EKINShI BÓLIM

 

MÁRTEBELI QANGhY

 

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

- Bigha, - dep shyn atymdy andausyzda atap qaldy múrtty ormanshy. - Astaghypyralla! - dep qarqyldap kýldi sonson. - Jaqa, býgingi qonatyn auylymyz tym jaqyn, atty jay ayandatyp jýrsek te erte jetemiz!

- Tym jaqyngha nege týsemiz, biraz mandyta jýrip, ekinshi qonalqalyq aulymyzgha bir-aq jetsek bolmay ma!

- Ekinshi qonatyn auylymyz tym alys, oghan erteng de jete almay, dalagha týneuimiz mýmkin.

Jatqanbaydyng bergen tizimine qaraghanda, múnshalyq jaqyn auylda tanysarlyq adamymyz joq edi. Tergelip qalar ma ekenmin degen kýdikpen qynjyla qaraghanymdy ormanshy seze qoyghan siyaqty. Múrty jybyr-jybyr ete týsti de, qútyludyng orayy baryn jay ghana eskerte saldy.

- Kommunanyng búl әtiretinde de siz tekseretin mektep bar. Ózderi sizding ýlken tergeuinizge týsse, bizding kishkene joldy tergey qoymas!

Búl sózinde Gogoliding «revizorynsha»[1] tergep, esterin shygharyp jiber degen maghyna baryn týsinip kýlimsiredim. Jol bastaushymnyng Jatqanbaydan da quyraq ekendigi bayqaldy.

EKINShI BÓLIM

 

MÁRTEBELI QANGhY

 

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

- Bigha, - dep shyn atymdy andausyzda atap qaldy múrtty ormanshy. - Astaghypyralla! - dep qarqyldap kýldi sonson. - Jaqa, býgingi qonatyn auylymyz tym jaqyn, atty jay ayandatyp jýrsek te erte jetemiz!

- Tym jaqyngha nege týsemiz, biraz mandyta jýrip, ekinshi qonalqalyq aulymyzgha bir-aq jetsek bolmay ma!

- Ekinshi qonatyn auylymyz tym alys, oghan erteng de jete almay, dalagha týneuimiz mýmkin.

Jatqanbaydyng bergen tizimine qaraghanda, múnshalyq jaqyn auylda tanysarlyq adamymyz joq edi. Tergelip qalar ma ekenmin degen kýdikpen qynjyla qaraghanymdy ormanshy seze qoyghan siyaqty. Múrty jybyr-jybyr ete týsti de, qútyludyng orayy baryn jay ghana eskerte saldy.

- Kommunanyng búl әtiretinde de siz tekseretin mektep bar. Ózderi sizding ýlken tergeuinizge týsse, bizding kishkene joldy tergey qoymas!

Búl sózinde Gogoliding «revizorynsha»[1] tergep, esterin shygharyp jiber degen maghyna baryn týsinip kýlimsiredim. Jol bastaushymnyng Jatqanbaydan da quyraq ekendigi bayqaldy.

Búl auyl, qalashyqtan on bes shaqyrymday ghana alystyqtaghy qazaq qystaghy eken. Jay jýrip, kýn sәl enkeygende jettik.  Ormanshy túp-tura mektebine bastady.

Mektepting ersili-qarsyly ýsh bólmeli balshyq ýii pulemotpen atqylanghanday, syrtyndaghy shúrq-shúrq tesiginen-aq mәdeniyet topalanynyng jyn oinaghy bolghandyghyn әigilep túr. Aldyndaghy at baylanatyn qada aghashyna kelip týse qaldyq. Jondary qampighan bóridey-bóridey ýsh attynyng «tym osal jau emes» ekendigin tesik-tesik terezelerinen kórip, bayqap otyrghan tәrizdi, maqtaly beshpet syrtynan senseng ishik jamyla qoyqandaghan kóse semizin aldygha salyp, jas-jas ýsh-tórt qyzmetker jýgirip shyqty. Mektepterde qaytadan oqu bastalghaly quzaudy az kórmegendey, jýzderi quqyl tarta shyqty. Qos qoldaryn soza amandasyp, atymyzdy baylap, alaqandaryn jaya núsqady esikti. Men, sol quzaushy inspektorlardyng eng juany bolyp kórinuge tyrystym. Sauapty is istep ketkim de keldi. Mektep syrtyndaghy kóp qotyrgha tyrjiya qarap túra qaldym.

- Átiretimizding qazirgi júmysy tym qarbalas bolyp, mektep remontyn әli istey almay jatyrmyz! - dep semiz kóse keshirim súray qarady maghan.

- Endi qashan istelmek, qar eki ret jauyp ótti! -dep salqyn qabaqpen qaradym jýzine. - Qys týsti degen sóz. Endigi sylaghynyz túra ma búghan! -Oqushylardyng dabyrynan bir bólmesining ghana synyp ekendigin bilip, qarsydaghy oqytushylar bólmesine kirdim. Búl ýiding ishi tipti tamtyqsyz qotyr eken. Qaq tórdegi stoldyng syrtynan, arqalyghy bar týzuirek oryndyqtyng bireui әreng kórindi. Irkilissiz órlep baryp, sol jalghyz «taqqa» shalqalay súladym. Shaghylghan aqsaq-toqsaq, qiqy-shoyqy oryndyqtardy qiqyldatyp-shiqyldatyp sýirep әkelip otyryp, bәri de mening aldyma jinaldy. Semiz kóseden basqasynyng bәri jas, jana múghalimsymaqtar kórinedi. Malaqayymdy alyp stolgha qoya qaradym. Appaq búira shashty, keng shodyr mandayly basyma layyqty «mәrtebeni» ormanshy da ózinshe tauyp tanystyrdy.

- Búl kisi Sanjy húizu[2] avtonomiyaly oblysynyng oqu-aghartu inspektory. Joghary jaqtaghy mektepterdi tekserip bolyp, endi osy jaqtaghy mektepterdi kóruge shyqty! - dedi. «Joghary jaqtan keledi» deuinen qúiryghym qylp ete týsse de, ol jayymdy múnday mәrtebemmen sezdire qoyayyn ba, aldymdaghy «pendelerime» bedireye qaradym. Búlar bastaryn tómen salyp, býrise týsti. Ásirese osy mektepting barlyq jauapkershiligi ózine artylatyndyghyn biletin semiz kóse tipti jaysyzdandy. Astyna әkelip qoyghan dimkas oryndyq óz salmaghynan myjylyp, qynyraya qalghan eken de, «jauapkerim» maghan sezdirmeu ýshin, qisayghan jaghynan baltyrymen tirep, oryndyqqa emes, óz ayaqtaryna minip otyr eken. Bir tonna jýk ózin de myqshityp, jaysyzdandyra bastaghanyna, qinala týssin degen oimen qaramay sóiley berdim.

- Qazir ýkimetimiz qala mektepterin qamday almay otyrghanda múnday óndiris oryndaryndaghy mektepterge remont shyghynyn shyghara almaytyndyghy belgili ghoy! Átiretterinizde aghash ústalary bar shyghar? Al, múnday mektep tamyn jóndeu, bәrinizding de qoldarynyzdan keledi. Solay emes pe!

- Solay, solay! - dep mektep bastyghy iyzektegende oryndyghy «qúrttyn, qúrttyn!» dep qalghanday boldy. Onysynyng dauys shygharghan «auzyn» da alaqanymen basa sóiledi bastyq. - Biraq, inspektor joldas, men ózim, osy óndiris әtiretining ghana bastyghy edim. - Búl mektepting búrynghy bastyghy onshyl bolyp, onyng ornyna saylanghan múghalim, «onshylgha beyim» bolyp tómenge týsirilgen. Al, olardyng qolshoqparlary oqushylardy jat kózqarasqa úiymdastyra bergen song proletariat kózqarasyndaghylary olargha qarsy zaupәn[3] kóterumen boldy. Zaupәnshylardyng tónkeristik әreketine kim qarsy shygha alady. Búl mektep osylay oirandalghan...

- Zaupәnshylarymyz qiratyp shagha bergen denizshi! Al, sol kózqaras soghysynan beri qansha uaqyt ótti? Odan beri osy kishkentay mektepti jóndeuge múrsalarynyz jetpedi me?

- Odan beri de talay bóget bolghanyn aita almay otyrmyn, inspektor joldas! Zaupәnshylarymyzdyng tónkeris jolymen kýiretken «kónelerin» qayta túrghyzugha kimning batyly barsyn. «Sasyq ziyaly bolmaymyz!», «shujúnjuiyding úyasyn talqandayyq!» dep kópshilik aiqaylap túrghanda týzeymiz dep qarsy әreket jýrgizuge bolmay qaldy. Al, onan song әtiretimizding óndirisi tómendep, mýshelerimizding barlyghyn qaryz basyp, túralap qaldyq.

