Beysenbi, 7 Shilde 2022
Biylik 1296 16 pikir 21 Mamyr, 2022 saghat 23:33

«Aq jolgha» jiyrma jyl. Azat Peruashevpen súhbat

«20 jylda «Aq joldyn» alghan asulary az bolghan joq»

Biyl Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng qúrylghanyna 20 jyl. 2002 jyldyng 3 sәuirinde әdilet organdaryna resmy týrde tirkelgen. Alghashqyda «Aq jol» Qazaqstan demokratiyalyq partiyasy qoghamdyq birlestigining teng tóraghalary bolyp Bolat Ábilov, Álihan Bәimenov, Oraz Jandosovtar saylandy. Al 2003 jyly teng tóraghalar qataryna Ludmila Julanova men Altynbek Sәrsenbayúly qosyldy.

2005 jyly partiya qúryltayynda teng tóraghalar instituty taratylyp, partiya tóraghalyghy Álihan Bәimenovke berildi. Onan song 2011 jyly «Aq jol» QDP tóraghasy bolyp birauyzdan «Atameken» palatasynyng basshysy Peruashev Azat Túrlybekúly saylandy. 2012 jyldan bastap «Aq jol» partiyasy parlamenttik partiya atanyp keledi. Mәjiliste deputattyq fraksiyasy bar. 2012 jylghy saylauda atalghan partiyagha 8 deputattyq mandat búiyrsa, 2016 jylghy saylau qorytyndysy boyynsha partiya 7 mandat aldy.al 2021 jylghy saylau qorytyndysy boyynsha partiya 12 mandat aldy.

Búdan bólek, partiyanyng 222 ókili mәslihattardyng deputattary. Byltyrghy ótken audandyq manyzy bar qalalar, kentter, auyldar men auyldyq okrugter әkimderin saylauynda «Aq joldyn» 11 ókili әkim bolyp saylanghan.

Kirispe sóz osymen tәmam. Biz partiyanyng 20 jyldyghyna oray, Mәjilis deputaty «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev myrzamen az-kem әngime jasaghan edik. Marhabat.

Súraq: - Azat Túrlybekúly, biyl «Aq jol» partiyasynyng qúrylghanyna jiyrma jyl. Ótkende, әleumettik jelilerde birneshe mәrte beyresmy saualnamalar jýrgizildi. Ol boyynsha, qazir «Aq jol» partiyasy biyliktegi dominant basymdyqa ie partiyanyng ózin artqa tastapty. «Aq jol» dominant partiya emes, mýsheler sanyda  az. Biraq elding simpatiyasy bar.

Jauap: - Aq jol partiyasy 20 jylda biraz synaqtan ótti. Tәjiriybesi, tarihy bar. Bastalghaly beri búl partiyanyng bastamalary, ýndeuleri elding nazarynda bolghan. Alghashqy basshylary qazirgiden kem emes qoldaugha ie boldy. Mýmkin ol kezde memleketimizding sayasy jýiesi múnday bәsekelestikke dayyn bolmaghan shyghar. Partiyanyng ishinde de týrli baghyttar bolghan. Týrli pikir aluandyghy boldy. Dau da boldy. Bestik teng tóragha degenning ózi nege túrady? Odan keyin partiyanyng ekige bólinui, keyin «naghyz Aq jol» degen remeksting payda bolghany, «Ádiletpen bas qosu», sosyn saylaudan keyin qaytadan bólinu boldy.

