Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Ádebiyet 2789 3 pikir 20 Mausym, 2022 saghat 14:06

Altynshy oq

Kesh týse Qúlansazda jel guleydi jaghy sembey. Sarnauyq jel ýnireygen kenistikke ýrey ýrlegendey, del-sal beyuaq selk etip, týrshige diril qaghady. Shóp basy qobyz shalyp, susyldap, synsyp zar tókkende, san-sanaqsyz jylap-syqtap, ókirip-óksigen dauystar qayta tirilip, kýnirene jóneledi. Qylta qaqqan qau seleu men bidayyq boz qyrau shashyn jayyp, arly-berli tensele bozdaydy.

Kóz baylana jylauly dalada ymyrt qoynynan ýzile myn-san aruaq úshyp-úshyp túrady. Aq kebinin sýiretip, bir-birine soqtyghysa tenselip, Qúlansazdyng tósine syimay ketedi. Árqaysysy óz zaryn aityp, u-shu shyryldap jylap tang bozaryp atqansha jýredi eken. El auzyndaghy anyz solay deydi…

Aumaghy at shaptyrym atyrapqa mal kelmeydi, jan baspaydy. Keruen joly kógaldy keng jazyqtyng jiyegine jete bere jalt búrylyp, syrt ainalyp ketedi. Seleuine deyin synsyp jylap, aruaq kezgen búl jerge manaydaghy jan balasy attap basqan emes. Alda-jalda jýregi daualaghan әldekim әuestik biylep Qúlansazdy aralay qalsa, shalghyn arasynan agharandap, býkil alapta shashylyp jatqan aq sónke sýiekti kórer edi.
Qara týnde Qúlansazdyng suyq jeli ne dep synsidy?
Qara týnde Qúlansazdyng shalghyny ne dep sybyrlaydy?

1

Ay astynda boz qylshyghy qylaulap, býlkektey jortqan kókshulan arlan әldebir dәmemen entelep, boz tóbening basyna shyqty. Boyyn ulaghan ýmiti taghy da aldap soqqanday, anyryp túryp qaldy. Eniske qaray úp-úzyn bop sozylyp týsken ózining seltiygen kólenkesinen basqa qybyr etken eles joq. Jym-jyrt óli dala. Sol bir qaynaghan tirlikting ystyq sureti qayda? II-qii iyisi men dumandy bazar dybysy nege joq? Qayda, qayda bәri? Kókshulan arlan shonqiya ketip, túmsyghyn kókke soza úlydy. Eki býiiri solyqtap, dauysyn ozanday sozdy. Opat bolghan, ólgen kýnderine joqtau aityp otyr. Aq qylshyghynan ay sәulesi syrghanap, tik shanshylghan denesi tas mýsindey qalshiyp qaldy. Sherli óksik týngi dalany kýrsintip, shayqala kezip jýr. Eki kózinen eki tamshy domalap týsti.

Arlannyng úlitynday jóni bar edi. Shirkin, sol kýnderi bir dәuren edi-au! Kók shalghynda tónkerilgen kesedey shoghyr-shoghyr ýiirilgen aqboz ýiler. Shashyray jayylghan otar-otar qoy. Etektegi ózennen qaptay kóterilip, tay-qúlyndar shúrqyray asyr salghan shúbardyng ýiiri. Kýderi jal qúla mingen, aqqúba súlu jýzdi, dóngelek saqal jas myrza býrkitin ýirekbas erding qasyna qondyryp, qanjyghasyna bóktergen qyzyl týlkining qúiryghy jer syzyp, qyrqadan qiyalay týsip kele jatady. Sonynda sýmeng qaqqan qos targhyl tazy. Janyndaghy ónkey sal-seri nókerlerining biri әn salyp, birese dabyrlasa kýlisip, qamsyz-múnsyz jelikti jas dauystar keshki túnyq auada synghyr-synghyr qonyraulaydy. Áne, on eki qanat aq ordadan basyna aq jaulyq tartqan jas kelinshek búrala basyp tysqa shyqty. Kekili úipalanghan top-tompaq sәbiydi qolyna kóterip alghan. Ayaghyn yrghala basqan sayyn beline týsken juan qos búrymynyng úshyndaghy kýmis sholpylar kelinshekting sәnine naz qosqanday syldyr qaghady. Bala attan týsken әkesine qanatyn jaya talpyndy. Myrza «әup» dep kóterip, betinen shóp-shóp sýidi de, әuelete qayta-qayta laqtyryp qaghyp aldy. Qanatyn jayyp aspangha úshqan sayyn kishkentay sәby qyzyliyegin yrsityp, kózin júma saq-saq kýledi. Myrza qasyndaghy ýirile osharylghan serikterine búrylyp, әldene degen. Qúndyz bórikti, aryqsha sidam jigit jýgire basyp baryp, anandaydaghy mama-aghashta baylauly túrghan qan-qyzyl jiyren taydy jetelep keldi. Bitimi arghymaq bolar, júp-júmyr qazmoyyn, jal-qúiryghy kýltelengen jiyren tay kýmis jýgeni jalt-júlt etip, basyn shúlghyp oinaqtap túr. Jigitting biri arqasyna әshamay salyp, aiylyn tartty. Myrza «Áup, bismillә» dep balasyn әshamaygha qondyrdy. Tizgindi qolyna ústatqyzdy. Ózi shylbyrdan jetelep, auyl syrtyna qaray ayandady. Birte-birte jýrisin ýdete, býlkektep jýgirip edi, jiyren tay basyn shúlghyp tastap, taypala biylep, sujorghasyna basty. Taqymyn qysyp, әshamaydyng qasyna qos qoldap jabysqan bala qaqshiyp tip-tik otyr. Enkeygen kýnning ótinde zorayyp, shalghyn betinde ózimen jarysa syrghyghan kólenkesine qarap: «Oy, men qanday dәumin!» degendey mәz-mayram…

