Tәuelsizdikting «altyn besiginde» boy kótergen «Alatau»
Elding esinde, júrttyng jadynda jýrer mәngi úmytylmas bir nәrse, últymyzdyng ruhany astanasy Almatynyng qazaq halqynyng basyn biriktirip, tәuelsizdikke qol jetkizuge birden-bir dәneker bolghandyghy. Ózin de, ózgeni de әp-sәtte әlemge tanytqan qúdiretti qalanyng qazaq ýshin qanshalyqty qadirli, qasiyetti ekendigin ótken jyldargha kóz jibergen sayyn jan dýniyenizde jylylyq úyalaydy. IYә, tarihy sheshimder de, bolashaqtyng baghdarlamalary da osynda qabyldanyp, osynda jana astanagha jol salyndy.
Elding esinde, júrttyng jadynda jýrer mәngi úmytylmas bir nәrse, últymyzdyng ruhany astanasy Almatynyng qazaq halqynyng basyn biriktirip, tәuelsizdikke qol jetkizuge birden-bir dәneker bolghandyghy. Ózin de, ózgeni de әp-sәtte әlemge tanytqan qúdiretti qalanyng qazaq ýshin qanshalyqty qadirli, qasiyetti ekendigin ótken jyldargha kóz jibergen sayyn jan dýniyenizde jylylyq úyalaydy. IYә, tarihy sheshimder de, bolashaqtyng baghdarlamalary da osynda qabyldanyp, osynda jana astanagha jol salyndy.
«Qydyr qonyp, baq daryghan kiyeli qonys, mýbarak meken - Almaty. Biyikke samghap, qiyrdy sharlau, zamannan qalmay zymyray zaulau - myna bizderge ózing bergen tәrbiye, ózing kórsetken ónege, ózing tapsyrghan tarihy amanat», - degen Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ataly da bataly sózi qazaqtyng qanyna da sinip ketti. Alang kónildi amanat jendi, júrt sýisiner tirlik jasaldy.
Elbasynyn: «...Men Almaty ýshin alandamaymyn. Óitkeni Almatynyng óz derbestigin kórsetuge әleueti jetetinine jәne tirshiligi qaynaghan qala ekendigine kәmil senemin. Men múnday qala ýshin astana mәrtebesining mәni sonshalyqty manyzdy emestigine de senimdimin, Almaty odan әlsiremeydi de, qúldyramaydy da. Kerek deseniz, qala birte-birte qaryshtay damuyn ýdetip, osy zamanghy alpauyt megapoliske ainalyp barady» degen Preziydentimizding paryz ispettes eskertuine endi býgingi kýnning kózimen qarar bolsaq, ayaly qamqorlyqty da, bayypty basshylyqty da aiqyn sezinemiz. Úly Abay atamyzdyng «Sýier úlyng bolsa, sen - sýi, sýiinerge jarar ol» degen ónegeli sózi osyndayda oigha oralady,
Tәuelsizdikting tamasha tarihyn qalyptastyryp jatqan Últ Kóshbasshysynyng kóregendigi turaly kóp nәrse aitugha bolady. Jana әlem-
degi jana Astana turaly tolghanysty bylay qoyghanda, tarihymyzdyng tamyryna qan jýgirtken Almatynyng býgingi bolmysyn da týbegeyli ózgertuge batasyn berip, qomaqty qarajat qúighyzdy. Núrsúltan Ábishúly «...Almaty әrdayym Qazaqstannyn, Ortalyq Aziyanyng kýlli ekonomikalyq jәne qoghamdyq-sayasy ómirine yqpalyn tiygizetin eng iri iskerlik, qarjylyq, ghylymy jәne mәdeny ortalyghy bolyp qala bermek» degen uәdesine beriktigin de ispen dәleldedi.