Meninshe, «Aq joldyn» ústanymdary, memleketshildigi, patriotshyldyghy búrynnan ózime únaydy. Kelispeytin dýniyeler de boldy. Al, biraq negizgi ústanymdary: Halyqqa jaqyn boluy kerek, últyn sýiy kerek degen siyaqty ústanymdary óte dúrys edi. Sondyqtan men búrynnan partiya turaly jaqsy pikirde boldym. Keybir túlghalarmen kelispesek te, partiyanyng baghyty progresshil dep bilemin. Osy partiyagha kelgennen keyin «Aq jol» partiyasynyng jinaghan abyroyyn tókpeuge tyrystym. Jana tynys bergim keldi. Keybir búrynnan damymay qalghan iydeyalardy damytugha tyrystym. Mysaly: «Aq joldyn» ekinshi sezinde Bolat Ábilov bylay dedi: «Aq jol» – shaghyn jәne orta biznesting partiyasy. Múny anyq aituymyz kerek. Biraq bastamagha sol kezde partiyanyng basshylary da, halyq ta kóp nazar audarghan joq. Men Atameken últtyq palatasynan kelgennen keyin, jarqyn bolashaqtyng kepili - kәsipkerler toby ekenine esh kýmәnim bolmady. Kәsipkerler men últtyq intelegensiyanyng basqalardan góri aiyrmashyly kóp. Olar budjetten eshtene almaydy. Memlekettik organdargha tәueldi emes. Olar óz enbegimen ghana kýn kórip otyr әri basqalargha júmys berip otyr.  Sondyqtan olar eshqashan sheneunikting aldynda basyn iige mindetti emes. Olar әrqashan óz pikirin aita alady. Biz aqyryn-aqyryn osy qúrylymgha kele jatyrmyz.

Meni kóp synap jatady. Elding aldynda jýrgen song jaqsy sóz de, jaman sóz de qatar erip jýredi. Men oghan ýirengenmin. «Aq jol» partiyasynyng qúryltayynda meni birauyzdan saylaydy dep oilaghan joqpyn. Osy ýshin Bórihan Núrmúhamedov dosyma alghysym sheksiz. Meni qatty qoldady. Áleke (Álihan) Baymenov ózi resmy týrde meni úsyndy. Kezinde ózim synaghan partiyanyng azamattary maghan senim bildirgennen keyin, sony aqtaugha tyrystym. Olardyng jýrip ótken kýrdeli jolyn jaman atqa qaldyrmay, kerisinshe, damytugha óz ýlesimdi qostym dep bilemin.

«Sayasat – mýmkindikter óneri», - deydi ghoy. Ótken onjyldyqta «Aq jolgha» berilgen mýmkindikterdi tolyq qoldandyq dey alamyn. 100 payyz bolmasa da, 60-70 payyz qoldana bildik. Parlamentke búryn partiyanyng bir ghana deputaty saylansa, 2012 jyldan bastap 8 deputat saylana alady. Halyqpen jii aralasqannan keyin kópshilikting qoldauyn bilemin ghoy. Saylaudan keyin de qolymyzgha kóptegen aqparat kelip týsti. «Jyghylghan júdyryqqa toymaydy» degendey, ekinshi orynnan birinshige úmtylamyz. Áriptesterim «ekinshimiz» dep maqtan tútady. Men olargha: «Búl maqtanarlyq jaghday emes», - dep aityp jýremin. Sportshy әrqashan chempion bolugha úmtylatyny siyaqty  әrqashan birinshi bolugha tyrysu kerek.

Súraq: - «Aq jol» atynan 2004 jyly Mәjiliske bir ghana deputat saylandy. 2007 jyly tipti, Mәjiliske ótpey qaldy. 2012 jyldan bastap túraqty týrde Mәjilistesizder...

Jauap: - Ras, 2012 jyly Mәjiliske 8 adam ótip, 56 adam jergilikti mәslihat deputaty boldy. 2016 jyly 7 adam Mәjiliske, 48 adam mәslihattarda deputat bolyp saylandy. Biyl 12 adam Mәjiliste, 224 adam jergilikti mәslihattarda otyr.

Auyl әkimderin saylaghanda biylikting bizding partiyagha qarsy qoldanatyn әdisteri bar. Biz ony jaqsy bilemiz. Ol jayynda bólek bir әngime-dýken qúrugha bolady. «Ákimder saylauyna kóshemiz» dep, Preziydent tapsyrma bergen kezde, Últtyq Ekonomika ministrligi basshylary: «Búryn memlekettik qyzmette boluy kerek» degen shartty alyp tastaymyz» dep, uәdesin berdi. Búl bizding partiya ýshin óte kerek nәrse. Bizding partiyanyng eki qanaty - kәsipkerler men últtyq intelegensiya dep aityp óttik. Mysaly, kәsipkerlerding kóbisi búryn memlekettik qyzmette bolmaghandar. Últtyq intelegensiya ókilderi de kóbinese memlekettik qyzmette istemegender. Olar tvorchestvomen ainalysady. Al, «Memlekettik qyzmette istegen boluy kerek» degen shart arnayy «Núr Otangha» arnalghan edi. «Núr Otan» sheneunikterding partiyasy. Ózderin qayta-qayta saylau ýshin jasalghan. Sondyqtan búl shartty alyp tastaydy degen kezde, biz ony, әriyne, qoldadyq.