Al týnde tamsana qarap, qyzygha-qyzygha kózderi jypylyq qaqqan júldyzdardyng ózi aq shoghyr auyldyng ýstine aghyp-aghyp týsetin. Osynau jerdegi jәnnatqa shynynda da týngi aspan tamsansa, tamsanghanday edi-au. Ábden tolyp, jaryghyn molynan shashqan ay da tómendep, tónip kep túrady. Altybaqandaghy әuelegen әn, kýmis sholpynyng synghyry men «Aqsýiek» oinaghan qyz-jigitting kýlkisi mýlgigen týndi býiirinen qytyqtap oyatqanday…
Shoqy basynda shoqayyp otyrghan kókshulan sonyng bәrin kóz ayasyna syidyryp, hayuandyq týisikpen sýisingennen qalay úlyp-úlyp jibergenin bilmey qalatyn.

Sauyqshyl auyl sarqylmas quanyshtyng shәrbatynan talyqsyp baryp, tang syzattana úiqygha bas qoyatyn. Endi tәtti tynyshtyqty mantóbetting anda-sandaghy auany auyz toltyra arp-arp qauyp, kerenau әupildegeni men qoy shetindegi kýzetshining «ayt-a-ay» degen úiqyly-oyau ýni ghana búzady… Sol shalqyp-tógilgen shattyqty tirshilik bazary qayda qazir?

Kókshulan arlannyng apany sonau bir qalyng shiyleuitti oipannyng qaghaberis qabaghynda bolatyn. Sarkerish jarlauytty ýngy qazghan, keng shúnqyr. Auzy yqtasyngha qaraghan jaydaq. Aynalasy kýregeylenip ósken qalyng búta, qopaly jynys. Kezdeysoq ýstinen dóp týspesen, kózden tasa. Salqam tós kókshulan qanshyq ekeui aq qardyng ýstinde oinaq sap, qylshyghy úshqyndaghan sezimdi júmyr sauyrgha әntek sekire qonghan kýii qúshyrly ystyq qúshaqpen saghat boyy asylyp, kýiik tarqatyp, talay bóltirikti osynda órgizip edi. Kóktemning jauynnan keyingi shuaqty kýni qanday rahat. Apannyng aldyndaghy tepsende ezui yrsiyp, bir býiirley kerilip jatqanda, bauyryn jana kótergen bóltirikter órmelep ýstine shyghyp, biri yryldap qúlaghynan tistep, túmsyghyn jalap, endi biri tyrnaghy ýp-ýshkir bylpyldaghan tabanymen kózindi ash degendey basyna úrghylap, jan-jaghynan erkelep maza bermeydi. Ekinshi býiirine aunap qalghanda, bóltirikter bylp-bylp etip ananday jerge úshyp-úshyp týsedi. Shәu-shәu etip shuyldap, oiyn kórgendey talasa-tarmasa qayta órmeleydi. Qyp-qyzyl emshekteri salaqtap, jantayyp jatqan kókshulan qanshyq kózin shala júmyp, bóltirikterining oiynyna eljirey qarap qoyady.
Kókshulan ólerdey qyzghanshaq, ashulansa eshteneden tayynbaytyn súrapyl, jelke jýni tikireyip ars etip ala týskende, qarmanyp dәrmen qyluyng qiyn, azuy qarpyghan jerin opyryp týsiredi. Ana bir jyly, múnyng erkektik quaty boyyna syimay bulyghyp jýrgen kezi, tastaqty qyrdy tinte qaghyp, jalghyz jortyp kele jatqan. Kýregeylengen top jynghyldyng týbinen súrjaghal qanshyq sylandap, qúiryghymen qar sipay búrandap, jolyn kes-kestey bergeni. Bir ret qar basyp, әli arlannyng bauyrynan ótpegen jas qanshyq. Kýii kelip jýr eken, júpary anqyp, boydy ulap barady. Kózi sýlelenip, qúiryghymen búrq-búrq qar sabalap, bauyrymen jyljy jaqyndap keledi. Múnyng da ystyq qany basyna shapty. Qúshtarlyq oiyny eliktirip, birining ýstinen biri oinaqylana sekirip, qors-qors iyiskelenip, barghan sayyn janasa, sýikene týsken. Kelesi sәtte alqynghan ystyq demmen qos dene bir-birine mingese ketti… Týn qaranghysynda kókshulan basyn jerge salyp, kinәli keyippen óz apanyna jasqana jaqynday bergen. Kókshulan anadaydan-aq ýstindegi jat iyisten múnyng syryn seze qoydy. Azuyn aqsityp, kýrkirey yryldap juytar emes. Abaysyzda atylyp kep aldynghy siraghyn shaynap tastaghany. Jaz boyy azap kórip aqsandap jýrdi. Qaryspa kekshildigi sonshalyq, sol jyly qarymay, apandary bóltiriksiz bos qalghan.
Sol bir sәtting elesi qayta oyanyp, bóltirikterining júpar iyisi túmsyghyna kelgendey, kәri arlannyng kózinen taghy da qos tamshy yrshyp ketti. Ishindegi kýiigin ozanday tartyp, óksip-óksip jiberdi.

