III

«Býbim» sol «tatu ótken» shoferining ýiine tanertengi shaydan song ketip edi. Lezde qaytyp kelip, avtomobiliding dәl týs uaqytynda jýretin bolghanyn aitty. Men sekirip týregelippin ornymnan.

- Po, bek quanyp kettiniz, menen mýlde zerigipsiz! - Búrtiya qarady maghan. - Qalay oinaudy jaqtyratyndyghynyzdy endi bilip qalghan shaghymda...

- Neni jaqtyratyndyghymdy biluding sizge qajeti joq úqsaydy! - dedim әdeyi. - Aqyr menimen túrmystanbaydy ekensiz!

- Sizge nekelenbesem de ómirlik ashyna bolarmyn! Osy tanerteng ghana týsindim sizdi, men biletin qarapayym adamdardan emes ekensiz! Sizdi zeriktirmeytin ónerdi pәmlap[1] qaldym! Gýlqyz! Gýlqyz!.. Múnda kel! - Qyzy kelip, úyatty birdemege kózim týsip qalmasyn degendey esikten eptep qana syghalady. - Siz búl kisiden tartynbanyz, basqalargha mýlde úqshamaytyn adam! Chong ananyzgha aitynyz, qazir mol qylyp et assyn!

- Joq, et aspasyn, sizderge kóje qatyq kerek. Men shay iship qana shyghamyn, kýn ystyq. Chong ananyzgha osyny aityp qana óziniz qaytyp kelshi! - Qyzy yqylaspen ghana bas iyzep, ýiden jýgire shyqty da qaytyp kelip túra qaldy aldyma.

III

«Býbim» sol «tatu ótken» shoferining ýiine tanertengi shaydan song ketip edi. Lezde qaytyp kelip, avtomobiliding dәl týs uaqytynda jýretin bolghanyn aitty. Men sekirip týregelippin ornymnan.

- Po, bek quanyp kettiniz, menen mýlde zerigipsiz! - Búrtiya qarady maghan. - Qalay oinaudy jaqtyratyndyghynyzdy endi bilip qalghan shaghymda...

- Neni jaqtyratyndyghymdy biluding sizge qajeti joq úqsaydy! - dedim әdeyi. - Aqyr menimen túrmystanbaydy ekensiz!

- Sizge nekelenbesem de ómirlik ashyna bolarmyn! Osy tanerteng ghana týsindim sizdi, men biletin qarapayym adamdardan emes ekensiz! Sizdi zeriktirmeytin ónerdi pәmlap[1] qaldym! Gýlqyz! Gýlqyz!.. Múnda kel! - Qyzy kelip, úyatty birdemege kózim týsip qalmasyn degendey esikten eptep qana syghalady. - Siz búl kisiden tartynbanyz, basqalargha mýlde úqshamaytyn adam! Chong ananyzgha aitynyz, qazir mol qylyp et assyn!

- Joq, et aspasyn, sizderge kóje qatyq kerek. Men shay iship qana shyghamyn, kýn ystyq. Chong ananyzgha osyny aityp qana óziniz qaytyp kelshi! - Qyzy yqylaspen ghana bas iyzep, ýiden jýgire shyqty da qaytyp kelip túra qaldy aldyma.

- Beri kel, qasyma otyr! - Ibamen jymiya kelip jýginip otyra ketti. Mandayynan sipay sóiledim. - Siz bek jaqsy, zerek, aqyldy balasyz! Aldymyzdaghy kýzden bastap mektepten oqynyz! Apanyzda siz oqityn sabaq joq. Biraq, ananyz ghoy, taza qúrmetteniz!

Tómen qarap tyndaghan qyz óksip-óksip qalyp betin basty. Kóz jasy sorghalay jónelgen eken.

- Men oqiyn desem... mektepke... jibermeydi!.. Ádepsiz bolyp ketesing deydi. Biraq... ózi әdepsiz!

- Boldy! - dedi sheshesi kýlgen bolyp qyzaraqtap.

- Apasy, osy kýzge taman mektepke jiberiniz, búl ózin-ózi jaqsy basqaralatyn bala! - Men «Býbige» qaraghanda qyzy da jautaqtay qarady oghan. - Men hosh bolsyn deseniz, mektepke beriniz!... Qaytyp kelgenimde mektepten kóreyin, maqúl ma?

- Maqúl, maqúl! Ekeuiniz birlesip alyp, maghan baqsy bolyp oinaytyn úqshaysyzdar, ha-ha-ha-ha-ha..a...

Gýlqyz quana týregeldi de maghan erkeley jymiyp qarap alyp, sekire jóneldi. Ol shyghyp ketisimen janasha әdeppen feodalizmshe әdepting parqyn «Býbime» aiqyndap týsindirip edim, asygha týregeldi.

- Uaqyt az qaldy! - dey sala baryp esikti bekitti de basyna jastyq qoyyp qúlay ketti. - Siz ketken song qaytyp kelgeninizshe zerigip qalatyn úqshaymyn, kelinizshi! - Men de jastyqqa bas qoyyp edim, bir týrli júmsaq ýnmen jalghastyrdy sózin. - Sizben nekelenbesem de ómirlik ashynanyz bolugha hasam eteyin!... Múnda qashan kelseniz de men dayar әielinizbin. Eger neke qisaq, meni basqalardan kýndep, búl tәttiliginizden aiyrylyp qalasyz. Qyzghanshaq bolyp ketesiz, janym! - dep bastap, endi mәdeniyetti adamsha aimalaugha kiristi.

- Qazir jýretin bolsam, - dep men de jalynyshty ýnmen jauap qattym. - Sapargha aram shyghugha bolmaytyndyghyn bilesiz ghoy!

- Ioq-ey, jolgha juyndyryp tazalap shygharamyn! - degennen basymdy kóterip aldym.

- Qaytyp kelgen song bir-aq kóriseyikshi!

- Eger qaytyp kele almay qalsanyz, qaryzynyz qalady mende!.. Osy ýige kelgeninizden beri bes kýn ishinde segiz ret qana jolyqtynyz! Men ýshin qanshalyq mihnattanbadynyz!..

- Joqey, qaytyp kelgen song «aqymdy» jibere qoymaspyn! - Qarqyldap kýlip baryp, esikti ashyp tastap edim, «Býbim» kýrsine týregelip dastarqan jasady.

- Kónilinizdi neden qaldyryp qoydym eken! -Kýbirlep taghy kýrsindi de kóshege alyp shyqqan sumkasynan bir bótelke araq әkeldi. Bir tәlenke quyrdaq kóterip kirgen Gýlqyz maghan erkeley qarap kelip, qasyma otyra qalyp edi. - Gýlqyz, sen chong anana kómektes, tamaqty tezdetinder! - degen búiryqpen shyghardy da, araq qúidy. Sapargha shygharda araq ta ishpeytindigimdi aityp toqtata almadym. Zorlap bir shyny qaghystyryp ishkizdi. Ózine taghy birdi toltyra qúidy sonson. -Sizden aiyrylghym kelmeydi eken! - Kemsendep jiberip jútyp saldy da qúshaqtap alyp, auzy-múrnymdy jalady-ay kelip. - Sadaghang keteyin, janym! -dep bastap sayray kele auzyma tilin de jýgirtip jiberdi. Jýregim ainyp bir loqsyp qaldym da, óz qolymmen jarty ydys qana qúiyp iship diyzenfeksiyaladym.

