Áulieata ónirindegi jergilikti halyqtyng 1930-1931 jyldary jappay kóteriliske shyghu sebebi jәne audandyq dengeydegi kenes biyligining qúlauy

Qazaq halqynyng últtyq taghdyry talqygha týsip, moynynan bodandyqtyng qamyty sheshilmegen kezenderde qoghamdaghy barlyq salalar tek qana ýstem qúrghan imperiyanyng yqpalynda bolyp, elimiz otarshyldyqtyng zardabyn kóp tartyp, basyn taugha da, jargha da soghyp, talay tarihy әdiletsizdikke úshyrap keldi. Ásirese, HH ghasyr basynda Reseyde biylik basyna kelgen bolishevikter men kommunisterding búiryqshyl, әmirshil-әkimshil sosializm, burokrattyq jýiesining әserinen qazaq halqy búryn sondy bolmaghan nәubet pen zobalangha úshyrady. Ózgesin aitpaghan da, sol kezenderde últymyz qoghamdaghy barlyq aqiqattan edәuir alshaq ómir sýrip keldi. Búl degenimiz naghyz demokratiyanyng qalyptasuyn, qoghamdaghy mәselelerding ashyq jariyalanuyn jәne aqiqattyng aityluyn tejep keldi degen sóz.

Endi, mine, býginde elimiz egemendikke qol jetkizip, el tizginin óz qolymyzgha alghan dәuirde kóptegen tarihy shyndyqtargha kóz jetkizip kelemiz. Qysqasy tәuelsizdik aluymyz – ashyq jariyalyqqa jol ashty. Jariyalyq lebi qoghamnyng basqa salalary tәrizdi tarih ghylymyna da jetti. Egemendikting kókjiyeginde óshkenimizdi janghyrtyp, joghalghanymyzdy jinap kelemiz. Qazaq tarihyndaghy eng asa auyr qily qiyn kezeng Kenes ókimetining HH ghasyr shiyregindegi jýrgizgen ayar sayasaty - «tәrkileu», «újymdastyru», «asharshylyq», «sayasy qughyn-sýrgin» nauqandary bolatyn.

Memleket basshysynyng 2020 jylghy 24 qarashadaghy №456 Jarlyghymen Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi Memlekettik komissiya qúrylyp, osy baghytta kóptegen júmystar atqarlyp keledi. Búl júmys ayasynda biz de bilgen-tergen, oqyp-toqyp jinaghan azdy-kem dýniyemizdi kópshilikke úsynyp otyrmyz.

Tarazdyng tarihy bay dep biz býgingi kýnge deyin de, keyin aita bererimiz anyq. Biraq ta Tarazdyng eki myng jyldyq tarihyn tek әsemdep nemese kórkemdep aita bergenmen, tarihtyng auyr kezenderin úmytpauymyz kerek-aq. Tarazdyng tamasha tarihy men qatar ayanyshty tarihy da bar. Ókinishtisi, Áulieatanyng yaghni, Tarazdyng bay tarihyn maqtap, madaqtap aitylghan enbekter men sózderding kólenkesinde ónirding ayanyshty tarihy kómeskelenip keledi. Sondyqtan da HH ghasyr shiyreginde jarymaghan jarlylardan qúralghan kenestik ýkimetting sayasatynyng saldarynan barlyq Qazaqstannyng týkipir-týkpirinde oryn alghan zobalannyng Áulieata ónirin de ainalyp ótpegenin eske salghym keledi.

Keyde elimizding ózge aimaqtaryna qaraghanda «Áulieata óniri qatty ashtyqqa úshyramaghan» degen pikirlerdi keybir tarihshylar men zertteushilerding auzynan estip jatamyz. Alayda biz ol ghalymdardyng pikirleri men enbekterine asa qúrmetpen qaray otyryp, kelise almaytynymyzdy basa aitqanymyz jón. Asharshylyq nәubeti Týrkistan ólkesi men Jetisu ónirining arasyndaghy Áulieata aimaghyn da sharpydy. Kóptegen jergilikti túrghyndar ashtyqtan kóz júmdy jәne basqa aimaqtargha bosyp ketti. Búghan tarihy faktiler jeterlik.