Kókshulanmen birge jortqannan beri shiyleuittegi apannan taban audarghan emes. Jas myrzanyng mal-janymen tatu, bir-birine tiyispeydi. Siyr men qoy apannyng manynda emin-erkin jusap, jayylyp jýre beretin. Myrza aqyldy, meyirban adam edi. Auyldyng ýlken-kishisine tyiym salyp, búlargha tiygizdirmeytin. «Qasqyr da qas qylmaydy joldasyna. Bizden zәbir kórmese, búlar da ózdiginen soqtyqpaydy. Dos bola bileyik. Qastyqtan qastyq tuady. Jamandyqty kisi bop biz bastamayyqshy» deytin. Dostyq peyildi tanyp, búlar da tittey qiyanat qylyp kórgen emes. Tipti meyirban myrzanyng mal-janyn qorghap, basqa jaqtyng iyt-qúsyn jolatpaytyn. Keng shiyrlap, búta-shiyge saryp, «búl – bizding aumaq» degendey, belgi salyp qoyady. Shekara búzghan opasyzdargha kókshulan ekeui talay ret jekpe-jek maydan salghan.
Birde qangha jana auyzdanghan essiz bóltirikter apangha jaqyn kep jayylyp jýrgen otargha tap berip, eki qozyny jep qoyypty. Sonda múnyng kómeyinen kýrkirey yryldaghanda, túlaboyy qalshyldap ashulanghany-ay.

Auyzdaryndaghy qandy jalap ýrpiyisken bóltirikterdi baqyrta talap óltirip tastay jazdaghan. Amal joq, kókshulan ekeui týndelete jortyp, qyr astyndaghy bóten auyldan eki baghlandy arqalap әkep, ólgen qozylardyng ornyna qosyp qoyghan.

Sol typ-tynysh tәtti tirshilikting túnyghy bir-aq kýnde shayqaldy ghoy astan-kesten. Kýzding qabarghan suyq kýni bolatyn. Qybyladan shang kóterip qara jel úitqyp túrghan. Dauylmen aralasyp bir top salt atty sau ete týssin auyl ýstine. Alasapyran ýrey, tau­qymet qúiynyn ala kelgendey ýiirip. Siyq-syqpyty bóten. Bastarynda bes búryshty qyzyl temir jyltyraghan ýshkil tóbe qalpaq, úzyn etek súr shekpenderining belin jalpaq búlghary beldikpen qynay bughan. Kele sala arly-berli oiqastay shauyp, mal-jangha byqpyrttay tiydi. Auyl azan-qazan. Qoy manyrap, siyr mónirep, jylqy shúrqyrap otar-otar, tabyn-tabyn, ýiir-ýiirimen aidap әketip jatyr, әketip jatyr. Arqalaryna aiqara asyp alghan tayaqtary auzynan ot býrketin әlemet eken, júlyp alyp, mal sonynan aiqayyna oibayyn qosyp, u-shu jylap-syqtap jýgirgen qatyn-balagha kezep bastarynan asyra tars-tars etkizip ot boratady… Auyl jym-jyrt. Ár ýiding bosaghasynda shoqayyp úlyp bir-bir it qana qaldy.

Kókshulan ekeui mazasyz bóltirikterin apan týbinde bauyrlaryna basyp, ainalagha ýreylene kóz tigip jatqan. Jetim júrtta úlarday shulap ýrip-úlyghan itterding dauysyn estigende, bir óksik eriksiz kókireginen ozanday suyrylyp, kókshulan túnshygha úlyp-úlyp jiberdi.

