Senbi, 23 Qarasha 2024
Didar-ghayyp 3095 4 pikir 8 Sәuir, 2022 saghat 11:20

Qaghidaty myqty qayratker

????????????????????????????????????

Shәmshә Kópbayqyzy Berkimbaeva dýniyeden ótti.

IYә, jazmyshtan ozmysh joq eken. Aynaldyrghan on kýnning ishinde janymyzgha jaqyn eki adamnan aiyrylyp, olar turaly estelik jazamyn dep oilamappyn. Belgili jurnalist әri media menedjer Batyr Qazybaevtyng qazasynan keyin býgin Shәmshә Kópbayqyzynyng baqilyq boluy jóninde qayghyly habar jetti. Osyndayda joqtaushysy men izdeushisining kóp boluy arqyly baqigha sapar shekken adamnyng fәny dýniyedegi bedeli men beynesi qanday biyik bolghanyn angharu qiyn emes, әriyne. Sondyqtan da talantty aqynymyz Múqaghaly Maqataevtyn: «Estelikter jazylar men turaly...» dep aitqanynday, daralyghy men danalyghy tereng túlghalar jóninde estelik jazu tirilerge paryz bolyp qalsa kerek...

1985 jyly uniyversiytetti bitirip, Almaty oblystyq «Jetisu» gazetine qyzmetke túrghan kezim. Gazetimiz oblystyq partiya komiytetining organy bolghandyqtan, bizding ýlken basshymyz obkomnyng iydeologiya jónindegi hatshysy Shәmshә Kópbayqyzy Berkimbaeva bolatyn. Qyzmetke janadan ghana kelgen tәjiriybesiz jurnalist bolghandyqtan aldymda qalam terbeuding qyr-syryn ýirenetin jәne ómirding býge-shigesin týsinetin kóp mәseleler túrdy. Sol kezde oblys basshylary ótkizetin jinalystarda jәne әrtýrli konferensiyalar men seminarlarda Shәmshә Kópbayqyzyn jii kóretinmin. Kópshilik aldynda qyzmettik etikany saqtau mәdeniyeti men eki tilde birdey josylta sóileytin sheshendigine tәnti bolatynbyz. Sonymen qatar Shәmshә Kópbayqyzy kele jatqan kezde jana ghana abyr-dabyrgha basyp túrghandar saptay tizilip, menireu tynyshtyq ornay qalatyn. Osynday kóriniske kóz sala túryp, basshymyzdyng bedeli men ol kisige degen kópshilikting erekshe qúrmetining belgisin angharu qiyn emes edi. Jәne de bas redaktorymyz obkomdaghy buro jәne basqa da jinalystan kelgen sayyn Shәmshә Kópbayqyzy tarapynan berilgen syn-eskertpeler men tiyisti tapsyrmalar turaly aitqanda bizder iydeologiyalyq hatshymyzdyng iskerlik dengeyi qanday ekenin aiqyn angharatynbyz.

