Dýniyejýzilik bank boljamyna qaraghanda, Resey basqynshylyghyna baylanysty Ukraina ekonomikasy shamamen 45,1 payyzgha azayady, "onyng auqymy soghystyng qarqyny men qansha uaqytqa jalghasatynyna baylanysty bolady".
Import kәrzenkesindegi tauardyng 40 payyzy Reseyden keletin Qazaqstan ekonomikasy 2022 jyly 1,5 payyzgha tejeledi. "Reseydegi ekonomikalyq kollaps Qazaqstangha jetkiziletin tauar tasymalynyng tizbegine núqsan keltirip, Qazaqstan ekonomikasynyng damuyn tejeydi. Jalpy ishki ónimi 2022 jyly 1,5–2 payyz azayady", - deydi Dýniyejýzilik bank.
Bank sarapshylar Qazaqstan múnayynyng 80 payyzyn Batysqa jetkizetin Kaspiy qúbyr jelisining nauryz aiynda Novorossiysk portynda isten shyqqanyna nazar audarghan. Jóndeuge bir aidan alty aptagha deyin uaqyt ketetinin eskergende, 2022 jyly múnay eksportynyng kólemi bes-alty payyzgha qysqarady.
Dýniyejýzilik bankting esebinshe, Reseyding jalpy ishki ónimi Batys sanksiyasyna baylanysty 11,2 payyzgha tómendeydi.
"Resey basqynshylyghy Ukraina ekonomikasyna men infraqúrylymyna orasan zor shyghyn keltirip jatyr",- dedi Dýniyejýzilik bankting Europa jәne Ortalyq Aziya boyynsha viyse-preziydenti Anna Bierde.
Resey Ukrainanyng Azov tenizindegi negizgi porty Mariupoli qalasyn talqandap, halyq sany jóninen Ukrainanyng ekinshi qalasy Harikov qalasyna zor núqsan keltirdi. Resey әskeri kóptegen qalalardyng әuejaylary men temirjoldaryn bombalap, kópirlerdi jaryp jiberdi.
Birikken últtar úiymynyng mәlimetine qaraghanda, soghystan 10 millionnan astam ukrain bosyp ketken, onyng 4,5 millionnan astamy shetelge bas saughalaugha mәjbýr bolghan.
Abai.kz