D.DÝISEBAY

Kursiyv.kz portalynda Zýlfiya men Manezagha qatysty taghy da bir-eki kisәpir aqparat bolmaghanda, osy maqala jazylar ma edi, jazylmas pa edi. Sary qúrlyqtaghy sary últ bizding osy qos júldyzymyzgha kóz tiguin qoyar emes.
Osynday qúityrqy tirlikterge qarap túryp, «sport sayasat pa, óner me?» degen súraq tuady eriksiz. Býkil әlem júrtshylyghy asygha kýtetin olimpialyq oiyndardyng sportshylar bәsekesinen góri alpauyt memleketterding ózara bәsekesine úqsaytyny nesi? Osy úly qozghalystyng úiymdastyrushysy Pier de Kubertennin: «O, Sport, sen beybitshiliksin!», - dep jalaulatqany qayda? Qansha sayasatsyzdandyrugha tyryssaq ta osy tirkesting ózinen sayasattyng iyisi anqyp túrghan joq pa edi? Beybitshilik pen soghys degen úghym bar jerde sayasat ta jýredi. Endeshe biz nege sportty jeke bólip alyp, sayasattan tys qaraymyz? Sporttyng sayasattan bólek emestigin búryn da biletinbiz, әitkenmen de, London Olimpiadasynda búl qatpar su betine qalqyp shygha keldi. Tipti osy dýbirli dodadan keyin de talas-tartys arta týspese, kemimegenin kórip otyrmyz.

D.DÝISEBAY

Kursiyv.kz portalynda Zýlfiya men Manezagha qatysty taghy da bir-eki kisәpir aqparat bolmaghanda, osy maqala jazylar ma edi, jazylmas pa edi. Sary qúrlyqtaghy sary últ bizding osy qos júldyzymyzgha kóz tiguin qoyar emes.
Osynday qúityrqy tirlikterge qarap túryp, «sport sayasat pa, óner me?» degen súraq tuady eriksiz. Býkil әlem júrtshylyghy asygha kýtetin olimpialyq oiyndardyng sportshylar bәsekesinen góri alpauyt memleketterding ózara bәsekesine úqsaytyny nesi? Osy úly qozghalystyng úiymdastyrushysy Pier de Kubertennin: «O, Sport, sen beybitshiliksin!», - dep jalaulatqany qayda? Qansha sayasatsyzdandyrugha tyryssaq ta osy tirkesting ózinen sayasattyng iyisi anqyp túrghan joq pa edi? Beybitshilik pen soghys degen úghym bar jerde sayasat ta jýredi. Endeshe biz nege sportty jeke bólip alyp, sayasattan tys qaraymyz? Sporttyng sayasattan bólek emestigin búryn da biletinbiz, әitkenmen de, London Olimpiadasynda búl qatpar su betine qalqyp shygha keldi. Tipti osy dýbirli dodadan keyin de talas-tartys arta týspese, kemimegenin kórip otyrmyz.
Qazirding ózinde Túmandy Alibion dodasy jónindegi oi-pikir әr týrli. Ásirese, Qazaqstannyng osy bir bayraqty bәsekedegi búryn-sondy bolmaghan, búryn-sondy qol jetkize qoymaghan qomaqty kórsetkishteri niyeti týzu elderdi shynymen-aq tandandy-ryp otyrsa, pighyly ózge aghayyndardyng ózegin órtep-aq túr. Myna eki jaqtan entige tynys alyp, qos iyqtan qysyp túrghan mәngilik kórshilerimizding pikiri sanagha silkinis, janymyzgha búlqynys әkelgen synayda.
Atam zamannan aralas-qúralas otyryp, qan-jynymyz aralasyp ketken Reseyden bastayyqshy. Osy elding aiqay-shugha azdap qúmarlyghy bar atyshuly bir basylymy bizding demokratiyalyq, zayyrly qoghamymyzdy, «qazaqstandyq últ» pen «qazaqstandyq patriotizmdi» maqtay otyryp, «Beyjinde bar bolghany 2 altyngha әzer qol jetkizgen qazaqtar qalaysha birden sharyqtap, 7 altyn aldy? Búl tabystyng syry nede?», - dep tanghalady, «qazaq «jyraulary» S.Podobedovanyng soyylyn soghyp, Z.Chinshanlo men M.Maneza, O.Rypakova turaly jyrlay qalypty. «Jalpy qazaqtar «dayyn asqa tik qasyq» bolyp túr. Aldymen Vinokurov jasynday jarq etti, sosyn birinen keyin biri Chinshanlo, Maneza, Podobedova júldyzday sap týzedi! Iliin eki әlem rekordyn qosa janartty! Songhy tabys Rypakovanyng enshisinde... Qazaqstandyqtar osy sanlaqtarynyng әr tabysyna maqtanyshpen qaraydy. Alayda jýldegerler arasynda «tituldy últtyn» birde-bir ókili joq!», - deydi. 