Ókinishke oray, Shәmshә Kópbayqyzymen kóp qyzmettes bola almadyq. Sebebi, arada bir jyldan asa uaqyt ótkende ataqty Jeltoqsan kóterilisi búrq ete qaldy da, qazaq dalasyn qara týnek basqanday kýige týstik. Kóp úzamay Jeltoqsan oqighasyna qatysqan Qayrat Rysqúlbekov bastaghan jigitterding sot zalyndaghy qasqayyp túrghan suretin bergeni ýshin «Jetisu» gazetining bas redaktory Mamadiyar Jaqyp aghamyz qyzmetten bosap qana qoymay, partiya qatarynan shygharyldy. Redaksiyany qara týnek basqanday kýy keshtik. Búl azday, Shәmshә Kópbayqyzy da oblystyq partiya komiytetining hatshysy lauazymynan bosap, mektep diyrektoryna deyin tómendetildi. Kәdimgidey jetimsirep qaldyq. Sóitsek, Shәmshә Kópbayqyzy kóteriliske qatysqan jastar birdenege úrynyp qalmasyn degen niyetpen olardy sabyrgha shaqyrghan kezde әlgilerding ishindegi erjýrek bireui: «Apay, shynynyzdy aitynyzshy. Sizding qolynyzdan ne keledi osy?» dep súraqty tótesinen qoysa kerek. Oilanyp qarasa, shynymen de oryndy súraq. Ortalyqta qylyshyn qayrap Gennadiy Kolbin túrghanda, al oblysta onyng soyylyn soghyp, birinshi hatshy Marat Mendibaev otyrghanda últ mýddesi jolynda kýresip bereke tappaytynyn týsindi. Sonymen qatar ekijýzdilik tanytqan satqyndar men jaghympazdar da qarasyn kóbeyte bastady. Búghan qosa tar jolgha tirelip, tayghaq keshken sәtte jalghyzdyng ýni, jayaudyng shany shyqpaytyn belgili. Sondyqtan da Shәmshә Kópbayqyzy ózi ýshin әdiletti sheshim qyzmetten ketu dep qabyldady. Sebebi, el basyna kýn tughan syn saghatta ne qoghamgha, ne halqyna paydasy tiymeytin mansaptan góri mansapsyz qalghannyng ózi әldeqayda abyroy dep sanady. Osy kýnnen bastap ol qanday qyzmetke barsa da eng birinshi óz-ózine: «Mening qolymnan ne keledi?» degen súraqtan bastaudy ózining qaghidaty etip ústanatyn boldy. IYә, sheneunik retinde Shәmshә Kópbayqyzynyng qolynan kóp nәrse keldi jәne keledi de. Ókinishke oray, keyipkerimizding memleket jәne qogham qayratkeri retindegi elge sinirgen enbegin tizbekteytin bolsaq, ol bir maqalanyng auqymyna syimaydy, әriyne. Sondyqtan da osy maqalamda Shәmshә Kópbayqyzynyng ózim kuә bolghan últjandylyq pen adamgershilik qasiyetterine jәne parasattylyq payymyna erekshe toqtala ketkendi jón kórdim.

Ol kezde mening ómirdegi eng ýlken qamqorshym әri ústazym bolghan marqúm naghashym, belgili memleket jәne qogham qayratkeri, jazushy-jurnalist Kәkimjan Qazybaev agham tiri bolatyn. Jeltoqsan oqighasynyng yzghary basylmaghan kónilsiz kýnderding birinde Kәkimjan aghamnyng ýiine kelgen edim. Jeltoqsannyng yzghary Kәkimjan aghamdy da ainalyp ótpey, biraz týrtpekke týsip jýrgen kezi edi. Sebebi, Jeltoqsan oqighasyna qatysty jazyqsyz qyzmetten ketken biraz rektorlardy «Taldyqorghan oblysynyng tumasy, ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy bolghan kezde Qazybaevtyng qoyghan kadrlary» degen jeleuler de aitylyp jatty. Búl jóninde belgili memleket jәne qogham qayratkeri әri ghalym Kópjasar Nәribaev agha ózining esteliginde óte jaqsy jazyp ótken bolatyn. Áriyne, ol bólek әngime.