Degenmen de Áulieata ónirindegi súrapyl ashtyq bәrinen de Sarysu jәne Talas audandarynyng territoryalarynda erekshe oryn aldy. Nege olay bolghan?

Sarysu negizinen Ortalyq Qazaqstangha tiyip jatqan audan. Shyghys jaghy Moyynqúm arqyly Betpaqdalamen shektesedi. Al Talas audany sol Moyynqúmgha baryp tirelip jatqan aimaq. Búl audandarda negizgi tirshilik kózi dәstýrli mal sharuashylyghy bolghan. Halyq malmen kýn kórip otyrghan. 1928 jyly iri qazaq baylaryn kәmpiskelegennen keyin, yaghny bәrin sypyryp alghan son, búl ónirlerde jaghday óte auyrlap ketken. Bir sózben aitqanda, Áulieata ónirindegi osy qos audan ashtyqtan adam aitqysyz azap shekken. Tipten Sarysu audanyndaghy jaghday sol kezderi T.Rysqúlovtyng Stalinge jazghan ekinshi hatynda kórsetilgen. Oghan el kóbinese nazar audara bermeytin siyaqty. Sol hatqa qarasanyzdar yaghni, 1933 jyly 9 nauryzynda Rysqúlovtyng Stalinge jazghan hatynda mynanday mәsele aitylady: «Sarysu audanyndaghy 7000 qojalyqtan 500-dey qojalyq qalghan, ózgeler Áulieatagha jәne basqa audandargha kóship ketken, al birsypyrasy, tipti Qyrghyzstangha auyp barghan. Sarysu audanynda asharshylyq óte qatty órship túr. Adamdar bosyp, kópshiligi Áulieata qalasyna bardy. Qarasha aiynda osy audannan әldeneshe jýzdegen qazaq tayly-tayaghy qalmay shúbyryp, úzaq jolgha shyqqan. Osy jol ýstinde olardyng birazy qaza tapqan. Qantardyng ekinshi beskýndiginde ghana 24 adamnyng sýiegi tabylghan. Jolshybay josylghan adamdargha jolda qarulanghan banditter shabuyl jasap, ózi ash adamdardy odan sayyn qyrghyngha úshyratty. Ashtyqtan bosyp sharasy qalmaghan әielder ózderining kishkentay balaryn sugha laqtyrghan. 5-6 qantarda Áulieatanyng shayhanalarynda ýsip ólgen 20 balanyng sýiekteri jinap alynghan jәne sol merzim aralyghynda 84 eresek adam ashtan ólgen» deydi. («Qazaq qalay ashtyqqa úshyrady» jinaghy, 59-b.) Búny Túrar Rysqúlov Stalinge jazyp otyr. Osynday jantýrshigerlik jaghday qalyptasty deydi. Osy ashtyq óte órship túrghan kezde Sarysu jәne Talas ónirine jalpy bizding Áulieatanyng aimaghyna Oraz Jandosov uәkil bolyp barghan. Uәkil bolyp barghan kezde O.Jandosov Sarysu audanynyng halqynyng biraz bóligin Sozaqqa kóshirgen. Qaratau asyryp Sozaqqa kóshirip, eldi asharshylyqtan aman alyp qalugha әreket jasaghan. Sol O.Jandosovtyng Goloshekinge jazghan haty bar. Súmdyq jantýrshigerlik hat. Hatta Jandosov bylay dep bayandaghan: «Qara jolmenen Sarysu audanynda №5 auylgha qaray kele jatyr edim, aldymnan aidalada 12-14 jastaghy eki bala jolyqty. Olar aidalada jayau ketip bara jatyr eken. Sodan kóligimdi toqtatyp: «Áy balar qayda bara jatyrsyndar?» dep súradym. Sonda balalar: «anau sayda kóktemde it atqyshtar kelip itterdi atyp, solardyng terisin sypyryp alyp ketken. Endi biz sol saygha baryp, itterdin ólimtigin jep, tamaqtanyp jýrmiz. Búl jaz aiy bolsa, al endi itterding ólimtigi kóktem aiynda bolghan bolsa, qanshama uaqyt ótken sol búzylghan itterding ólimtigin balalar baryp jep jýr eken. Odan keyin bir auylgha kelgenimde aldymnan isinip ketken ayaghy auyr bir әiel shyghyp, maghan zorgha degende kýbirlep sóilep, qolyn kóterip, «anau ketip bara jatqan itti atyp bershi» dedi. Ony ne qylasyn? - degenimde «Ýide bes balam ashtan óleyin dep jatyr, itti atyp berseniz, solargha men tamaq qylar edim» (M.Qoygeldiyev. T.Omarbekov. «Tarih taghylymy ne deydi?» – Almaty: Ana tili, 1993. 109-b.)

