Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2586 0 pikir 22 Qazan, 2012 saghat 07:59

Quandyq Shamahayúly. Reformadan kóz ashpaghan sala

Úly oishyl dana Abay aitqanday «Jartasqa bardym, kýnde aighay saldymnyn» keri. Taghy da sol bayaghy joghary bilimning jyryn aitugha tura kelip túr. Biraq, búryn aitylyp, jazylghandardy qaytalaudan aulaqpyz. Sondyqtan da, búl jolghy әngimening týp tórkini búrynghydan ózgerek bolmaq.

Tәuelsizdik jyldarynda reformadan kóz ashpasa da, qaryshtap damyp kete almaghan bir sala bolsa, sonyng dәl ózi joghary bilim beru men ghylymy zertteu jýiesi shyghar. Qazirgi Qazaqstandaghy joghary bilim beru jýiesin qalay reformalaudy qarastyrmas búryn aldymen  eldegi atalmysh salanyng tarihyna bir sәt zer saluymyz kerek siyaqty.

Elimizding joghary bilimi Resey jýiesining negizinde payda bolyp, әli kýnge deyin solardyng yqpalymen kele jatqany barshagha mәlim. Teoriyalyq negizdemelerge basymdyq beretin professorlyq dәristi, orys tilinen  audarylghan, tikeley kóshirilgen nemese ónin ainaldyryp, qazaqshalaghan  oqulyqtardy әli  kýnge deyin paydalanyp kelemiz.  Damu joldarymyzda ómirmen ýilesimi azdau, tәjiriybeden alshaqtau dәristerdi kóbirek maldanghanymyz da ras. Sonyng saldarynan Kenes odaghy túsynda mýldem shiyki bolmasa da dýmbilezdeu mamandardy kóbirek dayyndap jibergen de shygharmyz. Degenmen, sol «dýmbilezdeu» mamandardyng ózin  kenestik jýie oqu bitirip, ómirge aralasa bastaghan kezinde «bir qaynatyp pisirip»  alatyn.

Úly oishyl dana Abay aitqanday «Jartasqa bardym, kýnde aighay saldymnyn» keri. Taghy da sol bayaghy joghary bilimning jyryn aitugha tura kelip túr. Biraq, búryn aitylyp, jazylghandardy qaytalaudan aulaqpyz. Sondyqtan da, búl jolghy әngimening týp tórkini búrynghydan ózgerek bolmaq.

Tәuelsizdik jyldarynda reformadan kóz ashpasa da, qaryshtap damyp kete almaghan bir sala bolsa, sonyng dәl ózi joghary bilim beru men ghylymy zertteu jýiesi shyghar. Qazirgi Qazaqstandaghy joghary bilim beru jýiesin qalay reformalaudy qarastyrmas búryn aldymen  eldegi atalmysh salanyng tarihyna bir sәt zer saluymyz kerek siyaqty.

Elimizding joghary bilimi Resey jýiesining negizinde payda bolyp, әli kýnge deyin solardyng yqpalymen kele jatqany barshagha mәlim. Teoriyalyq negizdemelerge basymdyq beretin professorlyq dәristi, orys tilinen  audarylghan, tikeley kóshirilgen nemese ónin ainaldyryp, qazaqshalaghan  oqulyqtardy әli  kýnge deyin paydalanyp kelemiz.  Damu joldarymyzda ómirmen ýilesimi azdau, tәjiriybeden alshaqtau dәristerdi kóbirek maldanghanymyz da ras. Sonyng saldarynan Kenes odaghy túsynda mýldem shiyki bolmasa da dýmbilezdeu mamandardy kóbirek dayyndap jibergen de shygharmyz. Degenmen, sol «dýmbilezdeu» mamandardyng ózin  kenestik jýie oqu bitirip, ómirge aralasa bastaghan kezinde «bir qaynatyp pisirip»  alatyn.

Josparly ekonomikanyng zany boyynsha joghary oqu ornyn bitirgen barlyq týlek mindetti týrde ýkimet joldaghan jerge baryp, júmysqa ornalasuy kepildendirilgen bolatyn. Jas týlek praktikalyq mashyghyn sol júmys ornynda qalyptastyryp,  teoriyalyq bilimin ómirmen úshtastyryp, qoghamnyng súranysy men talabyna jauap beretin bildey maman bolyp shygha keletin. Al, qazir she? Janadan oqu bitirip kelgen týlekti «stajyng joq» dep keri iyteredi. Eger oqu bitirgen jastardy qamqorlyqqa aludyng ornyna bәrimiz osylay esikten qaratpay qoysaq, ol stajy týskir qaydan bolsyn.

