Osy jasyma deyin otandyq telearnalardyng qaysysynan bolsyn, taqyryp-mazmúny kelisse de, ghúmyrly baghdarlama kóre almay keledi ekenmin. Bizdegi jaqsy jobalar kýn jylt etse jaynap shygha keletin sәuirding sarghaldaghy siyaqty, әdemi bastalghanmen ile-shala qyrshynynan qiylyp kete beretini nesi? Ángime ol jayynda emes, әriyne. Kezinde «Úyat bolmasyn...» oiyn-sauyq otauyna meyman bolyp qatysqan erekshe keyipker haqynda.

Anyz beyneli әnshi Roza Baghlanova «Er adamdy syilau – әiel adamnyng jynysyna bitken minez bolu kerek» degen oqys oy aityp ótti. Tyndap otyryp, qúrsauda qaldym. Tanym tarazysyna tartyp kórseng astarynan úghymgha tompaq keletin birdene angharylatyn siyaqty. Siz ýshin әseri qalay ekenin qaydam, aitylghan ekspromt túnyghyndaghy qaydaghy men jaydaghyny týrtip ótetin nәrsege de kelinkireydi eken. Qalay deseniz de, óz basym múnyng mәnin keyuanalyq kezenge jaba salugha tyrystym. Boljamnyng bәri Vanganyng sózindey sýbeli bola bermeydi ghoy. Onyng ýstine súhbattasushy saualdy oilamaghan jerden tiginen tastap jiberdi: «Kóripkeldik qasiyetiniz bar degen ras pa?».

Asqaq әnshilik pen bylayghy júrt saudyng qataryna jatqyza bermeytin «kóripkeldik», óte siyrek qabysatyn әlem. Al mening aq peyil apam týk sasqan joq, auzynan tastamaytyn «aqpatshasyn» erekshe meyrimmen madaqtap alyp, gusuldyq mәdeniyettegi molifarlar siyaqty boyyndaghy atalmysh «qasiyet» ghylymy týrde negizdelip, kezinde «Prostor» jurnalynda jazylghanyn aityp, bir kezde kózine kóringen jatplanetalyqtar oghan erekshe belgi tastap ketkenine ózi senip otyr. Sengeni – múnday shalyqtan qúralaqan bolmaghany da. Sonda qalay, Roza Baghlanova «sezim mýshelerimen týsindirilmeytin, aqyldan tys aqparat qabyldau mýmkindigine» iyelik etken be?

Qúdaydyng ózi keshirsin, men sene almadym. Onyng ýstine arghy dilinmen erekshe syilaytyn jannyng reyting ýshin «erejesiz oiynnyn» qúrbany bolyp otyrghanyn kóru qiyn eken. Tap osy jerde onyng tendesi joq әnshiligi men «kóripkeldik» mistifikasiya arasyn baylanystyra almay dal boldym. Keyde búlardyng bir adamnyng boyynda birigip, ózara jymdasa kirigip ketetinine ghylymda mysal az emes. Ol endi mýldem basqa jaghday. Jalpy, bylayghy bireuler ýshin eleusizdeu jayt bolsa da, tap osy jerde túlghany túghyrynan taydyrmay qúrmetteu kerek ekenin aityp ótuding әbestigi bola qoymas.

Múnda biz eskere bermeytin bir kerteli jaghday bar. Jasy úlghayghan adamdy retti-retsiz aluan saualdyng qúrsauyna qamap otyryp jazyp alu – kópasa abyroy alyp beretin sharua qatarynan emes. Qazirgilerding kóbi osynyng bayybyna terendep bara almay jýr. IYә, qansha jasasa da sózi mirding oghynday, oiy jaydyng shoghynday bolyp alaulap otyratyn jotaly jandar bolady. Ókinishke qaray, qoldanbaly psihologiya ghylymynyng zandylyqtaryna say kóp adam «ýlkey» ýderisine beyim. Búl endi júmyr basty pende qashyp qútyla almaytyn nәrse.

Adam jany qansha jerden temirdey berik bolghannyng ózinde kýni jetkende kim-kim de múqalyp, toza bastaydy. Onyng da shaghyn ghúmyrynda shaqshaday basynan keshetin quanysh pen shattyqqa qosa, eshkimge tis jarghysy kelmeytin tragediyasy bolady. Oghan qosa, әrkimning boyynda eleusiz týrde búiyghy jata berui tiyis «intiym» jaghdaylardy sanaly hәm beysanaly týrde týrtpektep oyatugha qúmar keybir aqmyltyqtar «bireuding qasiretin qyzyqtaudan» qanday lәzzat alatyny týsiniksiz. Kim bolsa da aqyrghy kezenindegi dәrmensiz keypin tanbalatpaghany dúrys. Abyroy iyesi el esinde, halyq jadynda asqaq qalpynda qalghangha ne jetsin?

Ýlbirep otyrghan shaghynda súhbat jasalghan birneshe túlghanyng mysalyn belemiz. Sonyng biri – Ghareken, әigili әnshi Gharifolla Qúrmanghaliyev jayynda shәkirti, marqúm Áskerbek Enkebaev úiymdastyrghan habar. Basqany bilmedim, óz basym sony kórgen sayyn jýikem júqara bastaydy. Týisiksiz shәkirt pen úlyq ústazdyng arasyndaghy myna qorlyqty bey-jay otyryp qarau mýmkin emes. Jazushy Sherhan Múrtaza, manghystaulyq jyrshy Jaqsylyq Eleusinov jayynda da osynday mazmúndaghy sәtsiz beynejazba qalghan. Kóbine múnday halge aldymen úrpaghy sebepshi bolady. Óitkeni, maqsatyn iske asyrushy әueli solarmen kelisedi. E, ne dering bar, bayaghy sol barmaq baspay, kóz qyspay tәsilding izi ghoy.

Jalpy, bizding qoghamda jalpaq júrt «baghy jaghan» dep esepteytin eki adam bolsa, sóz joq, sonyng biri – pendege shaq barsha ataq-danqtyng júparyna shomylyp ótken Roza Baghlanova bolatyn. Nesin aitasyz, azuyn aigha bilegen keshegi Kenes Odaghy, azat Qazaqstan túsynda bolsyn, onyng Ýkimetten almaghan ataghy, halyqtan kórmegen qúrmeti, әlemning týkpir-týkpirinde barmaghan eli, baspaghan tauy, tabany tiymegen jeri joq. Ol jaghyn bylayghy elding deni biledi. Kópasa tragediyagha toly taghdyr tauqymeti aityla bermeydi. Soghan qaraghanda әnshining jeke ómirining búl belesi jauapty mekemeler tarapynan qatty qúnttalghan bolu kerek. Kenestik iydeologiya onday da erekshe tәsilmen júmys jasaushy edi ghoy.

Kózin tyrnap ashqannan tiri jetim, peshenesine jazylghany balalar ýiining tabaldyryghy, ógey ata-ananyng tәrbiyesi, tughan elden jyraq ketip, sart-sauqannyng arasyn kezui, túlymshaghy jelbirep jýrgen kezinde kórgeni aqsiraq asharshylyq, sylang qaghyp boy týzegen shaghynda tap bolghany stalindik repressiya, es jighanda kuә bolghany jarty dýniyeni qangha bóktirgen Úly Otan soghysy. Jeke basynyng qasireti – baq iyektegen múng iyesi bolghany óz aldyna. Ómirbayan derekterine deyin oidan qúraluy, búl endi aitugha kelmeytin azar. Ómirining osy kezeni jayynda ol ózi ashylyp aitqysy keldi me? Aytsa da, qúlaq qoyghan kim bar? Kóbine onyng ómir-óner jolynyng ýstingi qabatyn qalqyp ótumen әuestengen qogham aqyry ol jayyndaghy kóp maghlúmatty úmyttyrdy. Áriyne, ol óz aldyna bólek, sheti-shegi joq úzaq әpsana.

Bir jyly radiojurnalist Ghalym Esensariyevti Syr boyyna arnayy shaqyrtyp alyp, Qarmaqshygha aparyp, kózkórgenderding kókireginde ketip bara jatqan Baghlanovanyng kópshilikke beymaghlúm taghdyrynyng adam balasyna aitylmaghan biraz shyndyghyn dybys taspasyna tanbalaugha mýmkindik jasaghan edim. Ol kezde apamyzdyng da kózi tiri. Sol kezender ýshin jabyq taqyryp sanalghan aqiqat perdesin týrip tastaghan jandardyng qazir aramyzda biri de joq. Endi retin tauyp, shet-shepirlep jaryqqa shygharyp, eldi qúlaghdar etemin dese, ol endi jazyp alushynyng jeke biyligindegi nәrse. Sonday qasiretti taghdyr iyesinen oryndalmaghan ansaryn kýitteumen shektelgen «jeniltek beyne» qalyptastyru sayasatyn nendey әreketpen týsindiruge bolady? Mәselening búl jaghy tipti júmbaq.

Adam balasy keyde ózining shyn mәnindegi tragediyalyq taghdyryn, jeke basynyng shyndyghyn jasyru ýshin shynayy bolmysyna mýldem kereghar, jasandy beyne qalyptastyryp, ózge bireuding «maskasyn» kiyip alugha beyim túrady. Qasiretting ýlkeni osy, ómir boyy ózgening ghúmyryn keship, ózi jayyndaghy shyndyqtyng bir tamshy kermegin de syrtqa shygharmay, kóz jasyna qosyp júta beru. Búl tarapta, ýnile bilgenge sylqym apanyng synghyr qaqqan kýlkisining ózinen birtýrli yza teuip túratyn. Bizding qogham sonyng bәrin saralap jatpastan, onyng jýzindegi múnnan túrghyzylghan múnaranyng izin mýldem basqa nәrselermen juyp-shayyp jiberdi.

Onyng janyna jay taptyrmaghan keybir jayttar atalmysh shaghyn habardaghy súhbattasushygha qaratyp aitqan «Janym, búl dýniyada armansyz adam bar dep aita almaymyn. Biraq men eng baqytty adammyn. Endigi mening armanym – halqym jaqsy túrsyn!» degen sózining angharynda jatyr edi. Bir keudede ot pen suday sharpysqan osy eki aiyryqty jiti týsine almaghanymyz óz aldyna, әli týsinbey kele jatqanymyz jәne mýldem týsinuge tyryspaytynymyz qanday ókinishti.

Kóbine, baqyttyng dәmin tatyp kórmegen adam ózining «baqytty» ekenin aityp, ainalagha jar salugha beyim keletini jasyryn emes. Óitkeni, ol ýshin baqytsyz degen sózdi esituding nemese baqytsyz bolyp kórinuding ózi qasiret. Oghan qosa, baqyt jayyndaghy úghym da qúbylghan saghym siyaqty dir-dir qaqqan birdene ghoy. Baqytty bola túryp baqytsyzdyqqa dushar boludan qorqatyn pendening әzirge oilap tapqan jalghyz ailasy – osy. Al shyn baqyttyng dәmin sezinip, tandayyna tatqan adam kópasa ýndemeu arqyly syryn syrtqa shashpaugha tyrysyp baghady eken.

Álemge әigili Baghlanovadan súhbat alghandardyng deni ony qayyryp әkelip «ózderining qorasyna» aidap tygha beretin. Biz sonyng kuәsi boldyq. Sodan song ol da tordaghy totynyng kýiinen әri asa almay, jobasyn jogharydan syzyp bergen taptauryn taqyryptan әbden mezi bolyp, óz sózine ýieley berushi edi. Nege ekeni belgisiz, el onyng búla bolmysynan esersoqtau erke qyzdyng obrazyn kórgisi keldi. Al Roza bolsa sol yqylastyng yghyna onay jyghyla saldy da, halyqtyng qiyalyn terbegen әlgi jasandy róldi mýltiksiz oinap berdi. Sóitip tyndarman jadynda mәngi sol beynede qalyp qoydy. Ókinishtisi, shynyrauynda shógip jatqan, janyna jay taptyrmay mazdaghan múndy týsinetin pendening bolmauy.

Ol kórermenge qaratyp aitylghan arman jayyndaghy әlgi ekiúday oiyn aqtara salyp, ile shala Bәkir Tәjibaevtyng sózine jazylghan Eskendir Hasanghaliyevting «Asyl arman» әnin shyrqay jóneldi. Situasiyalar jiynynyng bas-ayaghyn jymdastyrugha kelgende onyng akterlik sheberligi minsiz edi. Múnly syryn bólisetin, bolmysyna jaqyn bireuding janynda jýrmeneni onyng nәzik jýregine batpady deysiz be? Batqanda qanday, ol ýnemi sol batpannyng ýstinde emes, astynda jýrdi. Onday kezde aqysyn basqa nәrseden alatyn. Biraq ol syryn eshqashan, esh pendege bildirmeuge tyrysyp baqty. Sol ýshin de ózin mýldem ózge qyrynan «әshkere» etumen ótti.

Qayda barsa da qyr izinen qalmay, aldyn kóldeneng oraghyta beretin saualdyng bәri, sol bayaghy, anyz әnshige Hrushev pen Brejnev siyaqty shal-shauqandardyng qalay yntasy auyp, ghashyq bolghany jayyndaghy әpsana tónireginde bolatyn. Keyde búl qazaqtyng sodan basqa alany bolmaghanyna tanyrqap, tanghaludan da sharshaydy ekensin. Mine, taghy da sol, úsaq-týiek hikayagha arnalghan birdenelerdi anyqtay týsuge arnalghan siyqsyz súraqqa qaytarylghan sýrensiz jauap: «Oy, ghashyq bolghandardyng qaysybirin aitayyn, kókeshim-ay. Bireui shaqyrdy, bireui qúshaqtaghysy keldi... Apyrmay, bizge kýieu bolghan adamnyn, qalay aitamyn endi, olar bir sorly ghoy. Biz degen bir ailap ketemiz... Men eki kýieu alghanyna da raqmet aituym kerek... Ánshi degen, oibuy, sender kóp nәrseni bilmeysinder ghoy».

Taghy da sol jasandy keyip, qoldan qalyptap alghan shalyq kýi. Bizding qoghamda qarjalghan jandy qúrmet tútyp, tóbege shygharudyng ornyna, tórdegi basyn bosaghagha tartyp, әbden mylja mazaq etuding múnan artyq týrin oilap tabu mýmkin emes edi. IYә, biz ol jaghynan әzirge aldymyzgha qara týsirip kórgen emespiz! «Sender kóp nәrseni bilmeysinder ghoy!». IYә, onyng bar dilimen aitqysy kelgen kókeydegi uәli sózi, imanday shyny, janayqayy edi búl.

Qashan da úldyng jolynda janyn qúrban etuge dayyn túratyn qazaqy psihologiyanyng qúlyna ainalghandardy ol keshire almay-aq ketti. Biraq onysyn syrtqa shyghara almay, amaly qúrydy. Elding esin alghan aqsiraq asharshylyqta túqym jalgharyn alyp qalyp, aqýrpektey ýrpiygen Ýrbiybisining qos qolyn jayyp, qúlynday shyrqyraghan dausyna da qayrylmay, Qazalydaghy jetim balalar ýiine ótkizip jibergen tughan anasynyng adam týsinuge kelmeytini әreketin ol keshti dep oilaysyz ba? Joq, men óz basym olay dep oilamaymyn. Ondaydy keshu mýmkin emes.

Osynday kýidi ómir boyy arqasyna tanyp jýrip, ózin erekshe erkeletken halqynyng kónilinen shyghu ýshin býtin bolmysyn qaq jaryp jiberdi. Ne degen jankeshtilik! Eshkim bilmeui tiyis nәrselerdi býrkep, qymtau ýshin ómirine qatysty kóp mәlimet oidan qúraldy. Keregi sol bolghan son, qay nәrsening de «maymylyn oinatyp beruden» aldyna jan salmady. Mine ghajap, bir keudede eki adam. Ekeui bir jýrekten jan, ortaq tamyrdan qan tartyp otyryp bir-birine mýldem úqsamaytyn eki basqa adamnyng әngimesin shertip otyra beredi. O, Jasaghan, sen bizdi erekshe mahabbatpen osylay etip jaratqanyndy ózing ghana bilesin. Et pen sýiekten jaralghan әlsiz pende ne bilsin?! Men ol jayyndaghy habardy qayyra tyndap otyryp osyny úqtym.

