Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Aqmyltyq 3165 31 pikir 4 Mamyr, 2022 saghat 13:09

Konstitusiya «Qúrmet taqtasy» ma?

Qazaqstan preziydenti
                                                                Q.TOQAEV myrzagha,
                                                                Parlament Senatynyng tóraghasy
                                                                M.ÁShIMBAEV myrzagha,
                                                               Parlament Mәjilisining tóraghasy
                                                                E. QOShANOV  myrzagha.

«Jana Qazaqstan» jasau, әlbette, onyng Konstitusiyasyn da janartu jayyndaghy sózding kórigi kýrpildey bastady. Ondaghy bir sóilem, júrtty ekiday etushi jәit – jana Konstitusiyada: «Núrsúltan Nazarbaev – memleketti negizdeushi birinshi preziydent» degen synayda aty jazylmaghy. Osy orayda, qúrmetti myrzalar, ýsheuine 3 súraq:

1. Dýnie jýzindegi qay elding Konstitusiyasynda memleketti kim negizdegeni jazylypty?

2. Preziydent taghyna otyrysymen Nazarbaev Qazaqstan memleketining tarihy 1991 jyldan bastaldy degen «ghúlamalyq  tújyrym» jasap, aqyn dosy Oljas Sýleymenov bastaghan 28 «qúp, taqsyr!» dereu qoldap, ashyq hat jazghan edi, әlde sony esterinde saqtap, jýzdegen ghasyr arghysyn aitpay-aq, bergisin eskergende: Qazaq memleketining avtonomiyaly respublika bolghanynan 1991 jylgha deyingi tarihy endi kerek emes pe?

3. Jana Konstitusiya jobasy halyqtyng talqylauyna beriledi, yaghny demokratiya negizinde qabyldanady, degendi aityp jýrsinder, ol qaydaghy demokratiya? Tәuelsiz Qazaqstandy 31 jyl boyy kezip jýrgen eles pe? Adam qúqy ayaqasty etilgen, әdil saylau bolmaghan, halyqtyng oryndy talap- tilegin estudi qoyghan, jemqorlyq, paraqorlyq, mәnsiz maqtan, jelkendi jaghympazdyq  jaylaghan, Nazarbaevtyng jeke basyna tabynu asqynghan Qazaqstanda, berekesiz biylikti synaghan azamattary  aiyp tartyp, týrmege toghytylyp, qazagha úshyrylatylyp  jatqan  elde demokratiya boluy mýmkin be?

Referendum bolmaq. Tәuelsizdigimizding 30 jylynda saylau men  referendum ataulynyng bәrine  qatysqanbyz jәne olardyng nәtiyjesi qansha dauys berilgenine emes, onyng qalay sanalatynyna baylanysty bolatynyna kózimiz jetken. Búl jolghy referendumda da «sol dәstýr» saqtalatyn shyghar.

Al Nazarbaevtyng «memleketti negizdegeni» qalaysha boldy?

1991 jyl. Jeltoqsan aiynyng 7-kýni. Belarussiyanyng últtyq parki – Belovej qoryghy. Memleket  basshylarynyn  sondaghy demalys ortalyghy – Vikuli. Osynda: Resey preziydenti B.Elisiyn, Ministrler kenesi tóraghasynyng orynbasary G.Burbuliys,  Ukraina preziydenti L.Kravchuk, premier-ministri V.Fokiyn, Belarussiya Joghary kenesining tóraghasy S.Shushkevich, Ministrler kenesining tóraghasy V.Kevich nókerlerimen jinalyp, kenesip, 8-kýni Sovet Odaghynyng ydyratylghanyn resmy jariyalady.  Elisin AQSh preziydenti D.Bushqa 13 saghat 08 miynótte telefon soghyp, 28 miynót sóilesip, «batasyn» aldy. Shushkevich KSRO preziydenti M.Gorbachevtan  «shýiinshi súrady». Gorbachev  Bushqa jeltoqsannyng 25-kýni 10 saghat 03 miynótte telefon soghyp, 22 miynót sóilesip, KSRO-ny ydyratugha qosqan ýlesi jayynda esep berdi. Búl derekter A.Bushtyng qúpiya qújattar múraghatynan ol qaytys bolghannan keyin, bertinde alynghan. Kóshirmesi «Elisin Ortalyghynda» («Elisiyn-Sentrde») saqtauly.

Ýshtik kenesining sheshimimen SNG (Songz nezavisimyh gosudarstv) – TMD (Tәuelsiz memleketter dostastyghy) qúrylyp, Elisiyn:  Suvereniytetti әli almaghandaryn  alyndar, qansha kerek  bolsa, sonsha ala berinder! - dep shoqtyqtandy.