Palau kóterip kirgen qyzym qayta kelip otyrdy qasyma. «Jeniz agha, jeniz, jolda qúrsaghynyz ashady! - dey otyryp, meni toydyra tamaqtandyrdy. Kónildene asady ózi de. Qolyma su qúiyp, taghy da Gýlqyz kiyindirdi meni. Bir sumkamdy kótere shyqty. Sheshesining qal degenine kónbey, qyzyl miyanyng tamyry basylghan jýk avtomobiyline birge bardy. - Búl kisi kabinanyzgha otyrsyn agha, bek jaqsy adam, janym, agha, sizben birge otyrsyn! - dep shofergha qaytalap-qaytalap jalyndy.

- Maqúl qyzym, maqúl! - dep kýldi shofer.

Sheshesimen qoshtasyp túryp, Gýlqyzdy mektepte oqytuyn men de qaytalap ótindim. - Gýlqyz, ózing de jaqsy oqy! Tolyq tәrtipti, ýlgili oqushy bol! - dep mandayynan sýigenimde taghy da jylap jiberip, sheshesine kýmәndana qarap edi.

- Maqúl dedim ghoy, qyzym, maqúl, mektepte oqytayyn! -dep kýldi «Býbim». - Biraq, mening aitqanymsha jýresin!...

Nәzik qolyn dәmil-dәmil kóterip, qashan jýrip ketkenimizshe qadalyp qarap túrdy Gýlqyz.

Orta jasqa kelip qalghan shofer bylay shygha bere basyn shayqap-shayqap qoyyp kýldi.

- Gýlqyzdy mektepke ber dep men qansha ótinip kóndire almap edim. Tanysqanynyzgha bir apta bolmay jatyp, siz kóndiripsiz! -dep kýldi.

Mening «Býbimen» tanysqanyma bir apta bola qoymaghanyn qaydan bilgenine tandana qarap qoydym.

- Gýlqyzdyng ózi, mening balam ekendigin әli bilmeydi! - dep kýrsindi shofer. Aldaghy oiqy-shoyqy borbas joldan kóz almay qaray otyryp jalghastyrdy sózin. - Onyng ong jaq qúlaghynyng týbindegi mendi kórdiniz be? - Búl súrauynan óz qúlaghyna qarap qalyp týsindim. Qaramtyl tolyq jýzining samay saqal astynda Gýlqyzdyng meni siyaqty badyrayghan ýlken meni bar eken. Kýlip jiberdim.

- Siz, búl «Býbinin» búrynghy erisiz be, iә maghan úqshash «mәngilik» ashynasysyz ba? - dep súraghanymda qarqyldap qatty kýldi shofer.

- Búryn, jyndybas kezimde ashyna bolghan. Qazir Gýlqyz ýshin ghana bolmasa, úmytyp ta kettim. Búl qyzym asa jaqsy qyz bolyp edi. Oqytpay, ózining jaman jolyna bastap keter me eken dep qauiptenip jýr edim. Sizding kóndirgeninizge kóp rahmet!... Endi Gýlqyz ekeumiz, anau loqonyn[2] osy uaghdasyn myqtap ústaytyn boldyq!.. Qyzyma óz әkesin tanystyryp qoyyn ótinip jýrmin. Sondyqtan ansha-múnsha talabyn orynday salatyn mәjbýryatym bar...

Mening ótken ahualymdy shofer «býbiden» estipti. Onyng ózin mening qalay tandap, qalay tanysqanymdy súrap bilip, tipti qatty kýldi.

- Siz ótip ketken pәmdi, súm adam ekensiz júmo!...

Toqsugha jetip, tas jolgha týsken song sol kýni aghyzyp otyryp, Býgirge jetip qondyq. Ertenine tang bozara jýrip, sәske týste Qarashәriden ótisimizben avtomobiylimiz bylqyldaq sazdy joldyng oiylyp ketken bir loqabyna shonqiya qaldy. Yshqynyp byrylday júlqynghanynda kýrt ete týsti birdemesi. Oghy ýzilip ketipti. Shofer ekeumiz de shonqidyq. Saqal-shashy ýrpiyip, qatty daghdarghan shofer, endi jol tosyp, jәrdem kýtuden basqa laj joqtyghyn aitty.

- Siz endi menimen birge uaqytynyzdy ketirmeniz! -dedi birazdan son. - Qarashәriden Ýrimjige jýretin mashina kóp tabylady!

Men de osyny oilap otyr edim. Neghúrlym Balghyntaydan Ýrimjige tóte asatyn kólik tabylsa!.. Maqpaldyng jónin biluim ýshin mening endigi izdeytinim - Kýlәn ghoy. «Ol myna taudyng ishinde, bәlkim odan da beri Qotynsúmyl audanyna qarasty qazaqtargha kelip singen shyghar. Ybyray, әpekesin qolgha týsirmeu ýshin, múny bilmeytin jigit emes qoy». Osyny oilap otyrghanymda shoferding búl aqyly qona ketti kókeyime. Sóitse de, joldas bolyp kelip, jolgha tastap ketkendey bolmau ýshin «Qarashәrige qaytsam jalghyzdyq kórersiz ghoy» dep súradym da, ol jóninen qinalmaytyndyghyn aityp razylyq bildirgen son, rahmet aityp qoshtastym da, eki sumkany eki iyghyma asyp jýre berdim.

Qarashәri qalashyghynan onshalyq úzamappyz. Týski demalys uaqytynda jettim. Shetkerirek, kishkene ghana bir shayhanagha kirdim de qauqalaqtaghan aqsaqaldy qariyanyng qolynan shay ishtim. Múnday kәrining úry-qarymen baylanysy bolmaytyndyghyn bayqaghan song tórdegi ýishiginen jatyn oryn alyp, eki boqshamdy ornalastyrdym da, әlgi bir tәuirshe kóilek-symymdy kie sala shyqtym kóshege. Aldymen izdeytinim, Ýrimjige jýretin avtomobili emes, tanystyghy bar adam boldy. Ýsh aimaqtan, iә Ýrimjiden qyzmetke kelip ornalasqan múghalim búl qaladan tabyluy mýmkin edi.

«Soltýstikten kelgen múghalimdi» kóshede әrkimnen súrastyra otyryp, audandyq ýkimetting oqu-aghartu bólimine kirip bardym. Onday múghalimdi biletin «kadr» qazir keletindigin aitty bir úighyr әiel.

