Beysenbi, 6 Qazan 2022
Alashorda 4527 7 pikir 20 Mausym, 2022 saghat 12:57

Sayasy repressiyalardyng týp sebepteri haqynda...

HH ghasyrdyng 20–50-shi jyldarynda elimizde oryn alghan sayasy repressiyalardyng tabighatyn (sipaty men erekshelikterin) aiqyn týsinuge aparatyn joldy – onyng tarihy alghysharttaryn qysqasha shola keteyik.

Resey imperiyasy 18-shi ghasyrdyng 30-shy jyldary aila men arbau әdis­terin sheber qoldana otyryp, Qazaq handyghyn protektorattyqqa alugha kóndirdi de, sol ghasyr­dyng ayaghyna qaray aldamshy protektor boludan asyp, qazaq jerin óz qúramyna kýshpen qosyp alugha kiristi. 19-shy ghasyrdyng ekinshi jartysynda qaruly qosyndary Orta Aziyadaghy qazaqtar mekendeytin Áulieata, Merke, Týrkistan, Tashkent, Aqmeshit, t.b. qalalar men ónirlerdi jaulady. Ontýstik ólkedegi qazaq jer-suy men halqyn qúramyna qosyp alyp, qazaqtyng handyq qúrylymyn, dәstýrli basqaru jýiesin, memlekettiligining nyshandaryn tolyghymen joydy. Otarlaushylargha qarsy kóterilgen últ-azattyq qozghalystarynyng bәrin qan-josa etip túnshyqtyrdy.

1867 jyly Jetisu, Syrdariya oblystaryn basqaru jónindegi ereje, 1868 jyly Orynbordyng dalalyq oblystaryndaghy jәne Batys Sibir general-gubernatorlyghyndaghy aimaqtardy basqaru jónindegi erejeler bekitildi.  1886 jyly «Týrkistan ólkesin basqaru jónindegi ereje»,  1891 jyly «Dala erejesi» qabyldandy.  Týrkistan general-gubernatorlyghynyng ortalyghy Tashkent, Dala general-gubernatorlyghynyng ortalyghy Omby boldy.  Qazaq jer-suyn imperiyanyng әkimshilik bólinisterine sәikestendirip, jekelegen guberniyalar men oblystargha bólshektep qosyp alu osylay ayaqtaldy.

Myltyq kezengen orys soldatynyng artynda údayy soqa sýiretken orys mújyghy ilesip jýrdi (M. Shoqay). Sharualardy krepostnoylyq qúldyqtan bosatqan 1861 jylghy reformadan keyin patshalyqtyng ishki guberniyalaryndaghy jer tapshylyghy saldarynan óristegen agrarlyq shiyelenisterdi sheshu maqsatymen ýkimet sharualardy jana jerlerge, solardyng ishinde  qazaq jerine qonys audartu sayasatyn keng qoldandy. Patsha biyligi qazaq jer-suyn memleket menshigi dep jariyalaghan, endi  sonyng negizinde pereselender kóshin tolassyz úlghaytyp, ony orys jerine ainaldyryp jiberudi maqsat etken-tin.

Resey imperiyasy otarlaudyng eng qatygez de arsyz, repressiyalarmen astasyp jatqan meylinshe zymiyan týrimen shúghyldandy. Qazaqtardyng shúrayly jerleri ýkimet tarapynan qily materialdyq kómektermen qamtamasyz etilgen qonys audarushylar ýshin ozbyrlyqpen tartyp alynyp jatty. Búl sharalargha qarsy jergilikti halyqtyng tolqularyna, kóteriluine jol bermeu oilastyryldy.

Mәselen,  Dala general-gubernatory (1901–1906 jj.) general-leytenant N.N. Suhotin «kóshpendi halyq tarapynan qarsylyq-jaulyq әreket boy kórsetui yqtimaldyghyna oray sharualardy oq-dәrili qarumen jabdyqtau» («snabditi krestiyan ognestrelinym orujiyem na sluchay vozmojnosty vozniknoveniya vrajdebnyh deystviy so storony kochevogo naseleniya)» jayynda núsqau bergen. Ýkimet kolonisterding kóshpendilerden belsendi týrde qorghana alu qabiletin jer-jerde osylay sýiemeldedi.

Imperiya әkimshiligi halyqty ruhany qyspaqqa týsirdi, meshitter salugha tyiym salyp, shirkeulerdi kóbeytu jәne jergilikti júrtty shoqyndyru әreketterin jasady. Qazaq halqy ishinen biylikke berilgen senimdi oryndaushy-qyzmetshilerin әzirleu ýshin, bolystargha arnayy kvotalar bólip, balalardy orys-tuzem mektepterinde oqytu­gha  mәjbýrledi. Qazaq qyzdaryna bolashaq analar retinde erekshe ýmit artyp, «óz otbastaryna orys mәdeniyetin engizudi qamtamasyz etedi» degen eseppen, olar ýshin arnayy oqu oryndaryn ashty.  Sonymen qatar últtyq aghartudyng onsyz da mardymsyz oshaqtaryn joq etti: búratanalardy ana tilinde oqytu, olargha grammatika jasap beru – janadan tútas bir últty dýniyege keltiruge jol beru syndy qylmys bolmaq dep sanady.

Dala general-gubernatory kóshpendilerdi basqarugha baylanysty bergen núsqaulardy tómengi buyn әkimderi meylinshe shygharmashylyqpen damytyp otyratyn.

Mәselen, Semey oblysynyng әskery gubernatory qyzmetine 1903 jyly taghayyndalghan general-mayor A.S. Galkin oblystaghy chinovnikterge Dala general-gubernatorynyng núsqaularyna qosymsha hat jazyp, imperiyanyng negizgi maqsatyn óz sózimen tújyrymdady da, ony  múqiyat oryndau qajettigin eskertti: «... әrqashan jәne barlyq jerde orys aty men orys mýddesi jetekshi orynda túrugha tiyistigin әrdayym este túta otyryp, tuzemdiktermen qatys-baylanystarda airyqsha bekem bolu kerek. Oblysta bizde birinshi orynda – kazaktar jәne olarmen birge krestiyandar men meshandar, al ekinshi orynda tuzemdikter túrugha tiyis...» – dep uaghyzdady.

«Bizding barsha qyzmet babyndaghy júmysymyzdyng baghdarlamasyna jalpy myna qarapayym kózqarasty salghan jón: biz orys elementi әli de әlsiz, endi-endi ghana engizilip kele jatqan Aziyada ómir sýrip otyrghan joqpyz, biz aziyalyq kóne ghúryptar men әdepter әli de uaqytsha saqtalyp túrghan orys oblysynda ómir sýrip kelemiz», – degen týsinikti sanalaryna myqtap siniruin súrady. Búl rette,  ózderi ómir sýrip kele jatqan «orys oblysynda»,  búratanalardyng «taghdyryna tek qana bir-aq jol qalmaq: ne – jalpyimperiyalyq, azamattyq ýlgide sinisip ketu, ne – joyylu». Osyny úqsyn.