Aymanday Aqjýrek qanjyghagha qola baylap, ýlbiretip ýkilegen Serigimiz olja salmaghanda, úyatqa әbden batqanday-aq ekenbiz de! Qolaly bolghan batyrymyz búrynghy reseylik Olimpiada chempionynyng jauyrynyn jerge qadap, altyn úl jenisti jolynda taghy da reseylik A.Zamkovoydy tize býktire jýrip, Olimpiadanyng eng ýzdik boksshysy atanghany «tituldy últtyn» shyn mәninde tituldy ekenin taghy da dәleldemegende qayter edik?
Biz Reseymen salystyrghanda monoúltty memleket bolghanymyzben, «bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharatyn» tatu el ekendigimizdi qyzghanatyndar jetedi. Tabysymyz da bireuding tamaghyna tyghylghan qylqan tәrizdi kórinetini de ras. Alayda bizding basqasha bolugha qaqymyz joq qoy. Bir jerde túryp, bir astaudyng suyn iship jýrgen halyqty bir-birinen qalay bólip alasyn? Taghy da әlgi basylymnyng sózine jýginelik: «Qazaqstandyqtar arasynda óz últynyng ókili bolmasa da, sportshylarynyng әr tabysyna balasha quanady. Al altyn medalidardyng basym bóligin týstik ónir tumalarynyng jenip alyp jatqany reseylikterding de jatsa týsinde, túrsa esinde janghyryp, maza berer emes. Áleumettik jelidegi últshyldar arasynda «Resey dzudoshysy Galstyannyng medali artyq pa, әlde qazaqstandyq Vinokurovtyng jýldesi qymbat pa?» degen pikirtalasta bәrining býiregi songhysyna búryp túr. Biraq Sasha «Resey jasasyn!» dey qoymas. Iliin jengende ol «... besinshi altyn... qútty bolsyn! Algha, Qazaqstan!», - dep qúttyqtaghanyn nege sangha bolady? Óz jenimpazdarynyng últtyq qúramy Qazaqstan azamattarynyng kónilin kónshitpeydi dep oilasanyz, qatty qatelesesiz. Bәri ózderi, qazaqstandyqtar!». Avtor «Biz qazaq kórshilerimizden tek sporttyq jetistikke qalay qol jetkizuge bolatynyn ghana emes, sóileu, oy aitu mәdeniyetin de ýirensek jaman bolmas edi», - dep týiindepti әiteuir. Oghan da shýkir.
Resey sol. Qytaydyng qiqany anau, bir aitqanyn myng aityp, aiylyn jiyar emes. Búl ekeui qúdayy kórshilermiz ghoy, Londondaghy tabystarymyz endi múhit asyp, AQSh jankýierlerin elendete bastaghan synayly. News.kz-ting tilshisi Londonnan keyin amerikalyq kórermenderding yqylasy qazaq kinolaryna qatty aughanyn aitady. Qayran sporttyng qúdireti-ay deysing múndayda. «Biz andaymyz, biz múndaymyz» degen myng qúrghaq jarnamadan osy bayraqty dodadaghy bir jenis әldeqayda tiyimdi bolyp túr-au dep oilaysyng eriksiz.
KSRO-nyng óz ishinde de sport las sayasattyng qaruyna ainalghanyn bireu bilse, bireu bilmeydi. Shahmattan әlem chempiony V.Korchnoy ishki qysymgha shydamay múhit asty kezinde. Ondaylar az emes. Úly orys shovinizmi talay sportshylarymyzdy irgeli jarystardan shet qaldyrghan. Al ózge elderding qúramynda qanshama sportshymyz jýlde aldy. Sonyng biri Gh.Qosanov Rimde Moldoviyanyng atynan Olimpiadanyng kýmis jýldegeri atandy.
