Oralmandardyng әleumettik mәselesin sheshu ýshin últtyq migrasiyalyq qor qúru qajet pe?
Shetelderde túryp jatqan qazaqtardy elge kóshiru sayasatyna ózgerister engizu qajet. Osy baghytta Izraili men GFR siyaqty últtyq migrasiya qoryn qúryp, shetten kelgen qandastarymyzdyng әleumettik ahualyna kómektesu isin jýieleuge bolady. Ótken aptada búl pikirdi Parlament Senatynyng deputaty Múrat Baqtiyarúly aitty. Osy rette, «Oralmandardyng әleumettik mәselesin sheshu ýshin últtyq migrasiyalyq qor qúru qajet pe?» degen saualgha mamandar әrtýrli pikirlerin bildirip jatyr. Biz atalghan mәseleni oi-kókpardyng úrshyghyna salyp iyirip kórgen edik.
Shetelderde túryp jatqan qazaqtardy elge kóshiru sayasatyna ózgerister engizu qajet. Osy baghytta Izraili men GFR siyaqty últtyq migrasiya qoryn qúryp, shetten kelgen qandastarymyzdyng әleumettik ahualyna kómektesu isin jýieleuge bolady. Ótken aptada búl pikirdi Parlament Senatynyng deputaty Múrat Baqtiyarúly aitty. Osy rette, «Oralmandardyng әleumettik mәselesin sheshu ýshin últtyq migrasiyalyq qor qúru qajet pe?» degen saualgha mamandar әrtýrli pikirlerin bildirip jatyr. Biz atalghan mәseleni oi-kókpardyng úrshyghyna salyp iyirip kórgen edik.
Auyt Múqiybek, aqyn:
iyә
- Últtyq migrasiyalyq qor qúru qajet dep oilaymyn. Tәuelsizdik alghan 20 jyl ishinde shettegi 1 milliongha juyq qazaqty әupirimdep jýrip kóshirdik. Jat eldegi qandastarymyzdyng sanyna qarasaq, búl kórsetkish aitarlyqtay nәtiyjege qol jetkizbegenimizdi kórsetedi. Sondyqtan da býgingi kýni kóshi-qon mәselesine ýlken reforma kerek. Ol reformany әlemdegi IYzraili, Germaniya, Resey sekildi elderding tәjiriybesine sýienip jasaugha bolady. Osy elderding keybirining kóshi-qon mәselesin qolgha alghanyna ghasyrdan astam uaqyt ótti. Demek, ol elderde osy mәsele pisip-jetilgen. Olardyn, yaghny Germaniya men Izrailidin, últtyq migrasiyalyq qor qúru tәjiriybesi ózin-ózi aqtaghan ýrdis dep bilemin.
Sonymen birge bizding memleketimizding әl-auqaty, ekonomikasynyng qarqyndy damuy, ózge eldermen terezesining teng boluy tikeley Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng atymen tyghyz baylanysty. Kóshi-qon mәselesining de basty bastamashysy, qozghaushy kýshi - Elbasymyz. Búl orayda últtyq migrasiyalyq qordy Túnghysh Preziydentimizding kóshi-qon qory nemese Elbasymyz sózin jazghan әndegi «qúiylsyn kóshin» atty tirkesti paydalanyp, «QÚIYLSYN KÓShIN...» Preziydenttik qory dep ataugha bolady. Búl birinshi - mәsele. Ekinshiden, sheteldegi aghayyndy memleketting bujetin shyghyndamay-aq kóshiruge bolatyn sekildi. Óitkeni bizding halyqtyng әl-auqaty әbden kóterilip, últtyq burjuaziyamyz qalyptasty. Forbes Kazakhstan jurnaly Qazaqstandaghy eng bay adamdardy anyqtap, «Dәuletti Qazaqstan» degen atpen olardyng tizimin jariyalady. Ázirge jalpy sany 50 adam. Solardyng әrbirining qarjysynyng 0.001 payyzyn ghana shotqa salyp kórip edim, 835 mln 722 myng AQSh dollaryn qúrady. Múny mólshermen әr otbasyna 10 myng dollardan dep esepteseniz,
83 572 shanyraqty kóshirip alugha erkin jetedi eken. Demek, búl kórsetkish - Qazaqstannyng jylyna 20 myng otbasyn kóshiruge júmsaytyn qarajatynan 4,5 esege artyq degen sóz. Sol sebepti de kóshi-qon mәselesine arnayy reforma jasap, qor ashyp, auqatty azamattardyng kómegi arqyly qandastarymyzben qauyshugha bolady. Óitkeni bizde Forbes Kazakhstan-nyng nazarynan tys qalghan baylar óte kóp.