- Siz maghan múnday syltaulardy aitpanyz! -Qolymdy bir-aq siltedim bastyqqa. - Múnyng barlyghy kóne qyrmannyng sypyrylyp tastalatyn qoqyr-soqyry! Ýkimet mektep ýilerin kónelik demey, qayta ashugha búiyrghan eken, mektep remontyn isteytin mýshelerding enbegi de әtiret júmysy qataryna qosylady degen sóz. Basqa mindettegi mýshelermen birdey enbek kýnge ie bolyp, birge basqarylady. Búl sizge ap-ayqyn is! Múnshalyq salaqsuynyz, tek mektepke әli de sol «sasyq ziyaly», «shujúnjuiyding úyasy» deytin týnek qaranghy kózqarastyng kesiri! Býkil úrpaghynyzdy nadan qaldyrugha tyrysqan, eng zúlym ziyankesten júqqan kejirlik! Sol aurudan qútyla almay, iydeyanyz әli azat bolmay jatyr, jiynyz esinizdi!.. Myna tesik-tesik lashyqta senseng ishiginiz bar siz ghana otyra alasyz. Al, múnday ishigi joq oqushylar qalay shydap otyrmaq!... Osy eki-ýsh kýnnen qaldyrmay qaytseniz de jamatynyz myna mektep ýilerin! Átiret bastyghy da óziniz bolghan son, ýsh bólmeni ýsh kýnde bitiru degen júmys emes! Endi eki aptadan qaldyrmay qystyq otyndy da jighyzyp bolynyz, úqtynyz ba?.. Qansha oqushynyz bar? -dep súradym sonson.

- Qazir, synyp dәrejesi basqa-basqa otyz shaqty ghana oqushy bar. Tizimdegenimiz týgel kelse seksen-toqsan oqushy bar edi. Jinalmay jatyr.

- Demek, әli de sabaq bastamay, erte jinalghan eng yntaly oqushylardy jazalap, suyq ýige qamap qoyyp otyrmyz deniz! Búlay beker qamalyp azaptanugha qanday oqushy jinalmaq! Endilikte osynynyzdyng ózi keri tónkeris bolatyndyghyn eskeriniz!

Nyq-nyq basyp synypqa kirip bardym. Sonymnan qauqalaqtap bastyq ta, qyzmetkerleri de kirdi. Oqushylar dýr kóterilip qarsy aldy. Bas iyzep otyrghyzyp, sóiley jóneldim. Múnan song «kózqaras soghysy», «zaupәn» deytin әureshilikterge mýlde qatynaspaularyn, oqyghandardy «sasyq ziyaly» ataugha, mektepti «shujúnjuiyding úyasy» dep ataugha qorghanbay qarsy shyghularyn tapsyryp, búl ataulardyng әrqaysysyna jeke-jeke týsinik berdim. Aldynghy ekeuining jas jetkinshekterimizdi sotqarlyqqa, qirakeziktikke ýiretetin, keyingi ekeuining túp-tura ghylymgha, bilim iyelerine qarsy nadandyqqa tәrbiyeleytin kórsoqyrlardyng ziyankestik tәlimi  ekendigin aiqyn dәlelmen sóilendi. «Kózderinning kórmey, su qaranghy bolyp qaluyn jaqsy kóresinder me?» dep súrap edim, bәri kýldi. Múghalimderi tipti kýldi. - «Ábbәle, kýlinder balalar, kýlinder! Múnday súrau qoydyng ózi de aqymaqtyq shyghar. Óz kózining su qaranghy bolyp qaluyn kim jaqsy kórmek! Biraq, oqyp, bilim alugha talpynbasandar, ziyaly bolugha qarsy túrsandar, is jýzinde «maghan kózding qajeti joq» degen sózding dәl ózi bolyp shyghady. Qazirgi adamzat dýniyesinde búdan zor aqymaqtyq bar ma? Solshyl sayasy әulekilerge kóz júma ilesushiler, óz kózin kereksinbeytin sol zor aqymaqtyqtyng jendetke ainalghan ókili. Myna ana mektepterindi búzyp-shaghyp, senderdi әlige deyin jauratyp qoyghan solar! «donyzgha ergen balshyqqa aunaydy» degen osy! Onday kózsizderge ilespender, laghynat aityndar, jol qoymandar olargha! Kózderine núr qúyatyn, analarynday qamqor mektepterindi «shujúnjuiyding úyasy» dep ataghandar men oqyghandardy «sasyq ziyaly» deushilerding ózderi eng shirigen sasyq, eng qaskýnem, eng zaharly, eng qaterli jau ekendikterin úmytpandar!»

Búl týsinikterimdi oqugha kele almay jýrgen balalardyng bәrine jetkizudi tapsyryp, myna mektepterining tez uaqyt ishinde jóndelip, janalanyp, qamqorlyq pen bilimning altyn besigine ainalatyndyghyn jariyaladym sonson.  Jetkizgen janalyghymdy oqushylar qyzu shapalaqpen qarsy aldy. Al, osy sóilegen pikirimning tittey bógde qospasyz, naghyz shyndyq ekendigi endigi eki jylda tolyq aiqyndalady. Odan beri kórkókirek solshyl әulekiler ne dese dey bersin, byljyraydy da qoyady. Olar osy kýzding jylany tәrizdi maghdyrlarynan aiyrylyp, jiyryla bastady. Shagha almaydy, endi jóndep ysqyra da almaydy, úqtyndar ma? Moyymay, alang bolmay, bar yntalarynmen oqyndar!» dep toqtattym sózimdi.

Auzyn anqita tyndaghan semiz bastyq pen oqytushylar bir-birine qarap shúlghysa qol shapalaqtaghanda oqushylar shatyrlatyp, du kótere jóneldi.

Eng zor mәrtebeni osy auyr jaraly mektep pen osy azghantay ghana qojalaq-qojalaq enbekshi oqushylardan alyp kónildenip, zor mereymen shyqtym syrtqa. Óitetinim, halyqty qazirgi tityqtatyp, jastardy azdyryp túrghan jiyrma jyldyq apat pen indetke qarsy birinshi bolyp ashyqtan-ashyq oq atyp, oghynyng dәl-dәl qadala atylghandyghyn, tyndaushylarymnyng yqylasty kýlkimen sýisine moyyndaularynan kórip shyqtym.

Átiret bastyghy ýsheumizdi ýiine bastap, attarymyzdy bireulerge jetektete qoyqandady.

- Sizding myna sóziniz, osy mektepti bas kótere almastay etip, basyp jatqan barlyq dertke shipa boldy, inspektor joldas, aitylghan endigi ýsh kýninizde býtindey janaryp, jaynap túra qalatyndyghyna seniniz! - dep qaudyrlady bastyq. - Shynymdy aitayyn, mening moynymdaghy saytandy da qaghyp tastadynyz! IYdeyamnyng azat bolmay, jelkemnen tartyp jatqany yp-ras bolatyn. Dәl tóbemnen týstiniz! Zaupanshiler qayta qúrala qalyp úrandatyp, meni de mektepting búrynghy bastyqtarynyng izimen quyp tastar dep qorqyp jýr edim... Búl mektepte oqityn ózimning de ýsh balam bar. Kim óz balasynyng soqyr bolyp qaluynan qam jemeydi. Oqymay beker jýrse, bala degen bar qyrsyqty óz boyyna jiyp alatyn pәle ghoy. Temeki men araq - sol qyrsyqtardyng eng ýlkeni eken. Mektep jaqsaryp, tәrtip-erejesi zaupanshylardyng yqpalynan qútylsa, ol qauipten de azat boldym degen sóz!

- Múnan song zaupanshylardyng basshylaryn mektep týgil basqa isterinizge de aralastyrmaugha qúqyqtysyz, qoryqpanyz! «oqushylarymyzdyng tynysh oquy ýshin osylay isteu jogharghy jaqtan belgilendi» dey salasyz. Ol kesapattardyng ornyna jastardyng enbek belsendileri men oqu belsendilerin óz manynyzgha tartynyz! Osy qoghamdy túralatqan - qúr aiqayshylar - aiqay úranmen kýn kórushiler ekendigin júrtshylyq kórip boldy. Biraq, olardy qútyrtushylardyng ózderin qylmystygha shygharyp salmasa, qúiryghy jelge tolyp alghan búl qogham derlik onalmaydy. Osy pikirdi myqtap ústap, әrqanday jerde aita beruden tartynbanyz, jenis - sózsiz halyq jaqta!