Suvereniytet – memleketting ózindik ishki erkindigi ghana. Odaqtas respublikalar ony Baltyq boyy respublikalarynyng talaptary nәtiyjesinde 1990 jyly ala bastaghan. KSRO qúramynda bolghan qalpynda.  Bizding Jogharghy kenes (tóraghasy - E.Asanbaev) 1990 jylghy jeltoqsan sessiyasynda suvereniytettigimizdi  jariyalady. Al 1991 jyly jeltoqsanda bolghan kezekti sessiyasynda Jogharghy kenes (tóraghasy – S.Ábdildiyn)  Qazaqstannyng tәuelsizdigin jariyalady. 25-kýni. Jana Konstitusiya qabyldanyp, onda memleketti ókimet pen ýkimet basshylyghy demokratiya negizinde, újymdyq sipatta basqaru bolatyny atap aityldy. Alayda preziydent N.Nazarbaev 1995 jyly Konstitusiyagha ózgeris engizip, prezdenttik biylikke jol ashyp aldy. Elimizding tәuelsizdik kýni zandy jariyalanghan 25-jeltoqsan emes, 16-jeltoqsan bolyp belgilendi. Meninshe, biylik ózi úiymdastyrghanyna shәk joq 1986 jylghy 16-jeltoqsanda Almatyda bastalghan, qantógispen ayaqtalghan oqighany kómeskileu ailasyn jasady. Solay ekenine jastarymyzdyng ol jankeshtilik qimylyna resmy dúrys bagha әli kýnge berilmegeni dәlel.

...«GazetaRU»  tilshisi D.Telimanov Shushkevichpen súhbattasyp, mәn-jaydy bilip, sonynda keneske Nazarbaevtyng kelmegen estigenin aityp, onyng sebebin súraghanda Shushkevich bylay dedi: «Kelissózge Qazaqstan preziydenti Nazarbaevty qatystyrudy jón kórdik te, dosy Elisin ony telefonmen izdestirip, tauyp alyp, bizge qosylugha shaqyrdy: «Núrsúltan, kel, biz múnda manyzdy mәselelerdi sheshpekshimiz», dedi. Dauys kýsheytkishpen sóilesti, bizding tyndap otyrghanymyzdy eskertti. Nazarbaev: «IYә, baramyn. Úshaghyma janarmay qúiyp jatyr, qazir úshamyn, jetemin!» dedi. Biraq bizge jolaghan joq, Gorbachevqa jetti. Ol jalpy jaghdaydan habardar edi. Bizding be, Gorbachevtyng ba, – qaysymyzdyng jygharymyzdy boljay almay sasqalaqtady. Mihail Sergeevich ony qaytkende ózine qaratyp aludy kózdep, Anatoliy Lukiyanovtyng ornyna KSRO Joghary kenesining tóraghasy etuge uәde bergen. Shyghystyng qu qayratkeri, men «aqyldy»  demey, «qu» dep otyrmyn, Nazarbaevtyng bizden syrt ainalghany sondyqtan».

A.Lukiyanov Memlekettik tótenshe jaghdaylar komiyteti – GKChP – býligimen baylanysy ýshin tútqyndalghan-dy.

«Tәuelsiz elder dostastyghyn» qúptaghan Gorbachev keyin bәrin qaytadan jiyp, «Tәuelsiz memleketter odaghyn» qúryp aludy kózdegen kórinedi, biraq ol pighyly qauashaghynda qala berdi. Niyettesi Nazarbaevtyng oghan senuden, dәmeli ýlken lauazymyn kýtuden kýderi ýzilip, aqyrynda tәuelsizdikti eng sonynda aldy. Ol 1993 jyly «Komsomoliskaya pravda» gazetining tilshisimen súhbatynda: «Tәuelsizdikti basqalar alyp jatqan son, biz de aldyq» dese, 1994 jyly Mәskeuding memlekettik uiyversiytetindegi (MGU) kezdesuinde: «Sovet Odaghyn saqtap qalu ýshin mening aqyrghy patronym qalghansha soghysqanymdy ózderiniz bilesizder» dedi.

Nazarbaev keyinde: «Biz tәuelsizdikti ata jolymen aldyq, aqylmen aldyq», dep shyqty. Pәli desenshi!.. Ata jolymyz Belovej qoryghynan bastalghan boldy ghoy? Aqyl – Gorbachevtyn  uәdesi eken ghoy?..

