Arghyn Alashúly. «Balapan» arnasyna - kýmis, iydeologtargha - altyn syrgha
«Balapan» arnasy júmys istey bastaghanda alghashqylardan bolyp quanghan men edim desem qatelespeytin shygharmyn. Menimen qosa, ýiinde teledidar kóretin jasqa kelip qalghan balalary bar basqa da otbasylar quanghan bolu kerek. Quanyshymyzgha shek bolmady. Tәuelsizdik alyp, osy arna arqyly óz balalarymyzgha batystyng nasihatynan ada tól tәrbiyemizdi beretin balapandar arnasyna qol jetkizdik-au dedik. Ásirese júmys kýiimen ómirining jartysyn sol kýbeng tirshilikpen ótkizip jýrgen azamattar quandy. Ýide joqta, ornymyzgha osy arna «tәrbiyeshi» bolsyn dedi. Búl bastama, qazaqtyng basqa da talay bastamasy siyaqty kýl-talqan bolmay, jaqsy nәtiyje kórseter dep óz-ózimizdi sendirdik.
«Sengen qoyym sen bolsan...». Áy qaydam, búl is te shala shyqty ma deymin?! «Jaspyz, tәjiriybemiz az, tehnikamyz kemshin» degen bolmashy әngimeding qajeti joq. Men qozghaghan taqyryp - arnanyng tól tuyndylarynyng ishki qúrylysy, osy zamanghy tilmen aitqanda - kontentinde. Tehnikasynda sharuam joq.
«Balalardyng tәrbiyesin osy arnagha amal joq jýktegen ata-analardyng atynan sóilep túrmyn» degen tújyrymdamama maqalany oqyp bolghannan keyin oqyrmannyng ózi bagha bersin.
Búl maqalada kóp sóz shúbyrtudyng qajeti joq. Talqygha tek Bir baghdarlamanyng tek Bir ghana kórinisin alayyq.
«Balapan» arnasy júmys istey bastaghanda alghashqylardan bolyp quanghan men edim desem qatelespeytin shygharmyn. Menimen qosa, ýiinde teledidar kóretin jasqa kelip qalghan balalary bar basqa da otbasylar quanghan bolu kerek. Quanyshymyzgha shek bolmady. Tәuelsizdik alyp, osy arna arqyly óz balalarymyzgha batystyng nasihatynan ada tól tәrbiyemizdi beretin balapandar arnasyna qol jetkizdik-au dedik. Ásirese júmys kýiimen ómirining jartysyn sol kýbeng tirshilikpen ótkizip jýrgen azamattar quandy. Ýide joqta, ornymyzgha osy arna «tәrbiyeshi» bolsyn dedi. Búl bastama, qazaqtyng basqa da talay bastamasy siyaqty kýl-talqan bolmay, jaqsy nәtiyje kórseter dep óz-ózimizdi sendirdik.
«Sengen qoyym sen bolsan...». Áy qaydam, búl is te shala shyqty ma deymin?! «Jaspyz, tәjiriybemiz az, tehnikamyz kemshin» degen bolmashy әngimeding qajeti joq. Men qozghaghan taqyryp - arnanyng tól tuyndylarynyng ishki qúrylysy, osy zamanghy tilmen aitqanda - kontentinde. Tehnikasynda sharuam joq.
«Balalardyng tәrbiyesin osy arnagha amal joq jýktegen ata-analardyng atynan sóilep túrmyn» degen tújyrymdamama maqalany oqyp bolghannan keyin oqyrmannyng ózi bagha bersin.
Búl maqalada kóp sóz shúbyrtudyng qajeti joq. Talqygha tek Bir baghdarlamanyng tek Bir ghana kórinisin alayyq.
KSROdyng izimen «Eralash» baghdarlamasyna úqsatyp jasaghan «Kýlegesh» baghdarlamasyn talqygha saldyq. Onyng kópten bir kórinisining (filimnin) mazmúny bylay: bir qyz ýide jalghyz qalyp qoyady. Bala ghoy - as ýiindegi shkaf, tarpalardan kәmpit izdeydi. Aqyry tabady. Biyik tonazytqyshtyng ýstinen. Qoly jetpeydi. Quanyshyna - ýige mektepten qashyp (!!!) bauyry keledi. Tonazytqyshtyng ýstindegi kәmpitterdi qaryndasyna bermey, ózi jalmap jey bastaydy. Qyz - ashuly. Telefon qonyrauy shalady: sheshesi eken. Armandy (aty ózgergen) súraydy. Qyz, bauyrynyng mektepten qashqanyn aitsam ba, aitpasam ba dep qobaljyp túr. Arman «aytpa» dep qaryndasyna ymdap kәmpit úsynady. Búl kórinis 10-15 sekundqa sozylady. Shamasy - kuliminasiyalyq sәt. Nemen tynady degen kórermen: ol da - telmirip qarap túr ekrangha... Sóitip qyz - «Arman ba?! Arman... Arman - mektepten qashyp ýige keldi» dep jauap beredi anasyna. Osymen filim bitti.
Avtor búnymen ne aitqysy keldi?! Baghdarlama aty - «Kýlegesh» bolghandyqtan onyng qay jerinde kýlu kerek edi?! Meni osy saualdar mazalap qolyma qalam aldym.