Átiret bastyghy osy sózdi ózime jaltaqtay qarap tyndap kelip, mol kiyiz ben kórpe jayylghan qonaq ýiine kirgizdi. «Osy әtiretti óziniz de az jemegensiz-au!» degen oimen men de jymiya qarap kelip otyrdym tórge. Tómengi jaghyma kelip otyrghan Azat pen ormanshy qu, birin-biri núqyp qalyp kýlisedi. Mening tym qabiletti «revizor» bolghandyghyma kýletin siyaqty. Bar tәtti-dәmdisi dastarqangha jayylyp, shay qúiyla bastaghanda bir úly esikten qoy әkelip, bata súrady.

- Ýlken kisi, әtiretinizding sharuashylyqtan túralap túrghan shaghynda qoy jemey-aq qoyalyq, rahmet! Bizge kóje-kómek te qonaqasy bola beredi, qoya bergiziniz! - dep edim. Semizding jauaby jenip, boysúndyryp әketti:

- Búl, әtiretting maly emes, inspektor joldas, myna oqushynyzdyng ózi baghyp ósirgen tól maly. Sizden bata alghysy kelip, ózi әkelip túr, talabyn qaytarmanyz!

- Olay bolsa, - dep kidirip, oqushynyng ózine zaru bata qúray saldym. - Ómirli bol, kónildi bol, tónirekti týgel kóretin bilimdi bol! Allauhu akbar.

- Búl batanyz da ýlken janalyq siyaqty, inspektor joldas, ózinizde ómirli bolynyz! -dep kýrsindi mektep bastyghy. - Oqushylar týgil ózimizge de Maujushidan basqagha qarama, kórme dep zyqynaytyndar bar әli de, tónirekke qarasaq-aq shujúnjuishy bop ketetin siyaqtymyz!

- Negizgi nadandyghymyz osynda! - dep men de kýrsindim. -Basqa zattargha qarap salystyrmasa, oqushylar sol «jalghyz zatynyn» da qanday zat ekendigin aiqyn tany almaydy. Sol zatynyzdyng ózinde danoks mәsele bolmasa, siz de «shujúnjuishy» bolyp ketpeysiz. Tónirekke qoryqpay qaranyz! - Búl pikirime tyndaushylarymnyng bәri kýldi. Ýstemelep bir sóilemdi taghy da qosyp jiberdim. - Birtútas әlemning ózime kerekti bir nýktesin ghana bilsem boldy dep, basqasyna qaramay, bir tesikten ghana syghalap oqyghan adamnan sauatty bilim iyesi shyqqan emes. Ondaylardan sol «kerekti nýktesinin» ózin de bilmeytin soqyr ghana shyghady eken! - Bar dauystarymen kýldi óz joldastarym. Auyz ýiden tyndaghan oqushylar da kýldi.

- Oipyray, oipyray! - dep mektep bastyghy eselep-eselep kýldi. Osy búzylghan qoghamnyng isine qatynaspay, ýide ghana jasap kelgen aq bórte bәibishe ghana júqpaly soqyrlyqtan aman qalghan siyaqty.

- Nesi «oypyray» eken búl sózdin! - dep dengeyles semizine jazghyra qarady. - Qonaq dúp-dúrys aityp otyr. Kestesining tittey bir órnegine kýndiz-týni qarap otyryp, qyzymyzdyng da qyly bolyp qala jazdaghanyn kórmep pe edin!

- Á, mine jeneshem, ózi kórgen tәjiriybesimen-aq moyyndatty! - dep qana qoydym men. Mektep bastyghy aqtala jauap qayyrdy.

- Joq, bәibishe, men búl kisining sózindegi jiyrma jyldan beri ózim estimey kelgen ótkir shyndyqqa tandanyp kýlip otyrmyn! Jә, әkelshi qynjyltbasyng dayar bolsa! - «Qynjyltpas» degeni, araq basytqysy eken, kereuet astynan bótelke suyryp alyp, bәibishesine qosymsha búiryq aityp qaldy. - Balalardy arghy bólmege shygharyp jiber, endi syghalamasyn!

- Mine, eng dúrys pikiriniz osy boldy! - dep qúptadym búl tәrbiyesin.

- Búlar, bәrin kórip-bilip jýrgen qular, inspektor joldas, mekteptegi sózinizdi estigennen-aq asa joghary narqynyzdy bayqap, bar yqylastarymen әuestengendikterin bilip qaldym. Endi araq ishkenimizdi kórip, sonymyzgha da әuestenbesin deymin.

Átiretting eki jaqtyly qojasy meni qarsy alu sózin úshyrta sóilep, bir-bir rumka qaghystyrghan song ghana súrady óz jónimdi. Atymnyng «Jaqyp» ekendigin, biraq osy audandaghy Jaqyp emes ekendigimdi, birneshe jyldan beri «Sanjy húizu avtonomiyaly oblysynyng oqu-aghartu basqarmasynda» istep kele jatqanymdy aityp edim, jýzime kýle tanyrqay qarady.

- Qazirgi kadrlarymyzdyng siqy belgili ghoy, - dep myrsyldady. - Jogharysyn da, tómenin de kórip jýr edim. Siz maghan jyl qúsynday kórinip tandandyryp otyrsyz. Túsauly atsha kibirtikteytin, tymyrayyp qana otyryp, auyz andityn, sóite kele qorqytar jerden ústap, qoqilana qaraytyn, sózimdi ústatyp alam ba dep sipalaqtap, syrghanay sóileytin... Bizge taghy-taghy sonday indet molynan tarap edi. Sizge sonyng biri de júqpaghan kórinedi. Soghan qarap sizdi... ózimizding bayyrghy, az sandy ghana ótkir oily, adal bilimdi azamattarymyzdyng birine úqsatyp edim. Olar osy siz siyaqty qaltqysyz ashyq sóileytin ghoy!

- Onday adam búl zamannan shyqpaydy deysiz be? -dep kýldim men. - «Jetim qozy týrtinshek, týniler de otyghar» degendeydi de bilmeysiz be? Osy alayaq zamanymyzdyng keyingi kezinde ne shyghyp jatqannan kóz jazyp qalypsyz!

- Inspektor joldas, «zamanyng týlki bolsa, tazy bop shal» degendi men de nedәuir iygerip qalghan siyaqty edim. Ha-ha-ha-ha-ha.., ózim de bir maqtanyp alayyn. Al, sizding býgingi sózinizde týlkining izi týspegen jerde de kókten týsken qyranday tótesinen atylyp kelip, dәl basyp tandandyrdynyz!

- Aqsaqal, múnynyz maghan mýlde artyq bagha. Qoghamgha, zaman ózgeristerine úzaq tóne ýnilseniz, siz de dәl basyp sóileytin bolasyz. Al, sizding nedәuir artta qalghandyghynyzgha baghanaghy bir sóziniz de kuә: zaupanshylar jelkenizden әli tónip túrghanday kórinip, mektep isine kirisuden әlige deyin qorqyp otyrypsyz ghoy!... Soghan qaraghanda partiyamyzdyng qazirgi basshysy bolyp, Maujushiyding ornyna otyrghan Huagopynnyng ózining ózgerisin de bilmey qalypsyz. Osy memlekettegi zaupanshylardyng eng zor bastyghy - ishki ister ministri sol kisi edi ghoy. Ózi shygharghan zaupanderinen sol kisining endi ózi bezip otyrghanda múndaghy sholan-shoshyraqtary ne bitirmek!

- Oipyr-au, tóbemnen taghy da qoyyp qaldynyz-au! - Du kýldik búl moyyndauyna. - Endi kýmәnim qalmady! Qane, meni býgin balshyqsha domalatyp jengendiginiz ýshin bir ishelikshi! Tezdetip remonttatpasam, osy mektepting tesikterinen ózimdi tyghyndamay qoymaytyndyghynyzgha da kýmәnim qalmady!

Talay sary qústyng túyaghynan óz jyryndylyghymen qútylyp semirgen búl súmnyng meni shyramytuynan osylay qútylyp, ertenine erte jýrip kettik. «Mektep isin qalay bitirgeninizdi eki-ýsh kýnne qalmay qaytyp kelip kóremin!» dep shegelep kettim sonda da.

Taghy da soltýstikke tura tarttyq.

- Qiyn jolgha býgin shyqtyq, - dedi jol bastaushym. - Qúm jiyegine búghy aralgha  baramyz. Qiyn deytinim, úzaqtyghy ghana emes, bentuandy[4] aralap ótemiz. Arsyldap túrghan qalyng kýzetshi itting arasymen ótemiz degen sóz. Olardyng bәri tergeushi. Jonghar qúmyna baratyn jolaushynyng jolhatyn tekseru osylardyng mindetinde. Týgel hanzu. Qúm aralap, shekaradaghy Jemeney, Qobyq audandaryna ótip, odan Sovet odaghyna zytyp ketedi dep, ary-beri ótken jerlik halyqty qatty tekseredi!

