenimpaz Mauzydúng iydeyasyna qarsy túryp, arba dóngelegine jabysqan tәuetshe janshylmandar!

- Osy núsqaudy ózdering oqyndar jaldan ba itter! Feodal birokrat qúqyqtylardyng aitaghymen arsyldaghansha ótinder halyq jaqqa!

- Ey jyn-shaytandar, halyqtyng kim ekendigin әlige deyin týsinbeysinder me!

- «Halyq» degendering - ózin halyq dep atap, halyqtyng qúqyghyn tartyp alghan birokrat feodaldar ma! Ey soqyrlar, halyq onyng býtindey qarsy jaghynda, mine biz jaqta túr!

«Qyzyl ekinshinin» osy jauabyna «qyzyl birinshi men ýshinshi» oqtan basqa qaru taba almay qalghanday, avtomattan oq jaudyrdy. Kishkene qaqpa da avtomatsha taqyldaghanda Aqiya jýgirip shyqty ýiinen. Kilet terezesindegi qonaghyna basylyp otyr degendi qolymen ymday jóneldi. Ýiining kóshe jaq terezesinen әielderding sasqalaq dauystaryn estigen eken, shaqyrdym degen «eki jesiri» qaqpa ashylysymen syp-syp ete týsti. «Jana dәstýrmen dauystap «sәlem bere» kirdi ýige.

- «Halyq ýshin istelik!»[5]

- «Beldi bekem buyp, qúrban boludan qoryqpay, ýzdiksiz jeniske jete bereyik!»[6]

- «Birinshi qiynshylyqtan qoryqpayyq, ekinshi ólimnen qoryqpayyq!»[7]- dep ýy iyesi «sәlem aldy».

Ózderining sәlemdesken bolmystaryna ýige kire sala saqyldap kýlisti ózderi.

 

Danyshpan tergeushim, sizding «halyq» atty oiynshyghynyzdyng syry, ertegidegi «úr toqbaqtan» da qiyndap ketti. Myna shulap jýrgen pendelerinizde jarylmaghan bas, shyqpaghan kóz qalmay barady. Óziniz qamqorlyq etip, jalghyz qúiryqty aiqyn týsinik bermeseniz mening basym byt-shyt bolghany ghoy. Olay bolghanda janynyzgha jagharlyq qylmys tauyp bere aluym mýmkinbe!...

Bayaghyda bir mәnsapty halyqqa tәn barlyq qúqyqty qúral kýshi arqyly shatyna jiyp alghan eken. Sol myqty, «halyqtyng eng qúqyqty qojasy - men, sondyqtan meni men mening soyyl sogharlarym ghana halyq» depti. Al, sizshe?... «Halyq» degen sonday soyyldylar ghana ma, iә osy eldi óz sәnimen qúrap, kýshimen asyrap otyrghan kópshilik enbekshiler júrtshylyghy ma? Eger sol mәnsaptynyng ýkimi dúrys bolsa, «halyq jauy» degen kim bolmaq?

Ádiletti aitqysy keletin tóreshining osy jónindegi qylmysty aiyrudan basqa pәlendey qajettiligi joq bolsa kerek qoy!

 

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Dashyzy (hanzusha atau) - Ýrimjidegi ýlken tórtkóshe týiilisi.

[2] Qyzyl 1-shi, 3-shi qosyndar  - avtonom rayonnyng bas sekretary Uang ynmaudy qorghaushy qosyndar. Qyzyl ekinshi qosyn - olargha qarsy general Uguandy qorghaushy qosyn.

[3] Mauzydúng sózderinen ýzindi.

[4] Mauzydúng sózderinen ýzindi.

[5] Mauzydúng sózderinen ýzindi.

[6] Mauzydúng sózderinen ýzindi

[7] Mauzydúng sózderinen ýzindi.