Týski demalystan qaytqan sida ghana qarasúr monghol jigit syrtqy esikting aldynan kezdesti. Baldyrlap úighyrsha әreng sóileuinen, Qarashәrining jergilikti mongholy ekendigin týsine qoydym da, tanystyq jón aitpay-aq múnda soltýstikten kelgen múghalim bar-joqtyghyn súrap edim. Tarbaghataydan kelgen Shәrip Mónke deytin monghol múghalim baryn aitty. Aty tanys bolghanymen naqtyly kim ekendigin esime týsire almasam da sony tauyp beruin ótindim. Álgi men shyqqan bólmege kire sala qaytyp shyghyp bastay jóneldi. Bir kóshe ailanyp qana Qarashәrining shiyki kirpishten qalanghan bir kóne aulasyna bastap kirip, esigin núsqap qana qaytugha oqtaldy da, maghan bir qarap qoyyp, esigin ózi ashyp kirgizdi. Mongholsha yzgharlana sóiledi bir әielge. Ózi kirmey tabaldyryq syrtynan qaytty.

Tór ýiinen juan qasqa basty aqsúr, kelisken deneli monghol oryndyghynan týregelip qarsy aldy meni. Qol berip, taza qazaq tilimen amandasty. Tórdegi oryndyqqa núsqap otyrghyzdy da jýzime qaray týsti. Men de ýnile qarap tanymadym. Sonda da búiymtay aitugha tura keldi.

- Shayar Tarym laugay maydanynan ýsh ailyq qana rúqsat alyp, Ýrimjige qaytyp edim. Otyrghan jýk avtomobiylimiz búzylyp, jolda qaldy...

- Atynyz kim?

- Bighabil Jappar.

- Assalaumaghalaykum! - Ýy iyesi yrshyp túra qolymdy alyp, aiqara qúshaqtady. - Tanymay qalyppyn. Aman ekensin-au, aghay!... Siz de, әriyne, tanymay qaldynyz. Men oqushynyz Shәrip emespin be? Shәrip Mónke!... Dórbiljin monghol mektebinde de, Ýrimjidegi múghalimdik mektepte de ózinizden kitap súrap alyp túrushy edim ghoy. Týsinbegen mәselelerim jóninde talay ret kenesinizdi alghanmyn. Ýiinizge de baryp túratynmyn. Qonaqbasty kezde Maqpal jengemizge su tasyp ta qolghabys etip jýretinmin!.. IYe, jiyrma jyldyq sergeldeng kimdi úmyttyrmaydy. Men de kórmegendi kóre jýrip, mine «Qyz Jibek» dastanyndaghy Qoren qalmaqtyng ózi boldym!

Qarqyldasa kýldik songhy sózine. Shay ishe otyryp jarqyldasa sóilesip, keyingi kórgen ózdi-óz keshirmelerimizben qazirgi ahualymyzdy әngimeledik.

- Jә, ózinizdi osynda bastap kelgen jigitke aty-jóninizdi aittynyz ba?

- Ol súramady da, men aitpadym.

- Jaqsy bolypty, onyng da timtine beruden zerikkeni ghoy tegi, - dep әieline qarap qoydy Shәrip. - Ol, «zor mәdeniyet tónkerisinin» osyndaghy zor jendeti. Meni talay baylatyp, talay shapalaqtatyp, talay tergegen jendet. Sizding atynyzdy estise, әli de shapalaqpen talay tergeuge tartylar edim, Qúday saqtaghan eken! Ol sizding aty-jóninizdi tolyq biledi. Biraq, «marksizm men sosializmning qas jauy, onshy Shәrip Mónkening keri tónkeriske bastaushysy» dep biledi. Sizben bolghan baylanysymdy súrap, talay qinaghan bolatyn. Sóitip jýrip osyndaghy oqu-aghartu bólimining sayasy jetekshisi degen mansapqa ie bolghan. Al, jaqsy múghalimderding kóbin tómenge týsirip jiberdi de, meni osyndaghy monghol orta mektebining joghary klastaryna sabaq ótey alatyn eshkimi qalmaghandyqtan ghana rejimmen alyp qalyp otyr.

- Olay bolsa, qayta súrastyra qalsa mening kim bolyp tanylghanym jón?

Shәrip oilana qalyp, әieline taghy qarady. Mongholsha sóilep Qotynsúmyl jóninde birdeme súraghanday bolyp edi. Súlusha, kekseleu әiel úzaghyraq sóilep ketti de oilana qalyp, sosyn bir aqyl tapqanday kýlip jiberip sóiledi. Maghan týsiniksiz sózder ishinen «mórin»[3] degenin ghana úghyp, men de jaltaqtay qaradym. Shәrip iyzektey kýldi oghan.

- Áy osy kelininiz jaraydy-au! - Shәrip endi maghan qazaqsha sóilep kýlimdey qarady. - Meni kóp qyrsyqtan tiri saqtap kele jatqan osy kisim!

Ózin erining «kisim» dep maqtaghanyna qyzghysh tarta kýlgen kelin auyz ýige shyghyp ketken song súradym.

- Kelin de Dórbiljindik pe?

- Joq, osy taulyq torghauyttyng qyzy. Qazaqsha-úighyrsha jaqsy sóiley almaytyndyghynan mongholsha sóilesip otyrmyz. Men osynda alghash kelgenimde osy orta mektepti bitirgen eken. Tanysa ketip ýilengenbiz. Búl da oqytushy. Jaqsy qatyn boldy. Qazir eki úl bir qyzymyz bar. Al endi siz bir sәtti kezende kelipsiz. Mening qazir ýkimetimdi sendire almay túrghan bir mәselem bar edi: ýsh jyldyng aldynda Hoshyt audanyndaghy bir oqushym maghan bir besti at syilaghan bolatyn. Ony «para» dep te, «jekelik» dep te әlgi jendet maghan «shujúnjuishylyq» qalpaghyn kiygizip jýrgen. Men oghan moyyndamay, Ýrimjige baryp qaytqan jolymda bir qazaq dosym mayyn bergen at dep kelgenmin. Endi sol atty bergen dosym, siz bola qalynyz, әiteuir esiminiz Bighabil bolmasa bolghany! Taudyng arghy betindegi bir kommuna mektebining múghalimimin deysiz. Jolhat almay tuysqanshylap jýre beretin monghol-qazaq az ba?

Kónilimde osy atty minip, tóte jolmen ketu ýmiti oinaqtay jóneldi.

- Ras, dúrys tabylghan aqyl eken. Qotynsúmylgha qarasty qazaqtardy osy atpen tauyp, qoy degen jerine tapsyryp berip kete beremin!

- Joq, ólipti dep estilgen jerden tiri qaytyp kelip kórisken sizdey ústazgha bir at mingizu, kóp  pe! Oqushymnyng syilap mingizgen atyn men óz ústazyma mingizsem, ózime-ózim de razy bolamyn. Shujúnjuishylyqtan da qútylamyn! Tilegen jerinizge jetkize alatyn jaqsy at!