- Búl maydannyng ar jaghynda óz halqymyz bolghan song olardy ózimiz tergep-tekseruge bara jatpaymyz ba! Múnday joldyng tekserushisinen búl ýsheumizding qorquymyz úyat bolar! - dep kýlsem de jýreksine kýldim. -Búlay qorqytqansha tek, barlyq betbaqtyghymyzdy osy jolda kórsetelik desenshi!

- Dәl taptynyz! - dep jymidy jol bastaushy. -Eger ótkizbeymiz dese, ýsheumiz ýsh kәsipting ýlken dauyn bir-aq kóterelik! Men ormannyng qyrqyluynan bastaymyn bәleni!..

Múnan song ormanshy Búgharaldyng jaratylystyq jayyn sóiley quzady atyn.

Qúm jiyegine jete Sanjy, Qútybi, Manas ózenderi jer qyrtysynyng astynan da ýstinen de tútasyp, ýlken arna qúraydy eken. Búl arna kýnbatysqa qaray sozylyp, osy jiyekke Sauan túsyna deyin úzynnan-úzaq jalghasqan qaraghash pen jiydening orman beldeuin jasapty. Teginde búghy qystaytyn siyaqty. «Búgharal» dep sondyqtan atalsa kerek. Arghy jaghy qúm, bergi jaghy dala bolghandyqtan ormannyng ýlken bir araly bolghany ghoy. Qazir bentuan qonystanyp iyelep alypty da manayyn týgel әskery eginshilik maydanyna ainaldyrypty. Erenqabyrghanyng ýsh audanynan ótken ózen sularyn týgel jiyp qamap, zor-zor su qoymalaryn jasap alghan song búl keng ónirding tipti sheksiz qúqyqty iyesi bolyp alyp, jergilikti halyqqa auyz suyn da bermeydi eken. Búrynghy suatyna mal kelse qúiryghyn kesip, bayyrghy jerine adam kelse basyn jaryp qualaytyn bolypty. Osyny aita kelip:

- Endi jolaushy ótkizbeytin qúqyq alghan song ne ondyrmaq! - dep kýrsindi ormanshy. - Orman siyrep, any ýrkip joghaldy!

Jele jortyp keshke jaqyn sol qorqynyshty bentuangha tayadyq ta, qúmgha kóship bara jatqan bir malshynyng qosyna týstik. Qonghan bolyp, kóje-kólmeginen birge ishsek te dalagha atymyzdy manaylap jattyq ta, qostan tanerteng bir shay iship alyp taghy jorttyq. Bentuannan ailanyp ótetin shet tym alys eken. Rota әtiretterining arasyndaghy jolsyz, ashyghyraq alanqydan ótken adamdy asa qatty tekseretindigin ormanshy aitty.

- Olay bolsa, әrqaysysyn arsyldata bergenshe osyndaghy eng ýlken shtabyna tura baryp sóileselik! - dedim men. - Azat ózin tanystyryp, «adam óltirip qashqan eki qashqyn osy maydan jaqqa ótipti. Rota әtiretterinizden sonday beysauat adam kórgen-kórmegendigin telefon arqyly súrap beriniz! - dep ótinsin. Biz ekeumiz ózdi-óz júmysymyzdyng asyghystyghyn aityp, «qashqyn ústasugha ghana kómektesuge keldik» delik.

Osyghan kelisip, batalion shtabyna qaray búryldyq. Boyymyzdy tinte qalsa, maghan menshikti bolghan bir altyatardan basqa jasyratyn eshtenemiz joq edi. Ony ormanshynyng ishten asyna túruyna qisyny tabyla ketti.

Batalion shtabynan bireu shyghyp, jolqaghazdarymyzgha úzaq-úzaghynan ýnildi de óte beruimizge rúqsat etkendey iyegin kótere saldy. Azat janaghy talabyn qoyyp edi. Tekserushi ofiyser, onday qashqyn kelmegendigin aityp, búryla jóneldi.

- Joldas, biz endi osy mannan ol ekeui jasyrynatyn dalda jer qaldyrmay izdeymiz. Qol astynyzdaghy adamdar bizden qauiptenip tekserip uaqytymyzdy almaytyn bolsyn, shtab atynan qaghaz jazyp berseniz! -dep Azat qaytalap ótindi. Ofiyser qynjyla qarap alyp, bólmesine qayta kirdi de tildey qaghazgha sýirete jazyp qol qoyyp әkelip bere sala jóneldi. Ózi de asyghys kórinedi.

Bentuan maydanynan ótkenimizshe Azattyng kineshkesi men sol qaghazdy ghana kórsetip, shapqylay berdik. Qúryghan ózen arnasynan ótisimizben orman ayaqtaldy. Qúmnyng jalanash jiyegine shyqtyq. Búryn múnday jalanash emes, jynghyl men sekseuil qalyng ósken qystaulyq jiyek eken. Bentuan tomarmen qoparyp tasyp taqyrlap, bir qansha jyldyq otyn qyp jiyp alypty. Qaldyq tamyrlarynan shanjau-shanjau sarbalaq pen balapan jynghyl ónip, qúmdy sortangha qaytadan jan bitire bastaghan kórinedi. Sóitse de jel men suyqqa dalda bolarlyq panalyghy qalmay, mal qystatugha jaramay, býtindey iyenge ainalyp qalypty. Malshylar qúmgha ishkerilep kirip qystap, oipang qoynau shúnqyrlarynan qúdyq qazyp kýneltip jýr eken.

Ormanshy, dalanyng osy múnyn boztorghaysha shertip, atyn duadaqsha býkildete berdi. Kóshting sýrdek jolymen qúmgha kire, batys-soltýstikke qiystay ayandadyq. Bir dónes qúm ýstinen obaday qarauytyp jalghyz mola kóringende «jetip qaldyq» dedi jol bastaushymyz. - Anau molanyng bauyrynda ghana bir jetim mektep bar.

Joldyng auyrlyghynan joldastarymnyng attary naraulap qalypty. Men mingen qaraqasqa әli tyn, tebindirer emes. Búgharaldaghy «qashqyn izdegen» shabysymyzdan onshalyq terlemepti de. «Kesel-qyrsyqtan aman bolsaq qayyspay-aq jetkizersin, januarym!» dep syladym moynynan.

Molanyng kýnbatys jaq bauyryndaghy mektepsymaqqa eki-ýsh qúm belden asyp, kýn bata jettik. Jynghyldan toqyp, balshyqpen sylay salghan jalghyz bólmeli lashyq eken. Jyrtyq-jyrtyq temir pesh dәl ortada. Stoly da, oryndyqtary da tútas-tútas toranghy dónbekterden qúralypty. Sonda da qala manyndaghy aldynghy kýni kórgen túraqty mektepten kóshpeli mektepting búl tirshiligi әldeqayda jaqsy kórindi. Qanshalyq qiynnan qúralsa da oqudy uaqytynda bastaghan oqytushynyng myqtylyghyn bayqatty. Oqu isine kýiine biletin kәsiptik aghartushy siyaqty.

Mektepting syrt jaghyndaghy túiyqtan ýsh-tórt qana kiyiz ýili auyl kórinip edi. Solay bettey bergenimizde auyldan atty eki adam shyghyp, bizge qarsy jýrdi. Kýnsala qarap kelip sәlemdesip, auylyna bastady bizdi. Jón súrap tanysa kele mening «inspektor» ekendigimdi bilgen son, ózderin de tanystyrdy: biri osyndaghy malshylar әtiretining bastyghy eken de, biri múghalim eken. Alystan kele jatqanymyzdy da, attan týsip, mektepke kirip shyqqanymyzdan «osy kәsipting adamy» ekendigimizdi de bayqap shyghypty ekeui. Aty-jónderinen Jatqanbay bergen tizimde bar adamdar ekendigin bilip, men quandym.

Bizdi әtiret bastyghy óz ýiine bastady da múghalim bólinip, shettegi óz ýiine týsip qaldy. Azatqa búl ekeuining ashyq tanysa beruge tiyisti adamdarymyz ekendigin kýbirley kelip týstim attan.

Jýzin әjim aighyzdaghan juan buryl basty múghalim búl ýige biraz uaqyt ótkende kelip kirip, tómengi jaghymyzgha otyrdy. Mening aq búira shashty basyma qaray berdi.

- Myna mektepterinizde múghalim nesheu? - dep súradym odan. Myrs ete týsip, bayau ghana jauap berdi.

- Men, jalghyzbyn. Alghashynda osy kishi әtiretimizding alty-jeti balasy ghana oqidy ghoy dep sharbaghymyzdy tym tar jasap qoyyppyz. Manayymyzdaghy basqa audan malshylarynyng balalary da kelip, qazir jiyrmadan asyp qaldy.