Bir kýni úzyn qyrattyng bókterinen semiz orqoyan qaghyp, bóltirikterine әkele jatqan. Anandaydan jat iyis tanauyna úryp, qalt irkildi. Jalyna salaqtatyp asqan qoyandy dýr silkip, jerge tastay saldy. Qalyng shiydi ainala, jynghyldy anghardy saghalay, tepsenning betin tabanymen tyqyrsyz shymshyp basyp, búqpantaylap jaqyndap kelse, apannyng ainalasy qan-josa, kókshulan men tórt bóltirik qyzyl-ala qan bop jayrap jatyr. Qyzylshaqa jalanash dene. Terisin sypyryp alghan. Seskenip boyyn tiktey bergende, betaldynan búrq etip ot shashyrady. Qúlaghynyng úshy shoq basyp alghanday dyzyldap, bir jaq kózin qan juyp ketti. Jalt búrylyp, qalyng shiyding ýstinen qara doghaday iyilip ata jónelgen. Ókshelegen arsy-gýrsi dybys ýziler emes. Gýrs-gýrs loqsyghan ot tóbesinen ondy-soldy ysqyryp ótedi. Aynalyp bir qaraghanda, ot býrikken tayaghyn ýniltip anadayda atpen shauyp kele jatqan qisyq múryn, jalbyraghan múrtynyng astynan jelp-jelp yrsiya ashylghan jyryq erin sap-sary bireudi kórdi.

Qughyn úzaqqa sozylghan joq. Kókshulan ashyqqa shyqpay, qaqpa-qaltarysty saghalay zulaghan kýii azdan song keng anghardaghy qamysty qalyng qopagha syp berip sinip joghaldy. Qauip-qater, gýrs-gýrs ysqyrghan ot… bәri-bәri ayaq jetpes alysta qalghanymen, janaghy qisyq múryn men yrsighan jyryq erin ýrey shaqyryp kózine shaptalyp qaldy…

Kókshulan kókke qarap әli úlyp otyr. Ay astynda aq seleuding ala jal tenizin ondy-soldy shalqytyp ýiire soqqan ókpek jel óleksening mýnkigen shirindi iyisin damyl-damyl múryngha әkep úrady.

2

Qúlansazdaghy úzyn-shúbaq kóshe bop sozylghan «Kiyiz qala» jym-jyrt, qybyr etken kisi balasy joq. Biri úshyp, biri qonyp, semiz, auyr denesin әzer qozghaghan qalyng qargha qarq-qarq shulap jýr. Kóshe auzyndaghy úzyn belden bir qarayghan qúlady әzer-әzer ilbip basyp. Búl myrza edi. Qolyndaghy ýshkir temirmen kýni boyy tyshqannyng inin qazyp, enbegi esh bolyp mýldem kýirep kele jatqan beti. Eki alaqany men sausaqtarynyng úshy oiylyp qyzyl-jauyr. Qosylyp qau bop ósken qara-buryl saqal-múrttan bet-auzy kórinbeydi. Bir jýrip, bir túryp tәltirek-tәltirek tensele basyp, kóshening orta túsyndaghy tórt qanat qarasha ýige keldi. Qynqyldap ynyrsyghan әlsiz dauys shalynady emis-emis. Ýiding yghynda bir qyrymen qyljiyp jas kelinshek jatyr qalyng qara shashy qobyray jayylyp. Ashyq qalghan auzyna kók shybyn ýimelep apty jybyr-jybyr. Kóilegining ónirin aiqara jyrtyp, qos omyrauyn ashyp tastaghan eken. Salbyraghan qúr terini qaugha bas qara bala alma-kezek solpyldatyp sorady da, tandayyna talghaju barmaghan song ynyrsyp jylaghan bolady. Dybys shygharyp jylaugha әli joq. Moyny qylqiyp ýzilerdey bop túr. Biyl ýshke kelip edi. Qúldyrandap jýgirip jýrgen bala ashtyqtan tәltirektep túrugha shamasy jetpey, meshel bop otyryp qaldy. Ólgen sheshening qu shandyr tósin soryp, júlqylap, ishindegi jylany bol-bol dep janyn suyryp barady. «Qinaldyn-au… ne qayran qylam? Álde!..» Sharasyzdyq qamauynda alasúrghan sorly әke qoldan kelgen jaqsylyghym osy degen essizdikpen qonyshynan kýmis sapty sapysyn suyryp alyp, balanyng ýzilgeli túrghan qylday moynyna kezey berdi de, qoly sylq týsip, tizerley ketti. Sәlden song aqyl tapqanday jýzi sergip, jón degen isine bekingen ynghaymen serpile kóterildi. Sapymen bilegining kóktamyryn oryp jiberip, balanyng auzyna tosty. Jayymen aqqan jylymshy qandy ash, obyr auyz qúnygha sordy. «Qúlynym, sen aman bolshy, bir sәtke bolsa da, janyng tynyshtalsynshy, jaryghym!» dep әke jýregi songhy quatyn salyp, dýrsil qaghady. «Sen sónbeshi, sen ólmeshi» dep ómirining songhy sәulesin berip jatyr. Qadalghan obyr auyz әlsiz tәnning bar quat-nәrin suyra soryp qat­ty da qaldy. Jylymshy qanmen birge ómirding songhy tamshysy sónip bara jatqan sәbiyding talyqsyghan tandayyna tamyp jatty.

Myrzanyng kóz aldy qarauytyp, zor, qausaghan denesin biyley almay, әielining janbasyna basyn sýiey jantaya berdi. Es-sana sheginip, qara túman túnghiyqqa shym batyp shomyp barady.

