QR Memlekettik hatshysy
E.T. Qarin myrzanyn,
QR Preziydenti Ákimshiligining Basshysy
M.Á. Núrtileu myrzanyng nazaryna!

Bizding qazaqta «Býirekten syiraq shygharyp...» jәne «Kólenkesinen qorqyp...» degen eki mәtel nemese túraqty sóz tirkesi bar.

Mening «Nauryz reformasy» ayasynda Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn etnikalyq qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly», - degen norma engizip, shekara syrtynda qalghan qandastarymyzdyng qúqyghyn Ata Zanmen bektiu turaly Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng atyna jazghan «Ashyq hatym» jariyalanghannan beri, osy eki sózge sayatyn pysh-pysh әngimeler qylang bere bastady.

Ol әngimening bireui – «Qos azamattyq» turaly bolsa, ekinshisi kórshi elderding yqpalyn aityp, saqtyq tanytuy boldy.

Mәsele – «Qos azamattyq» turaly múnday әngimelerding men әngimelesken keybir deputattardyng jәne Konstitusiyalyq Kenes pen Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly úsynystardy tújyrymdau jónindegi júmys tobynyng bir-eki  mýshesining auzynan shyqqanynda bolyp túr.

Áriyne, men olardy «Býirekten syiraq shygharyp...» dep, kinalaudan aulaqpyn.

Sebebi, búl kisiler Kóshi-qon sayasatymen kýndelikti shúghyldanyp, onyng zandary men normativtik qújattaryn kýnde paraqtap jýrgen joq.

Biraq, Ishki-syrtqy qandastar mәselesimen ainalysu ýshin arnayy qúrylghan, otyz jyldyq tarihy bar Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary bolyp qyzmet atqaratyn Ádilbek Ybyrayymúlynyn «Bizding Konstitusiyada qos azamattyqqa tyiym salynghan. Jogharydaghy norma, birinshiden, sol qaghidagha qayshy keledi. Ekinshiden, múnday normany Konstitusiyagha engizu zang jazu etikasyna núqsan keltiredi...» deui, ózi nanyn jep otyrghan salanyng qandastarymyzgha Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn beru tәrtibin әli kýnge deyin bilmeytindigin, tipti shettegi alty-jeti million qazaqtyng qyl ýstinde túrghan ertengi taghdyry turaly oilap ta qoymaytynyn kórsetti.

Qysqasy, men úsynghan joba Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ense, onda osy norma ayasynda Qazaqstan azamattyghyn alghan qandastarymyz «Qos azamattyqqa» ie bolyp, ol «Ata Zangha» qayshy kelmey me dngen kýdikti súraq tuyndap otyr.

Al, ony Qazaq kóshine qarsy kýshter әdeyi ilip әketip, júrtty shatastyruy mýmkin.

Sol sebepti, qolgha qalam alyp, osy maqalany jazudy jón kórdik.

Úsynyp otyrghan «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn etnikalyq qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly», - degen normany biz oidan qúrap shygharyp otyrghan joqpyz. 1991 jylghy 20 jeltoqsanda qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» zanynyng 16-1-babynda Jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldau sharttary kórsetilgen.

Atalghan bapqa say, JENILDETILGEN TÁRTIPPEN (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizderde túraqty túratyn qandastar qabyldanady.

Qaytalap oqynyz, QAZAQTAR emes, QANDASTAR!

Demek, alys-jaqyn shetelderden Atajúrtyna zandy týrde kóship kelgen etnikalyq qazaqtar aldymen TÚRAQTY TIRKEUGE túrady. Túraqty tirkeuge túrghan azamattyng Qazaqstan Respublikasynda túraqty túruyn rastaytyn qújat – «YQTIYaRHAT» (vid na jiytelistvo) bolyp tabyldady.

«JENILDETILGEN TÁRTIP» degeniniz – osy.

«Yqtiyarhatqa» ie bolghan aghayyn, odan arghy jerde «QANDAS» mәrtebesin alyp, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qújat ótkizedi de, ýsh aidan keyin ol Qazaqstan Respublikasynyng azamaty atanady.

Áriyne, múnyng bәri Últtyq qauipsizdik komiytetining múqiyat tekserip, kelisim beruimen jýzege asady.

Búryn shetten kóship kelgen qazaqtar «Yqtiyarhat» pen Azamattyqqa art-artynan eki mәrte qújat ótkizse, qazir ekeuine bir mezgilde bir qújat ótkizedi. Qazaqstannyng kók pasporty qolyna tiygen son, ózi kelgen elding Tólqújatyn sol elding Qazaqstandaghy Elshiligine tapsyryp, búrynghy azamattyghynyng kýshin joyady.

Shetten oralghan qazaqtardyng Qazaqstan azamattyghyn aludyng otyz jyldan beri jalghasyp kele jatqan tәrtibi – osy.

Demek, «Nauryz reformasy» ayasynda Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn etnikalyq qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly», - degen norma engizise, ol «Qos azamattyqqa» aparyp soqtyrady degen bos әngime!

