Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2172 0 pikir 7 Mausym, 2022 saghat 12:58

Resey Ukrainadaghy astyqty eksporttasa da, AQSh sanksiyasyn almaydy

Mәskeu Qara tenizdegi ukrain porttaryn blokadadan bosatyp, Ukrainadan astyq eksporttaugha mýmkindik berse de, AQSh Reseyge qarsy engizgen sanksiyalarynan bas tartpaydy. Búl turaly Politico amerikalyq bir sheneunikke silteme jasay otyryp habarlady.

Basylym derekkózi Mәskeuding búl mәlimdemesin "bopsalau diplomatiyasy" dep ataghan.

AQSh preziydenti әkimshiligining qyzmetkerleri men amerikalyq zang shygharushylar Reseyding azyq-týlik daghdarysyn enseruge kómektesemiz degen mәlimdemesine sene bermeydi. Mәselen, Aydaho shtaty atynan saylanghan senator Djeyms Rish Mәskeuding astyq eksporty ýshin sanksiyalardy alu jónindegi úsynysyn "shantaj" dep atady, dep jazdy Politico.

Vashington Qara teniz arqyly astyq eksportyn qalpyna keltiru jónindegi kelissózderdi múqiyat baqylap otyr. Kelissózderdi Resey, BÚÚ jәne Týrkiya jýrgizip jatyr. Basylym derekkózining aituynsha, Qúrama Shtttar Kremlige qarsy qanday da bir ekonomikalyq qysymnyng әlsireuine kelispeydi.

BÚÚ astyqty әlem naryghyna shygharugha Resey kýshterining ukrain porttaryn blokadada ústauy kedergi keltiretinin mәlimdegen. Resey múny joqqa shygharyp otyr.

Búnyng aldynda Resey preziydenti Vladimir Putin Italiya premier-ministri Mario Dragiyge Batys sanksiyasyn alsa, Mәskeu azyq-týlik daghdarysyn enseruge kómektesedi dep mәlimdegen.

Resey men Ukrain әlem naryghyna astyq shygharatyn eng iri bestikke kiredi. Resey Ukraina aumaghyna basyp kirgeli beri azyq-týlik qatty qymbattap ketti.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373