Áulieata óniri turaly O.Jandosovtyng taghy bir haty bar. Onda O.Jandosov myna derekti keltiredi: «Eldi aralap Talas audanyna bara jatqan saparymda jolda 14-15 jasar jalghyz bala ketip bara jatyr eken. Áy qayda bara jatyrsyng dep súrap edim, «men auylgha bara jatyrmyn» dedi. Men auylyng qayda dep edim Talas audanyndaghy bir auyldy atady. Onda nemenege bara jatyrsyng dedim. (Onda bәri asharshylyqtan qyrylyp jatqan kez ghoy.) Ol jaqta tuysqandarym bar, solargha bara jatyr edim dedi. Ózing qaydan kele jatyrsyng dep edim, ózim Qyrghystannan kele jatyrmyn dedi. Nege jalghyzsyng dedim. Sonda aitty mening әke-sheshem Qyrghystanda ashtan óldi. Endi ózimnen kishi inimdi jәne ózimnen kishi qaryndasymdy Qyrghyzdan ótken song aidalada tastap kettim. Inisi men qaryndasyn alyp jýre almaghan song japan dalada tastap ketipti. Sóitip ózi aghayyn-tuysqandaryn izdep kele jatyr eken» deydi. Mine búl, Áulieata ónirindegi asharshylyqtan oryn alghan jayghdaydyng biri ghana.

Al, osy bizding ónirge sol uaqyttarda uәkil bolyp kelgen Ghalym Ahmetovtyng qazirgi Bayzaq audanynda ashtyqtan adam etin jegenderdi qalay ústaghany turaly enbegin oqysanyz, túla boyynyz týrshigedi.

Endi oqyrmannan búl asharshylyqqa Áulieata óniri qalay dushar boldy degen súraq tuyndauy zandylyq.

Ol ýshin sәl ghana sheginis jasap, Kenes ýkimetining jete oilastyrylmaghan sayasy reformasynyng yaghni, «tәrkileu» men «újymdastyru» nauqandaryna toqtala ketkenimiz jón bolar: VI Býkilqazaqtyq partiya konferensiyasynyng (1927 jyl, qarashanyng 15-23-i) qazaq baylaryn kýshpen tәrkileu turaly qorytyndygha kelui el ishinde jappay dýrligu tughyzdy. Qazaq baylaryn tәrkileu turaly dekretting ózi 1928 jyly tamyzdyng 27-sinde qabyldandy. Onymen birge BK (b) P Qazaq ólkelik komiyteti «barlyq enbekshilerge» degen ýndeu de qabyldady. Dekret te, ýndeu de 5 qyrkýiekte baspasózde jariyalandy. Búlar qazaq baylaryn tәrkileuding 20 qyrkýiekte bastalyp, 1 qarashada ayaqtalatynyn eskertti. (QR OMA. – 5 s-q., 21 s-t., 15-is, 46-p, 135-q, 1-t., 8-is.).