Aldan Smayyl, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty:
joq
- Respublikalyq budjetten kvota boyynsha oralmandargha az qarjy bólinip otyrghan joq. Memleket óz qarauyna alyp, jaghdayyn jasap otyrghan kezde taghy bir qor qúrudyng qajettiligi shamaly dep oilaymyn. Últtyq migrasiyalyq qor qúru ýshin onyng maqsattary belgili bolyp, qorgha aqsha qaydan keledi, ol qarjy qanday maqsattargha, qanday joldarmen júmsalady degen sekildi mәseleler aiqyndaluy qajet. Bir qaraghan jangha qor qúra salu degeniniz onay sharua bolyp kóriner. Biraq olay emes. Búl iydeya jeke adamnyng bastamasy bolyp, oralmandardy aldygha salyp, óz paydasyna búratyn bolsa, onyng qajeti ne?
Men últtyq migrasiyalyq qordy bylay qoyyp, jalpy, elimizde qúrylyp jatqan qor ataulysyna kýmәnmen qaraymyn. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng basshysynyng derekterine qarasaq, elge kóship kelgen aghayyndardyng sanynyng ózi statistikagha sәikes emes eken. Osyghan deyin 20 myng adam Qazaqstangha kóship kelmese de, kvotagha qol jetkizgen. Solargha bólingen aqshanyng bәri tolyp jatqan úiymdar men qorlardyng qaltasynda ketti ghoy. Sol sebepti de aqsha jýretin mәselelerge bayyppen qarauymyz qajet. Sayasatymyzda ya basqa salamyzda sәl әlsizdik bayqala qalsa, neshe týrli aghayyn «qor qúra qalayyq», «úiym nemese partiyagha birige qalayyq» dep bir ortagha jiyla qalady. Meninshe, qanday mәsele bolsyn eng aldymen memleket mýmkindigin qarastyru kerek. Memleketting mýmkindigi jetip túrsa, onday qorlardy qaptata bergennen payda joq. Oralmandardy shekaradan ótkizip alu asa qiyn sharua emes, kerisinshe, kóship kelgennen keyingi problemalaryn sheshu joldaryn qarastyrghan jón. Aldymen qor qúru emes, osy mәselelerdi, yaghny olardy aimaqtargha ornalastyru, túrghyn ýy mәselesin sheshu, júmyspen qamtu, balalaryn mektepke kirgizu, jergilikti jerge beyimdeu degen sekildi jaghdaylardy shesheyik. Múnday keshendi sharuany jekelegen kәsipker de, úiymdar men partiyalar da týpkilikti atqara almaydy. Sondyqtan da bar mәseleni últtyq migrasiyalyq qor sheshedi degen - bos әngime. Kóshi-qon turaly zanymyz bar. Bar mәseleni sol zannyng ainalasynda qarap, osy týitkilderge terenirek ýnilelik.
Beytarap pikir
Qabylsayat ÁBIShEV, Qazaqstan Respublikasy bas prokurorynyng asa manyzdy mәseleler jónindegi agha kómekshisi:
- Últtyq migrasiyalyq qor qúrdyq delik. Ol qor qalay júmys jasaydy? Oghan qarjy qaydan keledi? Osy súraqtargha jauap bar ma? Qor qúru ýshin oghan qarjy tartatyn kózderin tabu qajet. Bizding qazaqtarda migrasiyalyq qordy qarjylandyratyn mesenattar joq. Memleket janadan kóship kelgen otbasylargha ghana kómektesedi. Mysaly, shetten kelgen aghayyngha 10 jyl, 20 jyl kóleminde kómek kórsetu - mýmkin emes sharua. Bujetten jylyna 20 myng otbasyn kóshirip alugha 16 mlrd tenge kóleminde qarjy bólinip keledi. Dúrystap jarata alsaq, múnyng ózi az aqsha emes. Áleumettik kómek degenimiz qanday kómek? Men osy jaydy týsinbeymin. Jergilikti halyq sekildi balalary mektepke tegin barady, emhanalarda tegin emdelip jatyr. Barlyq jaghday bizben tenestirilgen. Al, ekinshi jaghynan qaraghanda, jaqsy júmys jasaytyn qor bolsa, qúrugha bolady. Desek te, búl - bir saghatta sheshiletin sharua emes. Germaniyada oralmandargha qayda baryp qonystan dese, sol jerge barady. Bizde osynday qoghamdyq qorlar negizinde bes jylgha soltýstik oblystargha qonystandyrugha bolatyn siyaqty.
Avtor: Qanat BIRLIKÚLY
"Alash ainasy" gazeti