Býgingi kýni eng ýlken bәle - lan, terror degen jik shyqty. Jalpy adamzat ghasyrlar boyy bәle ataulydan qútyla almay keledi. Bәlening aty  jamandyq pa, lang ba, zobalang ba - bәlening aty bәle. Áytkenmen de terrorizmde bir mәsele bar. Jalpy «izm» bolghan jer mәselesiz bolghan ba? Aldymen terrorist dep adamdy ma, topty ma, memleketti me naqty kimdi aitamyz? Jay ghana Tayau Shyghys túrghynynyng kózimen qarasanyz, naghyz terrorist Amerika bolyp shyghady. Al Amerikanyng kózimen, jalpy, Batystyng kózimen qarasaq, bar músylman tabighatynan terrorist bolyp tanylady. Ne bolsa da terrorizmde bir bәle bar. Bәleler kóp, biraq terrorizm býgingining «modagha ainalghan bәlesi». Qúrysyn bәle, ózimen ketsin!

Degenmen, terror býgin bәlening bәlesi, olay bolsa, terrordy týsinu ýshin, bәlening ne ekenin bilgen dúrys. Terror negizinen úghym retinde býgin jýie, biylik, sayasat úghymdarymen kórshi túrady. Qay jerde terror bolmaydy? Áriyne, jýie, biylikke dúrys sayasat ýstemdik etken jerde terror bolmaydy. Onday jýiede ereje, qaghida, zang naqty, adamdary da sol erejelerge bas iyedi, ol jerde jýie búzar lankestik joq degen sóz.

Endi odan ary qaray terenirek talday týseyik. Bir oqigha nemese qúbylystyng terror ekendigin qalay anyqtaymyz? Terror dep tanu ýshin ol qúbylystyng qanday sipattary boluy kerek?

Býgingi kýni eng ýlken bәle - lan, terror degen jik shyqty. Jalpy adamzat ghasyrlar boyy bәle ataulydan qútyla almay keledi. Bәlening aty  jamandyq pa, lang ba, zobalang ba - bәlening aty bәle. Áytkenmen de terrorizmde bir mәsele bar. Jalpy «izm» bolghan jer mәselesiz bolghan ba? Aldymen terrorist dep adamdy ma, topty ma, memleketti me naqty kimdi aitamyz? Jay ghana Tayau Shyghys túrghynynyng kózimen qarasanyz, naghyz terrorist Amerika bolyp shyghady. Al Amerikanyng kózimen, jalpy, Batystyng kózimen qarasaq, bar músylman tabighatynan terrorist bolyp tanylady. Ne bolsa da terrorizmde bir bәle bar. Bәleler kóp, biraq terrorizm býgingining «modagha ainalghan bәlesi». Qúrysyn bәle, ózimen ketsin!

Degenmen, terror býgin bәlening bәlesi, olay bolsa, terrordy týsinu ýshin, bәlening ne ekenin bilgen dúrys. Terror negizinen úghym retinde býgin jýie, biylik, sayasat úghymdarymen kórshi túrady. Qay jerde terror bolmaydy? Áriyne, jýie, biylikke dúrys sayasat ýstemdik etken jerde terror bolmaydy. Onday jýiede ereje, qaghida, zang naqty, adamdary da sol erejelerge bas iyedi, ol jerde jýie búzar lankestik joq degen sóz.

Endi odan ary qaray terenirek talday týseyik. Bir oqigha nemese qúbylystyng terror ekendigin qalay anyqtaymyz? Terror dep tanu ýshin ol qúbylystyng qanday sipattary boluy kerek?

Mine súraq! Jauap joq. Bar, biraq әrtekti. Demek ol jauap emes. Degenmen býgin qoghamdyq sanada terror turaly týsinikter berilip, anyqtamasy da jasalynyp qoyghan. Qarapayym bir qazaq, ózin-ózi jaryp jiberip jatqan qandastaryn, jastarynyng әreketin terror dep anyqtauy mýmkin. Biraq sol qazaq «endi qaytsin» dep janaghy oqighany aqtaugha da tyrysuy mýmkin! Ras, belgili keybir qúbylystar ýshin terror deymiz. Biraq mәselege sayasy nemese sosiologiyalyq túrghydan emes, filosofiyalyq qabattar arqyly ýnilip kórsek, terror degen bәle adamgha tәn qúbylys eken. Ol belgili bir mәdeniyet nemese belgili bir uaqytta payda bolatyn nәrse emes eken. Jalpy alghanda adamgha tәn nәrse. Yaghny tek islamda terror bar, tek músylmandar terrorist degen anyqtama týbirimen qate eken. Olay bolsa, terror tek osy ghasyrdyng mәselesi me? Jauapty óziniz berseniz de bolady. Ol sizding terrorgha degen kózqarasynyzgha baylanysty.

