22-shi shilde kýni Atyrau qalasynda eki kópir jәne múz aidyny ashyldy.

Qalanyng Europa bóligindegi Áliyev kóshesi men Aziya betindegi Satybaldiyev kóshelerin baylanystyratyn kópirge «Súltan Beybarys» atauy berildi. Búl kópir iri jobanyng bastauy: atalghan kópir arqyly ótetin, Atyrau әue jayynan bastap temir jol vokzalyna deyingi aralyq endigi jerde «Súltan Beybarys danghyly» dep atalatyn bolady.

Endi búl aralyqty, yaghni, qalanyng bir shetinen kelesi shetine jýrdek avtokólikpen bar bolghany 8-10 minutta jýrip ótuge bolady. Al, Satybaldiyev pen Áliyev esimderi qalanyng ózge bólikterindegi kóshelerding birine beriledi. Bolashaqta osy danghyldy qalanyng ortalyq bóligine ainaldyru kózdelip otyr. Ony boylay biznes jәne oiyn-sauyq ortalyqtary, әleumettik manyzdy ghimarattar, jalpy aitqanda zamanauy infraqúrylym boy kótermek.

Saltanatty sharada atyraulyqtardy qúttyqtap sóz sóilegen Bergey Sәulebayúly, oblysta josparlanghan bes kópirding ekeuining halyq iygiligine ainalghaly otyrghanyn, qalghan ýsheuining qúrylysy tayau merzimde ayaqtalatynyn habarlady.

22-shi shilde kýni Atyrau qalasynda eki kópir jәne múz aidyny ashyldy.

Qalanyng Europa bóligindegi Áliyev kóshesi men Aziya betindegi Satybaldiyev kóshelerin baylanystyratyn kópirge «Súltan Beybarys» atauy berildi. Búl kópir iri jobanyng bastauy: atalghan kópir arqyly ótetin, Atyrau әue jayynan bastap temir jol vokzalyna deyingi aralyq endigi jerde «Súltan Beybarys danghyly» dep atalatyn bolady.

Endi búl aralyqty, yaghni, qalanyng bir shetinen kelesi shetine jýrdek avtokólikpen bar bolghany 8-10 minutta jýrip ótuge bolady. Al, Satybaldiyev pen Áliyev esimderi qalanyng ózge bólikterindegi kóshelerding birine beriledi. Bolashaqta osy danghyldy qalanyng ortalyq bóligine ainaldyru kózdelip otyr. Ony boylay biznes jәne oiyn-sauyq ortalyqtary, әleumettik manyzdy ghimarattar, jalpy aitqanda zamanauy infraqúrylym boy kótermek.

Saltanatty sharada atyraulyqtardy qúttyqtap sóz sóilegen Bergey Sәulebayúly, oblysta josparlanghan bes kópirding ekeuining halyq iygiligine ainalghaly otyrghanyn, qalghan ýsheuining qúrylysy tayau merzimde ayaqtalatynyn habarlady.

Sonday-aq, qalada salynyp bitken iri sport ghimarattarynyng biri de túrghyndargha esigin aiqara ashty. Ol - múz aidyny sarayy. Atalghan ghimarat, ótken aptada ghana paydalanugha berilgen Ghabdol Slanov atyndaghy oblystyq ghylymiy-әmbebap kitaphananyng dәl qasynda ornalasqan. Búl keshenge qalalyq onomastikalyq komissiya jәne qalalyq mәslihat sheshimimen Halyq Qaharmany, qazaqtyng qaysar úshqysh qyzy Hiuaz Dospanovanyng aty berildi. Eki qatarly ghimarattyng ýlken múz alany men kórermender ornynan basqa, qajetti qúral-jabdyqtarmen tolyqtay jaraqtandyrylghan jattyqtyrushylar kabiyneti, sportshylardyng dayyndyq zaly sekildi 20-gha juyq bólme bar.

Múz aidynynyng sapasyn Astanadan kelgen mәnerlep syrghanau sheberleri «Niu-York, Niu-York» әnine negizdelgen әdemi kompozisiyalarymen tekserse, «Atyrau» hokkey kluby men «KazTransGaz» komandasy sportshylary joldastyq kezdesu ótkizip, kórermenge әdemi oiyn órnegin pash etti.

«Túsau kesilgen» ýshinshi nysan - Avangard móltek audany men Túrghyndar qalashyghyn baylanystyratyn kópir boldy. Lenta qii rәsimi qala әkimi Sәlimjan Naqpaev pen qalalyq soghys jәne enbek ardagerleri kenesining tóraghasy Tayyr Ghúmarovtyng enshisine tiydi. «Múnayshy» atauy berilgen búl kópir de qaladaghy kólik qozghalysyn edәuir jenildetetin boldy.

Kópirlerding kólemdik kórsetkishi:

«BEYBARYS SÚLTAN» kópiri:

Jalpy úzyndyghy: 800 metr;

Kópirding úzyndyghy - 380, 74 metr, eni - 22 metr;

Tórt jolaqty kólik jolynyng eni - 16 metr, eki qaptaldaghy jayau jýrginshiler jolynyng eni - 2,5 metr;

«MÚNAYShY» KÓPIRI:

Jalpy úzyndyghy: 693 metr;

Kópirding úzyndyghy - 483,1metr, eni - 17 metr.

Tórt jolaqty kólik jolynyng eni - 14 metr, eki qaptaldaghy jayau jýrginshiler jolynyng eni - 1 metr;

MÚZ AYDYNY TURALY MAGhLÚMAT:

Jalpy aumaghy: 6000 sh.m.

Múz aidynynyng aumaghy: 1880 sh.m.

Syiymdylyghy: 800 kórermendik oryn.