Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2276 0 pikir 7 Qarasha, 2012 saghat 16:55

«Antivirustyn» biri de biregeyi – qazaqy dýniyetanym

Qoghamdy sauyqtyruda din tónireginde qordalanghan týitkilderdi tarqatudyng manyzy qashan da zor. Al «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» jana Zannyng qa­byl­danuy qoghamdaghy din rólining aitarlyqtay úlghayghanyn aighaqtay týsedi. Búl orayda, biz Din isteri agenttigi «Din mә­se­leleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau orta­ly­ghynyn» jetekshi ghylymy qyzmetkeri Asan OMAROVQA jolyghyp, taqyrypqa qatysty birer saual qoyghan edik.

- Asan Qayyrbekúly, osydan bir jyl búryn qabyl­dan­ghan «Diny qyzmet jәne diny bir­lestikter turaly» Zannyng din salasyndaghy san qily ýde­risterdi retteudegi róli jóninde ne aitasyz?

- Barshagha ayan, 2000-jyl­dar­dyng ortasynda qazaq jerinde aty-zaty - dýdamal, bolmysy - bóg­de, maqsaty búldyr dinsy­maq­tar­dyng taralu ýrdisi ózining shyr­qau shegine jetti. Búl jaghdayda din salasynda qordalanghan tý­yin­der men shiyelenisterdi retteu, tarqatu hәm bir jýiege salu ýshin din turaly qatang zang qajettigi jayly alghash ret sóz bola bastady. Alayda, obektivti sebepterge baylanysty zandy janghyrtu, qabyldau keyinirekke shegerildi.

Qoghamdy sauyqtyruda din tónireginde qordalanghan týitkilderdi tarqatudyng manyzy qashan da zor. Al «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» jana Zannyng qa­byl­danuy qoghamdaghy din rólining aitarlyqtay úlghayghanyn aighaqtay týsedi. Búl orayda, biz Din isteri agenttigi «Din mә­se­leleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau orta­ly­ghynyn» jetekshi ghylymy qyzmetkeri Asan OMAROVQA jolyghyp, taqyrypqa qatysty birer saual qoyghan edik.

- Asan Qayyrbekúly, osydan bir jyl búryn qabyl­dan­ghan «Diny qyzmet jәne diny bir­lestikter turaly» Zannyng din salasyndaghy san qily ýde­risterdi retteudegi róli jóninde ne aitasyz?

- Barshagha ayan, 2000-jyl­dar­dyng ortasynda qazaq jerinde aty-zaty - dýdamal, bolmysy - bóg­de, maqsaty búldyr dinsy­maq­tar­dyng taralu ýrdisi ózining shyr­qau shegine jetti. Búl jaghdayda din salasynda qordalanghan tý­yin­der men shiyelenisterdi retteu, tarqatu hәm bir jýiege salu ýshin din turaly qatang zang qajettigi jayly alghash ret sóz bola bastady. Alayda, obektivti sebepterge baylanysty zandy janghyrtu, qabyldau keyinirekke shegerildi.

Sonymen, osydan bir jyl bú­ryn solqyldaqtyng ornyna qatan, naqty tegeurindi tetikteri bar jana «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» Zang qabyl­dan­dy. Búl jana zang boyynsha din salasyn retteu, yaghny Qazaq­stan­daghy barlyq diny bir­les­tik­ter­ding is-әreketterine ortaq tәr­tip ornatu kózdeldi. Bylaysha ait­qanda, qoghamymyzdyng diny sana alanyndaghy aramshópti orugha baghyttaldy. Zayyrly memleket jagh­dayynda retteudin, tәrtip or­natudyng zannan ózge joly joq. Kez kelgen zannyng ólshemi onyng iske asyrylu dengeyi ekeni sózsiz. Búl túrghydan dәl qazirgi tanda atalghan zang ózine tiyisti róldi to­lyqtay atqaryp otyrghanyn mә­lim­deuge qúqylymyz.

- IYә, biyl elimizdegi diny birlestikter memlekettik tir­keu jәne qayta tirkeu ýderis­te­rinen ótkeni, osynday qayta tir­keu nauqanynan keyin Qa­zaqstandaghy diny birlestikter qatary 32 payyzgha azayghany bel­gili boldy. Búl ýderisting nә­tiyjesine qanday bagha beresiz?