Terror úghymyn óte ken, әrqyrynan qarastyruymyz kerek. Biraq búl kózqaras sayasatshylar men sosiologtargha únamauy yqtimal. Meyli men býgingining adamyn týsinuim ýshin de terrordy taldap týsinuge mәjbýrmin. Endi súraq. Terrordy jaratushy adam bolsa, ol qanday bolmys? Kezinde әuel basta adam jaratylarda perishteler aitqan eken. «Ey Alla, jer betinde zobalang tudyratyn maqlúqty nege jaratasyn», - dep. Adam eger bolmysynan terrorist bolsa, biz qanday әlemde ómir sýrip jatyrmyz? Tirshilik, mәn, ar, jauapkershilik kóz aldyna tizilip kele qalady. Terrordy germenevtikalyq túrghydan qarasaq, ómirimizge qatysty óte manyzdy eskertuler beretin siyaqty.

Endi terrordy ýnilip әri qaray oqy týseyik. Terrordy «býgingining modagha ainalghan bәlesi» dedik. Adam әrdayym bәleden arylmaghan bolmys desek, ómir degenimiz de osy maghynagha jaqyndap qalatyn siyaqty. Bәlesiz, qiyndyqsyz ghúmyr keshken adamdy ómir sýrdi deuge bola ma? Adamnyng ghúmyry boyynsha uayymsyz, qayghysyz, qiyndyqsyz ótui mýmkin be? Joq  Adamnyng ómiri qym-qighash shytyrly orman. Osy qiyndyqtardy kóre-kóre, jene-jene adam bolady. Demek, adamdy adam qylghan qiyndyqtar jәne onymen kýres.

Diny túrghydan búl dýnie adam ýshin jaratylghan. Búl dýniyege adam synaq ýshin kelgen. Búl dýnie - sәl terendep ensek, bәri naqty, belgili. Genetikalyq túrghydan belgili bir әke, shesheden tughanymyz, aqyl-oy, minez, til mәselesinde belgili jerge deyin anyq. Belgili bir mәdeniyet, uaqyt, qogham, belgili bir diny negizinde ómirge kelemiz. Ári qaray ómir jalghasa beredi. Oghan qosa Alla adamgha mýmkindikter, qabilet, aqyl bergen. Sonymen kelgen dýnie belgili, mýmkindikter de berilgen. Adam órkeniyetterdi, qúndylyqtardy jaratushy. Adam demek, dýniyede naqty dayyn nәrselerdi qanaghat túta almaydy. Ol ózin, dýniyeni, qorshaghan ortasyn onyng arghy jaghyn, mәnin, aqiqatyn izdeushi de. Sebebi onyng mýmkindikterining ishindegi eng zory - aqyly bar. Allany da osy aqylymen izdeydi. Ózin qorshaghan ortada adam berilgen mýmkindikteri arqyly mәselelerin sheshu jolynda realist keledi. Sol arqyly  ol dayynnan neghúrlym kóp nәrse alu ýshin tehnologiyalar jasap shygharuda. Búl túrghydan ol ózin shektegen emes. Sonymen adam mýmkindikterin, qabiletterin qoldanyp, jýzege asyryp, jospar qúryp, oy quyp, fizikalyq, tehnologiyalyq, filosofiyalyq mәndegi qúndylyqty jaratushy, yaghny ózin-ózi ashyp, sharasynan tasyp jatatyn bolmys. Endi terrordy, adamnyng adamdyghyna jasalghan qastandyq demey ne deuge bolady?Al endi osynday qastandyqty bir adamgha, bir mәdeniyetke tanyp qoysanyz, ol qogham, mәdeniyet adamdyq sanattan shyghyp, ishtey túnshyghyp, bir kýni narazylyq kórsetpes pe? Osynday narazylyqtyng barlyghyn terror deuge bola ma? Terror negizinen adamnyng bar asyl armanyn soldyru degen sóz.  Adamgha jasalghan eng ýlken qastandyq - ol adamnyng kýsh-jigerin, aqyl-qayratyn jetildiruge qarsylyq. Óitkeni adam ruhy kemeldikti, ózin tanytudy qalaydy Al osy mәselege kónil bólinbese mәsele tuyndaydy, soghys oty tútanady. Sondyqtan adamnyng armany, úmtyluy, ainalasyndaghylardyng da armanyna kedergi bolmauy kerek. Ókinishke oray olay bola bermeydi. Mine, josparymyzdy, oi, armanymyzdy túnshyqtyru, kedergi keltiru terrordyng jatyry. Biraq kedergisiz dýnie bar ma? Adam, qogham bolmasa da, tabighat kedergi jasaydy. Uaqyt kedergi. Ómirding týrli beles, kedergileri bar. Áriyne, әrbir kedergiden terror shyqpaydy. Adam kedergi, qiyndyqtardy jenip adam bolady. Al adam is-әreketterinde, kýresterinde qanaghat tapsa, ol jerde lankestik bolmaydy. Adamdy ózining núqsandyghy da terrorist etpeydi. Kedergilerding terror jatyryna ainaluy ýshin, sol kedergilerdegi zombylyq jәne onyng tarihymen tikeley baylanysty. Sondyqtan zorlyq-zombylyq terrordy úghynuda eng basty úghym. Terror negizinen qorqu, ýreydi bildiredi. Ýrey men qorqu adamnyng ýmiti men senimine qatysty  degen sóz.