- Neshe synypqa aiyrdynyz?

- Osy jiyrma ýsh oqushynyng ózi alty klasqa aiyryldy ghoy!

- Yapyr-au, bir oqytushy alty synypqa, bir uaqytta sabaq óteysiz be? Qalay jetispeksiz? -Tandana súraghanyma múghalim men әtiret bastyghy bir-birine qarasyp alyp kýldi. - Ár synypqa arnauly oqu qúralynyz bar ma?

- Sonyng ózimde tolyq bolghandyghyna ghana sýienip kelemin ghoy. Ýshinshi synyptan bastap jogharyraq synyptaghylarynyng ózderine kóshirtemin de, әr kýni oqityn taqyryptaryna qysqa-qysqa ghana týsinik berip ótemin. Kóp uaqytymdy birinshi-ekinshi synyp alady...

- Búl kisining qazir shtattyq ailyghy da joq! -dep әtiret bastyghy qalyng qyrma saqaldy iyegin qasy kýrsindi. - Tórt balasy men әieli bar. Bizding әtiretke «tómenge týsken» audannyng ataqty múghalimining biri edi. Sol ataghynyng sebebimen búdan oqudy talap etushiler de kóbeyip barady!

- Enbekaqysy qalay tólenedi?

- Búryn enbekkýn ghana jazyp, tam-túm ghana qamdap kelip edik. Qazir oqushylardyng ózdi-óz kishi әtiretterinen ýles qosyp tóleuge kelistik.

Átiret bastyghy osy jaydy aitsa da, «keri tónkerisshige ish tartqanym ýshin iydeyamnan ústay alar ma eken» degendey kýdikpen jaltaqtay qarady bizge.

- Jaqsy! - dedim men irkilmey. - Átiretter ara yntymaqpen kelissenizder búl isteriniz shujúnjuishylyqqa qosyla qoymas! - Qarqyldap kýldi tyndaushylar. - Jaqsy is! - dep nyghay qaytaladym. -Jetispey jatqanda oqu-aghartu júmysyndaghy bereke osylay bolugha tiyisti!.. Múny joghary jaqqa qazirshe dabyra qylmay ghana «enbekkýn» atymen jýrgize túrsanyzdar, jaqyn uaqytta ýkimetting ózi de osy aqylgha kelip qalar!

Shaygha dastarqan jayylar aldynda ormanshyny ymdap ilestirip dәretke shyqtym. Esik jaqta otyrghan múghalim esik ashyp shyghardy da ýige qayta kirdi. «Osy kisi, mening búryn kórip jýrgen kisim siyaqty» dep kýbirlegenin esty óttim ýy syrtynan. Azattyng olargha meni endi ashyq tanystyratyndyghy belgili edi. Dәretten qaytyp kep kirgenimde múghalim qos qol sozyp, kýle amandasty da, qúshaqtay alyp, solq-solq ete týsti. Átiret bastyghy da jetip kelip, qazaqsha qúshaq aiqastyryp, tós taqasa, alaqan qaghysyp amandasty. Densaulyq jay-kýiimdi ekeulep daghdap-daghdap súrady sonson.

Múghalimning aty Tóleuqan ekendigin búryn estigenimmen qay Tóleuqan ekendigin eskermeppin. Qapas, Qúmarlardyng institutta birge oqyghan sabaqtasy Tóleuqan eken. Olar kýreske týskende búdan ilinerlik mәsele tabylmay, «últshyl búzyqtarmen itayaqtas» bolyp oqyghandyghy ghana eskerilip, Iledegi óz jerine qaytarylmapty da, Qútyby audanyna oqytushylyqqa bólinipti. Sol «itayaqtastyghyn» sosialistik tәrbie kadrlary soqqylap otyryp qayta qarap, «últshylgha beyim» deytin qalpaq kiygizip, әreng qaldyryp ketken eken. «Mәdeniyet tónkerisi» qyza kele tómenge týsirip, mal baqtyryp qoyypty.

Shay jasalyp, qoy soyylyp, jana týske ene qaldy qúrmetim. Kebejede kóp jatqan kók moyyn bótelkeler de shyqty. Átiret bastyghy men Tóleuqan osy kezende ymdasa qalyp edi, tizeles otyrghan ýy iyesi eki joldasymnyng jónin menen endi kýbirlep súrady. Senuge bolatyn jigitter me dep súraghany ekendigin týsindim de, «Qúday qosqan eng senimdi qorghaushylarym!» dey saldym. Qúlaq týrip otyrghan múghalim shygha jóneldi syrtqa.

Qaptal shapan jamylyp, qazaqsha týlki tymaghyn shekesine qondyrghan, saptama etikti, úzyn boyly, súlu qara tory bireu sәlemin soza berip kirip keldi. Anyra qarap qalyppyn. Qatarymda otyrghandar týregelip, mening qasymnan oryn núsqady.

- Qapaspysyn, ýi! - ornymnan men de týregelip qol alystym. - Qaydan, qalay kelip qaldyn?

- Siz shyqqan jerden shygha keletin әdetim baryn bilmeysiz be?

- Men ghoy talay aldyryp, talay shaldyryp, talay torgha týsip, talay orgha týsip osynda әreng jetip otyrmyn. Sening syghalay salyp kirip keletinindi qaydan bileyin!..

Tyndaushylardy tandandyryp kýldire otyryp, araq qaghystyrghan song onyng múnda qalay jetken jayyn súramay qoya salyp edim. Qorghaushym men jolbastaushymnyng jónin súrap bilip alghan song ózi qysqasha bayanday saldy.

- Siz, Ýrimjidegi dýrbelenning songhy kezinde oqu-aghartu mengermesine kelip óz ornynyzgha qayta otyrdy degen kezde men de әr kósheden syghalap jýrgenmin. Taghy da zym-ziya ghayyp bolyp ketkeninizde, men de zytayyn dep ynghayyn taba almay qanghy berdim. Búrynghy sabaqtastarymdy әrkimnen súrastyryp jýrip, myna Tóleuqannyng әdirisin taptym. Búl, mening eng jaqyn jerles sabaqtasym ghoy. Jayaulap tarta berdim Qútybigha qaray. Sanjydan taghy bir sabaqtasym tabylyp... atyn aitpay-aq qoyayyn, osynday qazaqy kiyim kiygizdi de, atpen ózi әkelip saldy. Myna әtiret bastyghymyz, Qúday tileuin qabyl etkir kisi eken. Joldas bentuannan osy kisilermen birge mal aidap óttim. Kele salyp, janaghy óziniz kórgen mektepti jasastym. Al, sizding bayaghyda jasaghan oqu qúraldarynyzdy Tóleuqan tolyq jiyp saqtap kelgen eken. Qúrama kóp synypty sonymen qinalmay-aq oqytyp, ýlken ýlgi kórsetip jatyr. Jetik týsinikti oqu qúraly múghalimge de, oqushygha da qanat bitiretindigin osy qúmda kórip, avtoryn jiy eskerip jýrgenimizde salang etip býgin ózing jetip keldin. Qasynyzdaghy myna kisilerden qorqyp, aldynyzdan shygha almay, sodan beri shiyrshyq atyp, jabyqtan syghaladym da túrdym. Meni «syghalay qarap kirip keldin» dep kinәlamanyz, az syghalaghanym joq! Ha-ha-ha-ha..a...

- Al endigi jol baghdaryndy belgileding be?

- Siz keluding aldyndaghy baghdarymdy Tóleuqan ekeumiz belgilep edik, ol qiyndau, әri ghayyptyng isine ailanyp túr edi....

- «Ghayybyn» qalay?

- Myna Tóleuqannyng basy eki jerden baylauly ghoy, serik bolu týgil shygharyp ta sala almaytyn jaghdayda. Sondyqtan qúmnyng arghy shetine deyin joldas bolyp bastap aparatyn bireu ghayyptan payda bolar ma eken dep kýtip túrghanmyn. Kókten týsken sol ghayybym endi siz bola qalghandaysyz! Múnda kele qalatynynyzdy mýlde oilamappyn, qazir týs kórgendey bolyp otyrmyn!

- Qapiyadan habar taptyng ba?

- Tabylghanda qanday, búl jóninde Tóleuqangha qarap eki rakat namaz oqiyn desem, ózi kónbey jýr. Men Mauzydúng emespin deydi. Osy byltyr ghana Qapiyanyng búrynghy әdirisine hat jazghan eken. Bir ay ótkende jauaby onyng óz qolymen jazylyp, jazylghanda da jopshengi bir povestey bolyp jazylyp, osy qúmgha jetip kelipti. Ony keyin oqyrsyz. Tóleuqan osy jaqynda mening kelgenimdi habarlap sýiinshi súrap bir hat jazyp jóneltti oghan!.. Qane, Bigha, osy jiyrma jyl boyyna úmytpay qoldap kelip, bizdi osynda kezdestirip, ólgen janymyzdy osynshalyq ýmitke bólep tiriltip otyrghan osy bauyrlardyn, shynayy qazaghymyzdyng amandyghy, densaulyqtary, keleshek baqyttary ýshin bir tost kóterip jiberelikshi!