IYә, Alatau etegindegi әdemi qalanyng keleshegin kóriktendirudi nazardan tys qaldyrmaghan Preziydent Almatygha Ahmetjan Esimovti basshylyqqa әkeluimen de tegin tandau jasamaghandyghyn kórsetti. Júrtqa jaqyn jýruge, túrghyndardyng tilegin tyndaugha әrdayym dayyn túratyn әkim qordalanghan mәselelerding biri de biregeyi «Shanyraqty» retke keltirudi óz aldyna maqsat etip qoydy. Osy túrghyda «Qonysymyz kóbeysin, órisimiz keneysin!» degen ataly sózdi әrdayym úmytpaytyn Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev Almatyda jetinshi audan - Alatau audanyn qúrugha Jarlyq shygharyp, úzaq jyldar boyy shiyelenisken manyzdy mәseleni әp-sәtte sheshti. Bir kezderi oq atylyp, qan tógilgen aumaqtaghy aghayyn jaghymdy janalyqty jylap túryp estidi. Alghash ret qala basshysy Almaty oblysy «Kóksu» audanynda, keyin «Aqsu» audanynda әkim, qalalyq Mәslihat deputaty bolghan Baghdat Mәnizorovty audan júrtshylyghymen tanystyryp, «elding ýmitin aqtaytyn osy azamat» degen de jyldar boyy jýikesi júqarghan júrt ertenge kýnge senimsizdikpen qaraghanday bolghan-dy. Biraq kýdikti senim jendi, ýmit aqtaldy, abyroy saqtaldy, bedel ósti, tipti ortalyqtaghy júrt «Alataugha» qaray kóshti. Qazir júrttyng yqylasy Alatau etegindegi jotalardy jaghalap ýy saludy emes, qala syrtyndaghy qala - Alatau audanynan baspana saludy әdetke ainaldyrdy. Bolashaqtyng bәri osynda, naghyz qazaq qauymy da osynda, salt-dәstýr men jaghymdy ýrdister de osynda...Kóp júrt audan әkimi týgili orynbasarlarynyng esigin qaghugha zar bolyp jatatyny ashy shyndyq. Al múnda Baghdat Mәnizorov әr seysenbi kýni saghat 10.00-de ondaghan, jýzdegen azamatty jeke sharualary, ótinishteri boyynsha qabyldap, naghyz qazaqy minezimen elding alghysyna bólenip otyr. Býgin kóterilgen mәseleni erteng sheshu - daghdygha ainalghan aumaqta naghyz últ janashyrlary júmys isteydi. Audan әkimdigi apparatynyng jetekshisi Baymyrza Torlambaevtyng aituyna qaraghanda, tórt jylda әkimshilikte 60-tan astam qyzmetker auysqan. Nege?
Óitkeni kýndiz-týni atqarylghan auqymdy isting kóptigine shyday almaghan. Soghan qaramastan Alataudyng memlekettik qyzmettegi óz «ardagerleri» qalyptasty, aumaqtyng ajarlana týsuine naghyz ýles qosqandar da solar. Búghan qalay maqtanbaysyz, qalay shattanbaysyz?!
Alatau audany - tәuelsizdikting jenisi,
Alatau audany - demokratiyanyng jemisi.
Kóginde jarqyrap ai-kýni,
Tasysyn tabysy, baylyghy,
Jarassyn yntymaq, birligi,
Shattyqqa kenelsin әr kýni! - degen Qazaqstannyng halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Sәbit Orazbay aghamyzdyng aq batasy da últynyng qamy ýshin úiqyny úmytqan aghayyngha arnalsa kerek-ti.
Qala basshysynyng «Ýlken úly iske bel buyp otyrmyz. Búl is Elbasymyzdyng qoldauymen sizderding mýddeleriniz ýshin jasalyp otyr. Oigha alghan maqsattarymyzdy is jýzine asyrugha barlyghymyz atsalysayyq. Audannyng irgetasyn, әrbir kirpishin birge qalasyp, shanyraghynyng uyghyn birge qadasayyq. Jana ashylghan audan eng әueli sizder men úrpaqtarynyzdyng keleshegining iygiligi ýshin qúrylyp otyr» degen alghashqy jýzdesude júrtqa jetkizgen jyly lebizi jýzege asty.
Tórt jyldaghy tolaghay sharua
Alatau audany qalalyq mәslihattyng 2008 jylghy 3 shildedegi HI sessiyasynyng «Almaty qalasy audandarynyng shekaralaryn belgileu jәne Alatau audanyn qúru turaly» sheshimine sәikes, Almaty qalasy әkimshiligining 2008 jylghy 10 shildedegi №3/541 qaulysymen qúryldy.
Múndaghy maqsat - shahar shenberin soltýstik jәne soltýstik-batys baghytta damytu, janadan qalagha qosylghan eldi mekenderding túrmys dengeyi, әleumettik jәne ekonomikalyq jaghdayyn jaqsartu edi.