Jambasy qosylghan bir tabaq etti kóterip kirgen kelin, ýlken úlyna dastarqan jayghyzyp, shkabynan bir bótelke araq shyghardy. Tiri kóriskenimizge jylap-kýlise otyryp kesh batyrdyq. Shәripting rejimdegi jaghdayyna qarap, shayhanadaghy pәterime baryp jatudy aityp edim.

- Jo-jo-joq, osynda bolasyz! Men qazir әlgi jendetke baryp, sizding «óz atynyzdy alyp  qaytqaly kelgeninizdi» aityp rúqsat alamyn da, tanerteng qayyn júrt qolyndaghy atty әkeluge ketemin. Býgin jaqsylap әngimelesip alayyq!

Shәrip, bastyghynyng ýiine baryp, rúqsat alyp qaytty da, men shayhanadan sumkalarymdy әkelip aldym. Kelinning tórge qatar salyp qoyghan tósegine ekeumiz et dastarqanyn qayta jayghyzyp, bótelkeni ortagha ala kiristik әngimege. Talqygha salghanymyz, opportonizmshi men revizionizmshining naqtyly kim ekendigi jayynda boldy. Týn ortasy aua әreng tynyshtaldyq.

Men oyanghanda Shәrip әldeqashan jónelip ketken eken. Moynyn qazday sozghan qamysqúlaq qarager kýn enkeye orys er-toqymymen kelip, esik aldyna baylana qaldy. Shәrip ony kórneuge әdeyi «kórdinder me, mine, iyesine qaytaryldy» deu ýshin baylaghanyn aityp kýldi. Úry-qaraqshynyng kóbeygenin eskerip, qayyn júrtynan dyrau qamshy men bos moyyn shoqpar da, bylghary qyndy qanjar da súrap әkelgen eken. Boyymda qanjar saqtaugha qarsylyq aityp edim, Shәrip zorlap aldyrdy.

- Qazir, alys sapardaghy jolaushy týgil kóshedegi jigitterding de qanjarsyz jýretini joq. Sym beldigine tym bolmaghanda qarymdyraq pyshaq qystyra jýredi! -dedi.

Qotynsúmyl jolyn anyqtap úqtyryp, ertenine tang ata ózining eskileu ghana jauyndyq palitosyn kiygizip attandyrdy Shәrip.

Qotynsúmyl bazary jaqyn eken. Tóte at jolymen jortyp tal týste jetip bardym. Oiqy-shoyqy shaghyn ghana tauly qalashyqta kimnen jón súrarymdy bilmey, kóshe aralap kele jatqanymda búlghaqtaghan  tórt-bes jigit bir araq dýkeninen shygha keldi. Ekeuining bilegine kiyilgen qyzyl shýperekterinen «halyq jasaghy» ekendigi bayqaldy. Bireui monghol, tórteui úighyr jigitter, sypyra mas sekildi. Mening basqa jerlik jolaushy ekendigimdi olar da bayqaghanday, aldyma kóldenendey berdi.

- Qaydan kelesiz?

- Qarashәriden.

- Jol qaghazyng bar ma?

- Bar! - dey sala kóp adam tanymaytynday hanzusha sýiretpe shimaymen jazylghan rúqsat qaghazymdy kórsettim. - Osy audangha qarasty qazaq auylyndaghy tuysqanymdy izdep kelemin.

Juan qyzyl tanba basylghandyghy kóringen son, ony oqyp kóruden dәmelenbey-aq ózderining negizgi búiymtaylaryn aitty.

- Jә, týsiniz, araq ishemiz!

- Men, nauqas adammyn, araq ishpeymin, rahmet sizderge! Qazaq auylyna baratyn joldy kórsetip bersenizder, erterek jetip alayyn!

- Ói, ol auyl jaqyn, asyqpay-aq qoyynyz, ózimi aparyp salamyz!

- Iә bizden bir-eki rumka ishesiz, iә ýlken bazardan kelgen sizden ishemiz! - dep bireui óndirshektey qaldy. Qúndary belgili bolghan song saudalasa kettim.

- Men ishpeymin dedim ghoy, zorlay almaysyzdar! Eger bireuiniz menimen birge jýrip, sol auyldyng jolyn kórsetip qaytsanyzdar, eki bótelkelik aqsha bereyin!

- Qane aqshanyz! - dedi bireui. Qapas bergen elu yuannan tórt yuan ajyratyp kórsetip edim, bir-birine ymdasa qaldy. Ótirik mas ekendikteri bayqalghannan seziktene qaldym. Qanjyghagha baylanghan boqshama, atyma qarasty. Men aqshany omyrau qaltama tygha sala tebinip qaldym. Qarager lyp etip jaryp óte shyqty.

- Toqtanyz, toqtanyz, bireuimiz aparyp salayyq, qonaq ekensiz! - dedi bireui.

Elu metrdey ghana alystap, at tizginin tarttym. Olar ózara kýbirlesti de bireuin sonymnan jiberdi. Ol: «Tosa túrynyz, at minip shyghayyn! -dey sala bir qoragha jýgirip baryp kirdi. Tospay jýre beruding de, shyghuyn kýtip túrudyng jónin taba almay qaldym. Arttaghy tórteui sol oryndarynan qozghalmay, qamsyz ghana sóilesip túr. Atym shyr kóbelek ailanyp tyqyrshy týsti.

Jol kórsetushim jónsal ghana tepeng kókke minip shyqqanda kónilim biraz ornyqqanday boldy. Qolyna qamshy da almaghan eken. Tebine erdi sonymnan. Qorghasyn jipsheli úzyn qamshymdy qymtap ústap, ol núsqaghan jalghyz ayaq jolgha týstim.

- Osy jol apara ma?

- Qayda, әli birneshe jolgha búrylamyz!...

Aytqanynday shoqat-shoqat obaly tóbelerdi aralatyp aparyp ýlken taugha kirgizdi. Órlep baryp bir moynaqtan asqanymyzda bes-alty kiyiz ýiden qúralghan bir auyl kózime ottay basyldy. Jaz kýnining rayy jaydary, ashyq bolsa da auyl syrtyndaghy qarly jotagha qara súr búlt qonyp, salqyn yzgharly lep tartyp túr.

- Al, endi sizge rahmet! - dey sala tórt yuandy úsynyp edim.

- Álgi gýiler[4] araq dәmetpese almay-aq qoyar edim! - dep aqshany jymiya aldy da ilese berdi. - Aqyr kelgen song men de birge baryp, qatyq iship shyghayyn!

Ortadaghy ýlkenirek kiyiz ýige týsip qalyp edik. Mol aq saqaldy shal shyghyp qarsy aldy. Sәlem berip, qos qolymen amandasqanymyzdan song qart esik núsqady. Mol jayylghan tekemet ýstine baryp otyrdyq. Tórge jiylghan sandyq, kebeje ýsti kórpe-jastyqqa toly, mýlikti, taza ýy eken. Qasymda qyzyl belgi taghynghan jasaq otyrghandyqtan qartqa jasandy jónimdi aittym.

