Álemning ekinshi ústazy atanghan últtyng úly ghalymy Ábunasyr әl-Farabi: «Tәrbiyesiz berilgen bilim - adamzattyng qas jauy» - dese, últtyq tanymnyng úly atasy, alash qayratkeri, últ ústazy Ahmet Baytúrsynov: «Balandy úlsha tәrbiyelesen, úl bolyp ósedi, qúlsha tәrbiyelesen, qúl bolyp ósedi» - degen eken. Sol danalar aitpaqshy, «Biz býgin kimdi tәrbiyelep jýrmiz?» degen súraq qazaq azamaty retinde últymnyng bolashaghy ýshin meni jii tolghandyrady. Tolghantyp qana qoymaydy, oiymdy ongha, sanamdy sangha jikteydi. Bilim men tәrbiyening negizi, qaynar búlaghy mektep desek, oqulyq sol bilimning ózegi, tәrbiyening qúraly, últtyq mәdeniyetting úrany. Al, bizding oqulyqtar sol auyr jýkti kótere alyp jýr me, ózining jýgin kóterer syny bar ma, joq әlde túla boyy toly min be degen súraq  oima orala beredi. Sol sebepti men ózimning әr elden kórgen-bilgenimdi, oqyp-týigenimdi, otandyq oqulyqtardaghy olqylyqtar men ozyqtyqty óz әlimshe qyryma aldym, oqyp kórgeysiz, oiynyzgha týigeysiz, oily oqyrman.
Ozyqtyq - ol otandyq baqyt, ol óz jaqsylyghyn әkele jatar. Al olqylyq últtyqqa qauip, úrpaqtyn, naqtyraq aitqanda, últtyng jauy, búdan saqtanu kerek. Olay bolsa, al kettik, bizding oqushy qúraly qanday?
Ol ýshin salystyru kerek. Biz kimmen salystyrmyz ózimizdi? Áriyne, kórshimiz Reseymen, Qytaymen, Ózbekpen, Shyghystaghy jәne Batystaghy damyghan, oqu-aghartuy ozyq eldermen.

Álemning ekinshi ústazy atanghan últtyng úly ghalymy Ábunasyr әl-Farabi: «Tәrbiyesiz berilgen bilim - adamzattyng qas jauy» - dese, últtyq tanymnyng úly atasy, alash qayratkeri, últ ústazy Ahmet Baytúrsynov: «Balandy úlsha tәrbiyelesen, úl bolyp ósedi, qúlsha tәrbiyelesen, qúl bolyp ósedi» - degen eken. Sol danalar aitpaqshy, «Biz býgin kimdi tәrbiyelep jýrmiz?» degen súraq qazaq azamaty retinde últymnyng bolashaghy ýshin meni jii tolghandyrady. Tolghantyp qana qoymaydy, oiymdy ongha, sanamdy sangha jikteydi. Bilim men tәrbiyening negizi, qaynar búlaghy mektep desek, oqulyq sol bilimning ózegi, tәrbiyening qúraly, últtyq mәdeniyetting úrany. Al, bizding oqulyqtar sol auyr jýkti kótere alyp jýr me, ózining jýgin kóterer syny bar ma, joq әlde túla boyy toly min be degen súraq  oima orala beredi. Sol sebepti men ózimning әr elden kórgen-bilgenimdi, oqyp-týigenimdi, otandyq oqulyqtardaghy olqylyqtar men ozyqtyqty óz әlimshe qyryma aldym, oqyp kórgeysiz, oiynyzgha týigeysiz, oily oqyrman.
Ozyqtyq - ol otandyq baqyt, ol óz jaqsylyghyn әkele jatar. Al olqylyq últtyqqa qauip, úrpaqtyn, naqtyraq aitqanda, últtyng jauy, búdan saqtanu kerek. Olay bolsa, al kettik, bizding oqushy qúraly qanday?
Ol ýshin salystyru kerek. Biz kimmen salystyrmyz ózimizdi? Áriyne, kórshimiz Reseymen, Qytaymen, Ózbekpen, Shyghystaghy jәne Batystaghy damyghan, oqu-aghartuy ozyq eldermen.
21 ghasyr tehnika zamany bolghandyqtan da, men matematika jәne jaratylystanu pәni oqulyqtaryna toqtaludy jón kórdim.
