(«Shabyt» festivali jәne jastar poeziyasy jóninde)

"Shabyt" festivali maghan qazaq jyrynyng Shalkóde jaylauy sekildi. Osy kókoray dýniyeden jana tughan qúlynday Múqaghalilar keudesine jýregin ústap, Alash-Anasyna qússha úshyp kele jatyr. "Shabyttan" shyqqan shabandozdargha bir sәt kóz salyp qaranyz. Kýni erteng qazaqtyng qara ólenining auyr jýgin arqalaytyn arqaly aqyndar, mine, osylar:

"Qaydasyn, myrza kónil, mәrt kýnderim?! Sert qylyp at qúiryghyn shart týigenim. Egesip eki keshting arasynda, Sýrginge sýreng salyp tarttym dedim. Kireuke kirbing kilkip kirpigimde, Qosyp bir qúmay Kýndi týlki inirge.Týtigip tebingimdi ter shiritip, Kýnirenip kýnde jorttym Kýn týbinde. Jyra-jar, túma bastau, qúba qyrdan, Saghym bop sarnay kóshtim sylang úrghan. Qonaqtap Qorqyt-taghdyr tar mandaygha, Jyn quyp jylystadym júmaghymnan. Qyrqyp bir qos qanatyn qargha týnnin,Taypylmay, tayghaq keship, tandy atyrdym. Sere de sere múzben shól qandyryp, Qar qarpyp, qúsalanyp qan qaqyrdym. Kýrsindi ol osyny aityp aqyrghy ret, Sodan song soqpay qaldy batyr jýrek. Týrtkilep erding tәnin arghymaq túr, Japan­gha ymyrt-tarih jatyr týner. Tartpa bos, tebingi sau, terlik aman, Tek endi til qatpaydy sherli babam. Kýnirenip Kýn týbinde men de qaldym, Ei, jalghan, ne iste deysing endi maghan?!" (Serik Saghyntay, "Qazaq").

(«Shabyt» festivali jәne jastar poeziyasy jóninde)

"Shabyt" festivali maghan qazaq jyrynyng Shalkóde jaylauy sekildi. Osy kókoray dýniyeden jana tughan qúlynday Múqaghalilar keudesine jýregin ústap, Alash-Anasyna qússha úshyp kele jatyr. "Shabyttan" shyqqan shabandozdargha bir sәt kóz salyp qaranyz. Kýni erteng qazaqtyng qara ólenining auyr jýgin arqalaytyn arqaly aqyndar, mine, osylar:

"Qaydasyn, myrza kónil, mәrt kýnderim?! Sert qylyp at qúiryghyn shart týigenim. Egesip eki keshting arasynda, Sýrginge sýreng salyp tarttym dedim. Kireuke kirbing kilkip kirpigimde, Qosyp bir qúmay Kýndi týlki inirge.Týtigip tebingimdi ter shiritip, Kýnirenip kýnde jorttym Kýn týbinde. Jyra-jar, túma bastau, qúba qyrdan, Saghym bop sarnay kóshtim sylang úrghan. Qonaqtap Qorqyt-taghdyr tar mandaygha, Jyn quyp jylystadym júmaghymnan. Qyrqyp bir qos qanatyn qargha týnnin,Taypylmay, tayghaq keship, tandy atyrdym. Sere de sere múzben shól qandyryp, Qar qarpyp, qúsalanyp qan qaqyrdym. Kýrsindi ol osyny aityp aqyrghy ret, Sodan song soqpay qaldy batyr jýrek. Týrtkilep erding tәnin arghymaq túr, Japan­gha ymyrt-tarih jatyr týner. Tartpa bos, tebingi sau, terlik aman, Tek endi til qatpaydy sherli babam. Kýnirenip Kýn týbinde men de qaldym, Ei, jalghan, ne iste deysing endi maghan?!" (Serik Saghyntay, "Qazaq").