Sonymen birge, atalghan norma shekara syrtyndaghy qazaqtardy baryp, qolynan jetelep әkelu ýshin emes, óz ayaghymen keletin qandastarymyzdyng kóshin qazaqqa qarsy ishki jәne syrtqy sayasy kýshterding shayqaltpauy ýshin kerek ekenin jete týsingen dúrys.

Osy jerde reti kelip túrghanda taghy bir týiindi basa aita ketkendi jón kórdim.

Álemde óz etnikalyq toptaryna qatysty azamattyq aludyng onaylatylghan tәrtibin beru turaly konstitusiyalyq normalar qabyldaghan memleketter az emes. Germaniya (116-bap), Rumyniya (7-bap), Bolgariya (25-bap), Polisha (34-bap) jәne Qyrghyzstan (50-bap) qatarly múnday tәjiriybege ie memleketterding qatarynda Ózimizding Qazaqstan Respublikasyn da ataugha әbden bolady.

Oghan dәlel retinde, Qazaq SSR Jogharghy Sovetining 1990 jylghy 25 qazandaghy №307-XII Qaulysymen qabyldanghan «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi» turaly deklarasiyanyng 12-babyndaghy «Qazaq SSR-i Respublikadan tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne til jónindegi qajetin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy», - degen normasyn kórsetuge bolady.

Búl norma kenestik kezenning tuy jelbirep túrghanda qabyldanghandyghymen tarihy manyzgha iye. Biraq, býgingi kýnning talabyna jauap bere almaydy.

Kerek bolsa, dәl osynday «Shet elderdegi qazaq diasporasyna ana tilin, mәdeniyeti men últtyq dәstýrlerin saqtau jәne damytu, onyng tarihy Otanymen baylanystaryn nyghaytu mәselelerinde qoldau kórsetu;» degen norma 2008 jylghy 20 qazanda qabyldanghan «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» zanynyng 6-babynda da jazuly túr.

Ókinishke oray, «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» zanynyng shet elderdegi qazaq diasporasyna arnalyp qabyldanghan búl normasy ómiri oryndalghan emes.

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng Tóraghasynyng birinshi orynbasary bolyp qanshama aty men ataghyn at kótergisiz túlghalar keldi, sonyng bireui shettegi qandastarymyz turaly shóp basyn syndyrghan joq.

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng ataqty SAUYTBEK ABDRAHMANOVICh bastaghan toghyz deputaty Mәjiliste otyr, sonyng bireui shyghyp qandastar haqynda bir mәsele kóterdi me eken?!

Ary ketkende, sol Sәukeng «Otandastar qory» dayyndap bergen súraqtar negizinde deputattyq saual joldap, Ýkimetten ózimiz biletin jattandy jauap alumen ghana keledi.

Demek, bizding úsynysymyz eskerilip, «Nauryz reformasy» ayasynda Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» zanyndaghy sekildi ÓLI NORMA engizilip jatsa, kesip aitayyn, onyng barynan joghy jaqsy!

Búl shettegi qandastarymyzdy jarylqau ýshin emes, әlde bir júmyrtqadan jýn qyrqatyn súmpaylardyn aqsha jasau ýshin әdeyi zangha engizgen jemqorlyq shemasy.

Erteng «Shet elderdegi qazaq diasporasyna ana tilin, mәdeniyeti men últtyq dәstýrlerin saqtau jәne damytu ýshin» Ýkimetten milliardtap aqsha bóldirip alyp, dýniyejýzin aralap shalqyp jýrgenin kóresin. Mýmkin, sóitip jýrgen de shyghar.

Qazaqstandaghy jemqorlyqtyng gýldeuine jol ashatyn osynday ÓLI NORMAlar!

Sondyqtan, Qazaqstan shekara syrtynda qalyp bara jatqan alty-jeti million qazaqtyng aldyndaghy qaryzyn shyn mәninde óteymin dese; Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly úsynystardy tújyrymdau jónindegi júmys toby men Parlamentting qos palatasy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» – degen jigittikpen aitqan tarihy missiyasyn qaghaz jýzinde qaldyryp, Preziydentimizdi tarih aldynda úyatqa qaldyrmayyq dese, tuysqan Qyrghyz Respublikasy qúsap Konstitusiyamyzgha «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn etnikalyq qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly» degen normany engizip, alystaghy aghayyngha KONSTITUSIYaLYQ QÚQYQ beruimiz kerek!

«Býirekten syiraq shygharyp...», «Kólenkesinen qorqyp...» otyratyn mezgil emes búl, naghyz reforma shynayy batyldyqty talap etedi!

Qúday aldyndaghy shynymdy taghy bir mәrte qaytalap aitayyn, óz basym biregey qoldaushysy retinde Qazaq kóshine qatysty bir «QARA DAQ» Qasym-Jomart agha biylik tizginin ústaghan jyldardyng enshisinde qalmasa eken dep shyryldap jýrmin!

Alashshyl bauyrlar, Sizder de sony qatang eskersenizder eken!!!

Auyt Múqiybek,

«Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz