Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 3849 20 pikir 29 Sәuir, 2022 saghat 11:47

Traybalizm derti asqynuda

Dertting qordalanghan orny asa joghary lauazymdy myrzalardyng kenseleri deydi. Aq orda men Ýkimet ýiindegi úlyqtardyng qaysysy qay jýzden, qaysysy qay taypadan ekenin biletinder әu bastan jazyp-aq keledi. Kim kimning qúdasy, kim kimning jiyeni ekenin, kimning qanday rulyq klannyng ókili ekenin de aitty. Jazylghan jaydy qaytalaugha qúlqym joq, óitkeni eshteneni ózgerte almaymyn.

Meni qynjyltatyny, oblystyq, audandyq dengeydegi rushyldardyng is-әreketteri. Olar jóninde kólemdi maqalamda bayandaghanmyn. Endi osy ózekti taqyrypqa oralyp, búrynghy jariyalanymnyng keybir túsyn paydalanghan jayym bar.

Búdan birneshe jyl búryn May audanyn Malaysary batyr audany dep qayta ataugha bastama kóterdik. Tipti úsynysymyzgha negizdeme bolarlyq jayttardy algha tarttyq. Mәselen, ózge oblystarda Búhar jyrau, Tóle bi, Áyteke bi, Rayymbek batyr atyndaghy audandar bar. Qaraghandy qalasynyng bir audany Qazybek by atalady. Jaugershilik zamanynan keyinirek ómir sýrgen Shal, Mahambet aqyndardyng esimderimen atalatyn audandar da bar.

Solay bola túra, rulyq mýddeni jalaulatqan audandyq dengeydegi atqaminerler óre týregelip, bizding bastamamyzgha qarsy aryz-shaghymdardy qarday boratty! Jasyratyny joq, olardyng arasynda menimen aghayyn qarakesekter de boldy. «Eger May audany Malaysary audany atalsa, búl ónirding bәsentiyinderding jeri ekeni resmy dәleldenip, bizding kirme ekenimiz bilinip qalady. Osy sebepti oryssha bolsa da, May atauynyng saqtalghany dúrys!» degen ústanymdy úlyqtady. Jaman oidy ishine býkken rushyldar audandaghy shovinistermen, nigilistermen "odaq" qúrugha deyin bardy. Aqyry kózdegenine jetti. Biraq eskerteyin, búl – olardyng týpkilikti jenisi emes!..

Byltyr Bayanauylda «Esimi orta jýzge úran bolghan» Er Oljabay men Shoyyndy kól manynda shahit bolghan jas batyr Jasybaygha keshendi eskertkish ornatu isi qolgha alynghan edi. Mýsinde Ertisting Bayanauyl ónirin jonghar shapqynshylyghynan azat etken qaharman babalarymyzdyng jiyntyq obrazy somdalghan. Amal ne, sol shaqta tipti ru ishindegi atalardyng belsendileri attan sap atqa mindi! Oilary belgili: «Eki batyrdyng danqy bizding atalarymyzdikinen asyp ketedi». Aytar sózi kópshilikke ayan: «Aldymen joldy jóndender, kәriz jýiesin salyndar!..», taghysyn taghylar. Áleumettik salagha jyl sayyn budjetten arnayy qarjy bólinetinin әlgiler bilmeydi emes, biledi. Áytse de, maqsaty: qaytse de Oljabay men Jasybay batyrlargha eskertkish ornatugha jol bermeu! Tym bolmasa, Úly tәuelsizdikting 30 jyldyghy kezeninde birinshi ret qolgha alynghan jәne iri mesanattar men qoghamdyq qorlar qarjylandyratyn jobagha sol «shirkinder» ýles qospasa da, qarsylyq kórsetpese qaytedi?..

Olardyng payymdauynsha, Malaysary men Jasybay batyrlar qazaqtyng egemen eldigin qorghau jolynda shahit bolghan joq, bәsentiyinderding jerin qorghap ólipti-mis... Oljabay batyr qazaq-jonghar soghysyndaghy asa kórnekti qolbasshy emes, әnsheyin Sýiindikting Aydabol ruynyng Malqozy atasynan shyqqan kóp batyrlardyng biri ghana...

Aqyry ne kerek, Bayanauylda «Ruhany janghyru», «Mәdeny múra» baghdarlamalary ayasynda bastalghan auqymdy is jana әkim kelgen song toqtatyldy» – degen «úzynqúlaq» habar bizge de jetti. Sony nemen ayaqtalatynyn kórermiz...

Traybalizm derti mәdeniyet salasyndaghy sholaq belsendilerding arasynda ghana emes, bilim beru salasy basshylarynyng ortasynda da keng taraghan desek, qatelese qoymaspyz. Aytalyq, atasy myqty bir sheneunik oblys bilim basqarmasy basshysynyng oryntaghyna otyryp edi, sol kisining rulastary bólimder basshysy, mektepter diyrektorlary bolyp shygha keldi... Aldyna barghan ata-analargha, tipti qogham qayratkerlerine shekesinen qaraydy. Týr-әlpetimen «Qolynnan kelse, qyryp al!» – degen oidy menzep, kәdimgidey doq kórsetedi... «Toqpaghy myqty bolsa kiyiz qazyq jerge kiredinin» keri.

Rushyldar toptalyp audan, qala, oblys әkimderining ýstinen aryz-shaghymdar jazugha, әleumettik jeliler arqyly ósek-ayang taratugha, BAQ-ta syn maqalalar úiymdastyrugha әbden mashyqtanghan. Úyat, obal degen týsinikke týkirgeni bar. Ne Qúdaydan seskenbedi ne Oljabay, Malaysary, Jasybay batyrlardyng aruaghynan qoryqpaydy!

Traybalizmning asa qaterli dert ekenin osydan biliniz! Rushyldardy sol dertten qalay emdeymiz? Dәl qazir mening qolymda traybalizmge qarsy amal-ayla joq. Qaytsek eken?..

Arman Qanidyng jazbasy,

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1461
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5295