Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Bú ne mazaq? 1761 5 pikir 3 Mausym, 2022 saghat 12:48

«Leniyni bar» Qyzbelding mektebi

Jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, QR Preziydenti syilyghynyng laureaty, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty Qaysar Álim Mәjilis deputaty Qazybek Isanyng atyna ótinish joldap, Qostanay oblysy Jankeldin audanyndaghy Qyzbel selolyq okrugining ortalyghynda әli kýnge deyin saltanatpen túrghan Lenin eskertkishin ornynan alyp tastau túrghysynda auyl túrghyndary atynan aryzyn jetkizdi.


«LENIYNI BAR» QYZBELDING MEKTEBI

Ghasyrmen qúrdas mektebimning toyyna oisha jinalghaly, jýrek tulap, oilar oramdanyp, kónil kók tenizshe dónbekshiydi. «Baram, baram!» degen inkәrlik sezim indetip, sol qúmardan shygharar alasúrghan yntyqtyq ón boyymdy balbyratyp, taghatsyzdandyrady. Shydam shegi ýzilerdey bop, alabóten kýimen kýmbirlene týsesin. Tart, tart, qasqa jol! Zuyldatyp týseyin jonyna, janymmen jinap shaqyrymdaryndy. Saghyndym-au, bir kórmekke, asyq ýiirgen aq taqyrlaryndy! Sonadaydan Qyzbelding saghymdanghan alapes shyndary kózime shalynghanda qayter edim? Qyzemshekting kóterinki synar tósi kóz qiyghyma ilikkende, «әttegen-ay»- dan betti basqanday bop týnilerimin. Shyndyq óshpeydi, sónbeydi. Qayta, uaqyt tezimen tizerlep túryp, aiqyn beynesin syn sarabyna salatyny aqiqat qoy. Sondyqtan nesin, jasyramyn, bayaghyda kenshar qúrylysy bastalghanda, osy Qyzemshekting tósining birining tastaryn tasyp әkelip, irgetasqa qalaghanyn kózimiz kórdi. Sodan ghoy súlulyq simvolynyng synary sypyrlyp qalghany... Bәribir-bәribir, sol Qyzemshek mening esime qaz qalpy kýiinde elesteytini nesi eken?.. Áne, saghym qoylana týsti... Kindik qanym tamghan qasiyetti jerding panoramalyq ghajap kórinisteri siqyrsha arbap, arqalandyryp jiberdi. Oisha qauyshqannyng ózi de dәtke quat. armangha medet... Jetem qazir saghan, asyl auylym, ansaghan qauymym! Ashshy, qúshaghyndy. Bauyryna basshy tólindi, kirshiksiz sýietin ózindi. Tauystyn-au, qashannan beri tózimdi. Saghynysh sarghaytady eken, tanymay qalyp jýrmin ózimdi. Mine, mine, sening әr quysyndy tebirinep, tepkilenip, telmirip, aralap jýrgendeymin, tars baylap qoysa da qos kózimdi. Sәby ana qúrsaghynan kózin júmyp tuady emes pe... Biraq kókiregine tughan jerining bar asylyn jinap sighyzyp, sony ghúmyr boyy ardaqtamaqqa serttesip tusa kerek... Sol sert mening pәk jýregiming týbine de týiilgen eken-au. Myna, jetpis bes jasymda da sol amanatyndy ýkilep ústap, kir shaldyrmay mahabbatpen ystap, jetip túr ekem, Jarqynym! Tughan Jerim!