Týski astyng ýstinen týsippin. Qarasam, dastarhan basyndaghy qonaqtardyng ishinde Shәmshә Kópbayqyzy otyr eken. Kәkimjan agha meni qonaqtargha: «Mening jolymdy qughan jalghyz jiyenim» dep tanystyrdy. Sóitsem, Shәmshә Kópbayqyzy Kәkimjan aghammen tughan aghaly-qaryndastay jaqsy syilasady eken. Jәne de Kәkimjan aghanyng basshylyghymen iydeologiya salasynda birge qyzmettes bolghandyqtary da bar. Sol kýnnen bastap men Shәmshә Kópbayqyzyn Kәkimjan aghamnyng ýiinen jii kóretin boldym. Shynayy syilastyqtaryna qatty qyzyghatynmyn. Ókinishke oray, kóp úzamay Kәkimjan agham qaytys bolyp ketti. Naghashymnyng qaytys boluy men ýshin ómirdegi ýlken sabaq boldy, әriyne. Bir kýnning ishinde onym men solymdy tanyp, birneshe jasqa eseygendey kýy keshtim. Men sol kezde ghana myna fәny dýniyeni jalghan dep nege aitatynyna kózim jetti. Sebebi, Kәkimjan aghanyng kózi tirisinde tabaldyryghyn tozdyryp jýrgen talay shalbar kiygen azamatsymaqtar naghashymyzdyng kózi ketkennen keyin izderin suyta bastady. Orynsha jengemiz bolsa auyr qayghydan kópke deyin ensesin kótere almady. Búl óte auyr kórinis edi. Sol kezde Orynsha Jolmúratqyzynyng janyna jeleu bolyp, ensesin kóteruge, boyyna jiger beruge tyrysqan adamnyng biri jәne biregeyi osy Shәmshә Kópbayqyzy bolatyn.

Ár jamandyqtyng bir jaqsylyghy bolady degen emes pe. Sәtin salghanda kóp úzamay әdilettilik saltanat qúryp, Shәmshә Kópbayqyzy mektep diyrektorynan oqu ministrining orynbasary qyzmetine kóterildi. Sol kezde Orynsha apaydyng «Ústaz jýgi qashanda auyr» atty kitabynyng qayta tolyqtyrylghan núsqasyn baspadaghylar Zaqash Kamaliydenovtyng núsqauymen shyghartpay jatqan bolatyn. Búl problemany Shәmshә Kópbayqyzy óz qolyna alyp, atalmysh kitapty kóp úzatpay-aq 30 myng taralymmen shyghartyp berdi. Sol kezdegi Orynsha apaydyng kópten beri kýnirengen betine qan jýgirip, riza bolghan kelbeti әli kóz aldymda. Jәne de quanyshty kónil-kýy ýstinde otyryp: «Shәmshәnyng iskerligine jәne azamatshylyghy men adamgershiligine shalbar kiygen on jigit tatymaydy» dep aitqany әli esimde.

Jalpy, kez-kelgen júmyr basty pendening adamgershiligi adamnyng basyna auyrtpashylyq týskende synalatyny haq. Qolynda qyzmet barda aldynda qúrday jorghalap, taqtan tayghan kýni artynnan tas atatyn pendeler az emes, әriyne. Osy orayda belgili memleket jәne qogham qayratkeri Berdibek Saparbaev aghamyzdyng Shәmshә Kópbayqyzy jóninde aitqan myna bir әngimesi ózime qatty әser etti. Berdibek Mәshbekúly ol kezde oqu ministrining orynbasary qyzmetinde jýrgen kezi bolsa kerek. Sol kezde bir ministrde alty orynbasar bolypty. Bir kýni janadan taghayyndalghan ministr kelgen bette esh sebepsiz Berdibek Mәshbekúlyn qyzmetten bosatady. Berdibek Mәshbekúly sózge kelmesten kabiynettegi qaghazdaryn jinastyryp, ketuge jinalady. Jan-jaghyna qarasa, qansha jyl ministrlikke sinirgen enbegin elep-eskerip jatqan eshkim bayqalmaydy. Tipti keshe ghana birge qyzmettes bolghan orynbasarlardyng da birde-bireui lәm demeydi. Búl әriyne, Berdibek Mәshbekúlynyng kóniline qatty keledi. Sol kezde adamgershilikke jatpaytyn mynanday beyqamdyqqa shydamaghan Shәmshә Kópbayqyzy: «Joldastar-au! Berdibekting ministrlikke sinirgen enbegi bar emes pe. Sony eskerip, jyly sóz aityp, nege shapan jauyp shygharyp salmaymyz?» depti. Osylaysha, Berdibek Mәshbekúlyn ministrlikten Shәmshә Kópbayqyzynyng úiymdastyruymen tiyisti qoshemetpen shygharyp salsa kerek. Berdibek Mәshbekúly osy oqighany әrdayym jyly sezimmen eske alady.