Búl orayda Elbasynyng batyl qadamgha barghanyn el-júrt úmytpasy anyq. Qala әkimi Ahmetjan Esimov te, audan әkimi Baghdat Mәnizorov ta keleshegi kemel sharuany qalay jýzege asyrudyng barlyq amalyn myqtap oilastyrghany ә degennen belgili boldy. Sol jyly audannyng jalpy jer kólemi - 7 567 gektardy qúrasa, býgingi kýni audan aumaghy - 8 188 gektardan asty. Al jergilikti túrghyndar sany alghashqy jyldary 161 790 bolsa, qazir búl kórsetkish - 170 123 adamgha jetip otyr, audan kóleminde jalpy naqty túratyn halyq sany 200 mynnan asady. Qysqasy, tórt jylda «tónkeris» jasaldy, últ sany artty, demografiyanyng dýbirine dýbir qosyldy. Sóitip audannyng bir jyldyq merekelik sharasyna qatysqanda Ahmetjan Esimovting óz auzynan estigen «Zandy jerde, zandy ýide túrasyzdar. Býginnen bastap úiqylarynyz da tynysh bolady» degen uәdesi oryndaldy.
Mine, naghyz azamattyq, janashyrlyq, qaltqysyz qyzmet!
Shygharatyn esindi, jer mәselesi sheshildi
Audanda sheshimi kezek kýttirmeytin mәselelerding biri - túrghyndardyng óz betimen iyelengen jer telimderin rәsimdeu jәne ýy qújattaryn zandastyru, sonday-aq aldaghy uaqytta kelensizdikti boldyrmau jәne jat әreketterding aldyn alu edi. Osy baghytta jergilikti túrghyndardyng oiynan shyghatyn әri әdildikting aq tuy jelbirer naqty júmystar jasaldy. Óz betimen iyelengen jer telimderin jәne ýy qúrylystaryn týgendeu boyynsha 2008 jyldyng shilde aiynda júmys toby, qazan aiynda ýkimettik úiymdarmen birikken komissiya qúryldy.
Audan qúrylghannan beri qalalyq jer komissiyasynda 4783 qújat qaralyp, túrghyndargha jalpy sany 4220 memlekettik akti berildi. Jalpy, 4220 otbasyny 6 adamnan eseptegende 26-27 myng adam Almaty qalasy Alatau audanynyng tolyqqandy túrghyndary boldy. Búl mәselening sheshilui atalghan túrghyndardyng «Altyn alqa», «Kýmis alqa», júmys oryndaryna ornalasuyna, әleumettik kómekter alularyna mýmkindik berdi.
Ártýrli shekteulerde ornalasqan zansyz jer telimderining mәselesi sheshilip keledi. Olar:
- Saq qorghandaryn qorghau aimaghynda ornalasqan 78 ýiding qújaty qalalyq jer komissiyasynda qaralyp, rәsimdelip, memlekettik aktiler alynuda.
- Zirattyng sanitarlyq-qorghau aimaghynda ornalasqan 61 jer telimin zandastyru júmystary óz sheshimin tauyp, túrghyndargha memlekettik akti berildi.
Qazirgi kezde su qorghau alabynda ornalasqan 611 jer telimining 208 qújaty qalalyq jer komissiyasynyng otyrysynda qaralyp, ong sheshimin tapty. «Bent» AQ kólining jәne Boralday ózenining boyymen drenajdyq aryq salu júmystary ayaqtalghannan keyin, 403 túrghynnyng qújaty qalalyq jer komissiyasynyng otyrysynda qarastyrylady.
Gaz qúbyryn qorghau jәne joghary kerneuli elektr jelisin qorghau aimaghynda zansyz salynghan 175 jer telimining taghdyry ontayly sheshilude. Býgingi kýnge deyin 73 gaz qúbyrynyng qorghau aimaghynda ornalasqan túrghyndardyng 16-sy «Kókjiyek» shaghyn audanyndaghy 1 bólmeli pәterlerge kóshirildi. Sonymen qatar qalalyq jer komissiyasynda 18 túrghynnyng aryzy qarastyrylyp, «Qarasu» shaghynaudanyna kóshiruge sheshim qabyldandy.
Jogharghy kerneuli elektr jelisin qorghau aimaghynda ornalasqan 102 jer telimining 18-i qalalyq jer komissiyasynda qarastyrylyp, «Qarasu»shaghynaudanyna kóshiruge sheshim qabyldandy.
Kelesi jyldyng ekinshi toqsanynda 128 adamgha 1 bólmeli pәter «Alghabas» shaghyn audanynan salynyp, paydalanugha beriledi. Atalghan ýilerding qúrylysy «Qaztransgaz» jәne «Samúryq-Energo» AQ tarapynan jýrgizilude.
«Qyzyl syzyq» sheginde ornalasqan 273 túrghynnyng mәselesi qalanyng bas josparyna ózgeris engizilgennen keyin jer komissiyasynyng otyrysynda qayta qarastyrylady.