Shilde aiynda ótken saylauda 184 ýmitkerimiz qújat tapsyrdy. Olardyng 60 payyzyn «memlekettik qyzmette tәjiriybesi joq» dep tirkemedi. Yaghny sheneunikterimizding sózi men isi eki bólek. Jaqyn arada ózim soghan arnayy deputattyq saual joldadym. Preziydent «Qantar oqighasynan» keyin bergen súhbatynda aitty ghoy, «Konstitusiyagha engizilgen ózgeristerdi jariyalaymyz», dep. Preziydetting tapsyrmasyn búrmalamay, naqty maqsatyna jetkizuimiz kerek. «Jana Qazaqstan», «Ekinshi respublika» dep jatyrmyz, memleketimiz osy sózderge say boluy kerek qoy. Auyl әkimderin saylauda qansha kedergi bolsa da, bizding ýmitkerlerding 60 payyzy ótpey qalsa da, 13 azamatymyz әkim bolyp saylandy. Qazir ay sayyn 2-3 auyldyq әkim qosylyp jatyr. Negizgi maqsaty - halyqqa qyzmet etu. Elding jaghdayyn jaqsartu. Tiyisti zamanauy jýieni qúru. Soghan arnap Parlamentte shaqyrylym sayyn keminde 400-dey deputattyq saual jariyalap, zandargha úsynys jasap kelemiz. Keybir zandardy mýlde ózgertip jasadyq.

Bizding sayasy jýiemiz óte qisyq. Bizding Parlament deputattaryn halyq saylaghanymen, Ýkimetti halyq saylaghan joq. Biz búghan kelispeymiz. Demokratiyaly elderde saylauda jeniske jetken sayasy partiya óz ýkimetin qúrady. Sol partiya Ýkimetting qateligine de, nәtiyjesine de jauapty bolady. Partiya qatelesse erteng ol Ýkimetten ketedi. Partiya da Parlamentten ketedi. Bolmasa kezekten tys saylau ótedi. Ýkimette otyrghan partiya saylauda jense, qaytadan qyzmetin jalghastyrady. Bizde saylau jýiesining jaqsylyghy da boldy, degemen qateligin joqqa shyghara almaymyz.

1998 jyly Aziya daghdarysy kezinde qansha óndiris toqtap qaldy. 2007 jyly daghdarysty bastan ótkizdik. Jyl sayyn devalivasiya, inflyasiya qaytalanyp keledi. Júmyssyzdyq mәselesi әli kýnge deyin sheshimin tapqan joq.

«Qantar oqighasynyn» ózi, әriyne, alangha shyqqandar arasynda úiymdastyrushylar bolghan shyghar, ony tergeu júmystary kórsetip jatyr. Biraq baspanasy joq, júmysy joq, isherge tamaghyn әreng tauyp jýrgen әleumettik jaghdayy tómen júrt alangha shyqty. Biz osynday jaghdaygha qayta tap bolmau ýshin, elimizde túraqtylyq ornatu ýshin, kóptegen әleumettik mәselelerdi sheshuimiz kerek. Baspanamen, júmyspen qamatamasyz etu, azyq-týlik, kiyim-keshekting baghasyn retteu, túrmys dengeyin kóteru, ómir sapasyn arttyru siyaqty mәselelerdi birinshi kezekte qolgha aluymyz kerek. Qansha daghdarys bolsa da bizde Ýkimet qoyghan partiya biylikte qala beredi. Negizinde osy 30 jyl ishinde keminde 5-6 ret biylik partiyasy auysuy kerek edi. Biraq bizding sayasy jýiemiz oghan dayyn emes boldy.

