Júma, 1 Shilde 2022
Alasapyran 1986 1 pikir 18 Mamyr, 2022 saghat 14:01

Koreyagha demokratiyanyng qanmen kelui...

42 jyl búryn Ontýstik Koreyanyng damu joly qanmen ashyldy. 18 mamyrdy tarihshylar Koreya esigin demokratiya qanmen qaghyp, kirmek bolghan kýn dep ataydy. 1980 jyly, 18 mamyrda Ontýstik Koreyanyng Kvandju qalasynda studentterding kóterilisi bastaldy. 1950-53 jyldardaghy Korey týbegindegi soghystan keyin, Ontýstik Koreyany diktator Pak Chjon Hy uysynda ústady. Al 1979 jyly ol atyp óltirildi. Kәris halqy demokratiyalyq qúndylyqtar ornaydy dep sengen bolatyn. Biraq...

Biraq biylikti general Chon Du Hvan basyp aldy. Ol elde әskery jaghday jariyalap, BAQ-ty sýzgiden ótkizdi. Barlyq miting, ereuilderge tyiym saldy. Sayasy qarsylastaryn qudalap, óltire bastady. 17 mamyrda Ontýstik Koreya boyynsha әskery jaghday jariyalady.

Desyati dney y sorok let – Mir – Kommersant

18 mamyrda Kvandju studentteri diktaturagha shydamay, kóshege shyqty. Basynda biylik búl búlqynysty tez basyp tastaymyz dep oilady. Sondyqtan jergilikti tәrtip saqshylary men az ghana әsker kóterilisti basugha kiristi. Alayda kýtpegen sәtte narazy studentterding sany artyp, olar polisiyany keri shegindirdi. Osylaysha on kýnge sozylghan "Kvandju kóterilisi" bastaldy. 700 myng halqy bar qalada kóterilisshiler "Kýresushining bulleteni" atty gazet shygharyp, onda demokratiya men kýresting manyzy jazyldy. Tek qana studentter emes, qalanyng barlyq túrghyny búl búlqynysqa qatysty. On kýn boyy biylik әskerimen qaqtyghystar bolyp túrdy. Kóterilisshiler óldi, jaralandy. Biraq berilmedi.

Velikolepnyy otpusk po-koreysky - YaPlakal

Olar naqty, shynayy aqparat taratpaghany ýshin jergilikti radio men telearnalardy basyp alyp, órtep jiberdi. Olardyng arasynda tanymal MBC jәne KBS arnalary da bolatyn. Narazy top Kvandju qalasyndaghy salyq departamentine ot qoydy. "Bizding salyghymyz diktaturany qoldaugha ketip jatyr, odanda otqa jansyn" dedi olar. Jergilikti polisiya bólimsheleri men kishigirim әskery posttar narazy top qolyna ótti. Halyq qarulanyp, әskery jasaqtar qúra bastady. Olardyng arasynda Korey soghysyna qatysqan kәsiby sarbazdar da bar edi. Qala shetindegi kenshiler dinamit әkelip, jarylghysh zat jasaldy. 21 mamyrda biylik әskeri qaladan shyghyp ketti. Halyq "búl jenis" dep oilaghan bolatyn. Alayda...

Desyati dney y sorok let – Mir – Kommersant

Alayda búl tozaqtyng basy ghana edi. Biylik әskerin qaladan shygharyp, sheshushi soqqy dayyndady. Qalany qorshap, әskery bólimshelerdi jaqyndatty. 28 mamyrda, tanghy saghat 4-te qalagha jan-jaqtan tank pen әsker kirdi. Olargha 200 myng halyq qarsy túrdy. Qan-qasap bastalyp ketti. Áskeriyler tikúshaqpen oq otty, pulemetpen halyqty jusatyp tastady. Avtomat pen granata qoldandy. Osylaysha on kýnge sozylghan "Kvandju kóterilisi" jenilis tapty. Kóteriliste qansha adam ólgeni belgisiz. 1990 jylgha deyin 143 adam, al 2010 jyly 606 adam dep resmy aitylghan bolatyn. Biraq tәuelsiz sarapshylar men oqighagha tikeley qatysushylar 2-4 myng arasynda degen sifrdy keltiredi. Al qansha әskery men polisiya qaza tapqany әli qúpiya. Bir zertteulerde 200-ge juyq deydi.

Vosstanie v Kvandju | Pikabu

Ontýstik Koreya halqy búl oqigha demokratiyany qanmen әkelgen jayttardyng biri boldy deydi. General Chon Du Hvan biylikte 8 jyl otyryp, 1988 jyly taqtan ketuine tura keldi. Oghan eldegi halyqtyng narazylyghy men AQSh-tyng qysymy әser etti. 1996 jyly oghan sot bastalyp, Kvandju qyrghyny men jemqorlyq faktileri boyynsha aiyp taghyldy. Sot ony ólim jazasyna kesti, alayda artynsha ólim jazasyn "ómir boyy bas bostandyghynan aiyru" jazasymen auystyrdy. Keyin ony amnistiyalady. Preziydent, diktator, halyq búlqynysyn qanmen basqan Chon Du Hvan әuleti memleket óteuge tiyis degen 370 mln dollardy әli tólep keledi.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 448
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 355