Sosyn әrbir әkimshilik qyzmetshisi aldyna: «Tuzemdikter bizdi jaqyn bolashaqta, tipti músylman dinine senetin bolyp qalsa da, kәdimgi orys sharualary jasalatyn material retinde ghana qyzyqtyrugha tiyis», – degen mindet qoydy. «Sondyqtan da olardy orys atymen atalatynnyng bәrine asa qatang qúrmetpen qaraytyn ruhta ústau kerek» dedi.

«Olardyng búghan baghynbaudy oigha alatyndary bola qalsa, – dep pysyqtaydy gubernator odan әri: imperiyanyng әrbir adal qyzmetshisi bilip jýrsin, – ondaylardyng qayghyly taghdyr kesherine kýmәn joq: olar yaky jer-susyz qayyrshy bop qalyp, ólip tausylady, yaky Rossiya olardan at-qúiryghyn ýzedi». Mine, «orys elementi әli de әlsiz, endi-endi ghana engizilip kele jatqan Aziyada» isteytin patshalyq chinovniygi «aziyalyq kóne ghúryptar men әdepter әli de uaqytsha saqtalyp túrghan» aimaqty orystandyru isine osynday senimmen kirisuge tiyis.

Jәne, esterinde bolsyn, múnday ústanymdy eshqashan ashyq jariya etpeu lәzim, biraq ishtey әrqashan zerde tórinde ústasyn. Basty maqsatty esh úmytpastan, tek is-daghdygha ainaldyru qajet te, adal da dәl oryndaugha atsalysu kerek: «Múnyng bәrin әrdayym miynda ústaugha tiyissin, biraq búl taqyrypqa artyq-auys әngime qozghay bermegen jón...»

Múnday kózqaras pen ústanym tújyrymdalghan otarshyldardyng qújattary da, naqty atqarghan isteri de býginde kópke mәlim.

Búl, әriyne, imperiyada kópten jýrgizilip kele jatqan barsha ózge tekti halyqtardy jappay orystandyru sayasatyn emissarlar tarapynan pysyqtap,  jalghastyrudyng bir kórinisi bolatyn. 1764 jyly II Ekaterina general-prokuror knyazi Vyazemskiyge joldaghan qúpiya kenesnamasynda bylay degen edi: «Kishi Rossiya, Liflyandiya jәne Finlyandiya... Búl provinsiyalardy, sonday-aq, Smolensk provinsiyasyn asa jenil tәsildermen mynanday dәrejege jetkizu kerek – olar orystanatyn bolsyn jәne ormangha qarap úlyghan qasqyrday bolghandy qoysyn. Búghan qol jetkizu óte onay, búl ýshin sol provinsiyalarda biylikke parasatty adamdar saylansa bolghany; Malorossiyada getman bolmaytyn kezde, ornyna qanday lauazymdy adam qoyylsa da, getman atynyng ózi de joyylyp ketuine qol jetkizuge tyrysu lәzim».

Samoderjaviyening alyp imperiyany jappay orystandyru pighyly kýlli qanaushylyq, ezushilik isterimen qosylyp, halyq narazylyghyn tughyza berdi jәne ol uaqyt ótken sayyn tek ýdey týsken edi. 20-shy ghasyr basynan imperiyada jalpy revolusiyalyq jәne músylman qozghalystary payda bolghan-dy.

Otarshyl ýkimetting qyspaqtaryna oray tuyp otyrghan maqsat-mindetterdi talqylau ýshin Kókshetau qalasyndaghy din qyzmetshileri 1902–1903 jyldary qazaq oqyghandarymen jinalys ótkizbekke niyettendi, әrqaysysyna jeke-jeke hat joldap, bas qosugha shaqyrdy. Ýkimetting qúpiya polisiyasy, әriyne, olardyng әreketterin tez әshkerelep, repressiyalyq sharalar qoldandy. El-júrtty tiksintken sol oqighadan qazaqtyng imperiyadaghy jalpymúsylman úmtylysymen ýndesken, órkeniyetke say, býginderi Alash atymen atalatyn  últ-azattyq qozghalysy da bastau aldy.

1917 jylghy aqpanda samoderjavie qúlady, jeltoqsanda ótken II Jalpyqazaq sezinde Alash (Qazaq) avtonomiyasy úiymdastyrylyp, onyng ortalyq ýkimeti («Alash-Orda» Halyq Kenesi) saylandy. Resey imperiyasy 19-shy ghasyrda mýldem joyghan qazaq memlekettiligi osylay, 20-shy ghasyrda,  1917 jylghy 12 (25) jeltoqsanda qayta janghyrdy. Aldaghy uaqyttarda eldegi ózge últ ókilderin bauyryna tarta otyryp, birtútas qazaq últtyq memleketin jasap shyghu mindetin jýzege asyru kerek-túghyn. «Alash-Orda» Halyq Kenesindegi 25 portfeliding 10-yn orys jәne basqa últtar ókilderine berudi, yaghny Alash ýkimeti qúramynda qazaq halqynan 15 ministr jәne orys pen basqa últtar ókilderinen 10 ministr bolatynyn sezd arnayy atap kórsetken bolatyn.

Alayda Resey Respublikasynda әskery tónkeris jasap, biylikti qolyna alghan bolishevikter búrynghy imperiya aumaghyndaghy halyqtargha azattyq әkelemiz degen úrandy jalaulatyp, búrynghy imperiyanyng synyqtaryn qyzylәsker kýshimen (olarda úiysqan últtyq birlikterdi joya otyryp) qayta jinastyrudy qolgha alghan-tyn. Bolishevizm «ezilgen tap» tuyn kóterip, qúlaghan patshalyq imperiyanyng ornyna, is jýzinde, janasha túrpatty sovettik imperiya qúrumen shúghyldanghan edi.

Qoqanda shanyraq kótergen Týrkistan avtonomiyasy men onyng ýkimeti bolishevikter tarapynan 1918 jylghy aqpan aiynda qúlatyldy, qala qausatylyp, halqy qyrghyngha úshyratyldy. «Alash-Orda» ýkimetin Qazaq ólkesin basqaru jónindegi әskeriy-revolusiyalyq komiytet 1920 jylghy 5 nauryzdaghy qaulysymen  birjola joydy. Basshylaryn Mәskeuge jiberip, olardy qazaq eline sovet ókimeti әbden ornyghyp bolghansha qaytarmau jayynda sheshim shyghardy.

Qatang ortalyqtandyrylghan proletariat diktaturasy atymen bolishevikter Dala jәne Týrkistan ólkelerine sovet ókimetin osylay kýshpen tandy. Nebir tәtti úrandaryna qaramastan, olar patshalyq rejim kezindegi otargha degen astam kózqarastan arylmaghan edi.