Súraq: - Telegram arnalary jýrgizgen saualnamalarda «Aq jol» partiyasy aiqyn basymdyqqa ie boldy. Áleumettik jelide jekelegen adamdargha qatysty bolmasa, jalpy partiyagha degen kózqaras jaqsy. Kelesi Parlament saylauynda «Aq jol» partiyasy taghy da 10 payyzdyng tónireginde qala ma joq әlde osy joly «Aq jol» dominant partiya bolyp ketpese de, 40-50 payyz dauysty jinay ala ma?

Jauap: - Partiyamyz elimizdegi sayasy yqpaldy kýshterding biri. Búl halyqtyng ishinen shyqqan kýsh. Bizding júmysymyz jýieli týrde kele jatyr. Bizding sayasy baghdarlamamyzdy ótken saylauda sarapshylar talqylady. «Núr Otannyn» sarapshylary da myqty baghdarlama dep moyyndady. Osyghan deyin «Týbegeyli ózgerister kerek» degen súqbatym shyqqan. Ózgeristerge qansha qarsy túrsang da, ol óz retimen jýre beredi. Biz baghdarlamamyzdyng kirispe sózinde bylay dedik: «Ózgerister jaqyndap kele jatyr. Ony memleket qolgha alyp josparly týrde ótkize me, ne ol ayaq astynan oryn ala ma, ol ózimizige baylanysty. Bizding memlekettigimizge keler ýsh qater bar: Birinshisi - әleumettik tensizdik, yaghny baylar men kedeyler arasyndaghy alshaqtyq. Ekinshisi - әdiletsizdik pen jemqorlyq, ýshinshisi - ekonomikalyq jәne sayasy monopolizasiya».

Bizding eng әlsiz túsymyz jemqorlyq. Jemqorlyqtan sau jer qalmady. Biz aqty aq, qarany qara dep aityp kelemiz. «Qantar oqighasy» kezinde qansha kinәsiz adam qaza tapty, qazir de qiyndyq kórip jatyr Men ózim izolyatorlardy aralap shyqtym. Ondaghan ústalghan azamattarmen kezdestim. Bas prokurorgha 100-den asa deputattyq saual joldadyq. Tek tizimin emes, tergeushiler naqty ne mәseleni nazargha almaghanyn aittyq. Mysaly, bir kisi ghimarat órtengen kezde órt sóndirushilerge habarlasqan, jaralanghan adamdy qútqaru ýshin jedel-jәrdem shaqyrghan. Tergeushiler onyng telefonyn nege teksermegen, nege onyng paydasyna sheshiletin kuәgerlerdi shaqyrmaghan, onyng memleket tarapynan berilgen advokaty kezdesuge kelmegen. Minekey osynday jaghdaylar bolghan. Mening telegram arnamnan әr adam turaly aqparat alugha bolady. Biz naqty dәlel keltirip, osynday adamdardyng taghdyrynyng sheshiluine atsalystyq. Kóbisi 18-24 jastary órimdey jastar. Prokuratura bizge formaldy jauap qana berip otyr. Naqty jauap joq. Bas prokurorgha, Asylovqa baryp kórsettim. Ol «dúrystap qaraymyz» dep uәdesin berdi. Bizding halyq aldynda jýzimiz ashyq, sondyqtan «Aq jol» partiyasy halyqtyng senimin aqtay beredi dep oilaymyz.

Súraq: - Meje 12 payyzdan kóp bolady ghoy?..

Jauap: - Boljam jasau qiyndau. Ótken saylauda baqylaushylar aitty ghoy, bir uchaskiden 400-dey adam ótti. Bulletenderdi eshkim qarap, eseptegen de joq. Buma-buma etip laqtyrghan. Hattamada jazdy, 2400 adam ótti. «Núr Otan» 80 payyz aldy. Tipti, eshkim sanaghan da joq. Olar bulletendi sanaudyng ornyna jogharydan týsken búiryqpen hattamany tolytyryp jibere saldy. Biz múnday әdiletsizdikti jii kórdik. Bizding saylau turaly úsynystarymyzdan Ýkimet әli kýnge deyin bas tartyp otyr. Mening aqpan aiynda bergen úsynysymdy «keyin qarastyramyz» dep qoya saldy. «Halyq dauys beredi», «dauys әdiletti týrde sanalady» dep oilap, anqaulyqpen senuge bolmaydy. Búl әdiletsizdikpen kýresuimiz kerek.

