Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Aqmyltyq 2092 20 pikir 30 Mamyr, 2022 saghat 12:58

Qazaqstan Resey propagandasynyng qúrsauynda qaldy

Qyrghyzstan men Týrkimenstanda Reseylik telearnalar júmysyn toqtatty. Búghan Batys elderining Ukraina soghysyna baylanysty Reseyge salghan sanksiyalary әser etken. Sol turaly egjey-tegjeyli jazayyq...

Týrkimenstanda eng iri baylanys operatory – Ashhabad qalalyq telefon jelisi taratatyn Reseylik «Rossiya-1» jәne «Zvezda» telearnalary habar taratudy toqtatqan. Operator jaqyn arada rezervtik translyasiyany úiymdastyrugha uәde bergen. Qyrghyzstanda «Rossiya-24», «Rossiya Kulitura» jәne «Zvezda» arnalary uaqytsha búghattaldy.

«Birqatar elderde Býkilreseylik telearnalardy taratugha zannamalyq shekteuler qabyldanuyna baylanysty - halyqaralyq sputnikterde Býkilreseylik memlekettik televiziya men radiostansiya kompaniyasynyng telearnalaryn taratu birjaqty týrde toqtatyldy», - dedi «Aqnet» Qyrghyz telekommunikasiyalyq kompaniyasy.

Degenmen, elde «Birinshi arna», «RenTV», «NTV», «STS», «TNT», «Match» jәne basqa da Reseylik telearnalar júmysyn jalghastyruda.

«Aqnettin» habarlauynsha qazirgi uaqytta túraqty signal beru ýshin rezervtik habar taratudy úiymdastyru júmystary jýrgizilude. Telearna operatory júmysty ayaqtaghannan keyin habar taratu qoljetimdi bolmaq.

Resey Ukrainagha basyp kirgennen keyin EO, Úlybritaniya, Avstraliya jәne basqa da elder Býkilreseylik memlekettik televiziya men radiostansiya kompaniyasy basshylyghy men onyng qyzmetkerlerine qarsy sanksiya jariyalady. AQSh-ta «Birinshi arna», «Resey-1» jәne «NTV» arnalary sanksiyagha úshyrady. Ayyppúl salynatyn bolghan son, jerserikterding iyeleri birjaqty tәrtippen osy telearnalardyng habar taratuyn shektey bastady.

Resey-Ukraina soghysy bastalghannan song Reseylik arnalardyng ýgit-nasihat әreketinen qauiptengen belsendiler elimizdegi Reseylik arnalardyng júmys isteuine qarsylyq petisiyasyn jariyalaghan bolatyn.

Qazaqstan she?

Preziydentke, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetine jәne Qazaqstan halqy assambleyasynyng atyna joldanghan petisiyada Reseylik «1 kanal» («Vsemirnaya seti»», «Pobeda», «Katusha»),  «Rossiya», «Rossiya-24», «RTR Planeta»,  «Zvezda»,  «NTV» («Miyr», «RTVi»), «RBK»,  «Ren-TV»,  «RT» sekildi telearnalary kórsetilgen.

«Jappay búrmalanghan aqparat aghyny búryn-sondy bolmaghan auqymdaghy qatigezdikpen kýsh qoldanudy aqtau maqsatyn kózdep, Qazaqstandyqtardyng qoghamdyq pikirine orasan zor qysym tudyryp otyr. Sonymen qosa, elimizding aqparattyq qauipsizdigine qauip tóndiredi. Ásirese, búrynghy orystildi Kenestik kenistik ýshin midy ulau qúraly bolghan Reseylik telearnalardyng әreketteri kәsiby etika men jalpyadamzattyq moraligha ghana qayshy kelip qoymay, sonymen birge Qazaqstan Respulikasynyng Ata Zanyna da qayshy keledi», - delingen petisiyada.

«Kantar» («TNS Central Asia» JShS - búrynghy Gallup) kompaniyasynyng 2022 jylghy sәuirdegi derekterine sәikes, elimizdegi telearnalarynyng ishinde Reseylik «Birinshi arna» eng kóp kóriletin telearna bolyp shyqty. Ony bir tәulikte ortasha eseppen 20,61% adam kóredi. Al, memlekettik arnamyz «Qazakhstan» 9,52% ýlespen tórtinshi orynda túr. «Habar» jәne «Habar-24» bir aidaghy tәuliktik kórilimi boyynsha 2,18% jәne 1,74% - ben 10, 12 oryndargha jayghasypty.

«Reseyding ýgit-nasihat mashinasy Qazaqstandyq qoghamnyng belgili bir bóligining sanasyn ulady dep aitugha bolady. Sebebi, olardyng ishinde Ukrainadaghy soghysty aqtap, Reseylik BAQ-qa senim bildirgender barshylyq (Býkilreseylik qoghamdyq pikirdi zertteu ortalyghynyng mәlimetteri boyynsha, 2022 jylghy 5 nauryzda jýrgizilgen saualnamada Resey túrghyndarynyn  71% -y «Ukrainadaghy әskery operasiyany», yaghny soghysty qoldaghan). Búl 2014 jyldan beri Reseyding Ukrainagha qarsy ýgit-nasihatqa qúighan ýlken qarajaty jemisin berip jatyr degendi bildiredi. Ekinshi jaghynan, bizding aqparattyq sayasatymyzdyng әlsizdigin kórsetedi», - deydi Qoldanbaly ekonomikany zertteu ortalyghynyng diyrektory Jәnibek Ayghaziyn.

«Sondyqtan da Qazaqstan aumaghynda Reseylik BAQ-tardy (aqparattyq jәne sayasy tok-shoulardy) taratugha tyiym salu manyzdy qadam bolyp tabylady, óitkeni Reseylik media resurstar Qazaqstandyqtardyng oi-sanasyn ulap, ózderin Qazaqstanmen baylanystyrmaytyn, respublikamyzdy Reseyding bir sputniygi kóretin otandastardyng payda boluyna әser etip jatyr. Bizding aqparattyq qaupisizdigimizge qauip tónip túr. Qazaqstan syrtqy oiynshylar óz mýddelirine paydalanatyn «besinshi kolonnagha» ainalmauy kerek.

Aytpaqshy, jaqynda soghys nasihatyn jýrgizip otyrghan Reseyding búqaralyq aqparat qúraldaryna tosqauyl qongdy talap etken petisiya jariyalandy. 20-baptyng 3-tarmaghyna sәikes «[...] soghysqa, [...] qatigezdik pen zorlyq-zombylyqqa ýgitteuge jәne nasihattaugha jol berilmeydi». Sonday-aq Reseylik BAQ әreketteri Qazaqstan Respublikasynyng Qylmystyq Kodeksining 161-bap 1-tarmaghyna qayshy keledi: «Basqynshylyq soghysty nasihattau nemese júrtshylyqqa ýndeu taratu – bes jylgha deyingi bas bostandyghynan aiyrumen jazalanady»,- dep jazdy sayasatker Dosym Sәtpaev.

Ayta keteyik, petisiya 7500 qol jinaudy maqsat etedi. Býgingi kýni qol qoyghandar sany 6314 adam.

Ayjan Temirhan

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1792
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1748
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674