Áriyne, júrttyng túrmysyna tónirekting tazalyghymen qatar, әdemiligi de әser etetindigi dausyz. 2008 jyly kósheler, olardyng úzyndyghy, eni, aryq jýiesi, jýrginshi joldary jәne joldardyng jaghdayy jónindegi mәlimetter jinaqtalghan bolatyn. Atqarylghan júmystar nәtiyjesinde audan boyynsha jalpy úzyndyghy 212 570 metrdi qúraytyn 299 kóshe, onyng ishinde 17 kóshede úzyndyghy 23 060 metrdi qúraytyn aryq jýiesi tazalandy.
Alatau audanynyng infraqúrylymy-nyng damuyna baylanysty býgingi kýni búl kórsetkish 419 shaqyrymdy qúraytyn 502 kóshege jetip otyr. Qazir kóshelerdi kóriktendiru, jol jóndeu búryn-sondy bolmaghan qarqynmen jýrgizilip jatyr. Qarajat ta bar, qarqyn da kýshti. Olardyng barlyghy keleshektegi damu josparymen baylanystyrylghan.
Iri tabystyng biri Almaty qalasy әkimining 2010 jyldyng 10 mausymdaghy №2/403 qaulysymen jәne IV caylanghan Almaty qalasy mәslihatynyng 2010 jyldyng 4 mausymdaghy XXVIII sessiyasynyng №327 sheshimimen Alatau audanynyng 18 yqshamaudanyndaghy atauy joq 178 kóshege Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkerlerining aty berildi.
Audan boyynsha 4 jylda jalpy úzyndyghy 46 shaqyrymdy qúraytyn 1674 ja-ryq nýktesi ornatyldy. Jalpy, audan kóleminde 213 shaqyrymdy qúraytyn 6307 jaryq nýktesi bar.
«Almaty aulalaryn kóriktendiru» baghdarlamasy boyynsha audanda 42 aulany kóriktendiru júmysy jýrgizildi. «Aqbúlaq» shaghynaudanynda ornalasqan qalalyq ortalyq múraghattyng ghimaraty, «Alghabas» shaghyn audanynda quattylyghy saghatyna 150 gigakaloriyalyq qazandyq, «Aqbúlaq», «AZTM-Alghabas» shaghynaudandaryn elektr quatymen qamtamasyz etetin elektr stansiyasy qoldanysqa berildi. «Baybesik» shaghynaudanynda úzyndyghy 355 metr jardy qorghau júmystary jýrgizildi.
Zirat manynda ornalasqan ýilerdi zandastyru jәne memlekettik sanitarlyq epiydemiologiyalyq qadaghalau basqarmasynyng talaptaryn oryndau maqsatynda - 196 mln 980 myng tenge qarjy bólinip, «Kókqaynar», «Ójet», «Zarya Vostoka», «Áygerim», «Aqbúlaq», «Shanyraq», «Trudoviyk» shaghynaudanyndaghy 7 ziratty qorshau júmystary jýrgizildi.
Audan qúrylghaly beri býgingi kýnge deyin 37 myng sharshy metrdi qúraytyn
aryq jýiesi jýrgizildi. Jalpy, bólingen qarajat sommasy 2 mlrd 411 mln tenge. Olar «Áygerim-1,2», «Aqbúlaq», «Úljan-1», «13,14 aumaq», «Qúrylysshy», «Shanyraq-1,2» shaghynaudandarynda.
Eldi mekenderdi su aludyng aldyn alu maqsatynda «Ýlken Almaty» jәne «Boralday» ózenderining arnalaryn qayta janghyrtu baghytynda 19,4 shaqyrymyna júmystaryna 1 mlrd 586 mln tenge bólindi.
Qúrylysqa túrmys say
Jasyratyn nesi bar, mysaly «syrty jyltyrap, ishi qaltyrap jýrgen» kisi turany ne oilar ediniz? Tirshiliginde tiri kisining túrmysy turaly da osylay deuge bolar. Óitkeni kósheng kórikti bolghanmen, túrghyndar jyrtyq kóilekpen jýrse, kez kelgen adam úyattan órtenbey me? Sondyqtan jergilikti biylik te qolgha alynghan әr isting arghy jaghyndaghy úyatty oilap, sharuany sheshude oidy aqylgha jendirip keledi.
Aytalyq, Alatau - atyna zaty say boluy kerek. Endeshe, ne isteu kerek? Búl mәselede audan әkimi Baghdat Mәnizorov eng aldymen audan ortalyghyn qalyptastyrudy qolgha alyp, halyq senimin oyatty. «Shanyraq - 2» shaghynaudany ortalyq bolyp belgilengende de biraz júrtqa búnynyz týs sekildi kóringen. Aqyry sol jerde Alatau audan әkimshiligi apparaty boy kóterip, qonystandy. Osy zamanghy ghimarattyng eki qaptalyn ala prokuratura men sot jәne audandyq salyq basqarmasy men halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna arnalghan 3 ghiymarat salyndy. Nәtiyjesinde audan túrghyndary bir mәseleni sheshu ýshin әr esikti qaqpaytyn boldy, bar sharuasyn bir jerden bitirip qaytady. Múnday ontayly mýmkindik Almatynyng basqa audandarynda joq deuge bolady.