Qansha aitqanmen qan maydannyng qasiretin kórgen múnlyq emes pe, sóz arasynda «Bir ret ghashyq bolghanyn» aityp qaldy. Oqigha soghys jyldary ótipti. Jýregin jaralaghan jan tankist eken. «Sodan keyin ishimde birnәrse ólip qalghanday boldy» deydi. Mine, onyng maskasyz, boyamasyz bet-beynesi. Sol belgisiz janmen tildesti de, tabanastynda ghashyq boldy. Al sondaghy jýregin jaulap alghan adamy ertesine oqqa úshypty. Qalghan ghúmyrynda alghash hәm aqyrghy ret sóz baylasqan ghaziyzgha degen selkeusiz sezimmen ómir sýrdi. Ózi eshqashan sezdirgisi kelmegen ol kirshiksiz keypi «Adamnyng ishi taza bolu kerek» degen alghausyz pikirinde qaldy.

Búl kýnde biraz adam bile bermeytin shyghar, әnshining jayynan habary barlar úmyta qoymaghan bolar, ómirining aqyrghy kezeninde «azdap jylystay bastady» degen sózqashyrtqylar jýrip jatty. Mýmkin, adam balasynyng kelip tireletin songhy ayaldamasy sol bolghan son, oghan pәlendey qarsylyq tanytyp, jalghan namysqa jendiruding qanshalyqty qajeti baryn bilmedik. Bir tanghalarlyghy, keyuanalyq jenip, talap joly tarylghan adam da maskasyn sheshpeuge tyrysady eken. Soghan qaraghanda búl ózi sonshalyqty kýstanalay beretin jaman nәrse bolmasa kerek.

Men bir sәt onyng әuelgi aitqan sózin beyneli oilaudyng qay týrine jatqyzarymdy bilmey dal boldym. Aqyry «Apam da an-tan, men de an-tan» kerden әri asa almadyq. Bәlkim múnysy midyng kóne qatparyndaghy oryndalmay qalghan budaq-budaq ansarlardyng tolyq kórinis tauyp ýlgermey, damu dәuirining talay satysyn bastan keshirgen ejelgilerding kóne bastaugha «tәu etu» rәsiminen qalyp ketken rudiyment bolar? Tanymdyq maghynadaghy birdene izdegen әreketimnen de eshtene shygha qoymaghanyna qaraghanda, týsteuge kelmeytin, shalyqqa úqsas erek kýidi biz beybaghyng da «jiti týsine almaghan bolarmyz».

Nesin aitasyz, asyl apamyz erekshe bolmys iyesi edi ghoy. Jalpy, adam balasynyng tabighaty tylsymgha toly. Keyde tipti bireudi týsinip bolmaq týgili, óz iyirimderine boylay almay qalatyn kezing kóp. Jaratushy erekshe talantpen jarylqap, tandayyna aluan týrli boyau jaqqan jandar oy aitu ýshin emes, kóbine әn aitu ýshin keledi myna jaryq jalghannyng jýzine. Aytylghan oy oyasynda túrmasa ol da qiyn. Jaryqtyq, Zaratushtra payghambardyng «Áueli dúrys oi, sodan keyin dúrys sóz, al dúrys әreket osy ekeuining qosyndysynan» dep zar iyleytini osyndaydan ghoy. Pendege tәn maskanyng tasasynda aqiqaty aitylmaghan syr qalghan jerde onyng myng qatpar oiynyng ózegindegi tindi ajyratu mýmkin emes.

Men anyz әnshining oryndauyndaghy «Asyl armannyn» tәtti әuenine ýnsiz qosylyp, ishtey ynylday berdim. Onyng ruhy asqaq, sazy sylqym, syry tym múnly edi.

Berik Jýsipov,

foliklortanushy

Abai.kz