Esime ne týsushi edi múndayda? Áriyne, altyn úya mektebinning alghash shanyraq kóterip, bilim nәrin әr balausa jýregine syzdyqtata tamyzghanday jankeshti kýii janyndy mazdatady. Tipti, jas jurnalist kezimdegi typyrshyp izdenuimning nәtiyjesinde, mektepting jarty ghasyrlyq tarihyn ózim isteytin oblystyq gazetke «Altyn úya» degen taqyryppen shygharghanym oy belesinen qiyalay kóterile qalghany. Áli jadymda, ol maqalanyng astynda «Úly Oktyabri revolusiyasynyng 50 jyldyghy atyndaghy Aqsuat orta mektebining qúrylghanyna biyl jarty ghasyr tolady» degen taqyrypshasy bolatyn. SSSR-ding qúrylumen qúrdas dep maqatanatynbyz. Zaman sózi bolghasyn nesine qysylasyn. Tarih mindettegesin, aitpasymyzgha bolmaytyn edi. Sol kenestik kezenning qarasyn batyratynyn oilau ýsh úiyqtasaq týsimizge kiretin be edi? Jo-joq! Sol maqalamnan bir ýzindi súranyp túrghanyn qarashy: «... Saryqopany saghalap, týtin týtetip otyrghan sanauly auyl dýrligip-aq qaldy.Tosyn habar el ishin aralap ketti. «Mektep ashylatyn bolypty, balalardy oryssha-qazaqsha oqytady eken» degen sóz әrkimning auzynan týspedi. Osy bir habar keybireulerge mayday jaqsa, ekinshi bireulerge týrpidey tiydi. Saduaqas Jaqanin osy jaylardy jii oilap, songhy kezderi әldebir qymquyt oy sonaryna týsetin boldy... Onyng taghdyryna mektep ashu mindeti jýktelgen bolatyn...» Tarih osy. Sol mektep qazir Mirjaqyp Dulatúly esimin iyelenedi. Osydan elu jyl búryn búghan kim sener edi? Alash arysyn kim tayrandatar edi? Uaqyt tezi bәrin óz ornyna qoyady eken. Shynnyng jýzi qylpuynan tanbaydy eken!

Mynang qara, Qyzbelge de kirip qaldyq. Áriyne, oy jýirikting arqasynda. Eles quyp, әriyne. Eshkim múny jazghyrmas. Arman-maqsattyng alqynysyn kim tejegen. Qajet bolsa qiyalmen sekóntine jer sharyn million orap almaymyz ba? Al mektebimizding toyyna kelmek bop aiylymyzdy jiya almay jýrgenimizdegi oy úshqyrlyghyn kim tejey almaq. Eshkimning qolynan kelmes!

Qonyraulynyng aspaly kóprinen ótip, Qyzbel shyndaryna sýisine kóz tastap, auylgha súghyna kire bergenimizde bayaghy suret janarymyzdy taghy qaryp jibersin. Qolyn shyghysqa shabyttana sozyp «kýn kósem» Lenin sol tegeurindi qalpynda, tas túghyrda basy jaltyrap, taltiyp túr! Sol bayaghy jasyl jelekti sayabaqqa ornalasqan jerinde. Ókinishtisi, manayynda búryn jayqalyp túratyn tal-terek emge kórinbeydi. Sostiyp ózi tayrandaydy. Tabany tiygen jer keyin aq taqyrgha ainalatyn sýikimsizder turaly talay ertegi estigenimiz bar edi. Qúddy, sol ma dersin. Tipti qaptalyna shóp ósuden qalghanyn aitsaq, bireu sener, bireu senbes. Demek, tabynghan tendessiz túlghanyng iydeyasy da qurap bitip, taqyrlanghan-au , shamasy. Tap solay!

Al, qyzyqtyng kókesin qaranyz! Mektep aldynda Mirjaqyp Dulatúlynyng keude mýsini «kel, kel» dep shaqyrady. Týr-túrpatyna qarap, amalsyzdan mýsirkeysin. Bәkene ghana, әldebir әuesqoy ónerpazdyng qoltanbasy angharylady. Lenin siyaqty asa zor talghammen túlghalanbaydy. Qarapayym, tipti kózge qorash-aq! Mirjaqyp kim? Lenin kim? Tarih ekeuin de óz oryndaryna әldeqashan qoymap pa edi? Býgingi tәuelsizdigimizding negizinde Alash arystyrynyng jan berip, jan alysularynyng janqiyarlyghy jatyr emes pe? Leninning qorlyghy ónmenimizden ótpep pe edi! Endeshe Lenin qarasyn nege óshirmeydi? Auyl, audan, oblys әkim-qaralary qayda qarap otyr? Oiym da qútyrynyp, oinaqshyp shygha keldi: «Qyzbelden qarasyn joghaltsyn Leniyn! Mirjaqypty mazaq eter jayymyz joq! Ketsin, Leniyn, ketsin! Eskertkishi alynyp tastalsyn!»