Súraq: - «Jana Qazaqstan», «Ekinshi respublika» dep jatyr. «Núr Otan» rebrending jasady. Oghan deyin Kommunistik partiya da rebrending jasaghan edi. Endi  «Aq jol» ózgere me?

Jauap: - Basqa partiyalar ózderine jauapty. Biraq, bizde Kommunistik partiyagha tiym salu kerek! Kommunisterden qazaq halqy kóp zardap shekti. Halyqtyng jauy boldy.

«Aq jol» partiyasy konservativti emes, demokratiyaly partiya. Biz ózgerister turaly partiyanyng belsendilerimen bas qosyp, sóilestik. Ózgeris zaman talaptaryna say boluy kerek. Eng ókinishtisi bizding qauipti degen boljamdarymyz iske asty. Memleketke qauipti boljamdardy jana aityp kettim ghoy. Biz ózimizding baghdarlamamyzda kórsetken talaptardy Preziydentting joldauynda da estidik. Demokratiyaly ústanymdar bir partiyanyng ne bir adamnyng jekemenshigi emes, elimizdi biriktiretin jalpygha ortaq nәrse. Sol bastamalardy iske asyrugha atsalysamyz.

Preziydent Toqaev diplomat. Týrli damyghan demokratiyaly elderding tәjiriybesimen tanys adam. Sol ýshin de bizding partiyanyng ústanymdary sәikes kelip jatady. Parlamettegi oppozisiya turaly 2012 jyldan bastap úsynghan, ol kezde biylik ótkizbegen zang jobamyzdy Preziydentting bir ghana tapsyrmasynan keyin qabyldattyq. Bizding úsynghan úsynystarymyz Preziydentting tapsyrmasy retinde iske asyryla beretin bolsa, әriyne, partiyanyng aldynda jana maqsattar payda bolady.

Ózimizding sayasy baghdarlamamyz boyynsha pikir almasu ótkizudi úsyndyq. 11 mausymda ashyq pikirsayys ótkizudi josparlap otyrmyz. Ózimiz basshylyqqa alghan jolymyzdan taymay, kerisinshe damytyp, keneytuge әreket jasaugha dayynbyz.

Súraq: - Moyyndau kerek qazirgi qogham - qazaq tildi qogham. Preziydentting joldauy da, Ýkimetting tapsyrmalary da, partiyalardyng baghdarlamalary da sayasy mәselelerding barlyghyn orys tildi qogham emes, qazaq tildi qoghamnyng kónil-kýiine qaray jasaydy. «Aq jol» partiyasynyng ýsh negizgi baghyty bar: Kәsipkerlik, Alash iydeyasy, jemqorlyqpen kýres. «Aq jol» partiyasy ózin Alash partiyasynyng izbasary dep sanaydy. Osy uaqyt ishinde «Aq jol» partiyasy Alash qayratkerlerining maqsatyn aqtay aldy ma?

Jauap: - Birinshiden, biz tek ózimizdi ghana Alashtyng izbasary dep sanamaymyz. Bizding oiymyzsha barsha qazaq eli Alashtyng izbasary. Alash degen keng úghym, keng qozghalys boldy. 1917 jyly Reseydegi saylauda Alash partiyasy ýshin 80-nen astam qazaq dauys bergen. Alash ishinde myndaghan adam boldy. Óz arasynda pikir aluandyghy da boldy. Mysaly, Mústafa Shoqay men Múqamedjan Tynyshpaev bir-birine qarsy bolghan. Ahmet Baytúrsynúly Alashtyng qúramyna kirmegen. Biraq Alash janyndaghy bilim beru komissiyasynyng basshysy boldy. Sondyqtan Alash degende týrli pikirlerding toghysqan arnasy eske týsedi. Sonyng ishinde qaysysy eng dúrysy, eng ózektisi boldy? Meninshe sol kezdegi eng dúrys baghyt - býkil Alash moyyndaghan, alternativti saylauda jeniske jetken Álihan Bókeyhannyng baghyty. Sol ýshin biz Álihan Bókeyhannyng júmystaryn negiz retinde alyp, sonymen qatar, basqa da Alash azamattarynyng ústanymymen sanasugha mindettimiz.