Sonymen qatar byltyr audandyq ishki ister basqarmasynyng 5 qabatty ghimaraty qoldanysqa berildi. Onyng ishinde sport, qúral-jabdyqtar ornatylghan jattyghu zaly, mәjilis zaly, kýres, atu zaly jәne múrajay bar. Bәrining jalpy kólemi 8 myng sharshymetrdi qúraydy. Ayta keter jayt, búl basqarmanyng ghimaraty osy salada elimiz boyynsha kezdespeytin, balamasy joq qúrylys nysanyna jatady.
Sonymen qatar «Sayaly» shaghynaudanynda avtokólikke qatysty barlyq qyzmet týrin kórsetetin AVTOSON qúrylysy jýrgizilude. Onyng qarjylyq qúny - 1 mlrd 768 mln tenge. Búl da biregeyligimen ereshelenetin qúrylys. Jaqynda túsauy kesiletin ortalyqqa qalalyq Jol poliysiyasy qonys audarmaqshy.
Sonday-aq qazirgi tanda Industriyalyq ortalyq qúru boyynsha birqatar sharalar atqaryldy. Atap aitsaq, Industriyalyq ortalyq qúru men iske asyryluynyng tújyrymdamasy; «Almaty qalasynda iyndustriyalyq ortalyq saludyng tehnikalyq-ekonomikalyq negizdemesi» boyynsha qúrylys jobasy jasalyndy, «Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq isteri» agenttigining «Jobalardy memlekettik vedomstvodan tys saraptau» RMK-nan qorytyndy alyndy, Industriyalyq aimaq qúrylysyna audanda 490 gektar jer kólemi anyqtaldy;
Industriyalyq ortalyqta 20 myng júmys ornyn ashatyn 150-den astam kәsiporyndaryn salu josparlanuda. Industriyalyq ortalyqta ornalastyrylatyn kәsiporyndar Qazaqstan Respublikasynyng «Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu memlekettik baghdarlamasynyn» 7 salasy boyynsha júmys isteytin bolady.
Aldaghy uaqytta júrttyng mәdeny dengeyin kóteru maqsatynda 1000 oryngha arnalghan 4 kinoteatrmen birge konserttik zal, sport kesheni, 2017 jyly Almaty qalasynda ótkeli otyrghan halyqaralyq Uniyversiadanyng ótuine baylanysty, 20 myng adamgha arnalghan sport kesheni salynbaq. 2017 jyly halyqaralyq Uniyversiadadan son, studentter qalashyghy bolyp qalmaq.
Osynday jobalardyng sәtti iske asatyndyghyn oilaghandyqtan, amalsyzdan Alatau audanyna kóshuge bel bughandar da tabyluda. Qalanyng u-shuynan sharshaghandar búl aimaqty naghyz tynyghatyn aimaq dep esepteydi.
Alatau audany qúrylghan jyldary 1200 oqushy oqityn mektepterde 3500-ge deyin balalar oqyghan, býgingi kýni balalargha sapaly bilim alugha әrqaysysy 1200 oryndyq 9 jalpy bilim beretin mektep salyndy.
Jasyratyny joq, últ sanynyng kýrt ósui, audangha qonystanghan qandastarymyzdyng kóptigi jәne olardy tirkeuge aludyng jaqsaruy men jedeldeui mektepterdi kóbirek saludy qajetsinip otyr. Mәselen, bilim shanyraqtarynyng jetispeushiligi, oqushylar sanynyng shamadan tys kóptigi 12 294 balagha arnalghan 16 mektep saludy qajet etedi. Býgingi tanda 7 148 oqushy shamadan tys artyq.
Túrmys jaghynan aitar bolsaq, 2009-2012 jyldar aralyghynda 270 kópqabatty túrghyn ýy salynyp, oghan 5 mlrd 759 mln tenge bólindi. Al 2013-2015 jyldar aralyghynda «Aqkent», «Alghabas», «Aqbúlaq» yqshamaudandarynda 141 túrghyn ýiding salu josparlanghan. Osy derekterding barlyghy júrtqa jasalghan jәne jasalar jaqsylyqtardan habardar etedi. Túrmys týzelip keledi, endi oidyng da týzelgeni kerek. Órkeniyetting esigi qala shetinde de esik qaghyp túr. Búl esi bar azamattardy júmyla júmys isteuge shaqyratyn alghashqy belgi.