Filimning iydeyasy - balanyng mektepten qashqanyn estip, ony jenil qabyldap kýlu me?! Álde - kәmpitti ózi jep kishi bauyryna bermeu me? «Jogha, mәseleni pәlsapalandyrmay-aq qoyshy, jay jenil-jelpi kýle salu» deysizder. Búl kóriniste jenil jelpi kýle salatyn jer qaysysy?! Dep men de qoymaymyn...
Eresek adamnyng kózimen búl filimge sholu jasap, avtordyng ne aitqysy kelgenin shamalap kóreyik:
|
KÓRINIS |
BALA NE ÚGhA ALA ALADY? |
NENI ÚQTYRUGhA BOLAR EDI? |
|
Ýide jalghyz qalghan bala biyik oryndyqqa minip biyik shkaftan kәmpit izdep jýr |
Ýide jalghyz qalghanda ekstremaldy is-әreketpen ainalasugha bolady (әitpese ýide bolsa әke-sheshe «qúlap qalasyn» dep úrys beredi... osy ata-ana degen úrsqysh keledi eken...). |
Ýide jalghyz qalyp qoyghanda da osynday «qauipti» nәrselerdi istemeudi úqtyrugha bolar edi. |
|
|
Ýide jalghyz qalghanda «tyiym» nәrselerdi isteuge bolady (tyiym bolmasa әke-sheshesi kәmpitti ýstelding ýstine qaldyryp ketpey me?!) |
Ata-ana ne nәrsege tyiym salyp, ne nәrsege rúqsat berudi jaqsy biledi. |
|
Balanyng mektepten qashyp ýige kelui |
Mektepten qashugha bolady. Sabaq degen manyzdy emes. |
Mekteptegi sabaqtardyng barlyghy manyzdy. Mektepten rúqsatsyz ketuge bolmaydy. |
|
Kәmpitti aghasy qaryndasymen bólispey ózi jeui |
Egoizm degen qúptarlyq. Ózing toq bolsang - basqada sharuang bolmasyn. Jasy kishi adamdy mazaqtaugha, keleke qylugha, jylatugha bolady. Onyng kónili qalyp qon mәselesi manyzdy emes. |
Bólisu, jomarttyqtyng - jaqsy qasiyet ekenin astarlap nemese ashyq aitugha bolushy edi. |
|
Anasy telefon shalghanda qyzdyng qobaljyp qalghan kórinisi. |
Ata-anagha orayyna qaray shyndyq nemese ótirikti aitugha bolady. Shyndyqty aitsa - aghasy oghan úrysady.
Óz dosyndy, bauyryndy qiyn jaghdayda qaldyru. |
Ata-anasyna qobaljymay, әrkez shyndyqty aitu kerek. Aldynda kim túrsa da -shyndyqty býgip qalmau qajet.
Osy kóriniste «Arman qashyp keldi» dep aitpay, jay ghana «Arman ýide» dep aita salugha bolady ghoy. Mәselening anyq-qanyghyn anasy Armannan ózi súrap alady. |
|
Aghasy shyndyqty aitpasyn dep qaryndasyna kәmpit úsynuy. |
Qiyn jaghdayda adamdy «satyp alugha» bolatynyn angharugha bolady. |
Búl kórinisti, qoghamymyzdaghy jemqorlyq mәselesi órship túrghanyn eskerip, tipti de kórsetpeuge bolar edi... |
|
Jalpy filim |
Bolmashy nәrsege kýle salugha bolady. |
Salmaqty bolu kerek. Biraq kýletin kezde de kýlip qalu jaman emes. Kýletin nәrse ersi jәne maghynasyz bolmau kerek. |
Jogharyda keltirgen dәiektemelerge qarap, baz-bireuler «endi ne, kýluge de bolmay ma?» degen pikir aityp qaluy yqtimal. Osyghan oray, osynday tәrbiyelik mәni bar kórinisterden kýlki izdemey, balalarymyzgha kýluge túrarlyq nәrselerge ghana kýluge bolatynyn ýiretu qajet ekenin aitamyz. Balalardy salmaqtylyqqa jәne dúrystylyqqa ýiretu qiyn ekenin; balagha eng aldymen jaqsy nәrseni ýiretu kerek ekenin aitqan danyshpan babamyz әl-Farabiyding sózin keltire ketken artyq bolmas dep oilaymyz: "Kórkem nemese únamsyz adamgershilik qasiyetterdi adam jýre kele iygeretindikten, ol sonyng qaysysyna daghdylansa, sonysy onyng is-әreketinin, minez-qúlqynyng negizi bolmaq. Jaqsy minez, is-әreketter, jiyi-jii qaytalana otyryp, adam dýniyesining ruhany azyghyna ainalsa; al jaman is-әreketter qaytalana otyryp, onyng azghyndauyna nemese, "anan tektes" jeksýryndyqqa ýryndyrady".
Teledidardyng balany, tipti eresek adamdardy «tәrbiyelegish» ýlken qúral ekenin eskersek, tәuelsizdikting nyshany - tól arnalarymyzdy dúrystau kerek degen oidamyz. Sonymen qatar bizding tól arnalarymyz babamyzdyng osy bir sózin tu etip ústap, baghdarlamalaryn osy sózge sәikestigin әrdayym tekserip otyruy qajet dep oilaymyz.
Sóz sonynda Múhtar Áuezov aghamyzdyng sózine eliktep, «El bolamyn deseng - teledidaryndy týze» degimiz keledi.
"Abai.kz"