Sóitip, quanushy tost, qúttyqtaushy, quattaushy, qarsy alushy tosttar kóbeye týsti. Qúmdaghy araqty qúmsha sinirip júta berdik. Qapiyanyng hatyn oquyma múrsat bolmady. Tamaqtan song tórt qonaq jatyp alyp aqyldastyq. Birge kelgen qorghaushym men jol bastaushymnyng negizgi mindeti zor tabyspen oryndalyp bolghany belgili boldy. Ýsh retten rahmet aittym. Tanerteng qúm jiyekting Sanjy túsyndaghy qúdasyn «joqtap», sol jaqtan qaytugha Azat qoshtasty da, Qútyby ózeni boyyndaghy qyrqylghan toghaylaryn joqtap, daulasa qaytugha ormanshy qoshtasty. Mәrtebeli qanghy men qara sanaq qanghy endigi úzaq saparlaryn, birer kýn eru bolyp dayyndyqpen jalghastyrugha kelisti.

Qapiyanyng Tóleuqangha jazghan haty, óz ýiine qaytyp barghannan tórt-bes ay keyingi jengesining aityp týsindirgen oqighalarynan bastalypty. 59-60-shy jyldarda Shynjan institutyndaghy kýres pen jazadan qútqarghan jýike auruyn ózi bilmeydi eken. Maqpaldyng maghan jazghan hatyndaghy kiyimin sypyryp tastap tyrjalanash kóshe kezgeni, Qapasyn izdep aiqaylap, talay kósheni aralaghany, tipti, óz ýiine qalay qaytyp barghany jóninde de esh nәrse jazylmapty. Ol jayttaryn Tóleuqannyng sol kezdegi kórgeninen onashada súrap anyqtadym. Al, osy hatty jazghan shaqta da ózining aqyl-esi dúrystala qoymaghany bayqalady.

 

*           *         *

«Mening óz kýieuim túrghanda basqa bireuge nege tiyedi ekenmin! Árkimge bir tiyetin jezókshe me edim men, kózimdi ashyp kórgenim, auzymdy ashyp sýigenim Qapas qana, ol óldi degen eshqanday habar joq, tiri! Ony tastap kimge tiymekpin, onshalyq jyndy ma edim men, aqymaqpyn ba Qapasymdy úmytatyn! Odan basqa kýieu deytin nemelerindi kórsetpe maghan, adyra qalsyn!» dep әke-shesheme týp-týzu jauap qayyryp edim, ertenine-aq jatqan ýiime sonysynyng ózi kirip keldi. «Súqsimay joghal ary!» desem, yrjyn-yrjyng kýledi. Ot basynan «kóseudi» ala quyp edim. Odan songhysyn bilmey qalyppyn. Jengemning keyin aituyna qaraghanda qolyma alghanym lom temir eken, kýieu bolmystyng basyn jaryp, úryp jyghyppyn. Búl, maghan óz ýiime qaytyp kelgenimnen keyingi sóz salghan jigit. Áke-sheshemning ýsh ay moldagha oqytyp, qyryq kýn baqsy oinatyp, es jiyp jazylyp qaldy degen aldanyspen tapqan «kýieu balasy». Meni kýieuge beruge asyghyp jýrgen sebepteri, túrmysqa shyqsa Qapasty úmytyp, tez jazylady degen dalbasalary eken.

Tapqan búl «emshisin» úryp jyqqanymnan song moldagha meni qayta oqytty. Moldanyng búl retki oqyghanynyng barlyghy jady qaytaru dúghasy eken. «Erkem, Qapas seni ózine jadylap kóndirgen. Onyng siqyr dúghasyn qaytarmasa, sen jyndanyp ólesin. Sondyqtan molda ýshkirgende «әmiyn-әmiyn» dep Qúdaygha jalbaryna ber!» deydi jengem.

«Mineki, osy dúghany oqyghannan beri tәuir bolyp qaldyn!» dedi bir kýni. Dәl sol kýni «tәuir bolyp qalghandyghymdy» moldanyng ózine bir kórsetkim keldi. Birdemesin byldyrlap-byldyrlap alyp bir ýshkirgende «әmiyn!» dep edim. Molda órshelene byldyrlap jiberip ekinshi ýshkýrgende «әmiyn-әmiyn!» dep әdeyi men de órshelene dauystadym. Molda qolyndaghy dúghalyq kitabymen betimdi, ernimdi, alqymymdy, omyrauymdy sipap-sipap jiberdi de sol kitabymen jelkemnen salyp kep qaldy. Kitabymen sipaghan jerleri Qapastyng erni men qoly kóp tiygen jerlerim ekendigin esime alyp otyrghanymda jelkemnen perip jibergeni, sol sýiikti jandy sana-sezimimnen mýlde quyp shygharmaq bolghany ekendigin týsine qoydym da, «Ámiyn! Ámiyn! Ámiyn!» dep ýsh ret aiqaylap jiberip, dúgha oqyp otyrghan auzyna shapalaqpen salyp qaldym. Moldekem shalqasynan týsti. «Menen ony ýkimetting zorlap aiyryp otyrghanyn mise tútpay, sanamnan mýlde shygharyp jibermeksin, ә, sen!» dep keudesine mine týsip edim. Onan song ne istegenimdi taghy da bilmey qalyppyn, esimnen mýlde auysqan ekenmin. Moldanyng keudesine mine týsip, túp-tura auzyna siymek bolyppyn. Keyin jengemnen sony estip, qatty úyaldym.

Tóleuqan, men ejelgi qoyshynyng qyzy ekendigimdi, saharadan basqa jerdi de eldi de kórmegen, eng mesheu auyldyng qyzy ekendigimdi senderge әldeneshe ret aitqan bolsam kerek. Jazda sauyrdy bir-eki ay ghana jaylap, qalghan on ay boyyna ynghay iyende, qysta tipti, kiyik te jorytpaytyn qúmda bolatynbyz. Qazir de sonday, mening jabayy saharada jýrip sauat ashyp, audandyq mektepke týskenimnen song ynghay alda, asa ozat oqyghanymdy estigen-kórgen qúrby jigitterding maghan sóz salmaghany az edi. Institutqa emtihan berip ótip, bәrin de dәt degizip ketkemin ghoy. Osy audan jigitterine men әli de sondaymyn. Alystaghy armanynday kórinetin siyaqtymyn. Osy auylgha kelip, syrtqa shyqqanymda bәri de ýilerdi daldalanyp baspalap, birnesheui jabyqtan syghalap túrady.

El meni jyndandy dese de, men ózimning sap-sau ekendigime senemin. Qansha uaqyt ótkenin bilmeymin, moldagha әlgi istegen tentektigimdi jengemnen estigen song qatty úyalatyn boldym. Basqa adamdardyng aldynan betimdi basyp alyp ótip jýrdim.

Bir kýni dәretke ketip bara jatqanymda, art jaghymnan kele jatqandar sybdyr estilisimen betimdi eki alaqanymmen basyp alyp edim. Sol sybdyr arqamnan qalmaghan song qolymdy betimnen almay jýre berippin-jýre berippin. Sharshap qaldym. Qapastyng qalyndyghyn basynyp, sonyna sonshalyq týsken kim búl degen oimen ashuym taghy keldi. Shapalaqpen múny da bir soghyp jibereyin dep arqama jalt qarasam, molda da, baqsy da, meni ailandyrghan jigit te emes, óz ýiimning qarala qanshyghy!... Mening taghy da qatty yzalanghanymdy bilip túra qashty, túra qudym. Jetkizbeytin bolghan song ish kóilegimnen basqa kiyimimdi sypyryp-sypyryp tastap, jenildep alyp quyp edim. Qúiryghynan sonda da ildirmegen song ish kóilekti de tastap qudym. Qarala qanshyq auyldy ailana qashty. Bir shapalaq úra almaghanyma tipti yzalanyp, sonynan qalmay jýrgenimde jengem atpen quyp jetip domalap týsti de, qúshaqtay aldy.