"Assalaumaghalaekum, Bú dýniyening qonaghy hәm qayyrsyz qoghamy! Qan jy­la­typ sanany, Saudalanyz birinizdi biriniz, jalyqtynyz qúr jylauyq aqyldan. Jering - kórin, qúndaqtauly sәbiyin... Barlyghy da óz qolynmen satylghan! Aqsha - patsha. Qaltanyzda - patshanyz, Qolqanyzda Jan әlemi lastandy....Men ózimdi sizge tegin bereyin, Ótinemin, satpanyzshy Aspandy...".

(Bauyrjan Qaraghyzúly).

Dәuletkerey Kәpúlynyng "Býldirgen aghyp týskenshe" atty kitabyn bir demde oqyp shyqtym. Onyng әrbir jyrynan qara ólenning býgingi bir tegeurindi túlghasy Tynyshtyqbek Ábdikәkimov aitqanday: "Júpar Patsha Oidyng Alashqa ghana tәn anqymasy" esip túr! Al Altaydyng Azamat Tasqarasy birde-bir aqyngha úqsamaydy. Bir-birine úqsamaytyn myqty aqyndar sheru tartqan sayyn últtyq jyrdyng kókjiyegi keneyip, kósegesi kógere beredi. Ólenning týbine bireuinen bireui aumaytyn, bir dauyspen sayraytyn "búlbúldar" jetedi!

HV Halyqaralyq "Shabyt" festiva­linde Botakóz Múhiydenning ólenderi kóz arbap, kónil kónshitti. Ony oqyghanda, qazaq jyrynyng Metri Fariza Ongharsynova apay ornynan týregep ketti... Búl ólendi taldap, zertteuding qajeti joq. Zamannyng qasireti, adamnyng qasireti - búl! Ómirding ashy aqiqaty! Kóz jasynday tabighy dýniye:

Anam meni aldyrudy oilaghan,

Ákemde de meyirim joq әkelik.

Dýniyege әli kele qoymaghan

Sәby edim...

Mening atym - Qatelik.

Áldy aitar әlemge búl shygha almay,

Búlqynumen tar qúrsaqta túnshyqtym.

Men jylaudy bilmesem de uanbay,

Tumay jatyp qarghys alghan Qyrsyqpyn.

Ákem ýshin әli ertemin, dert edim,

Aldymda ajal, jan-jaghymda bekinis.

Al sheshemning sherli ózegin órtedim,

Shiyki ókpemin...

Mening atym - Ókinish.

Jaryp shyghyp jan anamnyng jatyryn,

Jaryq jalghan, seni kórsem bir shyghyp.

Jantalasqan bir jetimge jasyryn,

Tórindi ber, ei, tәkappar tirshilik!

Álsiz әke, aqylsyzdau anama,

Tilim de joq aitar syrtqa teppe dep.

Sónip barad bir Sharasyz Sharana,

Ógeysitken ómirine ókpelep.

Kelmey jatyp keng dýniyege syimaghan,

Bir ananyng qúrsaghyna syisa da.

Men - bәrine múng men qayghy syilaghan,

Jaqyndary jatyrqaghan Beyshara!

Bauyr eti bólshektegen, bezingen,

"Ekeuine" el ósegi joghary.

Selkildegen bir-aq sәttik sezimder -

Bir beykýnә Jetimekting obaly.

Estimegen tiri pende, bir adam

Ingәlamay ishten tynghan sherlimin.

Men Anamnyng Kóz jasy bop qúlagham,

Al Ákemning Kýrsinisi mendik ýn.

Esik kórmey anam ashqan etegin,

Mandayymnyng sory boldy sol menin.

Meshit kórmey menmensigen әkenin,

Balasy bop, men de besik kórmedim.

Uyn tattym ózim bilmes ghalamnyn,

Maghan jabyq búl әlemge Bótenmin.

Mendik ómir - ashy Óksigi Anamnyn,

Al qabirim - Qateligi Ákemnin.