Qúramynda Qazaq Eli de bolghan reseylik jәne sovettik imperiyalardyng týpki maqsattary úqsas bolatyn: patshalyq ta, sovet ókimeti de negizgi halyq úsaq úlystardy ózine qúiylystyryp, sinirip alugha tiyis dep bildi. Múny qos imperiya da memleketti kýsheytuding birden-bir shartynday kórdi.

Patsha zamanyndaghy sayasatkerler men iydeologtardyng jazbalaryna qaraghanda, qaranghy qazaq týpting týbinde etnikalyq bitimi saqtalsa da, bara-bara tili, dili, ómir salty túrghysynan kәdimgi orys mújyghyna ainaluy tiyis edi. Osyghan úqsas jospar jana imperiyada da boldy. Qazaqtyng әigili qyrghyndardan (últtyq apattan) aman qalghan bóligin jarqyn bolashaqqa bastaghan sovettik biylik te osyny – damudyng jana satysyna say assimilyasiyalanghan, orys últyna singen, kommunistik ruhtaghy jana adam tәrbiyeleudi kózdegen bolatyn.

Dúrysynda, sarizmdi «halyqtar týrmesi» retinde әshkerelegen bolishevikter әuelde ezilgen júrttargha óz taghdyryn ózi aiqyndau mýmkindiginen bastap, imperiya qúramynan shyghyp ketuge deyin beriletin qúqtardy qamtamasyz etetini jayynda úran kótergen bolatyn.

1917 jylghy 2 qarashada «Resey Respublikasy atymen Últ mәseleleri boyynsha halyq komissary Iosif Djugashviliy-Staliyn, Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy V. Uliyanov (Leniyn)» qol qoyghan Sovet ókimetining alghashqy qújattarynyng biri «Sharualar men júmysshylar qúqtarynyng deklarasiyasynda»  patsha ýkimetinin  últ sayasaty el ishinde «halyqtardyng qúldyghyn» tughyzghan «últtyq ezgi sayasaty» retinde aiyptalghan edi.

Sóitip jana revolusiyalyq ókimet Reseyding teng qúqyqty halyqtarynyng erikti odaghyn qúrudy úsynghan-dy. Búl ýshin olardyng tendigi men egemendigi, bólinip, derbes memleket qúruyna deyin erkin týrde ózin-ózi biyleuge qaqylyghy, sonday-aq barlyq últtyq jәne últtyq-diny artyqshylyqter men shekteulerding joyylatyny, az últtar men etnografiyalyq toptardyng erkin damytylatyny kórsetildi. Bolishevikter biyligi ústanbaq últ sayasatynyng osynday tórt negizgi prinsiypi Deklarasiyada naqty tújyrymdalyp jariya etilgen bolatyn.

Osynau Resey halyqtary qúqtarynyng deklarasiyasyna iyek artqan «Alash-Orda» Halyq Kenesining mýshesi Jahanshah Dosmúhamedov 1918 jylghy nauryzda Mәskeuge Oraldan alashtyq arnayy delegasiyany bastap bardy. Delegasiya sovet ókimeti kósemderimen kelissóz jýrgizdi. II Jalpyqazaq sezi hattamasyn tapsyrdy. Kishi Halkomkeneste Alash-Orda mekemelerin sovettik reliske audaru jobasyn jasady. Últtar isteri jónindegi komissardyng Ortalyq Alash ýkimetimen tóte jeli arqyly sóilesuine múryndyq boldy (tóte jeli súhbatynyng mazmúny jayynda Semeydegi qazaq baspasózi – «Saryarqa» gazeti, «Abay» jurnaly – jazyp, Sovet ýkimetining Alash avtonomiyasyn moyyndaghanyn 1918 jylghy sәuirde shattana habarlaghan).

Halkomkenestegi kelissóz nәtiyjesinde últ komissariaty ishinen qazaq bólimi ashylatyn boldy, Oral oblystyq zemstvosyna (tóraghasy –  arnayy delegasiyanyng Jahanshah sekildi basshysynyng biri,  «Alash-Orda» Halyq Kenesining mýshesi Halel Dosmúhamedov) óz qyzmetin jalghastyra beruge púrsat etildi, alashtyq mekemelerdi sovettik jýiege say rәsimdeu ýshin iri kólemde qolma-qol qarjy bosatyldy.

Qaytar jolda, Saratov júmysshy, soldat jә­ne sharua deputattary sovetining Atqaru komiytetinen Alash qúrylymyn sovettik negizde Oral oblysynda qayta qúrugha jәrdemdesetin núsqaushy jiberu jәne aqtar qolastyndaghy qazaq eldi mekenderine delegasiyanyng arnayy ýndeuin aeroplanmen jetkizu kelisildi. Sovdep Atkomy  ózining otyrystarynda delegasiyanyng barlyq mý­shelerin tyndady. Tek delegasiya je­tekshisi Jahansha Dosmúhame­dov­ting ózine ýsh mәrte sóz alugha tura keldi. Odan Atkom mýsheleri óz­deri onasha pikirlesti. Aqyry Jansha Dos­múhamedovti songhy mәjilisine je­ke shaqyrdy.

Alashtyq delegasiyanyng Saratovta qa­lay bolisheviktik tezge salyn­gha­nyn sovettik zertteushi Baqytjan Qa­rataev ózining Alash-Orda jayyn­daghy enbeginde (QR OMA, 1227-q., 1-tizim, 2-is, 1-baylam) to­lyq jazghan eken. (Qart qayratker HH ghasyrdyng basynda qazaq azat­tyq qozghalysynyng bastauynda túrghan­men, keyin aldymen sosial-de­mok­rattar, odan bolishevizm ja­ghyna birjola oiysqan bolatyn. Qa­zan tónkerisinen keyin sovet plat­formasynda biraz jyl bel­sendi júmys atqarghan da, 1926 jy­ly kommunistik partiyadan shy­ghyp, qalghan ómirin últ-azattyq kó­terilister men revolusiyalyq qoz­ghalys tarihyn zertteuge arna­ghan edi).

Onyng «Alash-Ordany» óte únatpaghany belgili, sondyqtan, tiyi­sinshe, zert­teui últtyq qúrylym men onyng qay­ratkerlerin barynsha qaralau túrghysynan jazyldy. Ol zert­teuin A.K. Bochagovtyng tarihy ocherki (Alash-Orda. Krat­kiy istoricheskiy ocherk o nasio­na­lino-burjuaznom dviyjeniy v Ka­zahstane perioda 1917–1919 gg. Kzyl-Orda, 1927) men N.I. Mar­ty­nenko qúrastyrghan alashor­dalyq qújattar jinaghy (Alash-Orda. Sbornik dokumentov. Kzyl-Orda, 1929) shyqqannan keyin jazdy. Sondyqtan zertteushi atalghan kitaptarda joq mә­limetterdi keltirgen. Qa­rataevtyng búl enbeginde Alash-Orda qatty sy­na­lyp, onyng qayratkerlerine ayau­syz qara kýie jaghylghanmen, qa­zirgi zertteushi ýshin manyzdy de­rekter saqtalghan.