Tәuelsizdik alghannan keyin joghary bilimge erkindik berildi. Ekining biri qalaghan jerinen uniyversiytet ashyp alugha mýmkindik tughanday-aq jekemenshik JOO atauly jauynnan keyingi sanyrau qúlaqsha qaptady. Onyng bәsekelestik jaghynan kelgende qajet tústary bar edi.

Biraq, materialdyq bazasy talapqa say kelmeytin, joghary bilim beruge mýmkindikteri az jekemenshik uniyversiytetter keybir audan ortalyqtarynyng ózdinde ashylghanyn qaytersin. Iri qalalarda túrghyn ýilerding birinshi qabatyn oqu ornyna ainaldyrghandar qazirding ózinde payda bolyp jatyr. Áyteuir, jertóleden uniyversiytet ashyp jibermegenimizge shýkirshilik demeske lajy joq.  Sonyng saldarynan enbek naryghynda bәsekege týse almaytyn, qoldarynda kýrektey diplomdary ghana bar bilimi tayaz, iske qabiletsizdeu  týlekterding qatary kóbeydi. Jalpy tәuelsizdik jyldarynda búl sala bilim  beruden góri diplom men ghylymy ataq-dәrejeni ýlestiruge basymdyq bergendey kýide boldy. Sonyng saldarynan diplomnan da, ghylymnan da qadir qashty.

Múnday kelensizdik bizde ghana bolghan jaghday emes, әriyne. Postsosialistik jәne TMD elderining kóbining ainalyp ótpegen joly osy boldy. Aytalyq, Gruziya ainalasy eki-aq jyldyng ishinde 200-den astam jekemenshik uniyversiytet ashqan kórinedi.  Bәrimizde de joghary bilim beru turasyndaghy memlekettik sayasat dúrys jolgha qoyylmaghandyqtan naryqtyng zandylyghyna say studentting sany jaryq jyldamdyghyna kóshkendey-aq kýrt ósti deuge bolady.

Toqsanynshy jyldardan keyin zanger, ekonomist, menedjer mamandyqtary boyynsha diplom alghandardyng sany búryn bolmaghan jogharghy kórsetkishke jetse, 2000 jyldan keyin ghana injener, tehnikalyq mamandyqtaryn tandaytyndardyng qarasy kóbeye týsti.  Gumanitarlyq, әleumettik sala mamandyqtary boyynsha da joghary bilim alushylardyng sany tolassyz ósip, diplomdy júmyssyzdardyng býkil býtin «armiyasy» qalyptasty. Sóite túra múnay, gaz, qúrylys salasynyng mamandaryn shetel investorlary syrttan alyp kelip jatty. Búl da óz kezeginde ýkimettik jýieli sayasat belgilenbegendigining saldary bolatyn.

Qazirgi tanda JOO studentterining sany elimizde arnayy kәsiptik bilim beretin liysey, tehnikalyq oqu oryndarynan әldeqayda kóp. Negizi, osy sala boyynsha memlekettik sayasat әu basta dúrys belgilense, kәsiptik bilim beretin liyseylerding sany kóbeyip, júmyssyzdardyng sany azayghan bolar edi.

Qazaqstandaghy joghary bilim beru salasynyng damuynda Batystyng órkeniyetti elderindegiden mýldem ózgeshe erekshelik boldy. Atalmysh salanyng Kenes odaghy túsynda negizi qalanghan kezden bastap, JOO atauly oqytu ýderisine basymdyq beru baghytta qalyptasty. Al, últtyq ghylym akademiyasyn odan bólip alyp, ghylymiy-zertteu salasynyng derbes úiymyna ainaldyrdy da qarjylyq  sayasat soghan negizdeldi. Sonyng saldarynan uniyversiytetterde ghylymiy-zertteuding bazalary talap dengeyinde qalyptaspady.  Oqytushylar azyn-aulyq oqulyqtar jazyp, qajettiligi bolsyn-bolmasyn ghylymy júmystarmen ainalysatyn. Songhy jyldary odan da qalyp barady. Óitkeni, bilim salasyndaghy úshy-qiyrsyz qaghazbastylyq pen úsaq burokrattyq olardy әbden qajytqan.