«Bilimdi balalar bizden de shyghyp jatyr»
Búl sózdi audan әkimi Baghdat Mәnizorovtyng óz auzynan estidik. Tipti ol osynday jetistikke jetu ýshin audandyq bilim bólimining bastyghyn da ózgertip, osy salada talantty balalardy kóbeytip, belgili bir jetistikterge jetu ýshin bilikti mamandy basshylyq qyzmetke taghayyndapty. Nәtiyje birden jemisin bergen. Mysal kóp: №149 jalpy bilim beretin mekteptin oqushysy A.Sattarova «Ghylym әlemin ashamyz» atty halyqaralyq konferensiyada «Ýrker» medalin iyelendi. Al fizika jәne himiyadan TMD jәne Baltyq elderining VI olimpiadasynda fizikadan №166 fizika-matematikalyq liyseyding oqushylary
K.Frolov, E.Marchenko 3-oryndy iyelendi. Preziydenttik olimpiadanyng eng ýzdik ghylymy júmystargha arnalghan qalalyq bayqauyna «Tariyh» boyynsha qatysqan
10-synyp oqushysy A Ózibaeva 2-oryndy jenip aldy. «Zolotoe runo» halyqaralyq intellektualdyq oiynynda №82 jalpy bilim beretin mektepting oqushylary Z.Sadauqas 1-oryngha, A.Jylqybekov 2-oryngha ie boldy.
Talantty da daryndy úl-qyzdardy tәrbiyelep jýrgen ústazdar qauymy da nazardan tys qalmay, údayy kótermeleu sharalary jasalyp keledi. Búl qúrmetten adam janyna arashashy boludan ainymaghan aq halatty abzal jandar da tys qalmauda.
Deni saudyng - eli sau
Búryndary aumaqta adam densaulyghyna kónil bólu degen aqyret bolghanyn jasyrugha bolmas. Syrqattanghan júrt aqshasy bolsa, aqyly emhanalardy, tamyr-tanystaryn, tipti halyq emshilerin de jaghalap ketti. Osy auyrtpalyqtan el-júrt týbegeyli aryldy. Audanda 3 medisinalyq mekeme halyqqa qyzmet kórsetip keledi. Olar: №14, №22 qalalyq emhanalar jәne «Zarya Vostoka» shaghynaudanyndaghy alghashqy dәrigerlik jәrdem beru ortalyghy. Múnyng alghashqysy 2010 jyly paydalanugha berilip, býginde «Shanyraq -1,2» jәne «Ójet» shaghynaudandarynan bir auysymda 200 adam qabylday alady. Al qyzmet kórsetiletin jalpy túrghyn sany - 34 396.
№14 qalalyq emhana bir auysymda
200 adam qabyldaydy, «Áygerim -1,2», «Týrkistan», «Kókqaynar», «Qúrylysshy», «Trudoviyk», «Sayaly», «Aqbúlaq» shaghyn- audanynda túratyn 37685 túrghyngha minsiz qyzmet kórsetuge mýmkindigi bar.
Ýshinshi emhana «Zarya Vostok», «Úljan - 1,2», «Baybesik», «Darhan» shaghynaudandarynan bir auysymda 200 adam qabyldaydy. 24 453 túrghyngha qyzmet kórsetuge layyqtalghan.
Sonday-aq «Úljan» shaghynaudanynda auysymyna 500 adamdy qabyldaytyn emhana salyndy.
Sonymen qosa Alatau audanynda
7 medisinalyq punkter qyzmet etedi.
Medisinalyq qyzmetti odan әri jaqsartu ýshin biylghy jyldyng ózinde «Darhan» shaghynaudanynda bir auysymda 200 adam qabyldaytyn qalalyq emhana qúrylysy 760 mln 800 myng tengege týspekshi.
«Alghabas» shaghynaudanynda bir auysymda 500 adam qabyldaytyn emhananyng qúrylysyna jobalyq-smetalyq qújattama jasaldy.