Qazaqstandaghy otyryqshylandyrudyng bastaushysy bolghan F.IY.Goloshekinning ózi. Qazaqstan Ólkelik partiya komiytetining burosy 1929 jyly 6 qarashadaghy ózining mәjilisinde «Qazaq halqyn otyryqshylandyru turaly qarardy bekitu» mәselesin arnayy talqylady. Onda «qazaqtardyng ýlgi bolarlyq otyryqshy sharuashylyq úyalaryn» jedeldete jasau qajettigi partiya jәne kenes organdaryna eskertildi.

Qazaq baylaryn tәrkileu turaly 1928 jyly tamyzdyng 27-sinde qabyldanghan dekretke baylanysty núsqaular jergilikti kenestik әkimshilik aparattaghy sholaq belsendilerding tarapynan búrmalanyp, asyra silteushilikke jol berip, halyqtyng narazylyghyn tudyrdy. Mysaly, baylardyng tek mal-janyn ghana emes, «barlyq kiyim-keshekteri, ish-kiyimderi, barlyq azyq-týligi» tәrkilendi. Ydys-ayaq, úsaq-týiekting bәri, balalardyng ish-kiyimderi tartyp alyndy.(QR OMA. – 1380-q., 1-t., 243-is. 1,2,3,5,,59, 8-p.)

Al endi osynday jaghdaydan keyin qazaq kedeylerining ózi jergilikti kommunarlardyng ozbyrlyghyn kóre otyryp, olardyng isinen týnilip, qazaq qoghamynda tәrkilenip ketken iri baylardan keyingi tap orta sharualarmen birlese kenes ýkimetine qarsy narazylyq bildire bastady.

Mәselen, 1930 jyldyng 11 aqpanynda Súltanbek Shalaqov bastaghan Syrdariya okrugining Sarysu audanynda (Áulieatanyng soltýstik-shyghysynda 160 shaqyrym) jerde bolghan halyq kóterilis bastaularyn jәne sebepterin 1928 jylghy iri baylardy kәmpeskeleu sayasatynan bastalghanyn aita ketuimiz kerek (QRPM. 141-q., 17-t., 471-is, 222-p.). Negizinen 1928 jyly qazaq dalasynda býkil iri baylar tolyq tәrkilenip bitken. Alayda nauqannyng oryndau josparyna búl baylardyng sany jetkiliksiz boldy da, jergilikti belsendilerding tarapynan 1929-1930 jyldary orta sharularmen qatar keybir kedeylerding toby da tәrkilenip, jer audarylyp ketken. Osynday jaghdaydan keyin Sarysudaghy qazaqtardyng jappay bas kóteruine әkelip soqty. Zertteushi-jazushy B.Qoyshybaev ózining «Taraz. Jambyl oblysy» ensiklopediyasynda jazghan Sarysu kóterilisine baylanysty maqalasynda 1930 jylghy kóterilis bastaularyn jәne sebepterin 1928 jylghy iri baylardy kәmpeskeleu sayasatynan oryndy izdestiredi. (B.Qoyshybaev. Sarysu kóterilisi. // Taraz. Jambyl oblysy. Ensiklopediya. Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» JAQ-y, 2003.)

Búl tarihy oqighagha baylanysty kóp zertteu jýrgizgen tarih ghylymynyng doktory, ÚGhA qúrmetti akademiygi marqúm Talas Omarbekov jәne tarih ghylymynyng kandidaty Beybit Qoyshybayevpen birlese júmys jýrgizgen edik. Qos ghalymnyng pikirinshe Jambyl oblysynyng aumaghy da HH ghasyr shiyregindegi Kenes ýkimetining jete oilastyrylmaghan sayasy reformasynyng kóp zardaptaryn shekken. Tipti Kenestik biylik organdarynyng qazaqtyng ishindegi iri baylardy tәrkileu jәne újymdastyru nauqandaryndaghy bassyzdyghy men asyra silteushiligine qarsy jergilikti halyqtyng jappay bas kóterip, narazylyqtaryn bildirip, kóteriliske shyqqandaryn, yaghny sol ereuilderge qatysqan jergilikti halyqtyng keyinnen biylik tarapynan jappay qatang jazalaugha úshyraghanyn da últymyzdyng qasiretti tarihynan bilmemiz.