Jylany qaytyp, jany sәl tynshyghan bala basy bir jaghyna qisayyp, qalghyp ketti. Qan jalaghan kýshiktey qyzyl-jaghal auzy әntek ashylyp, qúr-qúr dem tartady.

Áyelding ýstinde jybyr-jybyr ýimelegen kók shybyndardyng qara búlty endi jyryla jónkip, yzyndaghan kýii myrzanyng bet-auzyna qona bastady.

3

Jylay-jylay balanyng silesi qat­ty. Shyjghyrghan ystyq, byjynaghan shybynnyng astynda dәrmensiz halmen anda-sanda óleusirey ynyrsyp, talyqsyp bara jatty.

Áneukýngi qughynnan keyin kókshulannyng Qúlansazgha ayaq basyp túrghany osy. Shiyleuitting shetinde búqpantaylap, ainalagha túmsyq tósey iyis tartty. Bóltirikter men kókshulannyng iyisin izdedi. Ótkendegi kórgenine kónili әli ilanar emes. Belgisiz soqyr ýmit jýr-jýrlep jetelep әkelgen. Ózining kerilip-sozylyp bóltirikterin bauyryna basyp jatatyn apanyna jaqyndap kelgende, tenkiyip-tenkiyip isinip qap-qara bop jatqan ólekselerding shirindi iyisi tynysyn qapty. Kókshulan shonqayyp otyra ketti. Kókireginen kýrkirey atylghan kók jalyn óli dalany dar-dar janghyrta úzaq ozandady.
Sherge bulyqqan jetim arlan qos býiiri solyqtap, shy týbinde jer bauyrlap qansha jatqany belgisiz. Kenet qúlaghy әldebir әlsiz dybysty shalghanday boldy. Basyn әntek kóterdi. Tymyrsyq ystyqta anda-sanda ýlp etken jel qinala ynyrsyghan ynyldy damyl-damyl ýzip jetkizip túr. Tanys ýn. Myrzanyng aqboz ýiining janynda qúldyrandap jýgirip jýretin kekildi býldirshinning dauysy. Biraq býitip ynyrsymaytyn. Ákesi әuelete laqtyryp, qayta qaghyp ap erkeletkende, quana shynghyryp, saqylday kýletin.
Kókshulan dybysty quyp, býlkektey jóneldi. Kiyiz qalagha jaqyndaghan sayyn óleksening borsyghan iyisi túnshyqtyryp barady. Qarasha ýiding qasyna jetkende, byjynaghan shybynnyng talauynda talyqsyp jatqan balany kórdi. Eteginen tistegen kýii anadaydaghy taldyng sayasyna sýirep apardy. Kýnsip ottay janghan mandayyn, alqymyn ainaldyra jalady. Auzyna tilining úshyn súghyp edi, talmap, әlsiz jútynghanday boldy. Búlaqtan sylp-sylp su iship kep, taghy auzyna tilin saldy. Endi bala sәl es jighanday solpyldatyp sora bastady. Qasqyr silekeyin molynan shúbyrtyp, kýshikterin asyraghan әdetimen, arasynda qúsyghyn da loqsyp qoyady. Bala birte-birte әl jiyp, kózin ashty. Kókshulan jalt búrylyp jorta jóneldi.

Sary jonda saghymday kóship qalyng kiyik jayylyp jýrgen. Qasqyr yq jaghynan baspalap, arqan boyy tayap kelgende, oqshyraya qarap qoyyp, tabyn shetinde oqshaulau jayylghan iyrek mýiiz, keng tanau teke qatty pysqyrynyp, orghy sekirip ata jóneldi. Dýr etip japyryla tónkerilgen qalyng tabynnan ýzilip, jana ayaqtanghan laghyna qaraylap sheginshektegen sarjaghal eshkini kókshulan bassalyp, jerge bir aunatyp aldy. Tisin batyrmay, jelkesinen basa janshyp, biraz esengiretip alghannan keyin bosatty. Qalsh-qalsh etip shoshynghan eshki endi qasqyrdyng aldyna týsip alyp, qayyrmaqtaghan jaghyna qaray dedektedi de otyrdy. Tal týbinde qalqayyp otyrghan balagha jaqynday bergende, es kórip, qútqarshy meni degendey manyrap jiberdi. Kókshulan eshkini jelkesinen tistep, qúiryghymen qaghyp, balanyng aldyna jetelep әkep jyqty. Sol kýii tyrp etkizbey basyp jatty. Tyrsighan jelini bútyna syimay syzdap túr. Kózin bir ashyp, bir júmyp otyrghan bala úshynan sýt shypshyp shoshayyp túrghan qos emshekti kórgende, apasynyng aq mamasy esine týsip, auzyn ashyp, qomaghaylana úmtyldy. Qadala soryp qatty da qaldy…
Eki-ýsh kýnde bala әl jiyp, enbektep jýretin boldy. Endi ózi de tynymsyz qybyrlap, búlaq basynda jayylghan eshkiden bir eli airylmaydy. Eshki úzay berse, ne qashayyn degendey bolsa, qasqyr yrylday ars etedi de, qayyryp alyp keledi. Algha sozghan ayaghynyng ýstine basyn qoyyp, bir kózin ashyp, bir kózin júmyp, anadayda andyp jatady. Kóp ótpey bala men kiyik bir-birine ýirenisip, ana men baladay bauyr basyp aldy. Bala taltan-taltang basyp, eshkining sonynan qalmaydy. Eshki jelini syzdaghanda ózi mekirenip, emshegin tosady. Ýsheui ólik sasyghan kiyiz qaladan úzap, óris qualay keng saharagha endey berdi.

