Shoygu shygharghan kitap - «Uryanhay tyva depter»
Týrki akademiyasynyng bir top ghalymdary Sayan-Altay baghytyndaghy týrkilerdi aralap, ghylymy saparda bolu kezinde akademiya kitaphanasyna qúndy enbekter toptamasyn (kolleksiya) ala keldi. Sayan týrkilerine jatatyn tyva (oryssha - «tuva» atalyp keldi) bauyrlar Týrki akademiyasynyng mindeti men tarihy ornyn baghalap, qazaq ghalymdaryna qúndy ghylymy kitaptardy syigha artyp jiberipti. Onyng ishinde barynsha nazar audartatyny -«Uryanhay tyva depter» atalatyn jeti tomdyq antologiya.
Búl ghylymy irgeli enbekting shyghuynda birshama qyzyqtyrar jayttar barshylyq, sebebi, antologiyany shygharugha bastama jasaghan әri tikeley atsalysqan ejelgi úranqay úlysynan shyqqan Sergey Kýjýgetúly Shoygu, 11 jyl boyy Resey Federasiyasynyng Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministri bolghan týrkitekti tyvalyq azamat, qazir Reseydegi yqpaly jaghynan bestikke kiretin - Qorghanys ministri.
Týrki akademiyasynyng bir top ghalymdary Sayan-Altay baghytyndaghy týrkilerdi aralap, ghylymy saparda bolu kezinde akademiya kitaphanasyna qúndy enbekter toptamasyn (kolleksiya) ala keldi. Sayan týrkilerine jatatyn tyva (oryssha - «tuva» atalyp keldi) bauyrlar Týrki akademiyasynyng mindeti men tarihy ornyn baghalap, qazaq ghalymdaryna qúndy ghylymy kitaptardy syigha artyp jiberipti. Onyng ishinde barynsha nazar audartatyny -«Uryanhay tyva depter» atalatyn jeti tomdyq antologiya.
Búl ghylymy irgeli enbekting shyghuynda birshama qyzyqtyrar jayttar barshylyq, sebebi, antologiyany shygharugha bastama jasaghan әri tikeley atsalysqan ejelgi úranqay úlysynan shyqqan Sergey Kýjýgetúly Shoygu, 11 jyl boyy Resey Federasiyasynyng Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministri bolghan týrkitekti tyvalyq azamat, qazir Reseydegi yqpaly jaghynan bestikke kiretin - Qorghanys ministri.
Sergey Kýjýgetúly jogharghy lauazymdy memleket qayratkeri bola jýrip, óz halqynyng tarihiy-mәdeny bolmysyn barynsha hatqa týsiruge tyrysqany sonday, Mәskeu men Sankt-Peterburgtaghy ejelgi úranqay-tyvalar jónindegi barlyq mәlimet pen derekterdi jinastyryp, olardy jýieletip, ghylymy túrghydan jeti tomgha jiktep jazatyn ghalymdardy óz qarajatyna birneshe jyl boyy ústaghan. Nәtiyjesinde tyva halqynyng qola dәuirden bastap, HH ghasyrdyng birinshi jartysyna deyingi dәuirdi qamtyghan ejelgi tyva jeri men ony mekendegen halqy turaly, Úranqay - Tannu-Tuva, úranqaylyqtar - tyvalyqtar turasyndaghy ghylymi-aghartu tolghamdar antologiyasy týzilipti.
Nazarymyzdy audaratyny sol - reseylik sayasy jәne memlekettik qayratkerding óz halqyna degen sýiispenshiligi býkiltýrkilik qúndylyqty qamtyp, tyva júrtynyng bar bolmysyn ghylymiy-tarihy túrghydaghy mol enbekting jaryqqa shyghuyna tikeley atsalysuy. Búl qaltasy qalyng qazaq baylary men shekeleri shylqyghan shendilerine de ýlgi ekeni ras.
S.Ábdireshúly
«Abai.kz»