Partiyamyz 2012 jyldan bastap jyl sayyn dәstýrge ainalghan «Alashtyng XXI ghasyrdaghy Aqjoly» bayqauyn ótkizip keledi. Bayqaudyng maqsaty - jәy ghana tarihty bilu emes, Alashtyng qazirgi kezge deyin ózekti ústanymdaryn jinap, shygharyp, әri qaray partiyanyng praktikalyq júmysynda iske asyru. Bayqaugha qatysushylardyng jasy shekteuli. Agha buyn renjimesin, biraq, olardyng kózqarasy qalyptasyp qalghan. Biz jas mamandar, studentter qatyssyn dep bayqaudy jariyaladyq. Ótken bayqaudyng birinde Manghystau oblysynyng mektep múghalimi jýldeger boldy. Bayqau әdil әri ashyq.

Mysaly, jaqynda Preziydent: «Konstitusiyagha ózgeris engizemiz» dedi. Ol ózgeristing ishinde «jer -halyqtiki» degen sóz bar. Búl sóz Alashtyng qújattarynda da boldy. Sondyqtan búl ózekti mәsele dep aita alamyn. Alash iydeyasy tolyq oryndaldy degen sózden aulaqpyn. Búl dogma emes, tiri iydeya. Sondyqtan biri oryndalsa, keleside taghy bir maqsat aldymyzdan shyghady. Búl janaryp otyratyn iydeya. Bizding buynnan asyp, kelesi buyngha da jetetin shyghar.

Súraq: - Sizder birinshi bolyp Alash qayratkerlerining suretin aldyryp, «Bessmertnyy polktyn» balamasyn jasadynyzdar. Ol biyl da jalghasady ghoy?

Jauap: - Áriyne, búl dәstýrge ainalyp ketken nәrse. Keminde 6-7 ret ótkizdik. Biraq әkimdik soghan rúqsat bermey otyr. Biz tipti, 2020 jyly arnayy jyldyng basynda aryz berip tastadyq. Sosyn olar pandemiya dedi. Biz pandemiya talaptaryn saqtap shyghayyq dedik. Sonda da resmy rúqsat bergen joq. Biz shyqtyq, janymyzda polisiya jýrdi. Sherudi toqtatugha әreket jasamady. Sheru tek elordada ghana emes, basqa qalalarda da ótti. Biyl da jasaugha tyrysamyz. Búl jalpy últtyq bastamagha ainaluy tiyis.

Súraq: - Sizderding kabiynetterinizden eks-preziydentting suretterin alyp tastap, Álihan Bókeyhannyng portretin ilip qoyghandarynyz qoghamda әrtýrli talqylandy. Qoldaghandar da, qoldamaghandar da boldy.

Jauap: - Túnghysh preziydentimiz kezinde aitqan: «Mening portretimning ornyna óz balalarynnyng portretin ilip qoyyndar», - dep. Mening balalarymnyng portreti ýstelimde túr. Al, Túnghysh preziydent ketken kezde bir nәrsege kózim jetti. Búl dýniyede bәri uaqytsha. Basshylyq, lauazym, qyzmet... Bir nәrse ghana mәngi boluy kerek. Ol - últ, el, tәuelsizdik úghymdary. Biz ýshin últtyq iydeya - bizding baghdarlamamyzda anyq jazylghan Alash iydeyasy. Ony qoldan jasaudyng qajeti joq. Alash iydeyasynyng ókili, Alashtyng tóraghasy – Álihan Bókeyhanúly.

Biz birte-birte parlamentarizmge kele jatqan sekildimiz. Bizding baghdarlamamyzda ol anyq jazylghan. Biz Parlamenttik respublikany qalaymyz. 2020 jyly Habar arnasyndaghy tikeley efir debatynda «Aq jol» partiyasy atynan osy mәseleni kóterdim. Biz әleumettik, ekonomikalyq mәsele kóterdik, biraq «Aq joldyn» aitatyny - biz sayasy jýieni ózgertpey búl mәselelerdi sheshe almaymyz. Uaqyt keldi. Basqa partiyalar sayasy jýie turaly birde-bir sóz aitqan joq. Bizge sayasy ózgerister kerek.

