«Qazaq әdebiyeti», «qazaq roman-epopeyasy» desek,  ishtey «Abay joly», «Úly Abay» degen janghyryq payda bolady. Ishki sezim boyynsha, qazaq әdebiyetinde odan ózge aqyn, ghúlama joq synayly kýy keshemiz? Ol nelikten? Abaydyng osynshalyqty qazaq әdebiyetinde erekshe oryn aluynyng sebebi nede? Osy súraqtargha jauap izdep kóreyik.

Áriyne, qazaq әdebiyetinde auyz toltyryp aitarlyqtay aqyn-jazushylar jeterlik. Árqaysynyng oiyp túryp alghan oryndary erekshe. Barlyghynda bolmasa da, ilip alarlyqtay oy men iydeyasyn jetkize alghan, sýiip oqityn oqyrmandaryn tauyp, әdebiyette ózindik daralyghyn pash ete alghan qalamgerler de joq emes. Degenmen, tek qazaq qoghamy emes, kózi qaraqty býkil el oqyrmandaryn eleng etkizgen Abay Qúnanbaevty moyyndamasqa bolmas. Sebebi, alghash poeziyanyng tek auyz әdebiyetinde keng taralghan uaqytynda jeke janr sanatynda bólip bergeni, qazaq tilinin, býtindey últtyng bolashaghy ýshin kýsh salghandyghy, el biyligine aralasa otyryp, anghal qazaqty arashalap qalugha tyrysqany, ólenning janasha ýlgilerin jasap, ózining stiyli men iydeyasyn tótesinen jetkize bilgendi jәne odan ózge de santýrli әreketteri eriksiz moyyndatady.

Óziniz oilanyp kórinizshi, Abay auqatty otbasydan shyqqan. Biraq ne ýshin soghan senip, qazirgi keybir túlghalar siyaqty óz qara basy ýshin qyzmet etip, «ishkeni aldynda, ishpegeni artynda» bop jýre bermegen? Óitkeni, aqynda namys, eline degen sýiispenshilik, qayrat-jiger men aqyl-oy, sana sezimining jogharylyghy men kókirek kózining oyau ekendigi onday әreketke iytermelemedi. Ýnemi «oqysam-bilsem, qalyng úiqydaghy qazaghymdy oyatyp, adamgershilik, imandylyqty dәriptep, ómir mәnine jetelesem» degen asqaq armanmen toqtausyz qyzmet atqardy. Shetel klassikterin, filosoftardy oqy otyryp, eli ýshin, artynda qalghan úrpaghy ýshin poeziyany da, prozany da jazyp qaldyryp ketti. «Jazghandarym bireuge bolmasa da, bireuge oy salsyn, kózi ashylsyn» degen niyetpen toqtamady. Al býginde biz ne istep jýrmiz? «Abaydyn tili kýrdeli», «ish pystyrarlyq», «mening jasym «Abay jolyn» oqugha jetken joq» degen syltaularmen ózimizdi altyn qazynadan alystatyp jatyrmyz. Anam aitatyn edi: «Bilemin, «Abay  joly» kýrdeli, men ony birinshi ret oqyp shyqqanda tolyq týsinbegenmin, keyin ekinshi mәrte qaytalap oqyghanda ghana ishine ýnile bastaghanymdy sezdim. Sol ýshin niyeting bar bolsa, bir oqyp qoya salma. Áreketten! Týsinbegen sózderindi izdep, qara. Qazaqtyng sózdik qory bay. Sol ýshin olardy bilu saghan artyq bolmaydy». Búl sózderdi men onynshy synypta estigen edim, biraq әli kýnge deyin jadymda saqtalyp qaldy. Sol sebepti, ómirding mәnin oilana bastaghan, basty maqsatyn aiqyndap, týzu joldy qalaghan adam Abaydy oquy tiyis.

Abay shygharmashylyghy nesimen erekshelenedi? Abay búryn-sondy kóterilmegen taqyryptardy ashyq qozghaghan. Búryn-sondy әdebiyette bolmaghan janrlardy engizdi. Adamnyng syrtqy beynesi emes, ishki jan dýniyesine ýniletin, bolmysty qalyptastyrugha kýsh salatyn filosofiyalyq lirikalar tughyzdy. Eger Abay bolmasa, kemeldilikke, adamgershilik pen tolysudy dәripteytin Abay mektebi qalyptaspas pa edi?