- Men Ýrimjining «Algha» kommunasynan tuysqanshylap Qarashәrige kelgen múghalim edim. Qaytar jolymda osy auylda dep estigen bir dosymdy kóre keteyin dep búryldym. Osynda Ybyray deytin, tegi Ýrimjilik jigit bar ma?

- Ybyray? - Qasymdaghy jigitke bir qarap qoyyp, oilana jauap berdi qart. - Onday Ýrimjilik bar dep estimeppin!

- Olay bolsa, basqa auyldargha baryp súrastyrghanym jón shyghar?

- Biz osy kýngeydegi qazaqtar bir auylmyz. Qazir tórt-bes kishkene auylgha bólinip jaylap otyrmyz. Auyl bastyghy bolyp qazir uaqytsha basqaryp otyrghan, mening ýlken úlym. Myna otaudyng iyesi. Ór jaylaugha ketken. Býgin qaytyp keler. Kýn keshkirip qaldy ghoy. Osynda qona ketiniz!

- Biletin bastyq osynda bolsa, keluin kýtuim de jón eken. Al, myna jigit maghan jol kórsetuge bazardan ilesip edi. Asyghyp otyrghan shyghar, bar bolsa airan shalap iship qaytpaq bolyp týsken!

- Shaygha qaramay ma?.. Áy, kempir, kempir-әi!

Orta jastaghy aqsary әiel kirip kelip, qarttyng tapsyruymen bir tegesh airan qúiyp berip edi. Úighyr jigit úrttay iship әreng tausyp qaytty.

- Búl jigitter asa qauipti edi, - dedi qart ol ketisimen. - Toptasa jýrip tyng tyndaydy. Jóni tabylghanda tonaushylyq isteydi. Qyzyl belgilerimen qorqytyp ta birdeme alyp qalady... Sizge qalay ilesti ózi?

Búl jaytty qysqasha sóilep berip edim, ynyrana iyzektedi qart.

- Álgi súraghan adamynyzdyng jónin bilemin. Jana búl súmyraydyng aldynda aitugha bolmay qaldy. Ybyray birer jyl osy auyldy panalap túrghan. Oghan da ýsh-tórt jyl bolyp qaldy. Sanjy tauyndaghy búrynghy singen auylyna qayta kóship ketken. Qolynda óz kelinsheginen basqa Kýlәn deytin әpekesi men onyng qyzy bar.

- Ol ýiden Kýlәnning qyzynan basqa odan eresekteu bir úl bala kórindi me?

- Joq, onysyn kórmeppin, Sayrasyn jalghyz dep jýretin. Ózi Ýrimjide joghary qyzmette bolghan, shyrayly da minezdi kelisken әiel eken. Eri men ekeui de onshy bolghan song ózining de qolgha alynuynan boy tasalap jýripti. Eri ontýstiktegi bir maydangha aidalyp baryp opat bolghanyn aityp jylaghanyn estigenmin.

- Sóitip, Asqar atty úly turaly birdeme aitqany estilmedi me? Bir mektepke oqugha berip ketkennen de sóz joq pa eken?

- Asqar deysiz be?... Ei, kempir, Túrsynay bar ma, shaqyrshy! Myna qonaqtyng sabyryn alyp jýrgen bir bala bar siyaqty, Túrsynaydy da shaqyr, Sayranyng qúrbysy ghoy!

Syrtta Túrsynay men Túrsynaydyng atyn kezek atap shaqyrghan «kempirin» endi shaldyng ózi shaqyryp shay jasatty. Tenge-monshaqty kamzol, ýkili tóbetayly bir boyjetken kirip, ibamen auyz jybyrlatyp qana amandasty osy mezette.

- Balam, ýlken sheshenning júmysy bar, myna shaydy sen qúiyp ber! - dep búiyrghan qart, nemere qyzy bir tizelep otyra qalyp, shay qúighansha birneshe súrau qoyyp ýlgerdi. - Ana jylghy Kýlәn apayynnyng Sayra atty qyzy esinde bar ma? Kishkene kezinde ol senimen bir jyl birge oqyghan ghoy, birge oinaytynsyndar. Sayra sonda ózining Asqar deytin aghasy jóninde birdeme aitushy ma edi.

- Aytatyn, - dedi Túrsynay maghan bir qarap alyp. - «Asqar agham jaqsy edi, ózi oinamasa da ynghay meni oinatatyn, qatty saghynyp jýrmin!» dep jylaytyn. Asqardyng atyn auzynan tastamaytyn. - Túrsynay múny aitqanda men enk ete týstim. Kózimnen jas yrshyp-yrshyp ketti. Qart ta nemere qyzy da anyra qarap qalypty maghan.

- Sayradan ol aghang qayda dep súraghang shygharsyn? -dep atasy súrady nemeresinen.

- IYe, súraymyz ghoy, «óz sheshesi kelip Shәueshekke әketti» degen.

Men kóz jasymdy sýrte salyp súradym.

- Qay jyly qaysy aida әketkenin bilesing be, shyraghym?

- Sayranyng aituyna qaraghanda, - dep oilana qaldy qyz. - IYe, 62-shi jyly... qar ketken song sheshesining ózi bir jaqtan kelip әketipti. Sayrash onyng sheshesin de asa jaqsy kóredi eken. «Ápketay ketpeshi, Asqar ekeuing de bizben birge túrshy, ishimiz pysady eken dep jalynyp edim, betimnen qatty-qatty sýidi de, Asqardy jetektey jóneldi. Apam ekeumiz de jylap qaldyq. Sanjy qalasyna Ybyray naghashym arbamen әketti. Ol ekeui de jylap ketti» dep Sayrash tipti egilip jylaghan bolatyn.

Túrsynaydyng búl sózin estigende mening kóz jasym tipti yryq bermey aghytyldy. Biraq, búl jylauym, Maqpal men Asqar jónindegi qauip-kýdikten arylghan, quanyshtyng jylauy bolyp sezildi. Áyteuir, ýlken ýimen birge Qazaqstangha ketkeni aiqyndalghanday boldy ghoy!

- Al, shyraghym, endi óz jónindi aitshy! - dep qart maghan jymiya qarady. - Olarmen jýreging sabaqtas kórinedi!

- Dúrys aitasyz, sabaqtas! - dep kýrsindim men. - Kýlәn - mening әiel zatynan shyqqan eng qúrmetti, aqylgóy dosym. Onyng ólgen eri mening eng jaqyn dos sabaqtasym, etene qyzmettesim bolatyn. Asqar - mening jalghyz úlym, ony әketken sheshesi, әielim. Ol da onshy bolyp, Túrpan jaqqa tómenge týsirilgende, men ontýstikke odan eki jyl búryn aidalyp ketkenmin... Birge ósip, bite qaynasqan eki semiya osylay telim-telim bolyp aiyrylsqanymyzgha, alghash kýreske tartylghanymyzdan bastap, mine jiyrma jyl bolyp qalypty!