Kiyik emgen bala tez quat jiyp, kýn sanap jetildi. Týz taghysyna ilesip, tynymsyz qozghalysta damyl tappay jýgiretindikten, ayaq-qoly sozyla sereyip ósip, sinirli, serpindi, shymyr bola týsti. Qasqyr anda-sanda qasyna kelip, óneboyynan sau jer qaldyrmay jalaydy. Silekeyin jaghyp, úsaq býrtiksheleri bar tútqyr tilimen taraqtay jalaghanda, sýisinip jatyp úiyqtap ketetin. Birte-birte denesine qarayyp, ýlpildegen tyghyz týk qaptay bastady. Suyq týse qasqyr búlardy qayyryp әkep bayaghy kiyikting tabynyna qosqan. Shashy jalbyrap bet-auzyn japqan, beli býkshiyip aldynghy eki ayaghy jerge bir tiyip, birde tiymey shoqandap jýgirgen belgisiz maqúlyqtan alghashqyda qalyng kiyik ýrkip dýrkirey qashqan. Saryjaghal eshki de solarmen ilese tyraghaylaghan. Biraq jol ortada qalt túryp, birese tabyngha qarap manyrap, birese shoqalandap anadayda kele jatqan balagha qarap manyrap, aqyry keri qayyrylghan. Enesi men laqtay tabysqan ekeuge qalyng tabyn odyraya qarap túr. Áne, búlar qoryqqan qúbyjyq eshkining bauyryna tizerley ketip emip jatyr. Mýiizderding qalyng qanjary jaghalay samsap, bir basyp, eki basyp jaqynday berdi. Qors-qors pysqyryp iyis tartty. Joq, bóten emes, óz iyisteri. Sol kýnnen bastap bala qalyng kiyikting ishine sinip ketti jatyrqausyz. Birge órip, birge jusaydy. Biraq qansha jýirik bolghanmen keyde kiyikterge ilese almaydy. Tosynnan jalt bere tónkerilip, oidan-qyrdan orghy josyghanda qara ýzip qalyp qoyatyn. Ondayda aimýiizdi eki orteke oralyp kelip, eki jaghynan janasa beredi, búl moyyndarynan oray qúshaqtap, sauyrlaryna ayaghyn soza asyla ketedi. Shýigindi qualay damylsyz qozghalyp, belden-belge asady. Jayylghan jerde sharshap, búl úiyqtap qalsa, saryjaghal eshki shyr ainalyp manyrap, qasynan ketpey túrady. Týngi suyqta yqtasyngha ýiirilgen tabynnyng qorshauynda birining býiirine arqasyn tósep, birining jaurynyn qúshaqtay jyp-jyly bop búiyghyp jatqany. Qys týse qalyng tabyn tónkerilip, týstikting úly qúmyna qaray bettedi. Oty mol, yqtasyny kóp. Anda-sandaghy soqpa suyqtyng qaqaghan sozalany joq. Týnde jaughan qyrbaq kýn shygha busanyp erip ketedi. Qystyng jaysyz kýnderi bala shaghyldyng kýngeyin ýngip, jyp-jyly qúmnyng ishinde basy qylqiyp jatatyn. Tamaghy týrli shópting tamyry, mayshomyr men ilgerindi-keyindi tóldeytin kiyikting sýti…

Sary dalada saghymday susyghan qalyng kiyikting shoghyryn shalyp qalghan kóldeneng kóz aralaryndaghy ýsti-basyn týk basqan, kisi basty, tórt ayaqty maqúlyqty nege joryryn bilmey antarylatyn. Adamnan azghan qúbyjyqtyng biri me, әlde kiyikting jebeushi kiyesi me kisi keypindegi eles bop kóringen? Qiyaly jetkenshe әrkim әr saqqa jýgirtedi. Bireuler bayaghy Qara әuliyening úrpaghy – әigili Jaryqbay baqsy Qúlansazdaghy el ashtyqtan qyrylghanda, ajaldan qashyp, qara qobyzyn kýndiz-týni bozdata kýnirentip, adam boludan bezinip, kisikiyikke ainalyp ketken-dýr desedi. Áyteuir, búl auyldyng anshysy da, qaraqshysy da kisikiyikten seskenip, aqbókenge myltyq kezenbeytin

4

Ymyrt ýiezdegen ala-kólenke bólmede tórt búryshyn tórt shórkege shegeley salghan shombal sharshy ýsteldi eki jaghynan óngerip eki erkek otyr. Tór qaptaldaghy kýj jelke, tapaltaq mosqal sary yqylyq ata bir kekirip, betin tyrjitty:

– Oi, Prosha, júmys auyr, qatty sharshap jýr edim. Anda-sanda óstip boy sergitip túrmasaq bola ma? Mynauyng bap boldy! – dedi ortalanghan grafindi kózimen sýzip. Kensirigi bir jaghyna qaray japyrylghan, qoyanjyryq jalqaq jiyren elp etip, býiirly eki tostaghangha toltyra qúidy. Ekeui ýnsiz soghystyrdy da, laq etkizip jýnning arasynan ýnireygen apanday auyzdaryna tónkere saldy. Qoyanjyryq gimnasterkasynyng jenin iyiskep, bir dem qimylsyz qaldy. Kýj jelke miyzer emes, ýimelegen shybyndy rizyghynan aiyryp, shoshqa sýbesining bir tilimin qylghytyp jiberip, shaynanday otyryp, әngimesin jalghastyrdy:

– Prosha, boylay súraymyn dep úmytyp ketem. Osy sen qay maydanda jaralanyp jýrsin? – dedi Prohordyng ezuin yrsityp, iyegine deyin janay sozylghan qyp-qyzyl aityrtyqqa qarap.

– Kolchaktyng bandysymen shayqasta qylysh tiygen.

– IYә, revolusiya qyrandary ne kórmedi! Odan beri on bes jyldan assa da, әli tynyshtyq joq. Antalaghan jau ainalamyz. Aqtar, interventter, bay-kulaktar, troskister men buharinshiler, endi, mine, halyq jaulary! Búl ne degen bitip bolmaytyn kesel? Atyp jatyrmyz, atyp jatyrmyz… bitpeydi! Ózing qanshasyn attyn?

– Osy aida ma… aha, alpys ýshin.

– Oho, peredovik ekensing ghoy! Ábden enbeging sinipti. Biyl nagradagha úsynamyz!

Qoyanjyryq ýsteldi tónkerip tastarday apyl-ghúpyl atyp túryp, alaqan úshyn shekesine tiredi:

– R…raqmet, joldas komissar! Sovet Odaghyna qyzmet etemin!

– Dúrys, osy baghytynnan tayma, qyzyl әsker! Býgin taghy tórteuine ýkim shyghardyq. Ózin… puh…puh!..

– Ony qatyramyz ghoy, joldas komissar!

– Aytpaqshy, myn kirgizdardyng ottap jýrgeni ne sóz? Bir adam kiyik bop ketken dey me? Oghan tiyisken kisini kiyesi úrady eken dey me? Sonday sandyraqqa kim senedi? Búl jabayy júrtqa ne dersin!

– IYә, sonday sóz bar. Biraq ol jazadan qashyp, kiyikting arasynda tyghylyp jýrgen jau boluy da yqtimal ghoy? Búl jabayylardan bәri de shyghady!

– Ol da ghajap emes. Saqtyq kerek. Aldaghy demalysta boy jazyp, ang aulap qaytayyqshy. Kiyik atamyz. Bәlkim, әlgi aityp jýrgen qúbyjyqqa úshyrasyp qalarmyz?..

Erteninde kýn qúlaniyektene qoyanjyryq Prohor qasyna eki aidauyl qosyp, tórt tútqyndy arbagha salyp jolgha shyqty. Ózi salt atpen qatarlasa jortyp otyrdy. Súlygha jaraghan iymek moyyn qanjiyren besti shabys tilegendey elirip, auyzdyghyn júlqa tartyp keledi. Sar jelispen sýt pisirimdey jortyp otyryp, jyra-jyqpyly kóp búqpa saygha jetti. Prohordyng talay kelgen ýirenshikti jeri. Kóktemgi qar suy orghan biyik anghar. Topyraghy bosan, borbas. Jer qazyp әure bolmaysyn.

Bastaryna qap kiygizip, qoldary artyna qayrylyp baylanghan shalajansar tórt tiri ólikti bylq-sylq etkizip sýirep týsirdi de, jarqabaqtyng basyna qatar túrghyzyp qoydy. Prohor qiyadaghy qyzyl týlkini kórip degbiri qashqan qanqúmar anshyday demigip, erekshe shabytpen kózderi jaynap ketti. Ádeyi arqan boyy sheginip baryp, eki jigitke «kórinder, halyq jaularyn, mine, bylay atady» degendey maqtanyshpen revoliverin kezedi. Prohor rasynda súrmergen edi. Mýlt ketken joq. Ár atqany qaraqúsqa kirsh qadalyp jatty. Mereylengen manghaz qalyppen taltayyp túryp, revoliverding týtindegen túmsyghyn bir ýrlep, beline qystyrdy. Sylq týsken tórt ólikti tórt teuip, jardan tómen qúlata saldy. Eki aidauylgha: «Betterin jauyp, qayta berinder!» – dep búiyrdy da, ózi atqa qondy.