Birinshiden, jeke avtorlar jazghan bizding oqulyq oqushy tilinen aulaq, ghylym tili. Mysaly aitayyq, himiya, fizika siyaqty jaratylystyq ghylymdardy oqushy túrmaq, múghalimi, sol mamandyqtyng iyesi әzer týsinedi. Al oqulyq tilining týsiniktiligi oqushyny bauraushy, qyzyqtyrushy. Sondyqtan, qazir oqushylar «fizika men himiya, kirmeydi mening miyma, himiya qiyn, ashidy miyn» dep himiya men fizikany alynbas shynday kóredi. Osydan kelip atalghan eki pәn bizde iygerilmey qalyp jatyr. Ózderiniz jaqsy bilesizder, kez kelgen baghytqa qyzyghudan nәtiyje shyghady.
Ekinshiden, jaratylystanu pәnderi oqulyqtaryndaghy sózder beybereket qate jazylady. Sóilem qúrlysy týsiniksiz. Mysaly, oqulyqtardaghy keybir anyqtamalardy, esepterdi oqyp ne aitqanyn týsinu óte qiyn. Qarapayym bir mysal, 5 synyp matematika oqulyghynda mynaday esep jýr: «Jeti kartoptyng qúny 210 tenge, 5 kilogramm kartoptyng qúny neshe?» Búghan ne deysiz? Qanday kartop? Mysal izdey bersek óte kóp. Oqu-aghartu memleketting bolashaghy, al oquylyq oqu aghartu tiregi, onda qate jiberuge  eshqashan bolmaydy.
Ýshinshiden, baghdarlamaly, san salaly jattyghulardyng kemshiligi. Aytalyq, kez kelgen paragraften son, ol pargraf mazmúnyn ashatyn tolyq jattyghu bolu kerek. Ol әr dengeyli әr baghytta bolu kerek. Mysaly, himiyada qoldanylyp jýrgen 2 oqulyq bar, biri «Mektep» baspasy, onda úghym jaqsy berligen biraq, jattyghu joqtyng qasy, al ekinshisinde tek esepter ghana, úghym mәnin ashatyn jattyghular oryndap, úghymdy iygerip odan song esepter isteuge jetektemese, tek esepterdi sheshuge jeteleu tenizden kemesiz ótuge baghyttaumen birdey.
Tórtinshiden, mektep oqulyqtarymen birge keshendi materiyaldar óte kemshin. Aytalyq, bar materiyaldardyng ózi tek esepter, әitpese testter. Al ol shynayy oqushy bilimin damytushy bola almaydy.
Besinshiden, tәrbie qúraly - tәrbiyeden, patriottyqtan alys.  Taghyda sol matemetika oqulyghynan mysaldar keltireyik. Onda bylay delingen: bir itting qúny 17 rubli, bir shoshqanyng qúny 51 rubli, sonda shoshqanyng qúny itting qúnynyng neshe esesi? (Matematika oqulyghy, 5 synyp). Al, búghan ne deyik, ózimizde aqshanyng birligi joq pa, әlde ózge elding qansyghy bizge tansyq pa? Shoshqa men iyti she? Basqa músylmandyqtyn, qazaqylyqtyng nyshany jan-januardyng atyn bilmeymiz be? Tang qalasyng avtorgha.
Altynshydan, bizdegi oqulyqtar jýiesiz. Ár taqyrypty retpen ornalastyru, qinnan kýrdelige ótu, bastapqy úghymnan qortyndy úghymgha ótu degen qarapayym standarttar saqtalmaghan. Aytalyq, matematika-jaratylystanu baghytyndaghy 11 synyp himiya oqulyghynyng 2-tarauynda organikalyq kirspe úghymyn beredi, onda organikalyq reaksiya tipterin, qúrlys teoriyalary aitylady, al oqushy eshqanday organikalyq zattyng atyn da bilmeydi, ony 3-taraudan bastaydy, onda qaydaghy reaksiyany jazady, qaydaghy qúrlysty suretteydi? Ol ol ma, dәl sol oqulyqtyng bastapqy tarauynda jlpy himiya reaksiyalarynyng tipteri turaly sóileydi de, ondaghy reaksiya mysaldaryn tek organikalyq qosylystardan alady. Sonda búl kimge arnalghan oqulyq, oqushygha ma әlde ghalymnyng ózine kerek shimayy ma?
Oqulyq olqy bolsa, oqushy qaydan alsyn bilimdi? Sondyqtan oqulyqtyng sapasyn jaqsartyp, oqushy bilimin әlemdik bilim dengeyine kóteru ýshin tómendegidey úsynystardy berer edim.