- Al, sonda, óz atynyz kim boldy eken?

- Bighabil.

- Bәse, bәse! Qasqayyp osy jerden shygha keldim deshi, jigitim! - Qart eki qolymen eki qolymdy alyp, silkip-silkip jiberdi. - Seni Kýlәnnan súraghanymyzda «bilmeymin, búrynnan tanystyghymyz joq» dey salatyn. Oqyghan-oqymaghan bar qazaqqa jattalyp ketken Bighabil, bir Ýrimjide túrghan oqymysty Kýlәngha qalay beytanys bolady dep kýlsek, ol jymiyp qana qoyatyn. Al, ózindi radiodan әne óldi, mine óldi dep ýsh ret habarlaghanyn estidim. Eng songhy habardyng jariyalanghanyna eki jyl ghana bolyp qaldy. Mine, Qúday esirkep tip-tiri jýripsing ghoy! Ói, әlgi bastyq neghyp kelmey qaldy! - dep kempirine qarady shal. - Shaqyr әlgi bireuin, erte-jaryqta mal әkelsin!... Eng jaramdysynan, ә!

Mening aitqan toqtauyma qart kónbey, bir isek әkeldirip, menen bata súratty. Atymdy bir kekse jigitke «myqtap kisendep, daldaly shóptesindi jerge arqandaudy» tapsyrdy. «Búl attyng sonynda bazar qaraqshylary jýr» dep anyqtap eskertti sonson.

- Tanerteng erterek attansan, Alla jetkizsin, býrsigýni-aq jetip barasyn, dosynnyng túraghyna! Ei, kempir, ey mening torsyghymdy endi jasyruynnyng jóni joq. Ákel beri, Biqang qymyz ishpegenine qansha jyl bolghandyghyn sen nadan bilmeysing ghoy!.. Al endi, azamatym, bizding kim ekendigimizdi, senimdi, bilgir Kýlәninnin  bosyp jýrse de bizden jasyrynbaghandyghynan-aq týsingen shygharsyn. Býgin sen de jasyrmay shert әngimendi!..

Ángime «shertilip» ayaqtay bere auyl itteri týgel shulap bir ýrip aldy da, sodan bastap jaqtary sembedi. Oqtyn-oqtyn qariyanyng ózi de syrtqa shyghyp, kýzetti myqtaumen boldy. «Býgin eki ayaqty iytqús ta toryp jýr, saq bolynyz!» dep dauystap qoyyp kiredi.

Búl týni úiqygha jatqan song dónbekship úiyqtay almay erte týregeldim. Qariya «kempirin de» úiyqtatpay shay qaynatqyzyp qoyghan eken. Menimen birge shay ishe otyryp, endigi jýretin jolym men saqtyqty aiqyndap týsindirumen boldy.

- Shyraghym, aitsaq Maudyng shamyna tiyedi. Aytpasaq, azamatymyzdyng obalyna qalamyz. Búl jolda óte saq bol! «Menben», «húnben», «tónkerisshi-zaupanysh» deytinderining kóbi kezep, úry-qary, tonaushy boldy. Eshkimning kózi týsetin jerge týneme, jónindi aitpa! Avtomobili jolymen jýrme, әsirese, myna tústan jasalghan, әlgi bir iyir-iyir jolyna attap baspa! - dedi de ózi týsindirip otyrghan soqpaq-sýrdekti qaytalap-qaytalap úqtyrdy.

Kempiri týnnen qalghan et pen tabagha pysyrghan nan, qúrt-irimshikpen toltyrylghan bir dorbany eki boqshamen birge baylatty qanjyghama.

- Altyn ózek, aq edil, keng angharly, zerek-zerdeli qarttarym, úzaq jasandar! - dep ekeuining de qolyn qúshyrlana qysyp qoshtastym.

Shal týsindirgen at joly, soqpaq-sýrdekterding bәrin de manaylaryndaghy bel-beles, jota-obalarynan aiqyndap, búlanqúiryq birqalypty jýrispen batys-soltýstikke bettey berdim. Jolym, kýn kóterile tau jolyna janay bettegen, ynghay qiyaly, kýdir jolgha ainaldy. Birneshe taghaly jylqynyng jana izi aiqyn bayqaldy. Týnde auyldy toryghan úrylardyng endi osy tústan jol tosu mýmkindigi oiyma oralyp, órekpy qaldy jýregim. Bir belge órlep shygha bere týsip, atymdy tastaghy bir týp shyrshagha baylay sala baspalap tóbege shyqtym da oba týbine otyra qaldym. Tayaudaghy bir jyradan attyng pysqyrghany estildi. Eshtene kórinbeydi. Anyqtap qarasam, at pysqyrghan tústaghy jalghyz ayaq joldyng bir jaghy tik jartas, bir jaghy tereng shat eken. Qaterli qysangha kelgenim týsinikti boldy. Búdan ailanyp ótetin jol joq ekendigin tanerteng shal da eskertip edi. Bos moyyn shoqpardyng baylanghan jibin jazyp, ýiirgen sayyn úzara beretin etip qayta shumaqtadym. «Búl, erding aldynghy qasyna ilinip, dayyn túrady» degen bir esepti shyghara sala qaraghanymda jayau bireu әlgi tik jartastyng ýstine shyghyp túra qaldy. Ol, sózsiz, tonaushylardyng qarauyly. Jartasqa jol ýstinen órlep shyqty. Demek, qaraqshylar sol jartastyng týbinde jol ýstinde úiyqtap jatsa kerek. Attarynyng ekeui edel-jedel pysqyrghanda, kólikterin qoyghan jeri ar jaqtaryndaghy jyrada ekendikteri sezildi. «Jatqan jerlerine onshalyq jaqyn emes!»

Qarauylshy shalqasynan jata ketti. Azdan song qybyrsyz qalghanyn bayqadym da, tәuekel dep atqa qona sala jolgha týstim. Qarauylshy sol jatqanynan bas kótermegendigin andy ayandap aldymdaghy eniske, tasagha týstim. Atymdy quzay órlep, ol kórinetin belenge shyqqanymda tipti tayap kelip qalyppyn. Qarauylshy sol qalpynda jatyr. Atymdy tebinip qalyp, aghyza jóneldim.

«Keldi!», «Keldi!» desip, atyp-atyp týregeldi, bes-altau eken. Qoldarynda jalandaghan sapy men shoqpar bar. Biraq, ekpindep shapqan attyng aldynan taqay bere ortalarynan tasyrlatyp jaryp óte bergenimde bireui temir shoqparyn dәl basymnan kózdep atyp kep qaldy. Enkeye qaldym da sol jaghymnan yrshyp kep at shaujayynan almaq bolghan bireuin dyraumen qasqalata tartyp jiberdim. Ile-shala keri sermegen qamshym ong jaghymnan atylghan birining shyqshytynan oray tiydi. Eki jaghymnan edel-jedel shyrqyrap ekeui jyghylghanda qorshaudan nedәuir ótip ketippin. Sonymnan qua jýgirgen tórteuining jýirik bireui basqalarynan oza shyghyp daralanghanyn kórip, tizgin tarta berdim de, qamshy jeter jerge kelgende, qayyra soqtym. Shyr ete týsti de tereng shatqa domalay jóneldi. Qalghan ýsheui ýdireye qarap túryp qalghan eken. Jolda shyrqyrap jatqan ekeuine qaray jýgirdi. Men atymdy ayangha týsire qayyrylyp qarap, alghashqy qasqalata soghylghannyng ýni óshe qalghanyn kóre sala tebindim. Kisi óltirgen bezgeldek, al bez!