«Densaulyq - zor baylyq» demekshi, halyqtyng sergektigi - sananyng sergektigi. Aurmaghan kisining auylynan toy tarqamaytyny anyq. Túrmysty jaqsartatyn da, tynysty ashatyn da, mereyimizdi tasytatyn da densaulyq. Tórt jylda 40 jylgha bergisiz júmys jasaldy der bolsaq, múnyng barlyghy densaulyqtyng arqasy. «jaqsy sóz - jarym yrys» demekshi, jýrekke jyly, qúlaqqa jaghymdy estiletin janalyq ataulynyng da basym kópshiligi densaulyq salasyna qatysty aitylady. Mysaly, aumaqta aru-syrqau kórsetkishi tómendegen, sanitarlyq-epiydemiologiyalyq jaghday jaqsarghan. Tipti audan әkimi bas bolyp apta sayyn ótkiziletin senbilikterdi júrt úmytpaq emes. Esesine qoqystan arylmaytyn aulalar men auyldar, kósheler tazalanyp, el mәdeniyetting mәiegin týsine bastady.
Óndirissiz ómir bola ma?
Alatau audanynyng damu qarymy men qarqyny jyl óte arta týspese, kemip jatqan joq. Búl óz kezeginde Elbasynyng qazaqstandyqtardyng әl-auqatyn arttyrudy núsqaghan saliqaly sayasatynyng jergilikti jerdegi jarqyn kórinisi. Ásem de aishyqty qalamyz Almatynyng qarqyndy damuynyng aiqyn nyshany. Eldigimizding negizi - 20 jyldyq tәuelsizdigimizding jemisi dep nyq senimmen aita alamyn.
Baghdat MÁNIZOROV,
Alatau audanynyng әkimi
Mynaday naryq zamanynda ómirdi óndirissiz elestetu mýmkin emes. Audannyng әleumettik-ekonomikalyq túrghydan qarqynda damuy salyq týsimderining kórsetkishinen bayqalady. Atap aitsaq, memlekettik budjetke týsken salyq 4 jyl ishinde 4 mlrd tengeden 13 mlrd tengege deyin ósti. Onyng ishinde respublikalyq budjetke týsken salyqtyng ýlesi 3 mlrd tengeden 7 mlrd tengege deyin ósti. Al jergilikti budjetke týsken ýles 1 mlrd tengeden 4 mlrd tengege jetti.
2008 jyldan bergi kórsetkish boyynsha ónerkәsip salasynda óndirilgen ónim kelemi 2,5 mlrd tengeden 25 mlrd tengege jetip, naqty ónimning kólemi 105,7 payyzdy qúrady.
Qazir ótken jyldarmen salystyrghanda qúrylys jәne tamaq ónerkәsibi óndirisi kórsetkishining óskendigi bayqalady. Osy rette, audannyng ónerkәsip kәsiporyndary óndiriske jana innovasiyalar men óndiristik joghary tehnologiyalardy engizu
jolynda belsendi júmystar atqaruda.
Qolgha alynghan sharalar audannyng iynvestisiya-lyq qorynyng 11 mlrd tengege jetip, audandaghy júmysshylardyng ortasha enbekaqysy 58 myng tengeden 93 myng tengege ósuine de óz septigin tiygizgen.
Tórt jyl aralyghynda audan aumaghynda tirkelgen zandy túlghalar sany 435-ten 1404-ke, al jeke kәsipkerler 1800-den 7112-ge ósip, olarda júmys isteytin adam sany 21 625-ti qúrady.
Audannyng jalpy tauar ainalymy 889 mln tengeden 50 mlrd tengege jetip, ondaghy bólshekti sauda ýlesi 28 mlrd tenge, al kóterme sauda 22 mlrd tengeni qúrady. Sonymen qatar audan qúrylghannan bergi
4 jylda «Arzan» kóterme marketi, «Domiyllion» sauda ortalyghy, «Metro», «Kesh end Kerri» sauda kesheni, «Sanjar», «Halyq», «Myng Jylqy» sauda ýileri ashylyp, 1500-ge juyq jana júmys oryndary qúryldy. Sonday-aq Qazaqstan aumaghynda jeldetkish shygharatyn birden-bir kәsiporyn «AVZ» JShS Alatau audanynda ashyldy, búl kәsiporyn 150 adamdy júmyspen qamtamasyz etti. Kәsiporyn ónimderi halyqaralyq barlyq talaptargha say jәne «AVZ» JShS-ning ónimderi shet memleketterge eksportqa shygharyluda.
Songhy 4 jylda audannyng 15-ke juyq kәsiporny Qazaqstan Respublikasy Preziydentining «Altyn sapa» syilyghyna ýmitker jәne «Qazaqstannyng ýzdik tauary» ónirlik konkurs-kórmesine qatysyp, «Maslo Del» jәne «AVZ» JShS-teri óz salalary boyynsha jenimpaz atandy.