Álemde terror bolyp jatqan jýielerdi qarasanyz kóptegen mәselelerge tap bolasyz. Jýieler yaghni, adamdyq qatynastarda, otbasynda da boluy mýmkin. Terror әrtýrli qatynastarda boluy yqtimal. Mening adam siyaqty adam boluym basqalardyng qoldauyna baylanysty. Yaghni, adam retinde  baghalaytyn adamdargha qatysty. Al birin-biri baghalaytyn adamdardan túratyn jýiede mahabbat bar degen sóz. Ózin ógeysinbeytin, bóten kórmeytin qoghamda adam ýmitke toly, senimdi jýredi. Al ógey, bóten sezingen adamnyng ruhy terrordyng jatyryna, ýreyge, qorqugha ainalady. Ózi qoryqqandyqtan da ózgeni qorqytqysy keledi. Sonymen terrorda zorlyq, zombylyq elementi bar. Ekinshi tarihpen qatysty, yaghny ótkeni bar, ayaq astynan  payda bolmaydy. Ýshinshiden adamnyng ózin-ózi damytugha degen qysym, kedergige qatysty, tórtinshiden, ýmit pen senimge qatysty qyry bar dep esepteymin.

Ózine ózi senimin joghaltqan adam - ólgen adam. Senimsizdik ómirdi soldyrady. Adamnyng búl dýniyede tynyshtyqta ómir sýrui tikeley senimge qatysty. Al terror osy qúndylyqty qarauylyna alyp otyr. Senim - adam ýshin eng basty qúndylyq. Degenmen senimning de eki jaghalauy bolady. Senimning qasynda әrdayym aqyl túruy kerek. Ol ony әrdayym «úiyqtap ketuden» saqtaydy.

Adamda senim boluy ýshin eng aldymen óz-ózine degen senimi boluy shart. Ózine-ózi senimi joq adam ózin kýnәli sezinedi, ózine qol salady. Aldymen ózine-ózi senimi joqtarda, ózine degen qúrmet te joghalady.

Ekinshi jaghalauy bar dedik, ózine-ózi senimdi adam bir jaghynan aqiqatty kóre bilude de qiyndyqtargha tap boluy yqtimal. Ózin-ózi әlemning kindigi esepteui de ghajap emes. Egoizmi qútyryp shygha kelui de yqtimal. Ayaghy fanatizmge aparyp soghady.