2019 jyly Áli-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetinde Kәkimjan Qazybaevtyng 90 jyldyq mereytoyyna baylanysty konferensiya ótti jәne «Ónegeli ómir» seriyasymen Kәkimjan agha jóninde estelikter jinaghynyng túsaukeseri boldy. Aytuly mereytoylyq sharagha Shәmshә Kópbayqyzy da kelgen bolatyn.  Konferensiya bitkennen keyin uniyversiytetting sol kezdegi rektory Gh.Mútanovqa últtyq qauipsizdik organynyng general-leytenanty Ádil Shayahmetov aghamyz atalmysh seriyamen Shәmshә Kópbayqyzy jóninde de kitap shygharu mәselesin qúlaqqaghys jasady. Búl jaghdaydy Shәmshә Kópbayqyzy bilmeytin edi. Rektor sózge kelmesten qolday ketti. Kitapty shygharu filologiya ghylymynyng doktory, professor, belgili aqyn Bauyrjan Jaqypqa tapsyryldy. Sodan arada bir aptaday uaqyt ótkende Ádil Shayahmetov agha telefon shalyp, Shәmshә Kópbayqyzy jónindegi kitaptyng tezirek jәne mazmúndy shyghuyna at salysuymdy tapsyrdy. Men dereu Bauyrjan Jaqyp dosyma telefon shaldym. Sol kezde Bauyrjan: «Beke, Shәmshә Kópbaevnamen ózing sóilesshi. Men ana joly telefon shalyp aitqanmyn bar jaghdaydy. Qayta-qayta mazalay bergenim ynghaysyz siyaqty» dedi. Kóp oilanbastan Shәmshә Kópbayqyzyna telefon shaldym da, kitap shygharugha baylanysty óz oilarymdy aita bastap edim, Shәmshә Kópbayqyzy sabyrly týrde: «Beken, niyetterine rahmet ainalayyn. Qazirgi uaqytta ózimning janyma jaqyn bir tuysqanym syrqattanyp jatyr edi. Sondyqtan da múnday kezde sol kitapty shygharu mәselesin qúp kórip túrghan joqpyn» dedi. Myna sózdi estigende tan-tamasha qaldym. Ózining jeke mýddesin ysyryp tastap, syrqattanyp jatqan adamnyng kóniline qaraghan adamgershiligine jәne azamatshylyghyna sýisindim. Sebebi, kitabyn shyghara almay, demeushi izdep, talay tabaldyryqty tozdyryp jýrgenderdi de kózimiz kórdi.  Sonymen qatar elge sinirgen eshbir enbegi joq bolsa da, ózin nasihattau jolynda kitap shyghartyp, maqalalar jazdyrtyp, jalghan bedel jinap jýrgenderdi de bilemiz.  Osy orayda Shәmshә Kópbayqyzynyng óz atyn tarihta qaldyratyn ruhany dýniyeden bas tartuy ekining birining qolynan kelmeytin jaghday, әriyne.  Ókinishke oray, Shәmshә Kópbayqyzy jónindegi shynayy estelikter endi jazylary haq. Ol jayly aitylatyn jaqsy lebizder men iygilikti isteri Shәmshә Kópbayqyzyna baqy dýniyede mol sauabyn tiygizer dep oilaymyn.

