Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 4710 0 pikir 9 Mausym, 2022 saghat 14:23

Qyrghyz bizge nege ókpeli?

Qazaq-qyrghyz shekarasy eki el arasyndaghy basty sheshimin tappaghan mәselening biri. Búl tipti preziydentter kezdesuinen keyin de, ong sheshimin taba qoymady. Qazaqstan men Qyrghyzstan ýkimetteri ózara kelisimder jasasa da, shekaradaghy keptelis ong sheshimin tabar emes. 

"Qorday" men "Qarasu" tekseru beketterinde Qazaqstan shekarashylary Euraziyalyq Ekonomikalyq odaq prinsipterine say emes júmys jasaydy" deydi Qyrghyzstan tarapy. Búl turaly Qyrghyzstannyng ekonomika jәne kommersiya ministrligi habarlady.

Qyrghyzstan shekaradaghy tekseru beketterine Euraziyalyq Ekonomikalyq odaq mýshelerimen birge tekseris jýrgizu kezinde naqty faktilerdi kórip, ereje búzu jayttaryn anyqtadyq deydi. Qazaqstan barlyq kólikke salyq salatynyn atap ótipti.

QR shekara qyzmetining qyzmetkerleri 2022 jyldyng mamyr aiynda "Qarasu" ótkizu beketinen 22369 jýk kóligi ótkenin atap ótti. Ortasha alghanda әrbir 5 minut sayyn bir jýk kóligi ótedi degen sóz.

"Qazaqstan Respublikasynyng shekara qyzmeti men QR Memlekettik kirister komiytetining resmy mәlimdemesine sәikes, bir jýk kóligin «Qarasu» ótkizu beketi arqyly ótkizu uaqyty shamamen 15-20 minutty qúraydy. Mamyr aiynda shamamen 22 880 kólik ótui kerek edi. Qazaqstandyq tarap úsynghan búl sәikessizdikter qate dep tanyldy. Delegasiya qazaqstandyq tarap úsynghan derekterding dúrys emes jәne kýmәndi ekenin atap ótti", - delingen habarlamada.

Ekonomika ministrligi delegasiya mýsheleri qyrghyz tarapy EAEO turaly sharttyng barlyq normalaryn saqtaytynyna senimdi ekenin atap ótti. Jiyngha qatysushylar qazaqstandyq tarapty odaq turaly kelisimning normalary men erejelerin saqtaugha jәne kedergini jong ýshin keshendi sharalar qabyldaugha shaqyrdy.

Alayda Qazaqstan tarapy Qyrghyzstannyng aiyptaularyn joqqa shygharyp, Qyrghyzstan kólikteri sәikes emes qújatpen keletinin aitady. Búl shekaradaghy tekseristi arttyratynyn aitady.

Qazaqstan men Qyrghyzstan basshylary 26 mamyrda kezdesip, shekara mәselesin sheshu turaly uaghdalasty. Qosymsha jýk kólikterin ótkizu beketterin ashatyny da aityldy, alayda mәsele әli sheshilmedi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407