Súraq: - Ol ýshin janaghy Parlamenttegi partiyalardyng biri dominantty bolmau kerek qoy...

Jauap: - Dominantty boluy mýmkin. Búl jerde mәsele basqada bolyp túr. Eng myqty Parlament eki memlekette bar. Amerikada jәne Úlybritaniyada. Ekeui de eki partiyadan túrady. Mәsele qúzirette. Qaghaz jýzinde Ýkimette jәne deputattarda zang shygharu qúzreti bar. Budjetten qarjylandyrudy talap etetin úsynystar Ýkimetting maqúldauynsyz qabyldanbaydy. Qanday mәsele qarajatsyz sheshiledi? Onday joq. Búl degen bos sóz ghana.

2012 jyly biz Parlamentke kelip, 8 zang jobasyn úsyndyq. Ýkimet: «qarajat joq», - dep, olardyng eshqaysyna qabyldanuyna jol bermedi. Parlamentting qúzireti Ýkimetting qolynda. Parlametti halyq saylaydy, biraq Ýkimetti saylamaydy. Ýkimetti tipti, Parlament te saylamaydy. Ýkimetti Preziydent saylaydy. Sol Ýkimet qay bastamany oryndaugha bolatynyn ne bolmaytynyn sheshedi. Búl - senzura. Parlamentting zang shygharu qúzireti Ýkimetting senzurasyna úshyrap otyr. Biz aldymen tepe-tendik degen jýieni engizuimiz kerek. Atqarushy biylikting tarmaghy men zang shygharushy biylik arasynda tendik boluy kerek. Onsyz qansha partiya bolsyn, qansha deputat bolsyn, qoldarynda sheshim shygharatyn qúzireti bolmasa bәri bos әngime.

Osy on jyl ishinde qansha deputattyq saual jiberip, ózekti mәselelerdi kótersek te nәtiyje joq. Mysaly: Arys jarylysyna deyin 10 jyl búryn Mәjilis deputattary «qaru-jaraqty qoymadan shygharu kerek» dep úsynys jasady. Ýkimet oghan: «tiyisti qarajat joq», - dep jauap bergen edi. Aqyrynda jarylys bolyp, shyghyn kólemi 10-20 esege úlghaydy. Deputattar saualdaryn auadan almaydy ghoy. Halyqtyng amanatyn aitady. Halyqtyng mún-múqtajyna jauap bere alsaq, kóp daghdarystyng aldyn-alugha bolar edi.

Parlamentarizmning mәselesi partiya ne deputattarda emes, tepe-tendikting joqtyghynda. Keybir memleketterde budjet mәseleleri tolyghymen Parlament qolynda. Budjetting aldynda Ýkimetting baghdarlamasyn bekitu kerek. Bizge buhgalter siyaqty bir apta berip otyr. Jarty jyl beretin jaghday. Jýzdegen memlekettik organdar, Ýkimet, ministrlikter, әkimdikter, basqarmalar, týrli memlekettik organdar, últtyq kompaniyalardy jinaqtaghan qarjy qújatyna bizge bir apta berip otyr. Ony týsinu ýshin Ýkimetting baghdarlamasyn bekituimiz kerek. Búryn, 2014-16 jylgha deyin múnday talap Ýkimet turaly Konstitusiyalyq zanda bar bolatyn. Ýkimet premier-ministrdi bekitkennen keyin bir ay ishinde Parlamentke kelip, oghan ózining baghdarlamasyn úsynu kerek jәne Parlament ony bekitu kerek. Bekitpese, ony jóndep, qayta úsynugha taghy eki apta beriledi. Parlament bekitpese búl Ýkimet taratylyp ketedi, onyng ornyna basqa bireu qoyylady. Osy talapty 2016 jyly ýn-týnsiz alyp tastady. Osy talapty qaytaru kerek.