Bolisheviyk-zertteushi Baqytjan Qa­rataevtyng belgili-bir tendensiyagha qúrylghan sol zertteuinen  Mәskeuge 1918 jyl­ghy nauryzdyng ortasynda bar­ghan «Alash-Orda» delegasiyasynyng Sovet ýki­meti basshylarymen jýrgizgen birinshi ke­lissózi qanday jeniske jetkenin kó­remiz. Leninmen, Sta­liyn­men kezdesulerinde Alash-Ordanyng sovettik deklarasiyagha sәikes qúrylghanyn útymdy dәiektedi.  Kishi Sovnar­komda Alash-Orda mekemelerin sovettik reliske týsiruge qajet tiyisti qújattardy senimdi týr­de dayyndap, algha qoyghan mәselege oray Ýlken Sovnar­kom­nyng sheshimin shyghartty. Sol orayda elde atqarylugha tiyis sayasy júmysqa qajet (sovet ýkimeti bólgen) komaqty qarjyny ózde­rimen alyp kele jatqanda dele­gasiya jolyn Sara­tov sovdepshileri bógeydi...

Dele­gasiya mýsheleri ózderin Saratovta óte layyqty dәrejede ústady. Kózqarastary men ústanymdaryn dә­leldi týrde qorghady, ortalyqpen jasaghan ke­lisimderin jýzege asyrugha Sara­tov sovdepshilerining jәrdemi qa­jet­tigin dәiektedi.

Saratov Atqaru komiytetining Oral delegasiyasy mәselesin qaraghan songhy mәjilisine Jansha ghana qa­tystyrylghan-dy. Ol taghy da or­talyqqa sapardyng maqsaty men qol jetkizgen nәtiyjesin tilge tiyek ete kele, Oral sovdepin aq kazaktar ýkimetining (Voyskovoe praviytelistvo) qúla­tqany delegasiyagha Mәskeude ghana mәlim bolghanyn eske aldy. Saratov sovdepimen bir­lesip atqarmaq júmys nobayyn ayan etti. Delegasiyanyng Oral ónirining aqtar qolastyndaghy túrghyndaryna arnaghan ýndeuin úshaqpen Jayyq syrtyna jetkizip tara­tugha sovdepten kómek súraytynyn aitty.

1918 jylghy 17 sәuirde Saratov Atkomy mәjilisinde maqúldanghan, artynsha sovdep baspahanasynda kóbeytip basylyp, Zauralie eldi mekenderine aeroplanmen jetkizilgen Jansha-Jahanshah Dosmúhamedovting sol ýndeuinde: «Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Ha­lyq Kenesi Resey Federativtik Res­publikasynyng sovettik biyligin moyyndady da, Halyq Komissar­lary Kenesimen qarym-qatynas ornatty», – degen janalyq jariya etildi.

Sosyn kelissóz barysynda ornatylghan qarym-qatynasta qol jetkizilgen nәtiyjeler retinde: «Halyq Komissarlary Kene­sining janynan jaqyn kýnderde Qazaq isteri jóninde komissariat qú­rylady da, eng qysqa merzim ishin­de qazaq ólkesining avtono­miya­sy jayynda dekret jariyalanady», – dep habarlandy. Oghan deyin: «Ýstimizdegi jyldyng 1 sәuirinde ót­ken Halkomkenes mәjilisining № 335 Qaulysyna sәikes, Zaura­lie­ning zemstvo me­ke­meleri ózderining әdettegi min­det­te­rin búrynghysynsha atqara beru­ge tiyis» ekeni aityldy.

Kelissózding osynday manyzdy týiinderin habarlay kele, delegasiya «Oral oblysynyng Jayyq syrty bóligindegi qazaq­tyng barlyq zemstvolyq jәne qoghamdyq úiymdary men laua­zym­dy túlghalaryn, barsha qazaqtardy sovet ókimetine qarsy baghyttalghan qozghalystardyng eshqaysysyna da qatyspaugha, sonday qarsylyq qoz­ghalystargha aralasy bar adamdargha eshqanday kómek kórsetpeuge» sha­qyrdy.

«Esterinizde bolsyn, qandas qa­zaq bauyrlar, – degen qaratpa sózdermen, ýndeude myna jәitke erekshe nazar audaryldy, – sizderding últtyq tagh­dyrdy óz qoldarynyzgha alu, últtyng ózin-ózi biyleu qúqyghyna ie bolu jónindegi tabighy tilekteriniz­ge túnghysh ret enbekshilerding So­vet ókimeti resmy týrde qúlaq asty! – Osylay dep jar sala kele,  ýndeude odan әri: – Sovet ókimeti qazaq últynyng últtyq mýddesin jәne ózin-ózi biy­leu qúqyghyn moyyndap otyr. Orys proletariatynyng osynau saya­sy tektilik-mәrttigin baghalay bi­linizder!» – delinip, qazaq halqynyng últtyq-memlekettilik bolashaghy sovet ókimetimen baylanystyra baghalandy.

Ýndeuge delegasiya atynan qol qoyghan «Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Ha­lyq Kenesining Mýshesi Dos-Mú­hamedov» qazaq halqyna osynday jýrekjardy sózder arnaghan edi.

Búl, shyntuaytynda, sovettik platformany tiyimdi paydalana otyryp, Alash-Orda memlekettik qúrylymyn sovettik jýie ishinde saqtap qaludyng birden-bir yqtimal joly bolatyn. Osylay Alash-Ordany Sovet jýiesine kiriktiru arqyly últtyq tútastyqty búzbay, janghyrghan últtyq memlekettilikti bayandy etu, bolashaq sovettik sayasi-ekonomikalyq solaqay reformalardyng aldyn alu, qazaqty dýrkin-dýrkin qyzyl qyrghyngha dushar etken «ashtyq sayasatyna» jol bermeu qamtamasyz etileri anyq-tyn.

Ýndeudi aqtar qolastyndaghy qazaqtar da, kazachestvonyng Oral qalasyndaghy Áskery ýkimeti de oqydy. Áriyne, Oraldaghy sovet ókimetin taratyp, sovdepti tútqyndap ýlgergen Áskery ýkimet alashtyq delegasiyany Oralgha jetken bette qamaugha alugha әzir túrghan. Biraq olay etpedi, óitkeni sovet biyligining Alash-Ordadan teris ainalghany jayyndaghy habar Alash-Orda delegasiyasy eline kelgenge deyin-aq shartarapqa jetip ýlgergen edi...