Qiyalap órlep sozylghan jalghyz ayaq tar qysandy joldardyng bәri de asa biyik jon asuynan qaptaldap asyratyn joldar eken. Qiyn kezennen ótkenimdi sezdim. Taghy da qiyalap qúldap kelip, kýn bata qarly taudyng teriskey etegine týskenimde, eki jaghym jaylaulyq jap-jasyl jazyqtargha ainala qaldy. Barlap, az kidirdim de qiysyraq sol jaq qarsymdaghy bir belding kýngey betindegi qalyng samyrsyngha qaray iz týsirmey búryldym. Búl jaylaugha biyl el shyqpaghan, isirik, betegeleri sol qalpynda kórinedi. Jazang saygha týsip, qayta órlep baryp kirdim samyrsyngha. Sandyq tasty, daldaly shytyrman arasyndaghy bir qora qoy ornynday ghana alanqygha toqtadym. Ter basqan atymnyng kózin sýrtip, qabaghynan sýiip qantardym da, jaylaulap baryp, biyikke shyghyp otyrdym. Sonymda qughyn bar ma, osynda búrylghanymdy kórgen bireu bar ma, úzaq barlauym qajet boldy. Tau jotalaryndaghy kýn sәulesi qyzaryp, kýngirt tartqanda týstim at qasyna. Ymyrt jabyla bastaghanda oqyrandy januarym. Suyp qalghandyghyn bildirip, endi tamaqtanayyn degeni edi. Er-toqymyn alyp, túsap, sol alanqydaghy sony shópke arqandadym da, ózim de tamaqtandym.

Yn-jynsyz qalyng orman arasynda er jastanyp, toqym tósenip jatyp úiyqtap ketippin. Tang bozara oyansam da attyng kýrt-kýrt ottauyn tyndap jatyp, taghy úiyqtappyn. Týsimde kórsem dep kóksegen Maqpalym men Kýlәn týgil, qaymana aljyghan týsterden de eshtene kórmey oyandym. Kýn nedәuir kóterilip qalypty.

Atymdy erttep minip, tura soltýstikti betke ala qúldadym. Jaqyn-jaqyn eki belden asyp týskenimde kórindi malshylar. Súrastyra-súrastyra ana jylghy Omar men Ánuar múghalimning úqtyruy boyynsha qúdamyz dep ataghan shaldyng auylyn dәl tauyp jettim.

Sonyng óz ýiine onasha qona jatyp súrasam da, Ybyray tabylmady: búl auylgha qayta kóship kelip, bir jylgha juyq túrypty da, týndeletip taghy da kóshe jónelipti. Endigi ketken jerin búl auyldan eshkim bilmey de qalypty. Áyteuir 62-shi jyldyng alghashqy mausymynda Asqardy óz sheshesining әketkeni búl shaldyng jauabynan da anyqtaldy.

Ertenine taghy jortyp, Omardyng auylyna aldynghy rettegidey jasyrynbay-búqpay, kórneu Bighabil bolyp jettim. Ol joly әskery qyzyl qorghaushylargha ústap bergen Azattyng óz ýiin súrap baryp týstim әdeyi. Ýy iyesining ózin on jastardaghy qyzy baryp ertip keldi.

- Oipyr-au! Assalaumaghaleykum!.. Óziniz ekensiz ghoy! - dey kelip, bir qolymdy qos qolymen alyp amandasty da jýginip otyra ketti Azat. - Aghay, alsang mine bas, týkirseng mine bet! Alghashqy kelgeninizdegi aiybymdy nemmen óterimdi bilmey jýr edim! - dey bergeninde eki iyghynan ústap kóterip túrghyzdym.

- Ol rettegi ústatqanyng men emes, Qúljan ekendigin týsingenmin. Ol, aiyp emes! Jalghyz-aq bir qateliging araqtyng aqymaqtandyruynan tuylghan. Omar aghay mening sondaghy saghan aitqan eskertpe sózimdi qanshalyq qaytalap týsindirse de tyndamaghandyghynnan ótilgen. Sol «Qúljangha» qosa, osyndaghy eki ghana qamqor aghandy jas oqushylaryna úrghyzghanyn! - Mine, eng ýlken qateliging osy! Ol ekeuinen keshirim alghan bolsan, men keshpeytin aiyp joq!

«Bizden keshirim alghan!», «Keshirim alghan!» degen eki dauys shalqasynan ashylghan esikten qatar estildi de, Omar men Ánuar kirip-kirip kele qúshaqtasty menimen. Jarysa-jarmasa aiqasqan amandasular men búl joly qay jaqtan kelgendigim qysqasha jauap tabysymen jaylanyp otyrystyq. Keshirim jónindegi ýlken sóz sonan song eselendi.

- Bizding ózara keshirimimiz, keyinirek, mektepte oqu qayta bastalghan shaqta Azattyng jalpy oqushylar aldyndaghy ózin syndap, Omekeng ekeumizding ayaghymyzgha jyghyluymen jariyalanghan keshirim bolatyn, - dep Ánuar aiqyndady búl keshirimderin. - Al, jariyalanbaghan jasyryn da ýlken aiybyn sizding aman qalu-qalmauynyzgha qaratyp qoyghanbyz!..

- Eger sol ústatuy arqyly siz oqys bolyp ketken bolsanyz, búl jigitting óz tirshiligi de oqysta edi. Ajaly bizden bolmasa da basqalardan bolatyndyghy haq edi! - dep Omar kýldi. - Sol ústatqan adamnyng Qúljan emes, Bighabil ekendigin bilgen son, ózi týieshe bozdap jylady da, әlgi suayt radio aldynghy jyly Bighabil qinaudan óldi dep ýshinshi ret jariyalaghanynda ógizshe ókirip jylady! -Osy jayt aitylghanda jýginip otyrghan Azat kóz jasyn ytqytyp jiberip, kenkildep kýldi. Myna eki myqty qatty qorqytyp qoyghan tәrizdi. -Endigi biylik ózinizden bolady! -dep ayaqtady Omar sózin.

Kýlip alyp kýrsindim. Basqalar týgil, ózara pikirlespeytin búl eki dostyng ortaq qúpiyalaryn osy ýide jayyp tastaghandyqtaryna qarap, «mәdeniyet zor tónkerisinin» búl jaqta da bosap jiydigendigin tolyq týsine jauap qattym.