IYә, Shәmshә Kópbayqyzynyng boyyndaghy adamgershilik qasiyeti ghana emes, erlerge tәn erjýrektiligi men qaghidatshyldyghy turaly da kóp estigen edim. Sonyng biri Jeltoqsan oqighasy kezinde tanyldy. El basyna kýn tughan alasapyran kezindegi alaqúiyn jaghdaydyng shet jaghasyn ózimiz de kórdik. Talay adamdar jazyqsyzdan-jazyqsyz qyzmetten bosatylyp, partiya qatarynan shygharyldy.  Jastarymyzdy ishkish, nashaqor etip kórsetip qana qoymay, birinen song birin oqudan jәne júmystan shygharyp, týrmege qamatyp jatty. Sol bir jauapty da qiyn kezde orta jәne arnauly oqu ministri, marqúm Kópjasar Nәribaev agha men obkom hatshysy Shәmshә Kópbayqyzyn ortalyq partiya komiytetining bólim mengerushisi Erik Asanbaev shaqyrtypty. Ekeui shaqyrghan uaqytynda kelse de, kire almay, qabyldau bólmesinde biraz otyryp qalsa kerek. Bir kezde «qoly bosaghan» bólim mengerushisi kirgen bette qatuly ýnmen:

-ÁmirovR.S.(shet tilderi institutynyng rektory), Baybolov S.M. (qúrylys jәne arhiytektura institutynyng rektory), Mamyrov N.K(halyqsharuashylyq institutynyng rektory) býginnen bastap qyzmetinen bosatyldy,- depti ministr Kópjasar Nәribaevqa qarap. Sodan keyin basyn Shәmshә Kópbayqyzyna búryp:

- Obkom bizdi qoldaydy, - depti senimdi týrde. Sol kezde mynanday beybastyqqa shydamaghan Shәmshә Kópbayqyzy:

- Joq, olay emes, men qoldamaymyn. Olardyng ne kinәsi bar? Qanday aiyp taghyp otyrsyzdar? – dep bólim mengerushisining sózin qaghyp tastapty. Obkom hatshysynan mynanday qarsylyqty kýtpegen E.Asanbaevtyng óni bozaryp, tútygha sóilep:

- Birinshi hatshymen (M.Mendibaev) kelisilgen, sizding sóziniz sheshushi bola qoymas, - depti óz sózine senimdi týrde. Mynanday shekten shyqqan әdiletsizdik Shәmshә Kópbayqyzynyng shamyna qatty tiyip ketse kerek:

- Mening sózimdi tyndamasanyz, onda meni nege shaqyrttynyz? – dep ornynan atyp túrghan boyda esikti tars jauyp, shyghyp ketipti.

Mine, atalmysh oqigha jóninde Kópjasar Nәribaev aghamyz osylaysha óte әdemi jazypty. Búnday erlik әiel adam emes, kez-kelgen bóriktining de qolynan kele bermeytini aqiqat. Qyzmet pen mansap jolynda jaghympazdyq pen jaramsaqtyqtan asa almay, el aldynda abyroydan júrday bolghan talay bóriktilerdi bilemiz. Bilip te jýrmiz. Eng soraqysy, ózderin erkekpiz dep ózeusireytin talay qandastarymyz Jeltoqsan oqighasy kezinde ózining halqyna qarsy oq atty, qanshama jastardyng taghdyrlaryn tәlkek etti. Qyzdarymyzgha deyin kók múzdyng ýstine otyrghyzyp, itpen talatyp, shashynan sýiredi. Sony jasaghandar aramyzda әli de jýr. Pendeshilikting peshpentin kiygen sonday ekijýzdilerge qarap otyryp, Shәmshә Kópbayqyzy siyaqty naghyz el ziyalylaryna riza bolasyn. Jeltoqsan oqighasynyng zardabyn shekken adamdardyng biri Shәmshә Kópbayqyzy. Alayda ol arzan bedel jinap, ózin jarnamalaugha baratyn adamdardyng qataryna jatpaydy.