Últtyq ghylym ankademiyasy taratylyp,  oghan qarasty instituttar bilim jәne ghylym ministrligine qaratylghannan beri qarjy jaghynan birshama qiyndyqtargha tap bolghan jayy bar. Onyng ýstine dissertasiyalyq kenester jappay taratylyp, ghylymy mektepting dәstýri ýzildi. Búryn jaman-jaqsy bolsyn, әiteuir, onyng ózi kónilge medeu, ornynda bar dýnie edi. «Ornynda bar onalar» deytin qazaqpyz ghoy, endi mýlde  qúryp ketken dýniyeni ne demek kerek.

Qazir qalay desek te ghylymy әleuetimiz tómendemese artyp ketken joq. Studentting sany artqan sayyn sapa da tómendep barady. Uniyversiytetter pedagogikalyq jýktememen oqytushy, ghalymdaryn ense kótertpeytin jaghdaygha jetkizui elimizding ekonomikalyq damuyna aitarlyqtay ýles qosatynday ghylymiy-zertteuler jýrgizulerine múrsha bermey jatyr.

Toqsanynshy jyldardyng ortasynan bastap, Qazaqstannyng joghary bilim beru jýiesin әlemdik standartqa sәikestiru, studentterding óz betimen izdenulerine qoldau kórsetu, pәnderdi tandaugha mýmkindik beru, bilim dengeylerin ball boyynsha baghalau sekildi bastamalardy qolgha aluy joghary bilim berudi damytugha baghyttalghan iygi sharalar bolatyn. Alayda, ústazdar enbegin layyqty baghalau isi әli jolgha qoyylmay keledi. Onyng ýstine alatyn jalaqylarynyng syn kótermeytini, tipti, «jyghylghangha júdyryq».

Joghary bilim beru salasyna memleketten qarjylyq qoldau joq dep auyzdy qu shóppen sýrtuge bolmaydy. Obaly neshik, ayanyp qalyp jatqan joq. Biraq, sol qoldaulary naqty iyesin tappay ay dalagha ketetini bolmasa. Últtyq mәrtebesi bar uniyversiytetterde ókinishke qaray barlyq bastama atauly artta qalghan kóne kózqarastaghy azghana basqarushy toptardyng qolyna kóship alghan. Olardyng  ruhany әleueti asyp-tasyp túrsa maqúl dersin-au. Ókinishke qaray, naghyz «ózderi bilmes, bilgenning tilin almastardyn» kerin keltirip jýrse ne shara. Sonyng saldarynan jas ghalymdargha qoldau tabylmaydy, tyng iydeyalar men innovasiyalyq tәsilder iygerilmeydi. Búl degenimiz, joghary bilim beruding sapasy tómendep, ruhany kýsh-quatymyz әlsirey týsedi degen sóz.

Býgingi tanda qalasaq ta, qalamasaq ta joghary bilim salasyn týbirimen ózgertip, әlemdik standarttyng dengeyine jetkizu qajet. Búl turaly el Preziydenti de ýnemi aityp jýr. Jalpy búl baghyttaghy memlekettik sayasat dúrys.  Memleketten qarjylandyrylatyn klassikalyq ýlgidegi últtyq uniyversiytetting sanyn  Qazaqstanda 10-nan kóp asyrmasa, qalghanyn әlemdik dengeydegi irilendirilgen joghary oqu orny etip jekemenshik nysanda qayta qúrugha bolatyn sekildi. Qalay bolghanda da kenestik kezendegi salalyq baghytqa beyimdelgen instituttardan bas tartatyn uaqyt jetti. Biriktiru, irilendiru turaly aityp jýrgen ministr Baqytjan Júmaghúlovtyng sózinde de jan bar.

Kórshi Resey de qazirgi tanda búl salada búrynghy dәstýrinen bas tartyp, JOO újymdaryn biriktirudi, federaldyq dengeydegi uniyversiytetter qúrudy qolgha ala bastaghangha úqsaydy.  Bizde de arnayy bilim beru mektepteri men jergilikti kolledjderdi kóbeytip, el ekonomikasynyng damuyna qajet mamandardyng qataryn keneytu qajettiligi tuyp otyr.