("Qatelik").

Botakózdi aitystyng alamanynan kórip qalghanym bar edi. Búl bala búdan keyin qolyna dombyra ústay ma, qalam ústay ma? Dombyra ústasa, jaghdayyn jaqsartyp aluy mýmkin. Qalam ústasa, qazaq jyryn bir qyrqagha kóterip tastaytynday qabilet-qarymy kórinip túr. Men onyng jyrynan Yunna Moristing әuen-yrghaqtaryn estigendey boldym. Búl - qazaq qúlaghyna әli shalyna qoymaghan dybys-әuender. Bizde ólennen óleng jasaytyndar kóbeyip barady! Botagóz ómirden óleng tudyrghan. Ókinishke qaray, osy joly bәigege týskenderding arasynan Botagózshe qara ýzip shyqqandar neken-sayaq.

On alty jastaghy Qarlygha Temirghaliy­dyng alghashqy adymy arshyndy bolatynday. "Shabyttan" shy shyqty..." dep jýr­gender ony Atyrauda tughan song bәigege F.Ongharsynova qosty dep jýr. Búl balanyng ólenderin ghalamtordan talay oqygham, ýmitkerlerding arasynan kórgende, quanyp ketip, jýldegerler sapyna qosqan men edim. Talantty tauyp alyp, "qoyshygha - sóz, jylqyshygha - jyr" bolyp shygha kel­dik...

Osy jas buynnyng didaryna qarasam, kózime ózimning perishtedey balausa bala kýnim, keudemde jyr tulaghan, qayran, jiyr­ma besim elesteydi. Áli esimde, Reseyde, Penza qalasynda әskery boryshymdy ótep jýrgen kezim. Bir kýni sheshemnen qalyng hat keldi. Ashyp qalsam, altynmen aptalghanday әp-әdemi kitap - "Kóktem tynysy"! "Jazushy" baspasynan jaryq kóripti. Kólemi on baspa tabaqtay! Ol kezde búl bizding týsimizge de kirmeytin dýniye. Qyryq shaqty aqynnyng jyry. Beyne bir antologiya sekildi! Nesipbek Aytúly, Isra­yyl Saparbay, Júmatay Jaqypbaev, Zaida Elghondiyeva, Iran Ghayyp alghash ret oqyrmandarymen osy kitap arqyly jýzdesti. Dәuit agham (Dәuitәli Stambekov) kitap qúrastyrushylargha jylynyp-jalbarynyp jýrip, meni әzer qosypty. Betasharyn qazaq әdebiyetining klassiygi Túmagham (Moldaghaliyev) jazghan. Eki-ýsh aqynmen qosa mening de aty-jónimdi ataghan eken. Jýregim lýpildep, jýrelep otyra qalghanym esimde. Búl - 1975 jyl. Men jiyrma bes jasta edim.

Birinshi kitabymdy shygharu men ýshin azap boldy. "HH ghasyrdyng jiyrma sәtin" alty jyl arpalysyp jýrip, otyz tórt jasymda, jalghannyng jaryghyna әzer shyghardym. Kólemi bir baspa tabaqtay. Senzuranyng qatal tezinen ótken. Redaktor shimaylaghan... Ólenderimning nobayy bar da, ózi joq!

Qazirgi jas aqyndardyng alghashqy kitaby - Múqaghalidyng túnghysh tandamalysy "Ómir ózendey" bir tom! Tәniri jaryl­qaghan Tәuelsizdikting arqasy búl!

Dәuitәlining esimin estigen sayyn әli kýnge deyin egilip otyramyn men. Almatyda tughan-tuysym, arqasýier kókem, at basyn tirep týsetin ýiim joq. Dәuitәlining ýii - Saryarqanyng altyn beketindey. Alashtyng býgingi aituly aqyndary Abzal Bóken, Ghalym Jaylybaylar osy ýiden shyghyp, Kommunister danghylyndaghy 105-shi ýy - Qazaqstan Jazushylar odaghyna iymene kirgen-di...