Sovet ýkimeti basshylary Alash-Orda delegasiyasyna bergen uәdelerinen ainyp, baspasóz arqyly halyqqa jәne jer-jerdegi ókilderine «enbekshi halyq, moynynnan óz burjuylaryndy, dosmúhamedovterindi sypyryp tasta» dep jedelhatpen úrandar joldady, ótemine: «tendikti sovet ókimeti beredi» dedi. «Qazir sovettik qazaq avtonomiyasyn jasau jobasy jasalyp jatyr, últtar komissariaty ishinen qazaq bólimi úiymdastyrylady» dep habarlady.

Búl uaqytta Tashkentte 1918 jylghy sәuirding ortasynda ashylmaq Týrkistan Sovetter sezine Leninning qúttyqtau haty jiberilgen edi. Sezde Týrkistannyng Sovettik avtonomiyasy jariyalanyp, Týrkistan Respublikasy qúrylugha tiyis-tin.

Osy eki joldaudyng arasynda taghdyrly sabaqtastyq, tamyrlastyq bar edi. 1917 jylghy 10 jeltoqsanda Qoqanda shanyraq kótergen «burjuaziyalyq» Týrkistan Respublikasyn qúlatu ýshin ortalyqtan eshelondap qaruly kýsh tasymaldanghan. Sóitip arnayy aldyrylghan әskermen birge Týrkistan ólkesindegi der kezinde qarulandyrylghan armyan-dashnaktardy qosa júmyldyryp,  bolishevikter 1918 jylghy aqpanda Qoqan qalasyn tas-talqan qausatqan, halqyn kempir-shal, bala-shaghasyna sheyin ýsh kýn boyy qyrghyngha úshyratqan. Últtyq avtonomiyagha, jalpy týrk halqyna qarsy bolishevikter tarapynan jasalghan sol qanisherlik jәne shyn bostandyqqa jetu sharty jayynda sol kýnderi Qayretdin Bolghanbaev «Túla boylary qan sasidy» («Birlik tuy» gazeti, 1918 j., 15 nauryz)   dep jazdy.

Sondaghy asqan jauyzdyqpen jasalghan qandy qylmysty juyp-shai ýshin, ortalyq ýkimet ólkening Sovettik avtonomiyasyn әzirleuge shúghyl kirisudi qosh kórip, arnayy tapsyrmamen Klivleev, Ibragimov syndy músylman ókilderin Tashkentke júmsaghan da, ólkede taktikalyq tәsilmen avtonomiya jariyalaugha tiyis Sovetter sezine dayyndyqty qyzu jýrgize bastaghan.

Osy kezde Semeyden Alash-Ordanyng últtyq mýdde túrghysynan tújyrymdaghan talaptary Mәskeuge jetip, olardyng tym derbestikti kýitteui, dәlirek aitqanda, jergilikti oblsovdepti kózge ilmey, ortalyq biylikting qazaq avtonomiyasyn jariyalauyn súrauy  sovettik ýkimetke únamady. Búl sonyng aldynda ghana Dosmúhamedov delegasiyasymen jasalghan kelissózdegi uaghdalarynan bolisheviyk-basshylardyn  tayqyp ketuine qosymsha bir sebep bolghan-dy: ólkelerde avtonomiya sovet ókimeti úsynghan ýlgide ghana, Týrkistan ólkesindegidey týrde jasalugha tiyis...

Qazaq halqynyng jarty bóligi Orta Aziya aumaghynda:  negizgi bóligi Qoqan handyghynda (patsha zamanynda – Týrkistan general-gubernatorlyghynyn, sovettik dәuirde – Týrkistan Respublikasynyng Syrdariya, Jetisu oblystarynda, sonday-aq birqatary búrynghy Búhara  әmirligi jәne Hiua handyghynda (Aqpan revolusiyasynan keyin bolishevizm yqpalymen jasalghan Búhara jәne Horezm Halyq Respublikalarynda) túratyn. Monarhiya qúlaghannan keyin kóp úzamay Tashkentte qos ókimet ornaghan-dy: biylikte bir jaghynan – Uaqytsha ýkimetting Týrkistan komiyteti (onyng qaramaghynda ýkimet әskeri bar-tyn), ekinshi jaghynan – júmysshylar men soldattardyng Tashkent soveti túrdy (ony qala júmysshylary men garnizonynyng soldattary qoldaytyn).  Úzamay  Tashsovet saylaghan Atkom men Revkom ólkedegi naqty biylikti qolgha aldy.

Petrogradtan Mústafa Shoqaymen birge Tashkentke baryp qoghamdyq-sayasy júmystardyng bel ortasynda jýrgen Zәky Validov sol shaqta-aq sovdep mýshelerining ólkege kelip jatqan jartymsyz azyqtan jergilikti halyqqa mýldem eshtene bermeudi maqsat etkenin keyin Týrkiyada jazghan  «Hatiralarynda» aitqan-tyn. (Biylik birjola qolgha tiygennen keyin olar qazaqtardyng jylqysyn, barsha malyn armiya qajetine tartyp ala otyryp, azyq-týlikti «marksizm túrghysynan bolashaghy joq» kóshpendilerge emes, «әlemdik revolusiya jasaytyn qyzylәskerlerge» ghana bóludi dúrys kórgen).

Bolishevikter ólkening bayyrghy túrghyndarymen eshqanday da sanaspaytynyn 1917 jylghy qarashanyng ortasynda, III sovetter sezinde Týrkistannyng Halyq Komissarlary Kenesin saylaghan kezde ashyq tanytty. Ólkedegi az ghana (bes payyz) kelimsekterding jergilikti (toqsan bes payyz) halyq ókilderinen ýkimet qúramyna eshkimdi qospauyn әdiletsizdik dep sanap, ólke ýkimetining halyq qúramyna say proporsional negizde jasaqtaluy tiyistigin sezde músylman úiymdary atynan mәlimdegen Serәli Lapinning sózin kózge ilmedi.

Qoqanda ótken Tórtinshi tótenshe músylman sezi bolashaq Resey Federasiyasy qúramynda bolugha tiyis Týrkistan avtonomiyasyn (múhtoriyatyn) qarashanyng sonyna qaray (jana kýntizbekpen 10 jeltoqsanda) jariya etti. Sezdi ashqan sózinde Mústafa Shoqay birden tolyq mәnindegi memleket qúrudyng onay emestigine nazar audarghan-dy. Óitkeni búl tarapta tynghylyqty ister atqaruy yqtimal,   memlekettik qyzmette istep tәjiriybe jinaqtaghan azamattar qatary kemshin edi. Eng bastysy, avtonomiyagha qorghan bolarlyq armiya joq bolatyn.