Qazaqstanda biliktilikke negizdelgen ekonomikany qalyptastyru ýshin jalpy bilim boyynsha teoriyalyq tereng maghlúmat alghan, qarym-qatynastyng biyik mәdeniyetin iygergen, óz últynyng dәstýri men ana tilin qasterleytin, HHI ghasyrdyng tehnologiyalyq, aqparattyq talaptaryna tolyqtay jauap bere alatyn joghary bilimdi maman dayyndaudy is jýzinde qolgha aluymyz kerek.

Degenmen, belgili bir mamandyqtar boyynsha týlekterdi dayyndap shygharghanda eng aldymen sannan búryn sapagha den qoyatyn kez keldi. Ol ýshin bastysy, sol mamangha degen súranysty, ony dayyndap shygharatyn uniyversiytetting әleuetin, bazasyn negizge aluymyz qajet.  Neghúrlym sany shaghyn, sapasy joghary mamandardy ózimizde dayyndap, al, bizde negizi salynbaghan kýrdeli mamandyqtar boyynsha ghana shetelde oqytu baghytyn ústanghanymyz abzal. Negizinen әlemde moyyndalghan salalarymyz boyynsha maman dayyndauymyzgha artyqshylyq berilse. Aytalyq, bizde agro nemese tau ken, medisina salasynda sapaly maman dayyndaytyn jaqsy tәjiriybemiz bar shyghar. Olay bolsa, nege  ózge elderding jastaryn bizding elding uniyversiytetteri oqytyp sapaly mamandar dayyndap bermeske.

Býginde kóp elderde uniyversiytet kampusyn qúru turaly jii aitylyp jatyr. Jalpy joghary oqu oryndaryn qalanyng shetine shygharyp jeke qalashyq qúru mәselesi kónilge qonymdy mәsele. Múnday tәjiriybening bir mysaly retinde  Almatydaghy «KazGUgrad» studentter qalashyghyn aitugha bolady. Jaraydy, onyng bәri belgili bir oqu ornynyng jeke sharuasy dep qaraugha bolatyn shyghar.

Ghylymiy-zertteuding belgili bir salasy boyynsha әlemde kóshbasshy bolarlyq zerthanalar ashu mәselesi qolgha alynsa. Tәuelsizdik jyldarynda qalyptasqan shetelge jiberip oqytudyng «Bolashaq» baghdarlamasyn qayta qarap jetildiru, oghan tek qana shyn qabiletti jastardy  tandap alyp, әlemning eng ýzdik JOO-na ghana joldama bergen abzal. Mysaly, Reseyding uniyversiytetterine jiberu ýshin arnayy memlekettik baghdarlamanyng qajeti qansha? Múndaghy basty maqsat Oksford, Garvard, Kembridj sekildi әlemge әigili, dýniyejýzine moyyndalghan oqu oryndary arqyly ghana elimizge qajetti ghalymdary, zertteushilerdi dayyndauymyz kerek. Onyng ózinde múnday iygilikti shara barynsha ashyq jariyaly, әdil týrde jýzege asyrylugha tiyis.

Sóz sonynda aitarymyz, uniyversiytetterding basqaru jýiesin demokratiyalyq prinsipterge say jetildiru zaman talaby. Oghan bir ghana sayasy partiyagha nemese jekelegen túlghagha qanshalyqty adal berilgendigine qarap taghayyndau qisynsyz. Kerisinshe, basqaru ilimin jetik mengergen, óz uniyversiytetin әlemdik dengeyge kótere alatyn kóshbasshy jas ghalymdardy bәsekelestik negizinde úsynyp, ghylymy keneste әdil týrde saylaghan abzal. Uniyversiytet basshylaryn әr 5-6 jyl sayyn auystyryp otyratyn demokratiyalyq ýrdisti qalyptastyru auaday qajet-aq.

Alayda, ol qazirgidey ministrding úsynysymen preziydent taghayyndaytynday bolmauy kerek. Shyn mәninde, ony ýkimetten beytarap,  ruhany әleueti myqty basqaru kenesi ghana jýzege asyrugha tiyis. Dәl osynday basqaru kenesi qúrylghan jaghdayda ghana uniyversiytetting is-qyzmetine baqylau jasap, kýndelikti baghyt-baghdar silteytin isker qúrylym bola alady.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377