- Elimizdegi diny birles­tik­ter­di qayta tirkeuden ótkizu aitugha ghana onay, al shyn mәninde kýr­de­li jәne qogham ýshin manyzdy Áleumettik oqighanyng biri boldy. Nәtiyjesinde, tayauda Din isteri agenttigining tóraghasy Q.Lama Shәrip mәlimdegendey, Qazaqstan­daghy konfessiyalardy jikteu jý­y­esi jetildirilip, olardyng naqty sany 46 emes, 17 ekeni anyq­tal­dy. Sonday-aq búrynghy 4,5 myng diny birlestikting ornynda 3088 diny birlestik pen olardyng filialdary qaldy. Din salasyn retteuge jasalghan alghashqy qadam ýshin búl eki kórsetkish az nәtiyje emes. Áriyne, Qazaqstan ýshin dәs­týrli emes konfessiyalar men te­ris pighyldy diny birlestikterding sanyn azaytu júmysy әri qaray da jalghasa beredi.

- Diny birlestikterdi qayta tirkeuden ótkizu qoghamdaghy diny ahualgha qanshalyqty әser etui mýmkin?

- Múny aldaghy uaqyt kórsete jatar. Memleket, әriyne, tirkeu­den ótken diny birlestikter (DB) bizding destruktivti iydeyalargha, ekstremizmge qarsy túru isindegi odaqtastarymyz dep senim artyp otyr. Óitkeni, olardyng qúryl­tay qújattaryn konstitusiyalyq jәne zannamalyq erejelerge sә­y­­­­kestendiru barysynda DB ókil­deri men uәkiletti organ qyz­metkerleri tyghyz qarym-qaty­nas­ta boldy. Mәselen, әrbir DB-ning zandyq órisi men ústanatyn diny ilimi aiqyndaldy. Jalpy, eli­mizdegi diny ahualdyng ona­luy­na býkil qogham bolyp atsalysugha tiyistimiz.

- Qayta tirkeuden ótpegen, týrli baghytta ýgit-nasihat jú­mystaryn jýrgizetin destruk­tiyv­ti aghymdargha qatysty Din isteri agenttigi tarapynan qan­day is-sharalar qoldanyluda?

- Qayta tirkeuden ótpegen DB sot tәrtibimen taratylugha tiyisti. Búl isti memlekettik tirkeudi jý­zege asyratyn organ - Ádilet miy­nistrligi iske asyrady. Al tir­kelmey-aq jastar arasynda radikaldy kózqarastardy nasihattap jýrgen, júrtshylyqty alandatyp otyrghan diny toptar da bar ghoy deseniz, әngime basqa. Bir jaghy­nan, búlar bireumizding balamyz, bireumizding tuysymyz degendey, bizding azamattarymyz. Ekinshi ja­ghynan, zannamany búz­ghany ýshin olargha tartylatyn jaza qatal.

Destruktivti toptargha qarsy Din isteri agenttigi tarapynan júmys eki baghytta jýrgiziletin bo­lady. Biri - aqparattyq-na­siy­hat to­by el ishine jii shygha bas­tady. Búl toptar din negizin, memleketting din sayasatyn dúrys týsindire alatyn mamandardan jasaqtaluda. Ekinshi basty baghyt - janaghy ra­diy­kaldardyng ózderi­men de júmys isteu, yaghny tereng taldau, týsinik­te­melerge sýien­gen arnayy ýgit-nasihat jýrgizip, olardy búrys baghyttan ortagha keri qaytaryp alu.

Ásili, ozyq elderding tәjiriy­be­sine oy jýgirtsek, diny ekstremizmmen kýresuding eng negizgi ba­ghyty ghylymy aghartushylyq eke­nin kóremiz. Sol ýshin 2013 jyldan bastap halyqtyng ruhaniy-diny sauatyn kóteruge (jas­tar­dyng imandylyq tәrbiyesi, sapaly oqulyqtar men diny әdebiyet­ter­ding taraluy, diny bilim beru jý­y­e­sining rettelui, ýgit-nasihat jú­mystary jәne t.b.) basymdyq berilmek. Mine, tandalyp otyr­ghan jalpy sipaty ghylymy nasihat júmysy ekstremizmning aldyn aludyng basty arqauy bolaryna senimdimiz.

- Toleranttylyq pen kon­fessiyaaralyq kelisimdi nasihattau, nyghaytu men saqtau ba­ghytyn ústanghan memleketi­miz­de­gi dinning alar ornyna toq­tal­sanyz.