Júrtty jýdetpeuding joly kóp
Audan qúrylghan 4 jylda 14 Úly Otan soghysy mýgedegi men ardagerlerine memlekettik túrghyn ýy qorynan pәter berildi. Soghys ardagerleri, tyl enbekkerleri, zeynetkerler sanatyna jatatyn 496 azamatqa sanatoriyge emdik demalys alugha joldama berildi.
2009 jyly audanda 2500 bala dýniyege kelse, onyng 7-ui egiz. Audan ashylghaly ýsh otbasynda ýshem dýniyege keldi. Audan ómirindegi osynday quanyshty jaghdaygha oray, ótken jyly Otarbaevtar otbasyna 2 bólmeli, Quatovtar otbasyna 3 bólmeli pәterding kilti tabys etildi.
Eki qolgha bir kýrek ústaghan kisining ózegi talmasy anyq. Sondyqtan júmys oryndaryn kóptep ashyp, kýnkóristing kózin tauyp beruding ózi zor enbek. Atap aitar bolsaq, 2009 jyly Alatau audany boyynsha júmys orynyn ashudyng bekitilgen jyldyq josparly kórsetkishi 2013 adam bolsa, jyldyq josparly kórsetkish 140 payyzgha oryndalyp, janadan ashylghan júmys oryndarynyng sany 2818 adamdy qúrady. Sonymen qatar 2010 jyly - 500, 2011 jyly - 2009 júmys orny ashyldy.
Jyl basynan audandyq júmyspen qamtu bóliminde kelgen júmyssyz azamattardyng sany - 782 adam, al júmyssyz retinde tirkeude túrghan júmyssyz azamattar 403 adamdy qúrap otyr. 9 aida 250 azamat júmysqa ornalastyryldy.
Áleumettik júmys oryndaryna 66 adam ornalastyrylyp, 9 aida tapsyrma 106 payyzgha oryndaldy. 318 júmyssyz azamat qoghamdyq júmysqa qatystyryldy. Al kәsiptik biliktiligin arttyru maqsatynda 160 azamatqa joldama berilip, 160 azamat kәsiptik oqu men qayta dayarlau kurstaryn ótti. Jospar 100 payyzgha oryndaldy. Búl oqulardyng maqsaty - enbek naryghynda júmyssyzdardyng bәsekelestik qabiletin, bilimin, kәsiptik daghdysyn jetildire otyryp, jana júmys oryndaryn tabu mýmkindigin úlghaytu.
Alatau audany boyynsha 268 ana «Altyn alqa», 339 ana «Kýmis alqamen» marapattaldy, al biylghy 9 aida «Altyn alqagha» - 15, «Kýmis alqagha» - 16 ananyng qújaty qabyldanyp, qalalyq әkimdikke jiberildi, 26 ana tiyisti nagradamen marapattaldy.
Sonymen qatar aghymdaghy jyldyng 9 aiynda túrmys dengeyi tómen azamattar, zeynetkerler, mýgedekter, júmyssyzdar qatarynan 441 adamgha, 3 mln tengege bir joldyq materialdyq kómek kórsetildi.
Býgingi kýnde gigiyenalyq qúralmen 108 mýgedek qamtamasyz etilse, 27 mýgedek qolarbamen, 77 adam shipajayda emdeluge joldama aldy, protezdi-ortopedialyq kómekke 123 adam joldama alyp, 5 mýgedek tiflotehnikalyq qúraldarmen, 8 adam surdoaudarmashylarmen, I toptaghy 45 adam mýgedekterding jeke kómekshilerimen qamtamasyz etildi.
Mýgedek balalardy әleumettik qorghau maqsatynda, «Ýide tәrbiyelenetin jәne oqiytyn mýgedek balalardyng otbasyna arnalghan jәrdemaqynyng taghayyndau jәne tóleu tәrtibi turaly» erejesine sәikes, jyl basynan 81 balagha 2 mln 381 myng tenge jәrdemaqy tólendi.
Týiin:
Mine, bizding audan osynday. Alatau audanynyng avtory - Elbasy. Ensesin kótergen - Esimov.
...Qaranghylyq qonlana týse syrtqa shyqtyq. Ákimshilikting aldyndaghy tep-tegis әri jaryq alanda býldirshinder futbol oinap jýr. «Balalar aulagha da enip ketipti ghoy» dedik jigitterge.
- Oinasyn, agha, Alataudyng altyn azamattary osylar bolady. Olar óz jeri, óz baspanasy baryn osylay sezinedi, - dedi әkimishilikting jigitteri.
Qarapayym júrt qonystanghan Alatau endi birer jylda qalanyng bir ortalyghyna ainalary dausyz. Búl baghytta orasan zor júmystar jasaluda. Tek el iyigiligin kórsin!
"Abay-aqparat"