Ol Qasym men Pushkindi óle-ólgenshe pir tútyp ketti.

Dәuitәli Stambekovting myna jaryq dýniyege aqyn bolyp kelmeui aqylgha syimaytyn dýnie dese bolady. Kindik qany tam­ghan topyraqqa qaranyz: Alashordanyng ýsh birdey arysy Álihan Bókeyhan, Aqpaydyng Jaqyby, Álimhan Ermekovting tughan jeri.

"- Sovet ókimeti Aqtoghaydy nege jek kóredi?! Bilesinder me? - deushi edi keyde Dәukeng ashuyna mingen bir kezinde, - Sovet ókimetin itting etinen de jek kórgen qazaqtyng ýsh bozdaghy osynda tughan!".

"Assalaumaghaleykum, Aqyrzaman!" - dep jazdy ol sol kezde.

Bireuler zamannyng balyn jalap jat­qanda, ol uyn ghana iship jýrdi...

"Dostarym mening - úrylar!

Dostarym mening - banditter!" - dep jazdy ol 70-jyldary. Kenes ókimetine eregisip aitqany!

"Alash" syilyghyna úsynghanda, ol ólim auzynda jatqan. Laureat bolghanyn esti­mey ketti marqúm. Songhy kitaby - "Júmaghym men tamúghymdy" qolyna ústay almay da ketti.

Ol maghan bir ózi bir әdeby ortaday bol­ghan túlgha edi. Almatygha kelsem, at basyn Dәuitәlige tireymin. Buyrqanyp Qazaqstan Jazushylar odaghynyng ýiine kelemiz.

- Qashan kelip edin? - deydi Qadagham (Qadyr Myrzaliyev).

- Kelgenime 2-3 kýn boldy, - deymin kýmiljip.

- Endeshe, ózine-ózing kelip al...Sonan song maghan kelesing ghoy!

Ádeby ortagha alysqanmen alysyp, júlysqanmen júlysyp jýrip, meni sýirep әkelgen - sol! "Mening pirim - Sýiimbay" degen Jambyl jaryqtyq. Mening pirim - Dәuitәli! Aldynda Dәuitәlideyin aduyndy azamat aghasy bolmasa, myna dýniyede mendey Serik Aqsúnqar degen basy júmyr pende bolar edi. Biraq aqyn bolmas edi! Almatygha kelsem, kózime Dәuitәli eles­teydi. Bәri bar. Dәuitәli joq...

Aqynnyng aldynda Alla, arqasynda Aruaq boluy kerek! Ekeuining ortasynda - Alash! Basqa eshkim bolmauy kerek!

Men Múqaghaly jaryqtyqtyng "Aldymda kóz toqtatar qara joq, artymda sender bolmasandar..." degenin óz qúlaghymen estip edim. Keyingi tolqyngha degen keremet senim ghoy búl! Zamandastarynan kónili qalyp aitqany. Búghan qarap, jas aqynnyng bәri jasyn bolady, Qasym bolady degen úghym tumaydy! Aqyngha Alla bergen daryn azdyq etedi. Gomerden bastap, Tanakózge deyin týk qoymay, oqyp shyghu kerek! Últtyq epos pen әlemdik filosofiya - óz aldyna. Sonda ghana "eng jas aqyn - úly aqyngha " (Úlyqbek Esdәulet) ainaluy mýmkin. Qazir bizde jóni týzu әdeby syn joq. Jastardyng bәri derlik óleng tehnikasyn әbden mengerip alghan. Múnyng da kýngeyinen góri kólenkesi kóp bolady. Mamandanyp, mashyqtanudyng sony aqyndy halturagha sýirep aparatynyn Aleksandr Blok ta aitqan. Búl ólenderge qarasan, sart-súrt úiqas, jyltyraghan sóz, dybys qualap dyryldau, qyzyl-jasyl boyau deysing be, poeziyagha kerekting bәri bar. Bir-aq nәrse joq... Poeziya!