Biz qazir Ýkimetting júmysyna bagha bersek, budjet arqyly bagha berip otyrmyz. Qansha júmsaghanyna qaray. Kóp júmsasa dúrys, az júmsasa búrys deymiz. Búlay bolmauy kerek. Biz onyng nәtiyjesine bagha beruimiz kerek. Halyqtyng jaghdayy jaqsardy ma, júmyssyzdyq azaydy ma, syrqat adamdar sany azaydy ma degen súraqtargha jauap beruimiz kerek. Osylay baghalauymyz kerek. Qazir tek qansha aqsha júmsaldy? 100 payyz ba, 90 payyz ba deymiz boldy. Búl ótirik, qoldan jasalghan esepter. Parlament buhgalteriya emes, sayasy organ! Parlamentarizm degen atqarushy organdarmen tepe-teng organ boluy kerek. Atqarushy organdar Parlament aldynda esep berushi organ boluy kerek. Qazir bizde kerisinshe, Parlament bir nәrse isteu ýshin olardan aqsha súrauy kerek. Preziydentting joldauynda biraz dýnie aityldy. Biraq olar birinshi qadam ghana. Biz óz kózqarasymyzdan tayghan joqpyz. Biz Parlamettik respublikany qalaymyz. Bizge qazir myqty memleket kerek. Demokratiyaly jolmen damu ýshin parlamenttik jýiege keluimiz kerek.

Súraq: - Qazaqstangha Senat mýlde kerek joq. Preziydent Toqaevtyng joldauynan da sony týsinuge bolady. Kelisesiz be?

Jauap: - Preziydentting mәlimdemesinen Senattyng birte-birte joyylatynyn angharugha bolady. Qosymsha aitarym – bizge Assambleyanyng deputattary da kerek joq. Búl jerde Konstitusiyagha qarama-qayshy. Qazaqtardy bir ret qana, basqa últ ókilderin eki ret saylaugha bolady. Preziydent osy joly ony sheshti. Senattyng qúzireti qysqarady. Zang qabyldau ýrdisinde onyng qúzireti bolmaydy.

Súraq: - Preziydent Konstitusiyalyq ózgerister turaly referendum ótkizudi úsyndy. Referendim kýni belgilendi. Budjeti bekitildi. Sizder ne sebepti referendumdy qoldap jatyrsyzdar?

Jauap: - Búl mәselege qatysty әrbir adamnyn, әrbir partiyanyng óz kózqarasy bar. Eger biz tek diskussiyamen ainalysatyn bolsaq, búl әngimeler, pikirsayystar tym úzaqqa sozylyp, nәtiyjede ózgerister jayyna qalyp ketui mýmkin. «Qantar oqighasy» kórsetti ghoy, halyq úzyn-sonar talqylaulardy emes, naqty ózgeristerdi kýtude. Halyq: «Jana Qazaqstan» qayda?», - dep jatyr. Halyqqa ózgeris kerek. Sol ózgeristerdi jasau ýshin aldymen Preziydent úsynghan bastamany qoldap, Konstitusiyagha jәne keyingi basqa da zandargha ózgertu jasauymyz kerek.

Biz óz pikirimizden ainyghan joqpyz. Búl Preziydent úsynghan Konstitusiyalyq ózgerister – týbegeyli ózgeristerding bastamasy ghana dep esepteymiz. Sondyqtan qoldaymyz. Yaghni, kóp sozbaqtap jýre beretin kez emes.

Ekinshi mәsele – Europadaghy myqty demokratiyalyq elderde «real politiyk» degen úgham bar. Yaghni, qoldan keletin ózgeristerdi jasau. Biz sol ýshin de Preziydent úsynghan reformany qoldap, ózgeristerdi bastap jatyrmyz. Búl qalay desek te, realdy júmys. Qalghanyn bolashaq kórsetedi.

Ózgeris uaqyty keldi. Biz sony sezip 3 jyl búryn týbegeyli ózgeris kerek dep jariyaladyq. Ózgeris josparly týrde bolady ne bolmasa kýtpegen jerden shyghady dep aittyq. Áriyne, biz óz damu jolymyzdy ashyq týrde talqylaymyz. Jiyrma jylda «Aq joldyn» alghan asulary az bolghan joq. Alda oryndaluy tiyis maqsat-mindetterimiz de aiqyn!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2312
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1779