IYә, elimiz egemendik alghan otyz jylgha juyq uaqyt ishinde bilim jәne ghylym ministrligin kimder basqarmady desenshi. Olardyng ishinde pedagogika men ghylymgha qatysy joq adamdardyng da bolghany shyndyq. Sondyqtan da osy saladaghy jasalghan reformalar әrdayym tiyisti shegine jetpey, kenjelep qalyp jatty. Sonday kýnderding birinde atalmysh ministrlik tizginin Shәmshә Kópbayqyzy ústady. Sol kezde osy taghayyndaudyng dúrys bolghanyn quanyshpen qabyldaghan intelliygensiya men ziyaly qauym ókilderi óte kóp boldy. Sebebi, Shәmshә Kópbayqyzy sheneunik qana emes, múghalim, mektep diyrektory, oblystyq oqu bólimining basshysy, oqu ministrining orynbasary siyaqty barlyq satydan ótken naghyz kәsiby maman bolatyn. Ministr qyzmetine kirisken bette bilim men ghylym salasyndaghy qordalanyp qalghan kóptegen problemalardyng sheshimin tauyp, jana arnagha bet búrghyza bildi. Ásirese, auyl mektepterine erekshe kónil bólip, jabylyp qalghan irnternattardy qayta ashqyzdy. Qazaq mektepterining kóptep ashyluyna jәne materialdyq-tehnikalyq jaghynan tiyisti dәrejede jabdyqtaluyna erekshe mәn berdi, últtyng ruhyn kóteretin ruhany dýniyelerdi janghyrtugha den qoydy. Ókinishke oray, ýkimetting otstavkagha ketuine baylanysty Shәmshә Kópbayqyzy da basqa qyzmetke auysty. Bilim men ghylym salasyndaghy biraz bastamalary ayaqsyz qaldy. Al endi zeynet demalysyna shyqqangha deyin Qazaq qyzdar pedagogika uniyversiytetining rektory qyzmetinde jýrip, uniyversiytetti biyik beleske kótere bildi. Shәmshә Kópbayqyzy atalmysh uniyversiytetke basshy bolyp kelgenge deyin ministrlikten oryndy-orynsyz әrtýrli tekseruler kelip, oqu ornynda qyzmet isteytin múghalimderding әbden yghyryn shygharady eken. Al endi Shәmshә Kópbayqyzy on jylday rektor bolyp otyrghan kezde uniyversiytetke birde-bir tekseru kelmey, eshkimdi mazalamasa kerek. Qazirgi uaqytta osy jaghdaydy tamsana aityp, eske alatyndar óte kóp. Búl әriyne, Shәmshә Kópbayqyzynyng talay jylghy qasyqtap jinaghan bedeli men júmysty jaqsy úiymdastyra biletin adal enbegining jemisi ekeni sózsiz.