Alghashqy mәsele, oqulyqty jeke avtor emes, arnayy komissiya jazu kerek. Oqulyq zertteu inistituty bolu kerek. Ári olar avtor emes, qúrastrushy bolu kerek. Sebebi, oqulyq әngime, roman emes, avtory bolatyn, ol dissertasiya da emes. Ol tek әr kitaptardan alynyp mektep dengeyindegi mazmúndaryna ynghaylap qúrastyratyn, yqshamdalghan kóshirme. Mysaly, kәzirgi qoldanylyp jýgen himiya oqulyghy sonau 50 jyldyng aldyndaghy A.Birmjanovtyng jalpy himiyasynyng yqshamdalghan kóshirmesi, sondyqtan ol oqulyqty jeke adam «avtormyn» deuge mýlde bolmaydy.
Al oquylyq jazu komissiyasy qalay bolu kerek?
Damyghan elder tәjiriybesine negizdelgende, oqulyqty sol mamandyqtyng ghalymy, pedagogy birlesip jazu kerek. Sebebi key úghymdardyn   oqushygha qalay týsinikti bolaryn sol ghylymnyng pedagogy jaqsy biledi. Sózimizge dәlel keltire ketsek, mysaly, bizding himiya oqulyqtarynda oqushygha metaldy, beymetaldy ajyratudy ýiretpesten búryn, qyshqyl men túzdy ótedi. Múnda oqushy: «Túz degenimiz - qyshqyl qaldyghy jәne metaldan túratyn qosylys», -  deydi. Sonda ol metaldyng ne ekenin bilmese, túzdy qalay jazady?
Sonymen birge, oqulyqtarda qazaqtyng tarihy bolu kerek. Sebebi elimizding tarihy, mәdeniyeti kez kelgen oqulyghymyzda kórinip túruy qajet. Qazaqta qanshama ken kózderin  ashqan alghashqy himiktermizding biregeyi Qanysh Sәtbaevting oqulyqtarda esimi de atalmaydy.
Sonday-aq oqulyqtardy qúrastyratyn toptyng qatarynda  psiholog,  qazaq til men әdebiyetining mamany boluy kerek, sebebi oqulyqtaghy әr sóilemning mazmúny men úqynyqtylyghyn, sóz-sóilemining dúrystyghyn  atalghan eki maman jiti tekserip otyruy kerek.  
Kelesi mәsele, oqulyq qúrlymy, әr taraudyng sonynda taraugha qortyndy jәne taraugha qortyndy jattyghular boluy  tiyis. Ári ol jattyghu tek esepter men testter emes, san salaly  bolghany jón. Múnda da damyghan elder tәjiriybesin qoldanugha bolady.
Soghy eskerer týiin, oqulyqtardyng tek baghdarlamasy emes, kýntizbelik jospary da  tútas bekitilip shyghuy kerek. Sebebi, ony әrkim  bilgeninshe jasaydy da, ol jerde jas maman, nashar maman jasaghan kýntizbelikting sapasy syn kóttermey qalatyn jayyttar kezdesip jatady.
Olay bolsa, oqulyq ozyqtyghy - bolashaqtyng tiregi, al bolashaq úrpaq susyndar әrbir dýniyening sapasy býgingi bizding moynymyzdaghy jýk.  Endeshe, oilanayyq.
Ústazdardyng basty maqsaty - úrpaq tәrbiyeleu, últtyng bolashaghyn  qalyptastyru. Oqulyq - ústaz ben shәkirtting kómekshisi, syrlas dosy. Ol eshqashanda olqy bolmau kerek, oqulyqtyng olqylyghy opyq jegizedi.

"Abai.kz"

Avtor turaly mәlimet

1986 jyly 18 shildede Qytay halyq respublikasy, Ile qazaq oblysyna qarasty Órtekesting Aqayaz angharynda tughan. 2006 jyly shildede Atamekenge oralyp, 2007-2011 jyldar aralyghynda L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining jaratylystanu ghylymdary fakulitetinde himiya mamandyghy boyynsha bilim alghan. Qazir Astana qalasy №66 mektep-liyseyinde himiya pәni múghalimi.
Ólenderi men maqalalary Qazaqstan  men Qytaydaghy birqatar basylymdarda jariyalanyp keledi. Qalalyq, oblystyq mýshәiralardyng jәne aqyndar aitysynyng jenimpazy. 2010 jyly «Erkime kónshi, ey ómir» atty jyr jinaghy jaryq kórgen.