Al qazir «Resey qanshama әlsirep qalsa da, kýsh-quaty bizden әldeqayda artyq», sondyqtan da  «biz geografiyanyng ózi mәjbýrlep túrghan» ahualdy eskeruimiz kerek, yaghny «Reseymen beybit jәne dostyq rәuishte ómir sýruge tiyispiz», – dedi. «Men Sovetterding sayasatyn qabylday almaymyn», – dep aghynan jaryldy ol. Sosyn biyligin nayza úshymen ornatyp jýrgen olardyn, yaghny «bolishevikterding kýiretkishtik kýsh-quatyna senemin» dep, óz pighyldaryn oryndau jolynda keshegi patsha ýkimeti sekildi ozbyrlyqqa salatynyna kýmәn keltirmeytinin aitty.

Mústafanyng kýdigi úzamay-aq rasqa ainaldy. Múhtoriyat qúrmetine, el boludy  quanyshtaugha 1917 jylghy 13 (26) jeltoqsanda Tashkentte jinalghan jergilikti týrkistandyqtar (ishinde jan-jaqtan saltatpen kelgen týrkistandyq qalyng qazaq ta bar) qaruly bolishevikterding oqshasharmen tasadan atqylauyna tap boldy. Mústafa Shoqay búl qasiretti kýnning eshqashan úmytylmaytynyn jazdy. Alayda últtyq memlekettilikting janghyruyna jaulyqpen qaraghan sovettik biylikting qaruly kýshi avtonomiya ýkimetin qúlatyp qana qoymay, 1918 jylghy 15 aqpannan bastap birneshe kýn boyy jauyzdyqpen Qoqan qalasyn qausatyp, halqyn qynaday qyruy arqyly úmytylmas qaraly oqighalardy ýstemeley týsti.

Týrkiler ólkesinde europalyq bolishevikter «sovet ókimetin myltyq nayzasymen ornatyp» (S. Qojanov),  «әlemdik revolusiya mýddesi» ýshin repressiyalarmen astasqan «ashtyq sayasatyn» (M. Shoqay) jýrgizdi. Týrkistan Sovettik Respublikasynda Ashtyq komissiyasyn basqarghan Túrar Rysqúlovqa kelimsek «revolusionerlerdin» jergilikti halyq mýddesimen sanaspaytyn astamshylyghymen jankeshti kýres jýrgizuge tura keldi.

1920 jyldyng basynda Jetisu aqtardan tazartylyp, azamat soghysy ayaqtaldy. Monarhiya qúlap, sovet ókimetining ornyqqanyna kózderi jetken son, patshanyng 1916 jylghy Mausym pәrmeni tútatqan kóterilisti qaruly әskery kýshpen basu saldarynan Qytaygha ótip ketken qyrghyzdar men qazaqtar keri orala bastady. Eline qaytqan bosqyndardy tughan jerine qayta qonystandyru ýshin Týrkrespublika Ortalyq Atqaru Komiyteti arnayy komissiya qúryp, tóraghalyghyna kommunist Tóreqúl Janúzaqovty taghayyndady.  Ol  Týrkatkom Ayryqsha Komissiyasynyng tóraghasy retinde Resey Federasiyasynyng Týrkistan Respublikasyndaghy Jetisu oblysyna oralyp jatqan bosqyn qyrghyz-qazaqtardy jayghastyru jóninde arnayy baghdarlama men júmys josparyn jasaghan edi, ony Jetisu oblystyq әskery revkom 1920 jylghy 2 mamyrdaghy sheshimimen bekitti.

Búl qújatta T. Janúzaqov «jergilikti halyqtyn... ...Sovet Biyligine kózqarasyn qysqasha sipattap, soghan sәikes qazaq-qyrghyzdar arasynda júmys isteu ýshin» oblystaghy sovet ókimetin basqaratyn ózge últ ókilderi ýshin arnayy jasalghan baghdarlama úsynady, birqatar paydaly maghlúmat beredi. Sovet ókimeti ornaghaly beri oryn alyp kele jatqan basty kemshilikti ataydy: «Barlyq is-sharalar, shygharylyp jatqan dekretter búqaragha onyng ana tilinde jetpeydi, – deydi ol, – sondyqtan da onyng tynys-tirshiligining evolusiyalanuyna,  tiyisinshe sovettik qúrylys prinsipterine naqty yqpalyn tiygizbeydi. Búl túrghyda auyzeki yaky basylymdar arqyly týsindirmeler jasalmaydy, jergilikti sovet organdary tarapynan eshqanday shara qoldanylmaydy, sóitip zandar men dekretter búqara ýshin belgisiz bolyp qala beredi».

Ayryqsha komissiya tóraghasynyng oiynsha, 16-shy, 17-shi jәne 18-shi jyldarghy ...oqighalar mýldem dayyndyghy joq qyrghyz-qazaq basyna týsti de, ...mәdeny dengeyi tómendikten, ...jetkiliksiz bilim men tәjiriybeni qarsy qoya almady. Qyrghyz-qazaqty bilmeytin adamdar keltirip jatqan myn-san kedergiler saldarynan olardyng barsha revolusiya qúbylystaryna belsene qatysuyna mýmkindik berilgen joq. Taptyq tәrbie kórmegendikten, revolusiyanyng sayasy jәne ekonomikalyq talaptary ishinen dúrys baghdar taba almay qaldy. Osylardyng bәri birlese kele, halyqtyng ahlaqy qúldyrauyna, ekonomikalyq túrghyda kýizeluine sebep boldy.

Búlar qazirgi jaghdayda jana da naqty, mәdeny jәne progresti tirshilikke beyimdeluge degen qúlshynys tughyzyp otyr dep tújyryp, olardyng «sosialistik bastaulargha negizdelgen sanaly qozghalysyn, nadandyqtan mәdeniyetke, sayasy maujyraudan revolusiyashyldyqqa, ekonomikalyq tәueldilikten derbestikke betteuin retke keltiru maqsatynda» jýrgiziluge tiyis sharalardy ataydy. Qolgha alynuy qajet sayasy júmystardy, partiya úiymdarynyng mindetterin, ekonomika salasynda atqarylugha tiyis isterdi, sovettik qúrylystyng bayau damu sebepterin ashyp, ony partiya sezi sheshimderine say órkendetu joldaryn tújyrymdap, tizip kórsetedi.

Baghdarlama Resey (bolishevikter) Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining jariyaly sheshimderine ýndes jasalsa da, ony ortalyq biylik ókili Dmitriy Furmanov oryndatpaugha kýsh salady. Osobist (Ayryqsha bólim mýshesi) ýzengilesterimen birge qily arandatushylyq әreketter jasap, Tóreqúl Janúzaqovty tútqyndaydy. Eline «demokratiyalyq ókimet ornady» degen habardy estisimen senimmen oralghan bosqyn qyrghyz-qazaqtyng óz atamekenine qonystandyryluyn, olardyng jerine kirmeler «egis egip qoyghandyqtan», keyinge qaldyrtady.