Jalpy, Shәmshә Kópbayqyzynyng negizgi mamandyghy ústaz bolghandyqtan, ústazgha, ústazdargha degen qúrmeti erekshe. Sebebi, bizding bәrimizding taghdyrymyzdyng dúrys qalyptasuyna yqpal etetin ata-anadan keyingi ekinshi túlgha – ol ústaz ekeninde dau joq. Ústaz turaly әngime aitqan kezde úly qolbasshy Aleksandr Makedonskiydin: «Ya svoemu otsu obyazan tem, chto jivu, Aristotelu obyazan tem, chto jivu dostoyno» degen qanatty sózi eske týsedi. Osy orayda, Shәmshә Kópbayqyzynyng ómir jolynda ústazdary kóp boldy. Solardyng biri jәne biregeyi belgili memleket jәne qogham qayratkeri Asanbay Asqarov agha. Qarshaday qyzdyng bolashaghyna ýlken senim artyp, bar joghy 32 jasynda Almaty qalasyndaghy Sovet audandyq (qazirgi Almaly audany) partiya komiytetining birinshi hatshysy etip taghayyndau sol zamannyng talaby boyynsha ýlken erlik edi. Sebebi, sol jyldary 32 jasynda әiel adam túrmaq, er adamdardyng ózi audandyq partiya komiytetin basqaru óte siyrek qúbylys bolatyn. Tipti, Jeltoqsan oqighasy kezinde de Shәmshә Kópbayqyzyna aghalyq aqylyn aityp, dúrys baghdar bergen azamattardyng biri osy Asekeng boldy. Ókinishke oray, jeltoqsannyng yzghary kóp úzamay Asanbay aghany da qatty sharpyp ótti. Qanshama uaqyt jazyqsyzdan-jazyqsyz qamauda otyrdy. Osy orayda, ústazynyng basyna qiyn is týsken kezde janyn shýberekke týiip, janashyrlyq tanytqan adamdardyng biri jәne biregeyi Shәmshә Kópbayqyzy ekenin aita ketkenimiz oryndy bolar. Yaghni, syn saghatta basqalar siyaqty ústazynan habar ýzip, irgesin aulaq salghan joq. Qazirgi uaqytta Asanbay aghanyng joldasy Bәtima apaymen de tughan jengesindey syilasyp túrady. Ásirese, myna bir kórinis kóz aldymda qalyp qoydy. Birde belgili memleket jәne qogham qayratkeri, diplomat әri әdebiyetshi ghalym Ádil Ahmetov agham 70 jyldyq mereytoyyna shaqyrdy. Toygha Asanbay aghanyng joldasy Bәtima apay men Shәmshә Kópbayqyzy da kelipti. Bir qarasam, Shәmsha Kópbayqyzy Bәtima apaygha ýlken qúrmet kórsetip, qúshaghyna basyp túr eken. Osynday әdemilikpen órnektelgen syilastyqqa tamsana qarap qalyppyn. Mine, týsingen adamgha búl da bir ómirding ýlken mektebi ekeninde sóz joq.

Myna oqigha әli esimnen ketpeydi. 2003 jyly qyzmetten bosap, biraz júmyssyz jýrip qalghan edim. Sonday kýnderding birinde bilim jәne ghylym ministrligine qatysty bir problemagha tirelip qaldym. Ministr ózim jaqsy tanityn Shәmshә Kópbayqyzy bolatyn. Alayda, qabyldauyna barayyn desem, kire almay qalamyn ba dep jýreksindim. Sonymen qatar kópten kórmegendikten be, úmytyp qalghan joq pa eken dep te oiladym. Sodan amal joq, Quanysh Súltanov aghama telefon shaldyrugha tura keldi. Qalay degenmen de aldyna jýreksinip barghan edim. Men oilaghanday emes, Shәmshә Kópbayqyzy óte jyly qarsy aldy. Jyly jymiya kýldi de: «Beken, sen nege Quanysh aghana telefon shaldyrasyn? Men seni ózim de jaqsy tanimyn ghoy. Kez-kelgen uaqytta kele ber, esik ashyq» demesi bar ma. Myna sózdi estigende kýz bolyp jýrgen kónilim jazday jadyrap sala berdi.  Kelgen mәselemdi de asyqpay tyndap, sózge kelmesten sheship berdi. Tipti, qúrmettti qonaghy siyaqty bir shyny shәy da úsyndy. Ministrden kórgen mynanday qúrmetke kónilim marqayyp sala berdi. Búghan qosa әngime arasynda Orynsha apaydyng jana kitabyn shygharyp beretinin qúlaqqaghys jasady. Keyinnen aitqan sózinde túryp, atalmysh kitapty shyghartyp berdi. Sonymen qatar Orynsha apay enbek etetin Abay atyndaghy qazaq tili men әdebiyetin terendetip oqytatyn daryndy balalargha arnalghan mektep-internattyng materialdyq-tehnikalyq jaghdayyn jaqsartu ýshin de kóp qolghabys jasady.