- Erkem-au, múnyng ne? Jyndanyp qalghanyndy osynynnan da týsinbeymisin, qarashy ózin, sholaq shtannan basqa, denendi jasyrar eshteneng qalmapty, úyalmaymysyn? -deydi. Jalanash deneme qarap-qarap alyp betimdi basqanymmen, basqa úyatty jerlerimdi jaba almaytyn bolghan song ekpetimnen týstim. Jyndy jengem onan sayyn úyaltty: mening jalanash denemdi kóruden úyalyp, auyl adamdary týgel ýilerine kirip alghanyn aitty. Sausaqtarymnyng arasynan syghalap qarasam, ras eken, auylda adam qalmay jasyrynypty menen. Úyatsyz itter ghana shu kóterip, shәbelenip túr. Sonda da әlgi qara jýz qarala qanshyq joq!...

«Erkem, basyndy kóter, kiyiming keldi, kiyip ala ghoy!» - dedi jengem. Ish kóilegimdi kiygizdi. Beldemshem men syrt kóilegimdi ózim kiydim. Etigimdi qonyltayaq súgha saldym.

Yapyray sol kýngi úyalghanymdy súrama, Tóleuqan. Ýige jer ýstimen bardym ba, jer astymen bardym ba, bilmeymin. Ekpetimnen jatyp alyp shaqyrdym Qapasty. «Osy auylgha endi kórinbey ketip qalayyq!» deymin. Atyn atap shaqyra berippin.

«Shaqyrma, ol әldeqashan marqúm bolypty!» dedi ýy syrtynan bireu. Jýgirip shyqtym syrtqa. Ákemning qasynda túrghan molda men baqsygha kezek qarap úmtyldym.

«Qane, Qapasty óldi degening qaysysyn?!»

Ákem men sheshem aldymnan tosyp qúshaqtap alyp jibermey qoydy.

«Qapas atty onshy búzyqtyng ólgenine on jyldan asypty, balam, qoy endi!»

«Ne bolghan, Qapiyash-au, saghan, aqylyng bar edi ghoy, esindi jiy!» - desedi. Onan song ne istegenimdi taghy da bilmey qalyppyn.

Qansha uaqyt, tipti, qansha jyl ótkenin de bilmeymin. Áyteuir kýz mausymynyng bir keshi ekenin kýnning salqyndyghynan sezdim. Kóp zamannan beri ystyq-suyqty da sezgenim osy siyaqty. Toqyghan shy qorshau ishinde bir dingekke tyrjalanash baylanyp túr ekenmin. Shy syrtynan sumen úryp, úshyqtap túr eken bir-ekeui. Biri shelekpen ystyq su, biri suyq su úryp túrghanyn sezdim.

Shy ishine jengem kóilegimdi әkelip kiygizdi de, qoltyghymnan sýiemeldep óz otauyna aparyp jatqyzdy. Qatty úiyqtappyn. Ýy syrtynda birneshe balanyng shuyldap oinap jýrgenin estip oyanyp, basymdy kóterdim. Kýn týs uaqyty bolypty. Qaray berdim jan-jaghyma. Áke-sheshem men ýlken agha telmire qaraydy maghan. Ózderi nedәuir qartayyp ketipti. Bir kezdegi jap-jas jengem de alja-alja. Ásirese sol beysharagha kóp qarappyn.

«Erkem, tanydyng ba meni?» - degeninde basymdy iyzedim. - «Anau apan!» - búl tanystyruyna da bas iyzedim de saqal-múrty appaq bolyp ketken әkeme ózim qarap iyzektedim. Solqyldap jylap jiberdim iyzektep alyp. Olar  týgel túqyryp, tómen qarady. Ýn joq. Jasyryp jylasyp otyr ma, myrsyldap kýlisip otyr ma, aiyra almay, tesireye qaradym әrqaysysyna. Áyteuir bәrining de ezuleri dúrys emes, qisayyp qalghan tәrizdi. Kózimning taghy da búzylyp bara jatqanyn bayqady ma eken, bir-birine ym qaghysyp, jengemnen basqasy syrtqa shyghyp ketti. «Es jiyp qaldy, jazylady, jazylady» desip, bir-birine medeu aityp bara jatqanyn estip, anyryp otyryp qalyppyn.

- Erkem, anau bir jyly qarala qanshyqty jalanashtanyp alyp qualaghanyng esinde bar ma? - dep súrady jengem. Esime týsire almay, bas shayqay salsam da sol qanshyq kýshik kezinen esimde qalghan eken.

- Aytpaqtayyn, sol qarala, jaqsy it bolghan siyaqty edi ghoy, ol qayda?

- Ol qartayyp aljyp ólgen. Qazir onyng eng kenje kýshikteri de qartayyp ketti. Sol qarala qanshyqty tyrjalanash quyp jýrgeninde men seni atpen quyp jetip, ýige әkelip edim ghoy. Sonda úzyn qúlaq bireuding Qapasty ólipti degeni boyynsha endi odan kýderin ýzsin degen oimen saghan estirtip qoyghanbyz. Sodan bastap tipti qatty qútyrdyn. Údayy segiz jyl boyyna esindi bir jiya almap edin. Býgin, mine, Qúdaygha shýkir, beting beri qarady. Endi ashulanba. Basqa eshteneni oilama! Bәri de taghdyrdyng isi ghoy. Sauyqsan, әli de eshkimnen kem bolmaysyn, saghan bәri de tabylady!

- Qapastyng ólgeni ras pa eken? - dep sózin bólip súray qalyp edim. Jengem biraz oilanyp alyp jauap qatty.

- Sondaghy saghan ýlkenderding aitqany ótirik bolatyn. Ayttym ghoy, kýder ýzsin degenbiz. Óldi degen eshqanday jaman habar әli de joq. Sonda da bylay oilauyng kerek, Erkem, ólgen adamnyng sonynan óluding jóni joq. Ýilenbey-nekelenbey aiyrylghan bir jigit ýshin jyndanu degen sendey ýlken oqyghan súlu qyz ýshin tipti úyat. Zәuli ghalam sol, alghash sýigen jigiting ólgen bolsa da... ol qanday qastyqtan óldi, sonyng kegi ýshin jasauyng kerek qoy!»

- Joq-joq, óldi demeshi, ólmeydi ol! Maghan aitqan, men de aitqanmyn, ólmeymiz, basqa eshkimdi almaymyz dep!

- Biraq, Erkem-au,ózing oilashy, mynaday úzaq jyndanghanyng ólgennen de qiyn ghoy, sondaghy aitysqan uәdende túrghanyng osy ma!

- Solay boldym ba?... Ras jyndandym ba men?!

- Bәle, Ýrimjiden qaytyp kelgeninnen beri ne istemedin, qanshalyq qinaldyn! Biraq, onyndy әbden sauyqqanynda aitayyn. Múnan song ózindi-ózing myqtap ústasang tez jazylasyn!

- Maqúl, maqúl!... Oghan aitqan uәdemdi búzghanym joq, búzbaymyn da! Biraq múnan song maghan basqa kýieu degendi aitpandarshy!... Ras jyndandym ba, endi jyndanbaymyn da!

- Erkem, maqúl, osy aitqanyng uәde bolsyn! Biraq, qyryq jasqa kelip qalghanyndy da úmytpay, kiyimindi týzu kiyinip, jaqsy jýr! Endi jeligip-jyndanyp bara jatqanyndy sezsem, betine týkireyin. Sodan týsinip, ózindi-ózing bekite qoy! Sóiteyik pe?

- Týkir, týkir! Týffa-týffa, tuf-tuf...

Sóitip, jengemning betine ózim týkirip-týkirip jiberip edim, qarqyldap kýldi:

- Ýibay-au, Erkem-au,múnyng ne, men jyndanghan joq edim ghoy?

- Meni jyndy degenning ózi jyndy!

Sodan bastap ekpetimnen jatyp ap, jerge týkire beretin boldym, Tóleuqan, búl qylyghym әli de saqtalyp keledi. «Men jyndy emespin, ózdering jyndy bolyndar!» degenim ekenin esime osylay saqtaytyn bolghanmyn. Sodan beri jeligudi qoyghan siyaqtymyn. Jalghyz-aq, key uaqytta «Qapas, Qapas!» dep aiqaylap jiberetinim bar. Ondayda jengem siyr sauyp jatsa da jýgirip kelip, jerge týkirip-týkirip jiberedi. Jym bola qalamyn.

Ol, jyndylyghymdy betime solay basa bergen song auyldan alystap shyghyp alyp aiqaylaytyn boldym. Sonda da keyde Qapastyng sonshalyq joghaluy ishime simay ketedi de,týn bolsa da aiqaylap-ayqaylap jiberemin. Eng jaqsysy, ýidegiler baqsy men molda shaqyrmay, ýlken otaudaghy jengemdi shaqyrady. Qoya qoyamyn da ózine qarsy týkiremin, kýlip jiberedi...