Al endi adam siyaqty adam boluym ýshin ózimdi әlemnin  tútqasyn ústaushy, aqiqatty bir ózi tanushy, qaghidashyl emes, mening senimim men tanymym barlyq adamdar ýshin jalghyz jol degen «diny fanatizmnen» aulaq bolugha tyrysuym kerek. Óitkeni mening әlemimnen tys jerde de әlem bar ekendigin, búl әlemning әmirshisi, iyesi emes ekenimdi әrdayym úmytpauym kerek. Ol ýshin zikir qajet! Sonda  men bar adamgha «Allanyng kózimen» qaray bastaymyn. Álemde menen basqa da tirshilik iyelerining ómir sýru  kenistigining boluynan asqan tepe-tendik, tózimdilik, toleranttylyq ýlgisi nemese zandylyghyn qoyghan Allany úmytpauym kerek. Senimning negizi jaghalauy osyny eskertedi. Ol ýshin adam ruhany oyau boluy shart. Al endi  ruhany oyau bolu taghy da formagha emes, ishke, argha, jýrekke ýniludi qajet etedi. Múny, týrki әleminde, ilim retinde qalyptastyryp ketken Iasauy babamyz edi. Ony tanymaq, zerttemek, moyyndamaq, qabyldamaq siyaqty «maqtar» sanamaq bolyp túr әzirge.

Adam senimining jalghasy imangha, iman núryna úlasady. Imansyz bolu mýmkin emes, óitkeni senbeu mýmkin emes. Aldymen adam ózine senbese, Allagha sene me? Al, senimsiz - ómir túl. Ómir bar jerde senim bar, senim bar jerde iman bar. Dinning boluy-bolmauy basqa mәsele. Biraq endi, iman men terrordy qalaysha bir ózennen shyqty dey alamyz.  Sebebi imannyng adamgha berip otyrghan baghyty mynau: «Búl dýnie - amanat. Ruhyng da amanat. Sol amanatty tasityn senimge ie adam - naghyz jauapkershiligi bar músylman. Biraq búl dýnie seniki emes, egesi sen emessin. Eng kәmil Alla, sen núqsansyn, kemeldenuing qajet. Amanatqa qiyanat jasauyna jol joq. Ómirden jauaptysyn...». Eger iman osylay dese, onda sol ómirdi qúrtqysy keletin terror arasynda qanday baylanys boluy mýmkin.

Abay aitpaqshy, «Mahabbatsyz dýnie bos». Mahabbaty joq adamda qorshaghan әlemge degen jekkórushilik bolady. Ol qorqytady, ózi qorqady. Sosyn әlemdi ózine qaratqysy keledi, otarlaydy. Osyny Batys hristian әlemi ozyq tehnologiyasymen jýzege asyryp keledi. Diny tirshilik uaqyt óte  kele basqalargha qúrmet etetin ruhany ózegin joghaltuda. Din jay ghana qamsyzdandyru firmasy siyaqty bolyp barady. Múnday din, yaghni, tek formagha ainalghan diny tirshilik, týsinik terrordyng jatyryna ainalady. Negizinde esep ýshin kýnine pәlen sauap alam degen namaz, qúlshylyqpen shekteletin diny tirshilik búl naghyz jattanu, ruhtan beyhabar qaludy kórsetedi. Dindi osylay qabyldaytyn adam basqalardy, ózine úqsamaghandardy  dúshpan retinde kóredi. Batys músylmangha terror kóilegin tughan kezinde kiygizip, qaugha saqal, zúlym niyetti, qysqa balaqty dep sipattap qoyghan.  Búlar erteng saqalsyzdardy men siyaqty bol dep zorlasa she? Al kóseler...

Eger adamnyng adam bolyp qaluy ózine qarsy jaqty jonggha baghyttalsa, onda onyng arty birtútam. Eshqanday adam, mәdeniyet jeke tirshilik ete almaq emes. Ol ýshin basqalaryna tәueldi.

Ózining adamdyghyna ýniluding joly - ruh tәrbiyesi. Adam jeke túlgha retinde kemeldikke jete alady. Biraq terror erik-jigeri joq, ózindik aty, sheshimi joq adamdarmen kórshi bolady. Sondyqtan qoghamda erik-jigeri quatty, ruhany tәrbiyeli, bilimdi adam qalyptastyru tek otbasynyn, memleketting ghana emes jalpy qoghamdyq is, oghan qatysu әrbir adamzattyng paryzy boluy tiyis.

D.Kenjetay

Filosofiya jәne teologiya gh.d., professor

«Abai.kz»