Shәmshә Kópbayqyzy qazaq әdebiyeti men ónerining jәne mәdeniyetining de ýlken janashyry bolatyn. Atap aitsaq, qazirgi respublikalyq «Qala men dala» gazetining alghashqy nómirining shygharyluy kezinde batasyn berip, redaksiyagha qarjylay kómek kórsetken jәne taraluyna yqpal etken Shәmsha Kópbayqyzy eken. Apayymyzdyng osynday últjandy әreketi turaly gazetting bas redaktory Duman Byqay inimiz sýisine aitqany esimde. Sonymen qatar birde Qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetinde qazaqtyng birtuar aqyny Múqaghaly Maqataev ólenderine baylanysty ótkizilip jatqan jyr mýshayrasynda jenimpazdargha beriletin bir syilyq jetpey qalsa kerek. Sol kezde búl jaghdaydy belgili aqyn inimiz Serik Qaliyev dereu Shәmshә Kópbayqyzyna qúlaqqaghys jasapty. Ony estigen Shәmshә Kópbayqyzy esh oilanbastan ýiine jýrgizushisin jiberip, ózining altyn alqasyn aldyrypty da, jenimpaz qyzdardyng bireuining moynyna taghypty. Mine, naghyz myrzalyq pen últjandylyq degeniniz osynday bolsa kerek.

IYә, osylaysha óz basym ómir jolynda Shәmshә Kópbayqyzy siyaqty parasaty biyik ziyaly qauym ókilimen tanys bolghanymdy jәne ómirlik ústanymynan ýlken taghylym alghanymdy maqtan tútamyn. Sebebi, Shәmshә Kópbayqyzynyng boyynan әrdayym adamgershilikti, parasattylyqty, últjandylyqty jәne sabyrlylyqty kórip, ózim ýshin jana mektepting esigin ashtym. Sonymen qatar «Tura biyde tughan joq, tughandy biyde iman joq» degen siyaqty, el taghdyry men er taghdyry qyl ýstinde túrghan mezette qanday pozisiya ústanu kerektigin kónilime týidim.  Búghan qosa shynayy syilastyq pen kirshiksiz kónilding qalay boluy kerektigin úghyndym. Sol ýshin de Shәmshә Kópbayqyzy siyaqty adamdardyng boyynan úshqyndaghan shamshyraq sәulesinen jylu alyp, shuaghyn sezingen taghdyryma rizamyn.

Shәmshә Kópbayqyzynyng býgingi qayghyly qazasy jóninde belgili qogham qayratkeri әri әdebiyetshi ghalym, akademiyk, ózimizding ústazymyz Uәlihan Qalijan aghamyz «FB» paraqshasynda: «Jany men ary biyik, imanjýzdi, qazaq qyzdarynyng padishasy sanalatyn Shәkenning ruhy ólmeydi» dep jazypty.  Shynymen de Shәmshә Kópbayqyzy materialdyq dýnie emes, boyyna iman baylyghyn jighan jәne halqy sýigen qayratker edi. Qanday qyzmette jýrse de, jeke bastyng qamy emes, últtyng mýddesi ýshin ómir sýrdi. Onyng qazasynyng ózi de erekshe. Óitkeni ol Qasiyetti Ramazan aiynda fәny jalghannyng esigin japty. Ramazan aiynda kóz júmghandargha baqy dýniyede kóp súrau bolmaydy, júmaqtyng tórinen oryn beriledi dep jatady sharighatta. Búl da bir Jaratqan iyemizding ózining jaqsy kórgen qúlyna degen meyirimi shyghar, bәlkim. Endi bizder Shәmshә Kópbayqyzynyng sabyrly minezi men saliqaly keypin jәne dana da dara jolyn saghynyshpen eske alatyn boldyq. Aldynyz júmaq, artynyz yrys bolyp, núrynyz peyishting tórinde shalqysyn, Shәmshә Kópbayqyzy!   Qosh, alashtyng ardaqtysy!..

Beken Núrahmetov,

Qazaq jurnalistikasynyng qayratkeri,
Halyqaralyq aqparattandyru akademiyasynyn
akademiygi, S.Berdiqúlov atyndaghy syilyqtyn
laureaty.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379