Búl auylda kezinde Lenin zobalandarynan– qyzyl bolishevikterding qolynan da, jolynan da zorlyq, qiyanat, sayasy qughyn-sýrgin kórgen, jandaryn qighan Alash arystarynyng kýresker buyny ósip jetilip, óz múrattaryna adaldyqpen keyingi úrpaq jadynda jattalyp qalghan túlghalar jetkilikti. Mirjaqyp Dulatúlynan bastap, onyng tughan aghasy Asqar Dulatúly, «minustin» bas zangeri Seydәzim Qadyrbaev, QazMU rektory Asqar Zakariyn, múghalim-audarmashy Álmaghambet Qasymov, oblys basqarghan Múqatay Júrmúhamedov,t.b. kýli el maqtanyshyna ainalghan.

Al Aqsuat mektebining tabaldyryghyn attap, sapaly bilim arqasynda әlemdik ghalym atanghan Fazylhan Bәiimbetovti, aghayyndy akademikter Saylau, Sәbit Bayzaqovtardy, ministr dәrejesine kóterilgen Nariman Qypshaqbaevty, belgili aqyn,jazushylardy әrdayym ýlgi-ónege tútamyz.

«Kýn kósemnin» kesiri tiymegen búl ónirde ne qalypty? Eshtene! Manayyn jylanday ulap, qazaq últynyng keleshegine balta shapqany uaqyt ótken sayyn aiqyn biline bastady. Otarlyq búghauyndaghy jyldardyng esesi onaylyqpen qaytarylmay jýrgeni de barshagha ayan. Osy mektepke qatysty jantýrshigerlik bir ghana mysal aitayyq. Mektep úiymdastyrushylardyng biri, ataqty múghalim Darhan Kenshimbaevty halyq jauy atandyryp, týrmege jabu ýshin onyng óz kiyiz ýiinde maldas qúryp otyrghan tekemetining astyna Stalinning suretin әdeyi tyghyp qoyyp, tintu barysynda tauyp alghan bop ayarlyq jasaghany qalay úmytylady?! Qanday qiyndyqtargha qaramstan bala oqytularyn jalghastyra bergen Qyzbel múghalimderining simvoldyq beynesine eskertkish soghyp, әlgi Leninning ornyna qoysa, ghaniybet bolar edi-au!

Myna soraqy mysal esime entelep otyrghany. Osy auyl úrpaqtarynyng biri, bilikti su injeneri ózining atasy turaly jazghan ómirbayandyq kitabynda tól ruynyng jer kartasyn jasap jariyalap, masqara qylghany bar. Kýlkige qaldy. Bir auyldyng jerin negizsiz bólshektep, alauyzdyq tughyzatyn múnday kisәpir qadamgha ne iytermeledi dep daghdardyq. Ol aiylyn jimastan: «Ne әdildik izdeysinder, Leninning myna eskertkishi әli túrghanda», dep qalmasyn ba. Amalsyzdan betti bastyq. Búl Leninnen dereu qútylmasa bolmaydy,sirә... Mektep shәkirtterining aldynda úyattan qyzarmas ýshin, batyl qadamgha baru kerek! Mektep toyyna deyin tabanyn jaltyratsyn!

Qyzbel kezinde S.Múqanovtyng «Móldir mahabbat» romanynyng oqighasy ótken auyl retinde de ataghy aigha bilengen edi. Osy auyldyng kelini Roza Jamanova iyilip sәlem jasap kep, әn salghan-dy. Ata-babasy osy jerden óngen Abay Baytoghaevtyng ghajap tembri tanghaldyratyn. Nesin aitasyz, Leninsiz de búl auyldyng ataghy jer jarady!

...Mektebimning ghasyrlyq toyyna osylaysha oisha saparlap, baryp -kelip otyrghan jayym bar. Keshikpey, Leninsiz auylda, Mirjaqyp alansyz saltanat qúrghan ónirde ystyq qauyshugha jazsyn!

Qaysar Álim,

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1795
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1754
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674