Jalpy, jergilikti halyqtyng últtyq mýddesin tek taktikalyq tәsil retinde, shekteuli auqymda ghana eskeru Ortalyq biylikting basty ústanymy bolatyn, sondyqtan da Týrkrespublika Ortalyq Atqaru Komiytetining qyzmetin Tashkentke jibergen emissarlyq úiymdary (Týrkburo, Týrkkomissiya, Týrkmaydan Áskeriyrevkenesi), Vernyida ýsh-tórt ay biylik qúrghan Furmanov sekildi arnayy ókilderi arqyly qatang baqylauda ústaytyn.

Qolyna erekshe biylik berilgen  Furmanov ózining solaqay sheshimderimen qala garnizonynyng narazylyghyn tughyzady, soldattardyng 1920 jylghy 11 mausymda kórsetken qarsylyghyn Týrmaydan basshysy Mihail Frunzege «aqtar býlik shyghardy» dep habarlaydy. Nәtiyjesinde «býlik» basylyp, ýlken sot jýredi de, bir oq shygharmaghan «býlikshilderdin» ýlken bóligi atu jazasyna kesiledi. Halyqty osynday repressiyamen qorqytyp, ýreyli jaghdayda ústau – bolishevikterdi jeniske jetkizip otyrghan negizgi tәsilderding biri boldy...

Sol 1920 jyly kýzde Predsovnarkom Lenin Mәskeude Týrkatkom tóraghasy Rysqúlovty qabyldap, oghan Tashkentte últtyq tútastyqty kózdegen Týrk Respublikasy jәne Týrk halyqtarynyng kommunistik partiyasy jayynda jyl basynda qabyldanghan sheshimderding qate ekenin, últ mәselesining tap mýddesine tәueldi bolmaghyn moyyndatty. Odan son, týrk halyqtarynyng birligi men tútastanuy ortalyq biylikke zor qater tóndirui yqtimaldyghyn este tútyp, Orta Aziyany últtyq-memlekettik túrghyda janasha bólshekteu jóninde serikterine qúpiya týrde tapsyrma berdi...

Sovet ókimetining el-júrtqa oidaghyday jaqsylyqty әkele qoymaghanyn, últ mýddesi qanaghattandyrylu ýshin qanday is-sharalardy jýzege asyru kerektigin birqatar kommunist proletariat kósemi Vladimir Leninge tikeley bildirdi. Mәselen, Alash-Ordanyng iri qayratkeri, «monarhiyanyng tórinde otyrghannan, sosializmning eteginde jýrgendi» qalaghan Ahmet Baytúrsynov Qazaq ólkesin basqaru jónindegi әskeriy-revolusiyalyq komiytetting mýshesi retinde Halkomkenes tóraghasy Leninge ólke jaghdayyn jaqsartu jayynda tikeley úsynystar berdi. Ezilgen halyq mýddesin Leninge joldaghan hattarynda Túrar Rysqúlov ta, ózge qayratkerler de kóterdi.

Áriyne, olardyng eshqaysysy da biyik biylik nazaryna alynghan joq. Onyng sebebin Últtar isteri jónindegi halyq komissariatynda istep jýrgeninde shetelge jasyryn ótip ketken әzirbayjan halqynyng asa kórnekti qayratkeri Mәmed Ámin Rasulzadenin  1923 jyly Bas hatshy Iosif Stalinge Stambuldan joldaghan hatynan anyq angharugha bolady.

«...Reseyde qazir jasalyp jatqannyng bәri osynda jýz jyl ilgeride bolghannan is-jýzinde eshtenesimen erekshelenbeydi, – dedi ol. – Tura búdan jýz jyl ilgergi kezdegidey, Resey taghy da ózine jana otarlar qosyp aluda. ...biylikke kelgen kommunistik partiya ózining búrynghy iydeologiyalyq ústanymynan ainyp, reseylik imperiyany qayta janghyrtugha bel baylady.

...Úlyderjavalyq shovinizmdi júmysshy kosmopolitizmimen almastyru eshtene ózgertpeydi, týpting týbinde úsaq últtardy jonggha әkeledi. Onyng ýstine sizder óz qarularynyzdyng kýshimen Kavkaz ben Týrkistanda últtyq qozghalysty túnshyqtyryp jatyrsyzdar jәne ony jergilikti proletariat mýddesi ýshin jasap otyrmyz deysizder. Biraq múnda proletariat patshalyqtyng orystandyru sayasaty saldarynan payda bolghan, әri eleuge túrmaytyn azshylyq sanatynda. Sizder osy azshylyq mýddesi ýshin jergilikti halyqtyng basym kópshiligining óz taghdyryn ózi aiqyndaugha jәne tәuelsizdikke degen zandy qúqyghyn esh kýdiktenbesten ayaqqa taptadynyzdar.

Ázirbayjan men Týrkistanda jariyalanghan proletariat diktaturasy óz mәni jóninen bayaghy Mәskeuding diktaturasy, odan basqa týk emes.  Imperiya astanasy Petrograd bolyp túrghanda da bәri tura osylay bolatyn...»

Osylardy aita kele, bolashaqqa degen senimin bylay týiindedi: «Bәribir sizder qalaghandarynyzgha jete almaysyzdar. Shyghys, atap aitqanda  týrk halyqtary, qaytkende, eshtenege qaramastan, týpting týbinde tәuelsizdikke qol jetkizedi. ...Shyghys halyqtary kommunistik normalar men prinsipter boyynsha emes, óz qalaulary boyynsha ómir sýretin bolady»...

Týrk halyqtarynyng tәuelsizdikke qol jetkizip, óz qalaulary boyynsha ómir sýruine mýmkindik tek 90-shy jyldary ghana tuady. Oghan deyin patshalyq túsyndaghy «әrqashan jәne barlyq jerde orys aty men orys mýddesi jetekshi orynda túrugha tiyistigin әrdayym este túta otyryp, tuzemdiktermen qatys-baylanystarda airyqsha bekem bolu kerek. Oblysta bizde birinshi orynda – kazaktar jәne olarmen birge krestiyandar men meshandar, al ekinshi orynda tuzemdikter túrugha tiyis, óitkeni, bir ýlken otbasynyng mýsheleri retinde bәri teng bolghanmen, alayda bir oshaq basynda da aghalar men iniler, ýlkender men kishiler bar» (general-mayor A.S. Galkiyn) degen ereje neoimperiya qúrylysshylary sanasyna da bekem úyalap ýlgergen bolatyn. «Agha halyq» dep tanbalanyp, dabyry úzaqqa ketken, jappay sanagha singen, revolusiya jenisterin dәriptegende de, mansúqtaghanda da  úmytylmaghan úghym. Patsha zamanynda ómirge keltirilip, sovet dәuirinde shyndap eseytilgen, salqyny elderding derbes  damularynda da sezilip túrghan úghym...