Jýlde alu - basty múrat emes. Bәigege qatysyp, ony óz kózinmen kórgende, sodan arqang qyzsa, aqyngha Allanyng bergen nesibesi sol bolady. 1979 jyly, 29 jasymda shygharmashyl jastardyng respublikalyq "Jiger" festivaline qatystym. Laureat degen marapattau qaghazyn berdi. Ol kezde, qazirgidey, aqsha bermeydi! Biz soghan mәz-mәiram bolghan edik.

Kimning "birinshi" ekenin manayynda qiqulap jýrgen qara tobyr bilmeydi. Uaqyt pen úrpaq biledi! Zamanynda Senikovskiy degen saray aqyny Pushkindi mensinbegen! Demiyan Bednyy bólengen iltipat-qúrmetke Boris Pasternak bólengen joq!

Poeziya - Qúdaydyng qúpiyasy. Pushkiyn­nin: "U jizny esti lubimsy. Mne kajetsya, my ne iz ih chisla" degeni bar ghoy. Kóshedegi kóringenning sýiiktisi bolu Abaydyng da, Maghjan, Qasym, Múqaghalidyng da mandayyna jazylmaghan nәrse. Aqyn elding bәrine únaugha tiyis emes. "Vsem nravyatsya toliko stiralinyy poroshok "Novosti" ily dublenki. Kajdomu - svoe" (A.Voznesenskiy). Osy aqyngha ózimen tústas bir әdebiyet synshysy Robert Rojdestvenskiydi týsinuge jeti jylday uaqyty ketkenin aitypty. "Endi on shaqty jyldan keyin, - dep jazdy A. Voznesenskiy, - onyng basqamyzdy da týsinuge óresi jetip qalar..."

Temirhan Medetbekti týsinuge qazaqtyng taghy bir jýz jyly kete me dep qorqamyn! Qanday aqynnyng bolsyn, aqyndyq arynynyng ólshemi - azamattyq lirika. Qu qaraqan basyn kýittegen pendeden aqyn týgili, jóni týzu azamat ta shyqpaydy. Ádebiyetti Perishteden sәl tómen, pende ataulydan әldeqayda biyikte túrghan, Tәnirining tizesinen keletin túlghalar jasaydy! Orys poeziyasynda Afanasiy Fetting dәuiri degen joq. Pushkin dәuiri boldy! Qazaqta da - solay: epos dәuiri, jyraular dәuiri, Abay dәuiri, Qasym dәuiri, Múqaghaly dәuiri!

Maghjannyng dәuiri endi bastalayyn dep túr!

Esenin intimdik lirikasyn - azamattyq lirikaday, azamattyq lirikasyn - intimdik lirikaday jazghan! Myqty aqynnyng "Meninen" oshaghy - Otanynday, Otany - oshaghynday bolyp, aiqúlaqtana kórinip túrugha tiyis! Abaygha qaranyz: "Qayran, elim, qazaghym, qalyng júrtym...". Maghjan: "Úzyn Oral - kýn men týn shekarasy, bir jaghy - Kýn, bir jaghy - Týn balasy. Arghy jaghy - Kók kózdi jyn úyasy, bergi jaghy - Týrikting sardalasy... Úzyn Oral - Kýn men týn shekarasy, Ólim - Týn, ómir - gýldi Ghún dalasy. Ómir menen ólimning shekarasyn, Úiyqtap ozbaq ejelden jer balasy. Eki dýniye: Kýn men Týn - ómir - ólim, Biri - besik, bireui - dayar kórin, Bala bolyp jata ber besiginde, Sardalanyng erkesi - qazaq elim!". Quandyq (Shanghytbaev) Atyraudan Altaygha deyingi dalasyn qalay jyrlaydy: "Sol dalanyng syzy emes pe, Arqagha alghash tiygeni? Sol dalanyng qyzy emes pe, Jýrek alghash sýigeni!".