Mysaly tarihymyzdyng qily da qúbylmaly qiyn kezenderine ýniler bolsaq, Kenes ýkimetining ornaghan uaqytyndaghy alghashqy on jyldyghynyng ózinde elimizding basynda búryn sondy bolmaghan zobalandy bastan keshti. Olar әriyne, «tәrkileu», «kishi qazan» sayasaty, «újymdastyru» nauqandary.

Tarihy faktiler Qazaqstanda halyq kóterilisteri bolghan basqa audandar tәrizdi Sarysu ónirinde de baylardy kәmpeskeleu sayasatynyng asa qatal bolghanyn kórsetedi. 1928 jyly kýzde Sarysu audanynyng iri baylary yaghni, audanda dәstýrli sharuashylyqty jýrgizuding ýlgisin kórsetken aghayyndy Arghynbaev Kәku jәne Óksikbay, Jәnibekov Tólebek, Yqylasov Jýsip, Kenkózov Aqbergen, Aghayyndy Qojataev Áuelbek jәne Imanbek, Qúnanov Álip, Óteshiyev Syzdyq tәrizdi t.b. auqattylar qojalyqtary osy kәmpeske nauqanynda tәrkilendi. Negizinen mal sharuashylyghymen ghana kýn kórip otyrghan audan ýshin dәstýrli sharuashylyqty kýiretu asa auyr ahual qalyptastyrdy. Nauqannyng sonyna qaray «tәrkileuge qarsylyq jasaudy úiymdastyrmaq boldy» degen jeleumen 1928 jyly jeltoqsanda Dinshe Ádilov, Aghabek Baydullaev, qaqtyghys barsynda oqqa úshqan Bayseyit Ádilov, 1929 jyldyng basynda Asqar, Áubәkir, Joldasbay, Ábuәli Ádilovter, Núrlan Kәribaev, Ákpar Ybyraev, Múhamediya Arghynbaev, Artyqbay Álin t.b. el ishinde belgili 16 azamat OGPU tarapynan ústaldy. Sosyn el ishinde iri baylardy tәrkileu sony ortasha dәulettilerding mal-mýlkin sypyryp alugha úlasty. (T.Omarbekov. 1929-1931 jyldardaghy halyq kóterilisteri. Almaty: «Arys» baspasy, 2018. 162-163 b., Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng ashyq derekter bazasy)

Osynday jaghdaydan keyin 1930 jyldyng qantarynda Sarysu jәne oghan kórshi Talas audandarynda kenestik ozbyr sayasatqa qarsy halyqtyq is-әreketter boy kórsete bastaghan. Sarysudaghy narazy halyqpen bolghan qaqtyghysta Sarysu audany GPU-ding ókili Tynyshtyqbaev óltirilgen. Sarysudaghy narazylyqtyng aldyn alu ýshin OGPU-ding jergilikti ókilettigi Sarysu audanynyng auyldaryna 50 adamnan túratyn atty әskerdi jibergen. Sonymen qatar, osyndaghy Kentaralda, Oiyqta jergilikti partiya, komsomol ókilderinen, kedeylerden 30 adamdy biriktiretin kommunistik otryad jasaqtalyp, narazy auyldargha attandyrylghan.

1930 jyly 22 nauryzda Talas kontonynda Dmitriyevka eldi mekenide eki jaqty qaqtyghys oryn alghan. Múnda qozghalysqa qatysushylardyng sany 200 kisige jetken. Álimbet Molda bastaghan kóterilisshiler toby jer audaryluy ýshin qamalghandardy bosatugha tyrysqan. Búl kóterilisterge basshylyq jasaghandar – búrynghy Talas bolystyghyna qarasty bolghan 8-auyl túrghyny – Supasaev Kerimbel, 12-aulynan Kókeev Jәnibek, 9-auyldan Shaykótiyev Jolda, 11-auyldan Esqojaev Talapbekter bolghan.