Betti keng dalagha týzegen son, qaraday qos býiiri tership, ezuinen japyraq-japyraq kóbik atyp auyzdyqpen alysqan qanjiyrenning tizginin jiberip-jiberip alghan. Jataghan jotalar men shoq-shoq shy qaulap ósken jazyq alanqaylar alma-kezek at bauyryna dóngelene kirip, týidek-týidek aunap qalyp jatyr. Bidayyghyn tizeden keship, úzyn belenge kóterile bergende, kóz úshynda jybyr-jybyr tolqyp, qalyng kiyik kórindi. Kókjiyekting kenerine syimay susyldap syrghyp barady. Belindegi tapanshasyn suyryp, enteley úmtylghan. At dýbirinen jaryla jalt berip, keng jazyqta shashyraghan jebedey jypyr-jypyr bir-birinen ozghynday sozyldy. Birte-birte qalyng nópirden ýzilip, bir qarayghan keyindey berdi. Úsqyny bólek, jýrisi de sóleket. Ýstin týk basqan, jalbyraghan úzyn shashty. Maymyl sekildi bir qyrynday tonqandap jýgiredi. Álgi kisikiyik dep aityp jýrgen qúbyjyq osy bolmasyn, sirә? Oilap ýlgirgenshe eki orteke orghytyp kelip, qoltyghynan moyyndaryna ilip alyp, zymyray jóneldi. Tapanshanyng tandayyna basqan jalghyz oqty jalma-jan basyp qalghan. Eki teke eki jaqqa oinap shygha berdi. Sylq etip súlap týsken qúbyjyqqa tayap kelse, kәdimgi adam, jap-jas bala. Eki kózi jaynap, yshqyna shynghyrghanda, keudesindegi oqtyng ornynan qyp-qyzyl qan dirdektey shapshydy. Ashy shynghyryq aspan astynda qanq-qanq janghyryghyp shyr ainalyp jýr.

Osharylyp túra qalghan kiyikter pysqyryp, manyrap, túyaqtary sytyr-sytyr jerdi solqyldatyp, ólikke qaray bettep keledi.

Shynghyryqty estigen boyda qanjiyren qos tanauy deldiyip, óz-ózinen alasúra kisinep-kisinep jiberdi. Túlaboyy qalshyldap tik shapshyghanda, Prohor shalqalap baryp sauyrynynan sypyrylyp týsken. Oinaqtap shygha kelgen at basyn jerge salyp oqyranyp, ólikti shyr ainaldy. Ishin tartyp balany iyiskelep typyr qaghyp alasúrdy. Tizginge jarmaspaq bop úmtylghan Prohordy juytpay, jerdi tarpyp-tarpyp jiberdi de, qúiryghyn tik shanshyp, qúla týzge qúighyta jóneldi. Prohor sonynan dalbaqtay jýgirgen. Qanjiyren janúshyra kisinep úzap barady. Qatigez jauyzdyqtan shoshynghanday óksip, enirep barady. Jelbiregen jal-qúiryghy birte-birte qanat bop jayylyp, jerden qalyqtay kóterildi de, samghaghan kýii qas qaghymda kókjiyekke sinip joghaldy. Kisinegen dauystyng ýzik-ýzik janghyryghy ghana auada qanq-qanq qanghalaqtap jýr. Prohor óz kózine sener-senbesin bilmey antarylyp qalghan. Kenet shulaghan kiyikti syrt ainalyp, bir tayynshaday qasqyr búghan qaray túra úmtylsyn. Azuyn saq-saq úryp yryldaghan kókshulan arlan. Ýirenshikti әdetimen tapanshasyn belinen júlyp alyp, shýrippesin jantalasa basty. Oghy joq tapansha qaydan ot qússyn, tastay salyp, túra zytty. Tabany jerge tiyer emes, qús bop úshty. Shiynelin sheship laqtyrdy. Gimnasterkasy da bir jerde qaldy. Jalanayaq, jalanbas shybyn bop shyrqyrap keledi. Eki ayaqtynyng da múnsha jýirigi bolady eken-au. Biraq súrapyl kókjaldyng yrsyly bәribir sәt sayyn taqymdap baspalay týsti…

***
Qorghalaghan tolyq ay iyqtan aunap barady. Shalqyghan seleuding aq kóbik shalqarynda kýmisting sirkesindey qylaulaghan múnar qoylanyp, kókjiyekting shenberi qusyrylyp keledi. Kókshulan әli úlyp otyr. Qos býiiri solqyldap, qystygha ozandaghan sayyn, bylshyq basqan kәri kózinen oralmas óksikti ómir mólt-mólt domalaydy. Osynau keng jazira atyraptaghy qazanday qaynaghan bayaghy dumandy, gýl-raushan rayys tirshilik bir-aq kýnde týp qoparyla kók aspannyng túnghiyghyna kóship ketkendey. Myrza da, sholpysy synghyrlap búrala basqan súlu biyke de sol jaqta jýr. Áne, kisikiyik-balany jalyna orap, arqyray kisinegen qanjiyren túyaghynan júldyz borap Qús jolymen qúighyta shapty…

Qúlansazdyng týn bolsa shalghyn basynda qobyz shalyp jaghy sembeytin sarnauyq jeli bәrin-bәrin estir qúlaqqa sybyrlap túr-au…

Túrysbek Sәuketaev

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1795
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1753
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674