Kóringenge kóz týrtki bolghan, qayran, Ótejan Núrghaliyev ne deydi: "Bes balasyn jýregine bólegen, Búl aradan jýrip ótti Tólegen... Boldyrmastan, qinalmastan qartayyp, Jasynmen bir jarq ete ghap jónegen!..".

"Býginge deyingi qazaq jyry týkke de túrmaydy, jana jyrdy jasaytyn - biz!" dep, keude keretin jastar da bar dep estiymiz. Aqtamberdi, Qaztughan, Mahambet, Abay, Maghjan, Qasym, Qadyr, Múqaghali, Fariza, Kenshilikterdi attap ótip, Alash ruhaniyatyna at shaldyrghysy keletin búlar kim?! Kókten týsken be?! Múnday kóketantyqtyqpen kósegesi kógerse bir sәri? Kóktey solyp jýrmese!

Alashqa aitary bolmasa da, Jazushylar odaghynyng esigin júlqyp ashyp, әdebiyetting tórine shyqqysy keletinderding qarasy kóbeyip barady. Últynyng úly, úyaty bolmay jatyp, "úly" bolghysy keletin sorly pende qolyna qalam alyp, ala qaghazdy shimaylaytyn bolsa, Alashtyng kózine aq, kóniline kirbin, jýregine dert týsedi!

Jas aqyn Dәuren Berikqajyúly "Altyn qyran" halyqaralyq qayyrymdylyq qorynda (preziydenti Islambek Saljanov) júmys isteydi. Ózining tom-tom dýniyesin shygharam dese, qolynan eshkim qaqpaydy. Biyldyng ózinde alty jas aqyn-jazushynyng kitaptaryn shygharyp berdi. Qazaq ruhaniyatynyng osynday qyzghysh qústary kóbeye berse, qazaq memleketining ghalamdaghy orny elden erekshe bolar edi! Osy festivalida laureat bolghan Iliyas Múqay Balqashta bir ózi bir әdeby orta jasap otyr. Ádebiyetke qyzmet etu - qasiyetti is. Eger jas qalamgerding jan dýniyesin әdebiyet maghan qyzmet etsin deytin pendelik pasyq oy jaulap alsa, onyng Alashqa aitar sózi, aghytar syry da bolmaydy! Halturshikter osynday tipterden kýshikteydi!

Aqyndyq - Ruh. Alladan kelip, júdyryqtay jýrekke úya salady. Oghan qylau týsse, bitti, dýniyeni azamat bolmay jatyp, aqyn bolghysy keletinder býldiredi! Qúday solardan saqtasyn bizdi!

Shygharmashylyq jastardyng HV Halyqaralyq "Shabyt" festivali jýldegerlerine bólingen qarajat qaryn ashtyrady. Talant - kóp, bәige - az. Qazaq ekonomikasymen elding aldyna týsken joq. Biraq qara ólenimen bәsekege qabiletti elu eldi qara ýzdirip túr ghoy! Innovasiyany, mine, qayda salu kerek? Qazaqtyng qanqu sózinde aitatynynday: "Ony biletin bala qayda?!"

Qúlanayang Qúlmambet HIH ghasyrdyng basynda "Ekeyde elu baqsy, seksen aqyn, Jyn soqqanday guleydi keshke jaqyn" degen edi. Sodan beri bir ghasyr ótip, ekinshi jýz jyldyqtyng jýzi kórindi. Basymyzgha oiran salyp, qazan tónkerisi ketti. Eki ókpeni qysyp, naryq zamany keldi. Qazaq әli óleng jazyp jatyr!

Múnday topyraghy tekti, ruhy quatty elding jer betinen iz-týzsiz joghalyp ketui mýmkin emes. Mәsele osynda ghoy! Ghalamtordaghy ósek-ayan, qanqu-sanquda emes...

«Jas Alash» gazeti