Qaqtyghys barysynda kóterilisshiler Talas kantonynyng atqaru komiytetining tóraghasy Shynaliyevti óltirgennen keyin yaghny audandyq kenestik әkimshilikti qúlatqannan song ókimet tarapynan kóterilisti jong sharalaryna sayasy mәn berile bastaydy.

Áulieatadan 23 nauryzda Aleksandrovskige kadrlyq rotanyng 27 atqyshy, Qazaq últtyq diviziony jәne milisiya otryady kelip, jazalau operasiyalaryn bastap ketedi. Sarysudaghy kóterilisti úiymdastyrghan Jantireshmanov, Saraevtar ústalyp, atylghan. (N.S.Bayqadamov. Syrdariya okrugindegi kýshpen úiymdastyru jәne sharualardyng qarsylasu qozghalysy. 97-98-bb.). (T.Omarbekov. Zobalang Almaty: sanat, 1994. (Kýshpen újymdastyrugha qarsylyq) 128-129-bb.

Sarysu-Talas audandaryndaghy kóterilis 1931 jyldyng 20 mausymynda Qorday audanynda jalghasty. Akademik T.Omarbekúlynyng aituynsha: «Arhivtik qújattarda Qorday audanyndaghy újymdastyrugha qarsy qúrylghan ýsh «bandalyq» toptar turaly jazylady: Omarbek, Aghybay, Sypatay. Solardyng birinde Qastekov Orazaly degen azamat belsendi retinde kórsetiledi», – deydi.

Bayqap otyrsanyzdar sol kezdegi tergeu qújattarynda kóteriliske qatysqan jergilikti azamattardyng bәrine «bandylar» degen aidar taqqan. Áriyne, Ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy F.IY.Goloshekinning 1929 jylghy «Batpaqqara», «Taqta kópir» jәne «Bostandyqtaghy» kóterilisterden keyingi shyqqan arnayy qaulysynan song eldegi býkil ereuilge taghylghan basty aiyptauy bolatyn.

Atalghan Qastek, Qorday audandaryndaghy bandylarmen (kóterilisshilermen M.E.) kenes organdarynyng qaqtyghystary tómendegi retpen keltirilgen. Búl sol tústaghy eng bir shyghyny kóp kóterilisterding biri bolyp tarihta qaldy.

Qordaydaghy kótirilisshiler Komsomol atyndaghy kolhozdyng kensesine basa kóktep kirip, auyldyq kenes kensesin órtegen, kopperativterdi talqandap, ondaghy tauarlardy ózara ýlestirip alghan. Múnan song olar «Úmtyl» kolhozynyng maldaryn aidap әketken.

Búl «halyqtyq kóterilisterge» qarsy audan ortalyghynda arnayy jasaq úiymdastyrylyp, 17-18 mausymda jәne 5 shildede narazy topqa qarsy әreketter jasalady. №11, 12 jәne 14-auyldar manynda arnayy jasaq pen kóterilisshiler ashyq qaqtyghysqa týsken. Keyinnen narazy toptyng sany búl jerde 300-ge juyqtap, qaruly qarsylyq kórsete bastaghan son, kommunistik otryadtar atystan qaymyghyp, Otar temir jol stansasyna qaray shegine qashqan.

Kóterilisshiler men jazalaushylar arasyndaghy kelesi úrys 1931 jyldyng 19 tamyzynda bolghan.

Dolanqara degen jerde 1931 jyly 21 qyrkýiekte bolghan úrysta OGPU-ding Shu audandyq basqarmasynyng bastyghy Núrghaliyev oqqa úshty. Búdan keyin jazalaushylardyng ekpini kýsheyip, 1931 jyly 27 qarashasynda Qorday audanynyng 12-auylynda kóterilisting belsendi basshysy bolghan Ársenov pen serikteri qolgha týsedi.