- Shyndyghynda, búl qatelesu menen de, Azattan da emes. Aljyghan aspanymyzdyng jaudyrghan apatynan boldy ghoy!.. Ústatqysh bolsa, endi ústatsyn dep búl saparda Azattyng otauyna әdeyi kelip týsip otyrmyn!

Ýsheui qatar kýldi de, Azat týregelip, qonaq kýtu qamyna kirisip ketti.

- Bilgirlikpen-aq týstiniz! - dep kýldi Ánuar, Azat auyz ýige shyghyp ketken son. - Sizdi sol ústatuymen ýkimet múny «qyran tónkerisshi» atap madaqtaghan bolatyn. Osy әtirettin, tipti, osy kommuna boyynsha eng senimdi ókili - qúraldy qorghau bólimining bastyghy bolyp saylanghan. Al, ózine halyq jaghynyng qabaghy qatty týiile bergendikten bizding aldymyzda synyq qanat kóbelek siyaqty sýmireye týsti. Búl «tónkeristin» tónkeris emes ekendigi kórinip, halyq jiyrengen sayyn ýreyi úshyp jýrgen Azattyng ýiine búl týsuiniz zor salmaq boldy!

Azat qayta kirip, dastarqan jasalghan song Ánuardyng sózi ýzilip qalyp edi. Azat eki rumkany irkes-tirkes quanyshpen qaghystyryp jiberdi de, quyrdaqtan asyghys asap-asap alyp, taghy shygha jóneldi. Omar men Ánuar taghy da ashyq sóilep, qogham men «tónkeristin» qazirgi jayynan nedәuir týsinik aitty.

Júrtshylyq tónkeris degennen mýlde bezinip, birining isin biri kórse de kórmeytin, bilse de bilmeytin, úran shaqyrylsa ýn qospay, júdyryghyn kótere salatyn, esek anyrasa da estimeytin minezge minip alypty. «Ýrimji jynynan aiyrylghan baqsyday, men-zen» degen Omardyng teneuine qatty kýlip edim. Ánuardyng «biraq basqa audandarda úry-qary tipti kóbeyip ketkendikten «qara  sanaqtardy»[5] jiyp jatyr» degeni oilandyryp tastady.  «Búrynghyday eki jaq-ýsh jaqqa bólinip soghysu anda-sanda bolmasa, toqtaghan siyaqty!» dep qosty Ánuar. Men, anyqtay týskim kelip, súrau qoydym.

-Demek, búrynghyday emes, toqyraghany ghoy. Maqsattarynyng mardymsyzdyghyn,  aldanghandyqtaryn bilgen júrtshylyqtyng ózara soghystan bas tartqandyghy ma, iә aitaqtaushylary qartayyp, ýn shyghara almay qalghandyqtarynan tynyshtalghany ma, әlde sharuashylyq-ekonomikalyq jaqtan túralap, maghdyrlary tausylghandyqtan qol-ayaqtaryn jiya almay jatqany ma?

- Osy ýsheui de bar, ýsheui de bar! - dep Omar qarqyldaghanda Azat esik ashyp shaqyrdy ózin.

- Jә, osynday onashada aityp alayyn, siz ýshin quanyshty habar bar! -dedi Ánuar, ekeumiz ghana qalghan shaqta. - Men aldynghy kýni qalagha baryp, Aqiyagha kóshede kezdesip qaldym. Kýlәn qazir Ilede eken. Byltyr Ýrimjige kelip qaytypty. Jengey men balanyz Qazaqstangha uaqytynda aman-esen ótip ketken eken. Aqiya múny basqa eshkim estimesin dep tapsyrghandyqtan onashada aityp otyrmyn. Qalghan әngimeni barghan song Aqiyanyng ózinen estirsiz. Ol sizdi menen súrap jylaydy. Osy retki óldi degen habarynyzgha senip qalghan siyaqty.

Azattyng Omar dýijannan ymyrt týse súrap bekittirip әkelgen qoyyna bata istegen song súraulary boyynsha osy taudan ústalyp ketkennen bergi kórgenimdi sóilep berdim. Búl kórgen kórgilikterime Azat qúnyker bolyp jyghyla moyyndady da, múnda qalghan atymdy úry әketkenine Ánuar qúnyker bolyp, odan qalyspaytyn at tauyp qoyghanyn aitty. Ózim taghy bir jaqsy at tauyp qaytqanymdy aityp, Ánuardy keshirdim de, múnday apatty zamanda Azat ústatpasa da  kóreshegim sol ekendigin aityp, ony keshirdim.

«Oypyray, osy keyingi ústaludyng ózinde-aq ólim tabaldyryghyn ýsh ret attap, ýsh ret qútylypsyz-au!» - dep kýnirenisti tyndaushylarym. Omar keng keudesin kere kýrsinip alyp, qorytyndy aitty.

- Biqana eshqay Ázireyil, qútylsyn dep raqym etken emes, óz ebimen, óz erligimen qútylghan! Batyr Bauyrjan Momyshúlynyng «әdissizdik - әlsizdik, eptilik - te erlik» degen ósiyetin, qane eleusiz qaldyryp kórindershi!

- Mening jónimde búghan halyq jebese qarsaq ta qamal búzady dep qosymsha qosu jón shyghar! - dep jymighanymda, Ánuar myrs etip qana iyzektedi de, Omar túla boyymen solqyldap kýlip, Azatqa eleusiz ghana bir qarap qoydy.

 

Ádiletti tergeushim, «it bir sýrinse qyryq sýrinedi» degendey, osy tújyrymymda sýringende de úshyna sýrinip, týnek qaranghy zyndanynyzgha úshyp týspedim be! Betim býlk etpey, «halyq jebedi» dep kókigenimdi úqtynyz ba, shabynyzgha ot týskendey bolghan shyghar. Sizder «shyn jýrek ynta-peyilderinizben halyq ýshin istep» túrghandarynyzda, mendey jauyn halyq jebemek pe! Osy jolymnyng ózinde-aq «halyq ýshin» tonaushylyqqa shyqqan qyzyl qorghaushylarynyzdy qyryp-joyyp kelip otyrmyn ghoy! Qandyqol keri tónkerisshining «halyq jebedi» dep delony búlay audaruynan zor qylmys ata-babalarynyzdy tarih boyyna basyp kelgen shýrkilerden de tabyla qoymas. Shabynyzgha ot týspey ne týssin?!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Pәm (arapsha pәhúm degen sózden alynghan) - aiyra tanu. Úighyr tilinde amal-ayla maghynasynda da qoldanylady.

[2] Loqo (úighyrsha) - jayyn.

[3] Mórin (mongholsha) - at.

[4] Gýy (úighyrsha) - qatyn satar maghynasyndaghy jәbirli tildeu. Hanzu tilinde shaytan, albasty.

[5] Qara sanaq - qarasty ýkimet tizimine alynbay, qanghyp jýrgen adam.