Tóleuqan, sen maghan hat jazyp, amandyghymdy súrapsyn, rahmet! Biraq... biraq, Qapastyng habaryn sening de bilmeytinin... maghan tipti qiyn tiyetin siyaqty. Qalay da shydaugha tyrysamyn. Jengeme týkirte bermey ólsem eken! Qapasty sen, hatyng jetetin jerding bәrinen súrap, izdestirsenshi, tuysyng ghoy! Eger bir jerden tirilik deregin tapsan, maghan dereu habarlarsyng dep qatty ótinemin!... Mening qysta túratyn qúmymdy sen de qystaydy ekensin. Osy qúmnyng Qobyq jaq shetindemin... Saghan osy hatymdy anshylardan jiberemin. Sen de sondaylardy tauyp, menshe jalynyp ótinsen, hatyndy jetkizip beredi...»

Qapiya osy hatynyng sonyna jazghytúrym, jazda, kýzde qonystaytyn jerlerin de týgel tәptishtep, qaytalap-qaytalap jaza beripti. Ádirisin, tipti tóte aparatyn joldaryna deyin týsindirip jazypty. Tegi, birneshe anshydan súrap, әrqaysysynyng aitqan jolyn qaldyrmay jaza bergen kórinedi.

«Eger osy joldardyng birimen Qapasym jýre qalsa, saq bolsyn! Jolaushy jalghyz bolsa da aldyrmaydy deydi» degen saqtandyru sózderin tipti әdemilep-ayqyndap, bar zeyinimen jazypty.

 

Men hatty oqyp bolyp oilanyp qaldym. Qapiya әli jazyla qoymaghan, qalyptasyp qalghan jýike auruy. Ashuy kele qalghanda qútyra beredi. Al, biraq, múnyng ekinshi jaghynda óle-qúsha sýietin asa joghary mahabbaty bar. Qapas bara qalghanda, búl em qonyp, ada-kýde jazylyp ketetindigining kepili, shipaly qasiyeti. Qapasty synap kóru ýshin men әlgi jaman jaghdayyn sәl әsireley sóilep berip, súrau qoydym:

- Qapas, sen osy hatty әldeneshe ret oqydyng ghoy. Qazir Qapiya, bir jaghynan mәngýrt-esalang jarymes. Tipti qalyptasyp qalghan «montany jyndy» deuge de bolady. Ekinshi jaghynan, minezine sәl qayshy kele qalsang qútyrady. Bir qútyrsa, úzaq qútyryp, kóshege jalanash shyghyp ketui de, әlgi ózing oqyghan moldasyna istegenin istep... auzyna siyip ketui de, әlgi ózimen ýilengisi kelgen jigitke istegenin istep, qolyna ne týsse sonymen perip qalyp, ózindi oqys qyp ketui de kәdik. Ýshinshiden, jas shamasy qyryqqa keldi. Balaly bolularyng ekitalay. Osy jaytterin oilandyng ba?... Osyghan endi qaytyp kórinbey-aq qoysang qalay?

- Osyny aityp otyrghan ózinizge birdenening shalyghy tiygennen sau ma? - dep yzalana jymidy Qapas. - Siz, maghan ghana emes, qazir býkil mahabbat ataulymen jaulasyp otyrghanynyzdy týsinemisiz? - Birbetkey ósken kekse boydaqtyng búl súrauy men sógisine kýlmey, zorlanyp tomsara týstim. -Osy jyndynyng jýreginde kóp adamgha bitpeytin, asa zor mahabbat jatqanyn bildiniz be, ólimdi jenip jatqan sol mahabbat, meni kórgende sol jyndaryn ada-kýde jene almaydy dep oilaysyz ba?

- Qúshtarlyq qyzuy basylghansha jyndaryn jener-aq, qosylysqan son-basylysqannan son, onday adamnyng búryn qalyptasqan minezine qayta oralatyndyghyn eskeru jón shyghar?

- Bigha, maghan aqyl qospaq bolghanynyzgha rahmet, endi osy sózdi qoyalyq! Qysqasyn aitqanda osy jyndy men jetkenshe aman túrsa, ómir boyy ózimen birge jyndanyp, onymen birge jalanashtanyp kóshege shyghyp ketsem de qol ústasyp ótsem, armanym joq. Iә ony qútqaramyn, iyә, birge qúrimyn!

- Jaraysyn, Qabyken! - dep arqasynan qagha kýldim, anyra qarady maghan. - «Jaman aitpay jaqsy joq» dep, әdeyi synau ýshin aityp otyrghanym ghoy. Azamat,mine,dәl osylay baspaylaugha tiyisti! Ol sen ýshin ghana jyndanghan. Taghy da sen ýshin ada-kýde jazylady. Sening zaryng sýiegine sinip, terendey ótipti. Sen ýshin әrqanday kemistikten de arylady. Búl sózimde eshtenening «shalyghy» joq shyghar? - Ekeumiz qatar qarqyldasa kýldik. - Aman jetsen, búrynghy Qapiya siyaqty emes, jalba-júlba jyndy qatyn siyaqty kórinip, kónilsizdenip qalar ma eken degen kýdikten endi aryldym bauyrym!

- At dayyn boldy! - dedi Qapas. - Tóleuqan óz ýiine jibermek bolghan bir jaqsy atyn mening mine ketuimdi búryn aityp jýrgen. - Jylqydan әkelip, jem ilip qoydyq. Tәuekel aityp, tanerteng erte jýrip ketelik!

Ádiletti tergeushim, ózderiniz ashqan joghary mektepti joghary dәrejemen bitirgen, aqyly tolyq, osy daryndy qyzdy jyndandyrghan, ózinizding qútyryq ýkimetiniz bolghandyghyna talas joq shyghar. Sondyqtan, tyrjalanash qútyryp jýrip, «men jyndy emes, ózdering jyndy» deytin osy qútyrghan qyzsha sandyraqtamay ghana óz boyynyzgha bir ýnilseniz deymin! Múnday aurudyng emdelip jazyluy ýshin bir ghana shart bar ekendigin osy taraudan bayqadynyz. Ol shart, ózinizding ne bop ketkendiginizdi aiqyndap tanu ghana eken ghoy. Qúday shipa bersin, sizding óziniz qútyrghaly qashan! Keudenizdi búrynnan kernep jýrgen bir jelik bary belgili bolsa da sharapatty kommunizm jeligi shyghar dep halyq jaghy keshire beripti. Qyp-qyzyl jalanash, shatynyzdy kerip salyp, «sara jol mine, al kirinder!» dep aiqay salghanynyzdan-aq qútyrghandyghynyz bayqalghan. Sol jynynyzdyng týrtkisimen kózinizge «qarala qanshyq» qaptap kórinip, bajylday berdiniz. Shapalaghynyzdyng qattylyghynan ózinizdi ras Qúday bolghan ekenmin dep tanyp, onan sayyn qútyrdynyz. «Qúday» shapalaghy pendesine jenil tie me. «Qarala qanshyq» bolyp kórinbegen nadan beyuazdardyng ózinen de neshe million adam qyryldy. Qanshasy shoshynyp jyndandy. Qanshasy sizden bezinip qashyp joghaldy. Qasha almaghany syrt qarap qalshyldap otyr. Nanbasanyz, sanaq mekemelerinen tizimin jiyp alyp kórinizshi, Qúday shipa bersin, salghan shyghynynyzgha san jetpeydi! Jynynyzdyng qúdirettiliginen ol tizimderge de qaray almasanyz, qúmdaghy jel qoparghan qu tomarday jalghyz totighan óz mýrdenizge qaranyzshy!...

Sizding jynynyz, әldeqanday bir jyndydan qoryqqandyqtan qonghan jyn emes, milliardty qorqytyp qoqilanudan qonghan, qútyrghan qasqyrday esirik qomaghay jyn. Olay bolmasanyz Qapastar sizden qútylu ýshin jyndy Qapiyagha tyghylugha sonshalyq asyghar ma! Búl aitqan aqiqatyma qarap, meni qylmysqa taghy da tana kórmeniz, ahualynyzdy ózinizge aiqyn tanytu ýshin - sauap ýshin «betinizge týkire» aityp otyrmyn. Sizge Qúday shipa bersin, әdilettim! Tufiyt! Tufiyt!

(jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Revizor - ýkimetting tekserip-jazalaugha shygharghan qúqyqty tekserushisi. Gogoliding «Revizor» atty komediyasyndaghy ótirik revizor, shet aimaqtyng bir әkimin qorqytyp, qyzyn iyelenedi.

[2] Húizu - dýngen.

[3] Zaupәn (hanzusha) - kóterilis. (Naq maghynasy - izdep baryp soqqy beru).

[4] Bentuan (qytaysha) - jasaq polki. (Eginshilik mindetindegi zapas әsker)