- Jaratushy Qúdiret pen adam arasyn baylanystyrushy ilimdi din deymiz. Ol halyqtyng tәlim-tәrbiyelik joly, әr adamnyng ómir maqsatyn aiqyndaudyng qúraly bolyp tabylady. Búl túrghydan dinge balama joq. Memleket sayasatynda dinning alar orny qanday deseniz, Qazaqstan halqynyng ta­tulyghy, bereke-birligi әu bastan-aq ishki sayasattyng irgetasyna ai­nalghany belgili. Toleranttylyq pen dinaralyq kelisim osy saya­sattyng din salasyndaghy jalghasy, kórinisteri ekeni haq. Sondyqtan memleket pen din bir-birinen bólek bola almaydy. Ekeui bir baghytta, bir iydeologiya shenbe­rin­de ózara ýilese júmys istese, alynbaytyn ruhany qamal joq. Memleketimiz ben konfessiyalar arasyndaghy qarym-qatynastyng jyldan jylgha nyghaya týsui osynyng aiqyn aighaghy.

- Diny kózqaras túrghysy­nan bólinu, diny kózqarastyng әr­aluan­dylyghy qogham ýshin, ha­lyq ýshin qanshalyqty qauipti?

- Dinning qoghamdy biriktiru quaty qanday kýshti bolsa, ony ydyratu quaty da dәl sonday. Demek, din órisindegi teris qúby­lys­tar qashanda ýlken qauip tóndiredi. Sondyqtan diny sana tútastyghyn qalt etkizbey qadagha­lap otyru - manyzdy memle­ket­tik mәsele.

Tirkelgen diny birlestikter­ding sany jaghynan islam dini -72%, pravoslavie - 9%, kato­liyk­tik - 3%, protestanttyq - 14%, qalghan konfessiyalar 2% qú­raytyny anyqtaldy. Memleket jana diny zang qabyldau ar­qy­ly din salasynda belsendi sayasat jýr­gizuge jәne zannan jal­tar­ghy­sy keletinderge qatang shara qol­danugha mýmkindik aldy. Son­day-aq shetelden kelip, qoghamdyq sanagha iritki saluy mýmkin týrli diny kózqarastardyng baqylausyz taratyluyna tosqauyl qoyylyp otyr. Diny sanany «virustyn» týr-týri­nen qorghaudyn, aldyn aludyng jol­dary kóp. Sol «an­tiy­virus­tyn» biri de biregeyi - qazaqy dýniyetanym, Abay, Shәkә­rim syndy oishyldardyng ilim­deri ekenin dәiim úmytpagha­ny­myz jón, әste.

- Din men últtyq mýdde, olar­dyng úshtasuy men toghysuy túrghysyndaghy oi-payymynyz qanday?

- Din men últtyq mýddening úsh­tasuy, toghysuy - ruhaniya­ty­myz­daghy orny airyqsha mәsele. Múny myna jahandanu men urbanizasiya zamanynda tarihta qazaq bolyp qaluymyzdyng basty sharty desek te artyq aitqandyq bola qoymas. Qazirgi tanda elimizding keybir ónirlerinde әl-salaf iydeya­syn tu etken islamy toptar (uahhabshy, tәkfirshi, hizbutahrirshy, t.b.) bar. Olar «Biz qazaq emespiz, mú­sylmanbyz» desedi jәne «taza islam» iydeyasy ýshin últtyq qún­dy­lyqtardy tәrk etuge shaqyrudan da tartynbaydy. Búl - tóngen qauip emey ne?! Eger qazaqty qazaq etken әdet-ghúryp­tar (ýlkendi syilau, aruaqty qúr­metteu jәne t.b.) tegis sypyrylyp qalsa, olardan airylsaq, onda ne boldyq?!

Qoryta aitqanda, qazirgi ke­zen­degi qoghamdyq diny sanamyz­dyng tolysuy ýsh nәrsege tәueldi. Olar: túrghyndardyng bilimdilik dengeyi (intellektualdyq әleu­eti), diny sauattylyghy men damy­ghan últtyq sana-sezimi. Azat el­ding әrbir azamaty, әsirese, ózining tilin, etnomәdeniyetin, otbasylyq jәne diny qúndylyqtaryn kózding qarashyghynday saqtaugha talpynsa qúba-qúp. Halyq ruhyn sauyq­tyrugha da, ekstremizmning aldyn alugha da eng keregi, mine osylar.

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Lәila EDILQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443