Jalpy jazalaugha kelsek, Qorday audanynda bolghan kóterilisterge barlyghy 250 adam qatysty degen kinәmen tútqyndaldy.

Qazaqstan OGPU-ning Erekshe ýshtigining 1931 jyly 23 qarashadaghy, 1932 jylghy 28 qantardaghy jәne 19 aqpandaghy qaulylarymen 28 adam atu jazasyna kesildi, 107 adam 1 jyldan 10 jylgha deyingi әrtýrli merzimderge enbek týzetu lagerlerine qamaldy. Qazaqstannyng óz ishindegi audandargha 3 jyldan 5 jylgha deyingi merzimderge 11 adam jer audaryldy. Aldyn ala tútqynda otyru merzimi esebinen 22 adam bosatyldy. 1 adam 3 jyl merzimge enbek týzetu lagerine shartty týrde sottalghan. (T.Omarbekov. 20-30 jyldardaghy Qazaqstan qasreti, Almaty: sanat, 1997. 213-215 b.)

Jogharyda atalghan ýsh audandaghy halyqtyng jappay kóteriluinen tuyndaghan qaqtyghystarda audandyq dengeydegi kenestik biylikting az uaqytqa bolsa da qúlaghanyn bayqaugha bolady. Sonymen qatar, sottalghan azamattardyng tizimin arhivtik múraghattardan izdestiru júmystarynda birnesheuinin  jazalanuy turaly aqparattary tabylghanymen, edәuirining qújattary әli kezdespey keledi. Aldaghy uaqyttarda búl dereketerde anyqtalyp qalady degen ýmettemiz.

Jogharydaghy aitylghan tarihy oqighalargha qysqasha qorytyndylar jasar bolsaq, 1929-1931 jyldardaghy qazaq sharualarynyng narazylyqtary men kóterilisteri kenes imperiyasynyng óktemdigine qarsy últ-azattyq sipattaghy qozghalys boldy deuge tolyq negiz bar. Sondyqtan búl kezenderde әleumettik tendikti, ozbyrlyqqa qarsy azamattyq pozisiyasyn ústanghan kóterilis qatysushylaryna taghylghan «búzaqy», «kontrrevolusioner», «banditizm» syndy aiyptaularyn sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiyanyng júmysyn paydalana otyryp, jana qabyldanatyn zang ayasynda aqtaudy úsynamyz. Sonymen qatar, memlekettik komissiyanyng júmysyn paydalana otyryp, jogharydaghy oqighalargha qatysy bar azamattardy arhivtik derekterden qarastyryp, zertep, zerdelep, júmys jýrgizudi jedelteuimiz kerek. Ol ýshin osy oqighalargha qatysy bar degen elimizdegi ózge oblystardaghy arhivtik mekmelerge is-saparlar úiymdastyryp, múraghattarda úzaq uaqyt yaghni, asyqpay múqiyat júmys jýrgizuge mýmkindik jasaluy qajet.

Madiyar Eralyúly,

Sherhan Múrtaza atyndaghy Ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri

Paydalanylghan әdebiyetter men derekkózder

QRPM. 141 – q. 17-t., 471-is, 222-p.

QRPM. 141-q., 1-t., 5780-is., 19-p.; M.Qoygeldiyev, T.Omarbekov Tarih taghylymy ne deydi?-Almaty: Ana tili 1993 j. 109-b.

B.Qoyshybaev. Sarysu kóterilisi / Taraz. Jambyl oblysy. Ensiklopediya. Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» JAQ-y, 2003.

N.S.Bayqadamov. Syrdariya okrugindegi kýshpen újymdastyru jәne sharualardyng qarsylasu qozghalysy. 96-b.

T.Omarbekov. Zobalan. Almaty: Sanat, 1994, 128 b.

T.Omarbekov. 20-30 jyldardaghy Qazaqstan qasreti, Almaty, 1997 j.

Abai.kz