Osy tústa «halyqtar dostyghynyn» zerthanasyna ainalghan Kenester odaghy eske týsedi. Ózge últtyng ókili bolghandyqtan ba, odaqta jýrip, talay tabysqa jetken Á.Ayhanov, Á.Núrmahanov, A.Búghybaevtardyng әlemdik jarystargha baratyn joldary kesildi. Ne ýshin, qalay? Súraq kóp, sebep joq. Bir biletinimiz, ózge últtyng ókilderine qaqpa jabyq edi. Mәskeu Olimpiadasyna jariyalanghan boykottyng arqasynda ghana Ýshkempirovting Olimpiada chempiony bolyp, top jaruyna mýmkindik tudy. Qonaqbaev óz qarsylastarynyng bәrin japyra jenip jýrip, Europa, әlem jәne olimpiadalyq bәsekelerge joldama aldy. Moyyndatyp baryp qana.
Syrttaghylar әli de sol kózqarasta. Alghashynda jalt etip jarqyrap London kóginde birinen song biri kók bayraghymyzdy jelbiretip jatqan ózge últ ókilderining jetistigi kim-kimge de onay tiygen joq. Aldymen alyp aidahar ashty auzyn: «Biz Chinshanlo men Manezany osy elden «jalgha alyppyz». Sosyn atalghan Olimpiadanyng bir uyghyn kóterip ketetin qazaqtyng qayratty úly Qanat Silәmning jolyn bógedi. Endi osy azamat kelesi Olimpiadada óner kórsete me, joq pa... obaly shyghystaghy kórshimizding úyatynda. Al Vinokurov, Iliiyn, Podobedova, Rypakovalar altynnan alqa taghyp, biyik túghyrda qazaqtyng Ánúranyn jyrlap túrghanda, batystaghy kórshimizding talaghy tars airyldy. «Átteng osy azamattar bizde bolsa, qorjynymyz auyrlay týser me edi, 16 million ghana halqy bar qazaqqa búl artyqtau emes  pe?», - degen súrqiya oidyng jeteginde bolghany, anda-mynda jariyalanyp jatqan sanqily oi-pikirlerden bayqalyp qalyp jatty. Qoyshy, toy ótken son, onday-onday aityla beredi. Desek te, «Syrt kóz synshy» degen, keyde ózine ózgelerding kózimen qarau kerek shyghar. Ózgening ózi kýnshil bolsa da, sózi shynshyl keyde. Jamandap, kóre almay otyrsa da aqiqattan attay almaydy.
Sonymen Qazaqstandy osynday tabysqa jetelegen qanday kýsh? Qazaqstandyq últ pa? Álde Qazaqstandyq patriotizm be? Songhysy shyghar, sirә. Anau Vinokurovty qaranyz, Iliindi qaranyz, «qazaq», «Qazaqstan» dep janyp túr. «Reseyge baryp, óner kórseter me edin?», - dep súrap kórinizshi! Olar qazaqstandyq qana emes, qazaq elining azamaty, osynda tughan, osy el ýshin janyn beruge әzir. Álginde mysalgha keltirilgen gazet te qyzghanysh sezimin beker bildirip otyrghan joq. Qyzghanatynday-aq bar. Altyn alghan altaudyng jany da, tәni de «Qazaqstan», - dep shyrqyraydy, әn salady, «Qazaqstan» dep tamsanady.
Bizding jenis - býkil elimizdin, býkil qazaq halqynyng jenisi. Qazaqstandyqtardyng jenisi. Qytay BAQ-tarynyng keshe ghana sol elge qysqa merzimdi demalysqa barghan Zýlfiya men Mayyany «Endi olar Qytaydyng azamaty, qytaydyng atynan syngha týsedi!», - dep dabyraytqany sol kórealmas degen itting kesiri. «It ýredi - keruen kóshedi», qyzghanyshtyng qyzyl mysyghy ishin tyrnaghan «aghayyndar» aita bersin, búl - tútastyqtyn, birlikting jenisi. Sonau Kenesting qylyshynan qan tamyp túrghanda-aq, qazaqstandyq sportshylardy «qazaqtar» deytin. Qazaq Tuy astynda óner kórsetkenning bәri qazaqtar, qazaqstandyq sayypqyrandar. Olardy eshkim ajyrata almaydy endi. Qytay túrmaq, qyrsyq kelse de.

"Halyq sózi" gazeti