Búghan qosa, biylik basyndaghylar ústanghan imperiyashyldyq-tapshyldyq kózqaras sovet ókimeti 20-shy jyldardan jýrgizgen qughyn-sýrginderding negizgi túghyry bop túrdy. IYdeyasyn ómirge kýshpen engizu, repressiyalyq sharalardy  búryn da, qyzyl terror jayynda arnayy zang qabyldaghan song da әdettegi tәsili etu bolishevizmning ómir salty boldy.

Qazaqstanda ol negizinen últtyq mýddeni kýitteushilerge qarsy qoldanyldy. Respublikadaghy oiy ózgesheler týsirilgen qughyn-sýrginning basty  syltauy «últshyldyq» edi.  Ádilin aitu kerek, alghashqy kezde bolishevikter últshyldyqtyng tuuy úlyderjavalyq shovinizmning saldary  ekenin moyyndaghan. Últ mәselesi tereng talqylanghan 12-shi partsezde búl jayynda óte manyzdy sheshimder de qabyldanghan.

Alayda odan keyingi sayasy oqighalar (Ortalyq Komiytetting janynda últtyq respublikalar men oblystar qyzmetkerlerimen ótkizilgen tótenshe 4-shi últtar kenesi, RSFSR Ortalyq Atqaru Komiytetining kezekti sessiyasy kezinde zampredsovnarkom T. Rysqúlovtyng tóraghalyghymen ótken Jeke kenes, mәseleni Qazólkekomnyng jauapty hatshysy F. Goloshekinning basshylyghymen Qazaqstannyng basqaru organdarynda talqylau)   úlyderjavalyq shovinizm jayyn is jýzinde úmyttyrdy.

Sovet Odaghy syndy alyp ta biregey halyqtar otbasyndaghy «agha» – orys halqy, «ini» – ózge júrt. «Agha» mindetti týrde «internasionalist» dep tanylady, búl qasterli atau «iniler» ishindegi tili, dili, tirshiligi tamyrynan ajyrap ketkenderge de beriledi. Búlargha últ tilin bilu, últtyng shyn mәnindegi múqtajdyqtary ýshin kýresu mindetti emes. Ári onday әreketting zalaldy jaghy kóp, odan da emin-erkin «orys әlemi» kenistigin úlghayta beruge atsalysa berse  – esepteri týgel.

Orystanuy arqasynda biylikting biyik tútqalaryna jetkender ishinde qazirgi zamanda «últtyq memleket turaly oilau – anahronizm» degenderi boldy, al «agha» júrttyng әsire «internasionalistikke» shaldyqqan key ókili tәuelsiz elderge jasaghan zorlyghyn bylay qoyghanda, federasiya ishindegi últtyq qúrylymdardyng qúqtaryn shekteuden, tipti, últ azattyghy jolyndaghy kýresin «terrorizm» dep aidarlap, ony basu ýshin qandy soghys ashudan tartynbaghany mәlim.

Búlar «agha» júrt serkelerining qazirgi últtar tendigi moyyndalghan zamannyng ózinde óz astamshylyqtaryna tejeu qoya almaghanynyn, kýshti ghana әdiletti dep bilgen kesirli úghym jeteginde jýrgenining jәne jalghandyqty shyndyqtyng naq ózi sekildi jalaulatatyn  suayttyghynyng saldary ekeni anyq. Múnyng 20-shy jyldarghy kórinisi sol, qoghamdyq-sayasy tynys-tirshilikte Qazaqstangha kelgen europalyq kirmeler, kindik biylikting partiyadaghy, qúpiya qyzmettegi emissarlary ózderi basqarmaqshy jergilikti  halyqtyng tili men dәstýrin elemedi. Oiy ózderinikimen sәikes kelmeytinderge senbeushilik bildiruge, últshyl dep qudalaugha ong iyqtaryn berip túrdy.

F. Goloshekinnin  basshylyq jasap, baghyttauymen 1928–1932 jyldary eki dýrkin ótken sayasy repressiyalar nauqanynda patsha zamany kezinen el qamyn oilap kele jatqan seksen-toqsan azamat «últshyl» degen jeleumen jasandy ister boyynsha abaqtygha alynyp, jauapqa tartyldy. Aylap týrmede ústaghanmen, birqatarynyng «últshyldyghy» dәleldenbedi de, eriksiz bosatugha mәjbýr boldy.

Al sottalghandardyng «ayyptary» sol shaqtaghy sayasy ahual, aqtalmay jatqan ýmitter, últ múqtajdyqtary jayynda ózara pikir alysyp túrghandyqtarynda ghana edi. Kózqaras aiqyndau sipatynda ghana ótken basqosulardyng birinde Jansha Dosmúhamedov «qazirgi tanda sovet ókimetine qarsy túra alatyn eshqanday da kýsh joq, bizding búl taraptaghy qauqarymyz nólge ten» dep tújyrymdaghan. Sondyqtan da pikirles últ qayratkerleri jaghdaydy dastarqan basynda qinala sóz etuden esh asa almaghan bolatyn. Olardyng ókimetke shyn ziyan keltirgen kontrrevolusiyalyq is-әreket jasaghany jayynda taghylghan aiyptardyng birde-biri dәleldengen emes.

Biraq oghan halyqtyng 30-shy jyldarghy solaqay reformalar tudyrghan qarsylyq qozghalystaryn aldau, arbau amaldaryn qoldana otyryp qan-josa ghyp basqan Goloshekin esh qysylmady. Óitkeni negizgi nәtiyjege qol jetkizilgen: «tap jaularynyn», «últshyldardyn» revolusiyanyng qaharly jazalaghysh semserinen qútylmaytyny barshanyng sanasyna úyalaghan edi...

Imperiyalardyng tarihy sabaqtastyghymen týsindiruge bolatyn Qazaqstanda oryn alghan 30-shy jyldarghy repressiyalar kórinisi osynday  boldy. Odan aman qalghan azattyq kýreskerlerining alghashqy buyny men revolusiya tәrbiyelegen ekinshi buynyn  1937–1938 jyldarda býkil Sovet Odaghyn qan-qaqsatqan Ýlken terror jalmady...

Qazaqstandaghy sayasy qughyn-sýrginderding biz qysqa ghana sholu jasaghan tarihy alghysharttary jәne biyleushi partiya jýrgizgen últ sayasatyndaghy is jýzinde qoldanylghan naqty ústanym metropoliyanyng otar ólkege, ondaghy qayratkerlerge kózqarasyn anyq tanytady. Jәne osy jәit dәulettilerding dýniye-mýlikterin kәmpeskeleumen astastyra jýrgizilgen alghashqy repressiyalardyng týpki sebebin, sipaty men erekshelikterin  qatelespey týsinuge mýmkindik beredi.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz

7 pikir