Dala filosofynyng shygharmalaryn oqy otyra men myna dýniyeni týidim. Áriyne, Abay bala kýninen әdiletsizdikti, mansapqúmarlyqty, Reseyding ozbyrlyghyn kórip ósken. Sol ýshin de úiqydaghy qazaghyn oyatyp, әdildikke, parasattylyqqa jetelegisi keldi. Ol ýshin bәrin ashyq aityp, halyqty kóteriliske shaqyruyna da bolatyn edi. Ne bolmasa ózge elge kóship ketudi jón kórip, jarylarday bolyp otyrghan júrt ishine alauyzdyq salsa bolatyn edi. Biraq Abay ol joldy tandamady. Ol jaghadan alyp júlysyp ketuden mәn joq ekendigin angharyp, halqynyng bilim alu arqyly kózin ashyp, bodandyqtan shyghu qajettigin týsindi. Ári sol ýshin de bar ghúmyryn arnady. Búl pikirime dәlel, aqynnyng ghaqliyalaryna ýnileyik. Solardyng ishinen alauyzdyqty dәriptegen, ne bolmasa soghysudy qúptaghandyghyn bayqadynyz ba? Áriyne joq. Ghasyrdyng ghalamat tuyndysy bolghan ghaqliyanyng әrqaysynda adamdy bilimge, jan baghugha, ómir mәnine, maqal-mәtelderding týpki oiyna, esep beru syndy jaqsy әreketterge shaqyratyny kórinis beredi.

«Abaygha aitqyzsanyz: «әueli mal tap» - deydi. Óitpese: «Qarny ash kisining kónilinde aqyl, boyynda ar, ghylymgha qúmarlyq qaydan túrsyn? Mal tapsa, qaryn toyady. Onan song bilim, óner kerek eken...»

Óner-bilimdi qaydan izdegen jón?

Abaygha aitqyzsanyz: «Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da – bәri orysta túr... Orystyng ghylymy, óneri – dýniyening kilti. Ony bilgenge dýnie arzanyraq týsedi» («Abaytanu». Tandamaly enbekteri. I tom , 2015 .- 10-11-better).

Búl ýzindide bayqaytynymyz: Búl sózderding týpki tereninde oryssha oqudy ýgittep túrghan joq, ózining kózin ashyp, sonday erekshe filosofiyalyq oigha jetelegen orys tilindegi bilimdi alyp, qarakóz qazaqtyng bilimmen tenesuin qalaghan. Qazirgi kýni de «Bilekke emes, bilimge sengen zaman» degen tirkesterdi qoldanyp jatamyz ghoy. Al sol aqyldy ghúlama aqyn óz zamanynda-aq ashyp kórsetip bergen. Sebebi, óz dúshpanyna kýshindi kórsetkendik – әlsizdik.

Bayqaghanymyzday, Abaydyng oiy men iydeyasynyng terenine boylau arqyly ómir mәnin, týzu, adal joldy tabugha tiygizer әseri mol. Abay jyryn jattaghan dúrys. Abay qara sózderin úghynyp oqyp, kónilge toqyghan jón. Ári kónilge toqyghan bilimdi óz ómirimizde qoldana otyryp, tirligimizde bir kirpish bolyp qalansa odan ózge artyghy joq. Onyng ýiretken taghylymy men kóksegen múrattardy shyn qasterley bilgenimizdin, әdilet pen parasat ústazy aldyndaghy perzenttik paryzymyzdy terenirek týsinip, ótey alghanymyzdyng birden-bir әreketi osy bolmaq.

Ár isting óz nәtiyjesi bolady. Bol siyaqty aqynnyng jazyp qaldyryp ketken búl qúndy jazbalary da óz nәtiyjesin berip keledi. Isting nәtiyjesinen ýmit ýzbeu jayly: «Ýmitin ýzbek – qayratsyzdyq. Dýniyede eshnәrseden bayan joq ekeni ras, jamandyq ta qaydan bayandap qalady deysin? Qary qalyng qatty qystyng artynan kógi qalyn, kóli mol jaqsy jaz kelmeushi me edi», - degen eken Abay atamyz.

Jibek Qúdaybergenova

Abai.kz