E, Núrekenning búlaysha «naqyl» bolyp ketken sózderi jetkilikti. Taqqa otyrysymen: «Qazaqstanda shekara bolmady, býgingi shekarasynda memleketi bolghan joq», «Qazaqta pәlen batyr, bi, әulie bolghany – beker, anyz sóz»,  degenining ózi «ne túrady»?! «Óz kýnindi ózing kór»;  «Bay bay bolady, kedey kedey bolady»; «Aghylshyn tilin mengermeyinshe Qazaqstanda últtyq progress bolmaydy»; «Mikrokredit al da, eki siyr satyp al, ózindi ózing asyra»... degenderi she?!.

Búl «hikayaty» barshagha mәlim.

«Atyng shyqpasa, jer órte», degen keshegi qazekemning býgingi úrpaghynyng keybireuleri, qolyna  sirenke almasa da, aty әlemning alys-jaqyn talay eline órtsiz-aq tarady. Biyl. Resmy jolmen. Qalaysha?.. Angliya parlamentining mýshesi Margaret Hodj aqpannyng 3-i kýngi mәjiliste «Jemqorlyqqa qarsy kýres turaly» sóilep, Qazaqstannyng aramaqshaly    28 bayyna sanksiya salu kerektigin aityp, attaryn tizip berdi. Onyng tenjartysy –  Nazarbaevtyng әuleti. «Kóshbasy», әriyne, «Elbasy». Ýsh qyzy men kýieubalalary: Timur Qúlybaev pen Qayrat Shәripbaev, inileri: Samat Ábishev pen Qayrat Satypaldy, eng kishileri – Dәrighanyng úly Aysúltan (kishi qyzy Áliyanyng kýieui Dimash Dosanovtyng jemqorlyghy keshe әshkerelene bastaghanynan habardar shygharsyndar).

Nazarbaevtardyng bir ghana Angliyadaghy dýniye-mýlkining jalpy somasy 330 million funt sterling ekeni!

«Últ liyderinin» jemqorlyghy sheksiz bolghany býginde alys-jaqyn elderding kóbine ayan. Internet jýiesi – gu-gu. BAQ –  du-du.

Elimizdin, jerimizdin  baylyghy nazarbaevtyq jýie biyligi jyldary qalay saudalanghany, qalay tonalghany, jekelep aitqanda nazarbaevtardyng shet elderde menshikti: neshe sәuletti saraylary, úshaqtary, kemeleri, araldary... bar ekeni turaly maghlúmat týgeldey ózderinde bar ekeni sózsiz. Sony kóre-bile túra, jemqorlyq jýieni qúrghan  «kósemdi» endi «memleketti negizdegen» dep, aty-jónin Konstitusiyagha jazu turaly sózdi kóldenendetip otyrghandaryng nelikten? Konstitusiya biylikting «Qúrmet taqtasy» bolmaq  pa? Kezinde kenshar, újymshar, zauyt-fabriyk... kenselerinde «Qúrmet taqtasy» bolghan. Oghan adal enbegimen újymda ýlgi-ónege bolyp jýrgen jandar turaly jazylyp, foto-suretteri qosa ilinetin.  Nazarbaevtyng «iygi ýlgi-ónegesi» Angliya parlamentindegi tizimge ilikkeni me?

«Sen» degenime renjimessinder. Atamyz qazaq jasy ýlken-kishi:   bolys, bi, batyr, han, súltan – bәrimen «sen» dep sóileskenin biletin shygharsyndar.

Endigi bir eskertuim: kerauyzdar jamandap jýrgen Kenes dәuirinde kimnen, qaydan hat kelse de, ony alghan adam, mekeme bir aptadan keshiktirmey jauap jazugha mindetti boldy, ol biylik pen halyqtyng ózara túraqty baylanys joly edi. Tәuelsizdik búiyrysymen bizding biylik halyqtan tәuelsiz boludy jón kórse kerek, «sovettik tәrtip» jayyna  qaldy, jeke de, újymdyq ta hattargha jauap qaytarmaytyn «moda» shyghardy. Bir ghana mysal: 2021 jyly jeltoqsan aiynyng 9-kýni Q.Toqaevqa, M.Áshimbaevqa, N.Nyghmetullinge (Mәjilisting sol kezdegi tóraghasy. Ýlken lauazymdy jemqorlardyng biri bolghan eken, tútylyp qalmas ýshin shet elge qashyp ketti emes pe?) poshta arqyly da, internet jolymen de «Úsynys-hat» joldap: Petropavl, Pavlodar qalalarynyng tarihy attaryn qaytarudy kóppen birge qoldaytynymdy jazyp, eski attarynyng maghynalaryn aittym. Aqmolanyng әu basta solay atalu sebebin týsindirip, «qalpyna ketiru qajet»,  dedim. Hatym qúmgha qúiylghan su boldy.

Sau-sәlemettikterine tilektes jazushy Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz

31 pikir